ARTIŠOKK (CYNARA SCOLYMUS) – selle kaalulangetusel abiks oleva kuningliku hõrgutise 8 teaduslikult tõestatud tervisekasu ja muud kasutusviisid

Artišokk (Cynara scolymus) on Vahemere päritolu ning juba antiikajast tuntud mitmeaastane – uhke ja jõulise välimusega söödav korvõieline taim. 

Justkui rohelisse rüüsse mähitud väärtuslik kingitus, on ta läbi sajandite võlunud nii Vana-Kreeka ja Rooma rahvaid kui tänapäeva maiseid ja kibemagusaid maitseid hindavaid terviseteadlikke toidusõpru. 

Ent artišokk ei ole üksnes silmailuks ja gurmeepalaks – temas peitub ka tõeline vägi. 

Artišoki veidi ohakat meenutav kuninglik õis peidab oma südames toitaineterikkusest pakatavat söödavat õiepunga, mis ei silita ainult meie maitsemeeli, aga pakub imetlusväärseid kasutegureid ka meie tervisele. 

Ajalooliselt on artišokki peetud afrodisiaakumiks ja ainult meestele lubatud luksusviljaks, ravitoimeliseks köögiviljaks ja pidulaua staariks. 

Ta toetab maksa tööd, aitab organismil puhastuda, mõjub soodsalt seedimisele, hoiab tasakaalus kolesterooli ja võib olla abiks isegi kaalu langetamisel. Just seepärast leidub artišokk ka Ecoshi Ecobiotic 16 tüvega piimhappebakterite ja kiudainete toidulisandis, kus ta teeb tihedat koostööd kasulike bakterite ja kiudainetega, et hoida meie kõhutunne kerge, soolestik rõõmus ja immuunsüsteem tugev.

Kõiki oma tervisekasusid pakub artišokk meile vaikselt, elegantselt ja – peaaegu nähtamatult. Just nagu vana tark sõber, kes ei tõsta kunagi häält, kuid kelle kohalolu tunnetad kohe, kui elu veidi tasakaalust välja kipub minema.

Niisiis, heidamegi nüüd pilgu sellele suursugusele taimelapsele, kelle lehtede vahele on põimitud ajalugu, tervis ja hellus.

Siit loost saad teada artišoki väliste tunnuste, ajaloo, toitainetesisalduseja tervisekasude ning sellegi kohta kuidas teda oma koduaias kasvatada, kuidas teda söögiks ette valmistada ja milliseid hõrgutavaid retsepte pakuvad tippkokad artišoki valmistamiseks. Artišoki lugu algab siit.

1. Mis on artišokk (Cynara scolymus ehk Cynara cardunculus var. scolymus)

Artišokk (Cynara cardunculus var. scolymus), inglise keeles tuntud ka kui French artichoke, globe artichoke või green artichoke (eriti Ameerika Ühendriikides), on Vahemereäärsetest maadest pärit korvõieliste sugukonda kuuluv taim, mille õis sarnaneb välimuselt ohakaga ja mida kasvatatakse peamiselt söögiks.

Peale kulinaarse kasutuse on aga artišokk atraktiivne taim ka aiapidajate jaoks ning teda kasvatatakse ilupeenardes tihti just taime julge välimusega lehestiku ja erksate suurte lillade lillepeade tõttu. Niisamuti on taimel mitmed tervist edendavad omadused.

Artišoki söödav osa on taime õiepung enne õitsemist. Kui õiepung avaneb ja õied puhkevad, muutub aga tema struktuur jämedakoeliseks ja raskesti söödavaks.

Looduses esineb nii metsikuid kui ka kultiveeritud (aretatud) artišoki vorme (2).

Harilik artišokk näeb välja nagu suur üks uhke grandioosne ohakas ja on üheaegselt köögivili, tervise parendamise eesmärgil kasvatatav taim ja ka ilutaim.

Taim ise

• Kõrgus: 1,4 kuni 2 meetrit.
• Lehed: taime lehed on suured, kaardus, sügavalt lõhestunud ja hallikasrohelised kergelt hõbedase varjundiga.
• Lehe pikkus: 50–83 cm.

Õiepung, selle osad ja viljad

• Punga läbimõõt: umbes 8–15 cm.
• Värv: sisemised õied on lillad.
• Õie ja punga ehitus: taime pika õievarre (taime osa, mille abil õis kinnitub varrele) otsas on ümar õisik (läbimõõduga on 8–15 cm), mida ümbritsevad kolmnurksed, rohekaslillad ja alumisest osast paksemad soomuseid meenutavad kandelehed. Õievars on laienenud lihakaks õiepõhjaks (õie osa, kuhu kinnituvad teised õie osad: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad) ehk artišoki südamikuks, millele kinnitub suur arv sinakaslillasid üksikõisi. 
• Viljad: taime viljadeks on tuule abil edasikanduvad ja lendkarvadega varustatud seemised (2).

Artišoki söödavad ja mittesöödavad osad

Artišoki välimised lehed on sitked ja mittesöödavad, kuid sisemised lehed on õrnemad. Kõige luksuslikum osa artišokist on aga tema südamik.

Artišoki söödavad osad:

• Südameosa ehk punga põhi, millele kõik muud osad kinnituvad on kõige mahlasem ja ihaldatum osa.
• Kandelehtede alumised, lihavad osad (mitte kogu leht) on samuti söödavad.

Artišoki mittesöödavad osad:

• Karvane osa ehk artišoki “hein” (ingl “Choke”) on punga keskosas olev kohev kiuline osa, mis koosneb arenevatest õitest – vanemates pungades on see sitke ja mittesöödav.
• Välimised lehed on toiduks liiga sitked, kuid neid saab teisiti kasutada (2).

Kui artišoki välimised lehed on sitkemad ja neid kasutatakse artišoki keetmisel enamasti puljongitele või kastmetele vaid maitse lisamiseks, siis tema sisemised lehed muutuvad pehmeks ja on hõrgutavad nii aurutades kui grillil küpsetades. Lehtede söödav osa on põhi, mille võib kasta mõne dipi või aioli sisse ja seejärel lihav osa hammastega maha kraapida. Retsepte artišokist hõrgutiste valmistamiseks leiad siinsest loost veidi altpoolt.

2. Tuntuimad artišokid – Cynara carduncularis versus Cynara scolymus

• Cynara carduncularis on väiksemate õiepeadega artišokk, millel on teravamad ogad ja neis on vähem söödavat osa.
• Cynara scolymusel seevastu on palju suuremad õiepead, mille läbimõõt võib olla 7 – 15 cm ja millel pole ogasid. Viimane ongi just see meile köögiviljana tuttav artišokk.

3. Artišoki (Cynara scolymus) toitainete sisaldus

Artišokk pole mitte ainult maitsev, vaid ka tõeline toitainete varalaegas! See tagasihoidliku välimusega köögivili peidab endas muljetavaldavat hulka vitamiine, mineraalaineid ja muidki olulisi ühendeid, mis sinu keha heaolule mitmekülgselt toeks on.

Artišokis leidub rohkelt kiudaineid, kaaliumi, magneesiumi, folaati ja mitmeid teisigi B-rühma vitamiine, mis aitavad kaasa nii seedimisele kui ka närvisüsteemi talitlusele. 

Samuti on artišokk madala rasvasisaldusega, kuid pakub samas märkimisväärsel hulgal häid rasvhappeid ja antioksüdantseid taimseid ühendeid, mis sinu rakke ning kudesid oksüdatiivse stressi ehk kahjustuste eest kaitsevad.

Alljärgnevalt ongi toodud artišoki toitaineprofiil – kus igas portsjonis peitub rohkem, kui esmapilgul arvata võiks.

Toitainete sisaldus 100 grammis artišokis

Makrotoitained:

• Vesi: 84,9 g
• Energia: 47 kcal / 197 kJ
• Valgud: 3,27 g
• Rasvad kokku: 0,15 g
• Tuhk (mineraalide jääk): 1,13 g
• Süsivesikud (kokku): 10,5 g
• Kiudained (toidukiud): 5,4 g
• Suhkrud kokku: 0,99 g

Mineraalained

• Kaltsium (Ca): 44 mg
• Raud (Fe): 1,28 mg
• Magneesium (Mg): 60 mg
• Fosfor (P): 90 mg
• Kaalium (K): 370 mg
• Naatrium (Na): 94 mg
• Tsink (Zn): 0,49 mg
• Vask (Cu): 0,231 mg
• Mangaan (Mn): 0,256 mg
• Seleen (Se): 0,2 µg

Vitamiinid

• C-vitamiin (askorbiinhape): 11,7 mg
• B1-vitamiin (tiamiin): 0,072 mg
• B2-vitamiin (riboflaviin): 0,066 mg
• B3-vitamiin (niatsiin): 1,05 mg
• B5-vitamiin (pantoteenhape): 0,338 mg
• B6-vitamiin: 0,116 mg
• Folaadid: 68 µg
• Koliin: 34,4 mg
• Beetaiin: 0,2 mg
• A-vitamiin: 1 µg (RAE) ehk 13 IU
• Karoteen, beetakaroteen: 8 µg
• Luteiin + zeaksantiin: 464 µg
• E-vitamiin (alfa-tokoferool): 0,19 mg
• K-vitamiin (füllokinoon): 14,8 µg

Rasvhapped

Küllastunud rasvhapped – SFA (ingl Saturated Fatty Acids):  kokku: 0,036 g

• SFA 12:0 (lauriinhape): 0,002 g
• SFA 14:0 (müristiinhape): 0,002 g
• SFA 16:0 (palmitiinhape): 0,029 g
• SFA 18:0 (steariinhape): 0,003 g

Monoküllastumata rasvhapped – MUFA (ingl Monounsaturated Fatty Acids) kokku: 0,005 g

• MUFA 18:1 (oleiinhape): 0,005 g

Polüküllastumata rasvhapped – PUFA (ingl Polyunsaturated Fatty Acids) kokku: 0,064 g

• PUFA 18:2 (linoolhape – oomega-6): 0,046 g
• PUFA 18:3 (alfa-linoleenhape – oomega-3): 0,017 g (1).

5. Artišoki (Cynara scolymus) 8 teaduslikult tõestatud tervisekasu

5. 1. Artišokk toetab seedeelundkonna tervist ja seedimist

Artišokk aitab kaasa seedimisele ja toetab seedetrakti normaalset talitlust. Samuti aitab artišokk leevendada selliseid seedimisega seotud ebamugavusi nagu täiskõhutunne, iiveldus, oksendamine, kõhupuhitus ja kõhuvalu (14).

5. 2. Artišokk toetab soolestiku heaolu

Regulaarne artišoki tarvitamine aitab kaasa ka soolestiku mugavustundele ja normaalsele soolestiku tööle (14).

5. 3. Artišokk aitab kaasa maksa ja organismi puhastumisele ehk detoksifikatsioonile

Artišokk aitab säilitada maksa tervist, toetab seedemahlade eritumist ja võib aidata kaasa organismi loomulikule puhastumisprotsessile ehk detoksifikatsioonile (15, 16).

5. 4. Artišokk toetab kuseteede tervist

Kuna artišokk toetab kuseteede tervist, on tema lehti traditsiooniliselt kasutatud normaalse uriinierituse soodustamiseks ja kuseteede tervise toetamiseks.

5. 5. Artišokk toetab neerude tööd

Artišokk toetab ka neerude tööd ning artišoki lehti kasutataksegi traditsiooniliselt neerude eritusfunktsiooni soodustamiseks, aidates sel moel kehal vedelikke ja jääkaineid väljutada.

5. 6. Artišokk toetab südame-veresoonkonna tervist ja normaalse kolesteroolitaseme säilitamist

Artišokk aitab kaasa normaalsele vere rasvasisalduse (lipiidide ehk kolesterooli) säilitamisele, mis on oluline ka tugeva ja terve südame jaoks (15, 16).

5. 7. Artišokk kaitseb rakke ja kudesid oksüdatiivsete kahjustuste eest

Artišokk sisaldab looduslikke antioksüdante, mis aitavad kaitsta rakke ja kudesid oksüdatiivse stressi eest. Antioksüdandid aitavad pidurdada vabade radikaalide kahjulikku mõju ning toetavad keha üldist kaitsevõimet (16).

5. 8. Artišokk toetab ainevahetust ja aitab alandada kehakaalu 

Artišokki peetakse kasulikuks ka kehakaalu reguleerimisel, kuna see võib aidata vähendada lipiidide taset ja soodustada kaalulangust (16).

6. Artišokk Ecoshi valikus

Artišokk sisaldub Ecoshi valikus mitmekülgses seedimist toetavas toidulisandis “Ecobiotic 16 tüve piimhappebakterid + kiudained”.

Ecobiotic 16 tüve piimhappebakterid koos kiudainete ja artišokiga

“Ecobiotic 16 tüve + kiudained + artišokk” on terviklik ja laia toimespektriga toidulisand, mis ühendab endas 16 erinevat inimesele omast elusat piimhappebakteri tüve, toortatrajahust pärit kiudaineterikkust ja artišokki – seda kõike ikka selleks, et toetada sinu seedimist, soolestiku tasakaalu ja ka üldist heaolu. 

Toidulisandi eripära seisneb selles, et see mitte ainult ei rikasta kasulike bakteritega soolestiku mikrofloorat, vaid pakub tänu kiudainetele ka toitvat keskkonda, kus need bakterid edukalt tegutseda saavad.

Üheks toote väärtuslikuks koostisosaks on ka artišokk – taim, mida on tema seedeelundkonda toetavate omaduste poolest hinnatud juba sajandeid. See toetab seedeelundkonna normaalset talitlust ning aitab leevendada selliseid vaevusi nagu kõhupuhitus ja raskustunne pärast sööki. Artišokk soodustab seedimist, aitab säilitada soolestiku loomulikku tasakaalu ja toetab sind ka kaalulangetuse teekonnal.

See mitmekülgne ja tõhus toidulisand on loodud koostöös Prantsuse spetsialistidega BIOPROX-ist, kes on mikroobide ja probiootikumide arendamise eesliinil ning on eriti kasulik neile, kes oma seedimisele tuge vajavad – olgu see igapäevane raskustunne kõhus, ebamugavustunne pärast sööki või taastumine antibiootikumikuurist.

Miks eelistada Ecobioticu 16 piimhappebakteri tüve, kiudainete ja artišoki toidulisandit?

• Sisaldab 16 inimesele omast piimhappebakteri tüve, sh Bifidobacterium ja Lactobacillus.
• Kõik piimhappebakterid on pärit Prantsusmaalt BIOPROX-i laborist, kus keskendutakse just inimspetsiifiliste ja tõhusate tüvede arendamisele.
• Suhkrupeedist ja sigurijuurest pärit looduslikud kiudained – inuliin ja FOS – loovad probiootikumidele soodsa elukeskkonna ning toetavad soolestikus kasulike bakterite arengut ja tegevust.
• Lisandina Eestimaine toortatrajahu, mis on kiudainerikas ja toetab tõhusat toidu omastamist ja seedimist ka omalt poolt.
• Toidulisandis sisalduv artišokk aitab vähendada seedehäireid ja toetab soolestiku tervist mitmel alloleval loomulikul viisil:
  • Toetab seedimist ja maksa tööd – aitab kaasa normaalsetele maksafunktsioonidele, mis omakorda toetavad seedimist ja jääkainete väljutamist.
  • Aitab säilitada vere normaalset kolesteroolitaset.
  • Toetab soolestiku talitlust – aitab hoida seedeelundkonna tööd sujuvana.
  • Leevendab täiskõhutunnet ja kõhupuhitust, pakkudes kergendust pärast rammusat söögikorda.
  • Sisaldab antioksüdantseid ühendeid, mis aitavad kaitsta sinu rakke ja kehakudesid oksüdatiivse stressi ehk kahjustumise eest.
  • Aitab kaasa kaalulangusele.

Tänu kõigele eeltoodule on Ecobiotic sobilik nii igapäevaseks kasutamiseks seedimise toetamisel kui ka keerukamatel hetkedel, näiteks pärast antibiootikumikuuri, kui organism vajab abi mikrofloora taastamisel.

Kuidas tarvitada?

Päevane annus on 1–2 kapslit, eelistatavalt koos toasooja toidu või joogiga.

7. Millist osa artišokist toidulisandites kasutatakse?

Toidulisandites kasutatakse pulbreid ja ekstrake, mis on saadud taime lehtedest, kuna on leitud, et just need sisaldavad artišokis peituvaid aktiivseid komponente suurimas kontsentratsioonis.

Artišoki lehed sisaldavad hulgaliselt kasulikke ühendeid, sealhulgas flavonoide ja polüfenoole, sealhulgas tsünariini ja klorgeenhapet. Just nimelt artišoki lehtede pulber sisaldub ka Ecoshi artišoki ja kiudainetega piimhappebakterite kompleksis Ecobiotic.

8. Artišoki (Cynara scolymus) ajalugu

Artišokk on Vahemere piirkonnast pärit metsiku artišoki (ingl wild cardoon või artichoke thistle (Cynara cardunculus)) kodustatud sort, mida meil nimetatakse ka Hispaania artišokiks ehk kardiks.

Tema ajalugu ulatub antiikajast tänapäevani ning on läbinud mitmeid kultuurilisi ja kulinaarseid arenguid:

1. Homeros ja Hesiodos mainisid metsikut artišokki (Cynara cardunculus) aiataimena juba 8. sajandil eKr. 
2. Plinius Vanem (Gaius Plinius Secundus), kes oli Vana- Rooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik, mainis aga 1. sajandil pKr oma teoses “Naturalis Historia” söödavate ohakate “carduus” (mida peetakse artišoki esivanemateks) kasvatamist Kartaagos ja Cordobas.
3. Põhja-Aafrikas, kus seda taime leidub metsikult kasvamas veel ka looduses, leiti Egiptuses väljakaevamise käigus (Rooma-aegse perioodi) tõenäoliselt kultiveeritud artišoki seemned.
4. Artišoki sorte kasvatati Sitsiilias alates vanade kreeklaste klassikalisest perioodist. Kreeklased kutsusid neid “kaktoseks”. Sel perioodil sõid kreeklased artišoki lehti ja õiepäid, mille kasvatamine oli metsiku vormiga võrreldes juba paranenud. 
5. Roomlased kutsusid aga vilja nimega “carduus” (sellest ka tema ingliskeelne nimi cardoon). Kultiveeritud vormi edasine paranemine näib olevat toimunud keskajal moslemi-Hispaanias ja Magribis, kuigi tõendid on vaid järelduslikud.
6. 12. sajandiks mainis taime Ibn al-‘Awwam Sevillas (kuigi seda ei esine varasemates Andaluusia araabiakeelsetes põllumajandusteemalistes suuremates teostes) ja Saksamaal Hildegard von Bingen.
7. Le Roy Ladurie on oma raamatus Les paysans de Languedoc dokumenteerinud artišoki kasvatamise leviku Itaalias ja Lõuna-Prantsusmaal 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses, kui artišokk ilmus uue saabujana ka uue nimega, mis võib tähendada täiustatud kultiveeritud sordi saabumist.
8. Araablaste poolt parandatud artišokk kandus 1466. aastal Napolist Firenzesse, mille tõi sinna Philippo Strozzi. Millalgi 1480-ndatel aastatel märgatakse seda Veneetsias lausa kui kurioosumit. Kuid üsna pea liigub ta juba edasi loodesse.
9. Artišokipeenraid mainivad ka notarid Avignonis alates 1532. aastast, kus nad levisid sisemaale peamistest linnadest. Kohalik nimetus jääb itaaliakeelsest sõnast “carciofo”. Tolleaegsed artišokid olid tillukesed, umbes kanamuna suurused ja neid peeti luksuslikus afrodisiaakumiks mida serveeriti suhkrusiirupis.
10. Hollandlased tõid artišokid Inglismaale, kus need kasvasid 1530. aastal ka Henry VIII aias Newhallis. 
11. Alates 17. sajandi keskpaigast oli artišokk nüüdseks moes ka Euroopa õukondades. Artišoki südameid peeti uue õukonna kokakunsti luksuslikeks koostisosadeks, nagu on kirja pannud sellised kirjanikud nagu François Pierre La Varenne, raamatu Le Cuisinier François (1651) autor. Sel perioodil väideti ka, et artišokidl on afrodisiaakumid.
12. 19. sajandil viidi artišokid Ameerika Ühendriikidesse – Prantsuse immigrandid viisid taime Louisianasse ja Hispaania immigrandid viisid selle Californiasse (2, 13).

9. Artišokk (Cynara scolymus) meie toidulaual – toiduks ettevalmistamine ja retseptid

Artišokk on populaarne külaline nii igapäevasel toidulaual kui ka piduroogades, kus teda võib keele alla pista nii eraldiseisvalt kui ka ühe koostisosana teistes roogades.

Tal on mahe, maine ja veidi kibe maitse, mis sarnaneb sparglile, kuid sisaldades ühendit nimega tsünarin, pärsib artišokk keele võimet tuvastada magusust. Rohelise ja lilla artišoki maitseerinevus on tagasihoidlik – lillad artišokid on maitselt veidi maisemad, kuid see erinevus on minimaalne. 

Edasi saadki lugeda selle kohta kuidas artišokki toiduks ette valmistada ja milliseid roogi temast kokata.

9. 1. Artišoki toiduks ettevalmistamine

9. 1. 1. Artišoki toiduks kasutatav osa

Kõigepealt, millist osa sellest taimest üldse hamba alla pista saab? Artišokk on nimelt köögiviljana tuntud ainult oma õiepunga poolest, mida süüakse enne, kui lill täielikult avaneb. 

See pung koosneb paljudest väikestest õiepungadest (ehk õisikust) ning neid ümbritsevatest tihedatest kolmnurksetest lehtedest ehk kandelehtedest, mille alla jääb lihakas südamik. Just see mahlane südamik – tuntud kui artišoki „süda” – on üks kogu taime hinnatuimaid osi.

Keskel olevat kohevat osa, mida nimetatakse „heinaks”, süüakse vaid siis, kui õis on noor – vanemas õies on see muutunud kiuliseks ja mittesöödavaks (2).

9. 1. 2. Artišoki valmistamine ja keetmine

Suured gloobusartišokid valmistatakse sageli nii, et neilt eemaldatakse suurem osa varrest, jättes vart alles vaid 5–10 mm. Lehtede otsad, mis võivad olla ogalised, lõigatakse umbes veerandi ulatuses maha, et söömist mugavamaks teha.

Artišokke võib keeta 15–30 minutit või aurutada 30–40 minutit (väiksematel kulub vähem aega). Küpsenud maitsestamata artišokil on meeldivalt õrn maitse.

Et keetes artišokid pruuniks ei tõmbuks (mis võib juhtuda lõigatud taimede puhul ensümaatilise pruunistumise ja klorofülli oksüdatsiooni tõttu), võib need panna kergelt happelisse vette – näiteks sidruni- või äädikavette (2). Lõikekohti võib ka lihtsalt sidruniga hõõruda.

Artišokki võib valmistada ka nii, et kõik lehed eemaldatakse ning alles jääb vaid südamik. Südamiku võib täita lihaga ja seejärel praadida või küpsetada kastmes. Toiduvalmistamisel on ajasäästlikukuks alternatiiviks konserveeritud ja külmutatud artišokisüdamete kasutamine, kuid värsked südamikud on maitse ja tekstuuri poolest siiski hinnatumad (2).

9. 1. 3. Serveerimine ja söömine

Artišoki lehti süüakse tavaliselt ükshaaval, tõmmates hamba või sõrmega välja artišokilehe lihakas põhjaosa. Need maitsevad hästi koos kastmetega, nagu vinegrett, hollandi kaste, või, majonees, aioli või lihtsalt sidrunimahlaga.

Lehtede ülemine, kiuline osa visatakse tavaliselt ära. Kui lehed on eemaldatud ja “hein” kõrvaldatud, saab nautida artišoki kõige hinnalisemat osa – südamikku. Samuti on sageli söödavad ka artišoki südamikku katvad õhukesed lehed.

9. 2. Artišoki valmistusviisid ja retseptid – milliseid hõrgutisi sellest taimest teha saad?

Artišokk on mitmekülgne köögivili, mida on ka paljud tuntud tippkokad oma retseptides esile tõstnud. Alljärgnevalt toomegi sinuni teiste artišoki valmistusviiside seas ka mõned artišoki erilist maitset esile toovad hõrgutavad retseptid Jamie Oliverilt ja Gordon Ramsaylt.

9. 2. 1. Jamie Oliveri grillitud artišokid sidruni ja tüümianiga

Jamie Oliver soovitab väikeseid artišokke näiteks lihtsalt grillida. Peale artišokkide grillil kenasti pruuniks muutumist, segatakse need sidrunimahla, mee ning värske tüümianiga ning serveeritakse koos mozzarella ja purustatud pistaatsiapähklitega. See roog toob esile artišoki õrna maitse ja sobib suurepäraselt eelroaks või kergeks lõunasöögiks (3).

Koostisosad:

• 1 sidrun;
• 6 väikest artišokki;
• paar oksa värsket tüümiani, ideaalis õitsevat;
• neitsioliiviõli;
• 2 tl vedelat mett, lisaks veel veidi serveerimiseks (valikuline);
• 125 g mozzarella pallikesi;
• 30 g kooritud soolamata pistaatsiapähkleid.

Valmistamine:

1. Poolita sidrun – iga kord, kui artišokki lõikad, tuleb lõiketükke sidrunimahlaga hõõruda, et need grillil mustaks ei läheks.
2. Puhasta artišokid eemaldades neilt välimised lehed, kuni jõuad sisemiste kahvatumate lehtedeni, mida on kergem süüa.
3. Kärbi artišokipeadelt ülaosa maha ja hõõru paljastunud lõikeosa sidrunipoolikuga. Kärbi ka vars ära, seejärel koori ülejäänud vars kiirkoorijaga, paljastades koore all oleva pehme viljaliha, seejärel hõõru ka see sidruniga üle.
4. Poolita artišokk koos varrega (nagu poolitaksid näiteks šampinjoni), eemalda ettevaatlikult sisemuses peituv karvane osa, hõõru lõikekohta sidruniga ning seejärel grilli neid aeg-ajalt keerates 10 minutit või kuniks artišokid on pehmed.
5. Pane tüümianilehed uhmrisse ja tambi need kokku, seejärel pigista ülejäänud sirunimahl sisse ja sega sinna ka 2 spl neitsioliiviõli ja mesi. Maitse, seejärel maitsesta meresoola ja musta pipraga ning tõsta koos artišokkidega suurde kaussi (jäta väike kogus kastet alles). Sega kõik läbi, kuniks artišokid on kastmeseguga kaetud.
6. Lao pooled artišokkidest serveerimisvaagnale, rebi peale pool mozzarellast, seejärel korda sama teise artišokikihiga, millele järgneb ülejäänud mozzarella, seejärel tõsta lusikaga kausist peale ülejäänud kaste.
7. Serveerimiseks purusta ja puista peale pistaatsiapähklid, korja peale kõik tüümianiõied (kui sul neid on) ja lisa soovi korral veel tilgake mett (3).

9. 2. 2. Jamie Oliveri küpsetatud artišokid sidruni, loorberi ja prosciuttoga

Selles retseptis soovitab Jamie Oliver täita artišokid sidruniviilu, prosciutto ja loorberilehega, seejärel mähkida need märja küpsetuspaberi ja fooliumi sisse ning küpsetada otse kuumadel sütel umbes tund aega. Tulemuseks on suitsuse maitsega pehmed artišokid, mis sobivad suurepäraselt näiteks suviseks grillpeoks (4).

Koostisosad:

• 4 artišokki;
• oliiviõli;
• meresoola;
• värskelt jahvatatud musta pipart;
• ½ sidrunit, lõigatud väikesteks viiludeks;
• 4 viilu kvaliteetset prosciuttot;
• 4 loorberilehte;
• peotäis värsket ja jämedalt hakitud piparmündilehti.

Valmistamine:

1. Lõika artišoki pea pealt 2 cm ära, seejärel koori vars noa või kiirkoorijaga. Rebi kõvad välimised lehed ära, kuniks jõuad pehmemate sisemiste roheliste lehtedeni. Ava need veidi, kraabi teelusikaga sealne karvane osa välja ja viska see “hein” ära. Kui puhastad oma artišokid tükk aega enne toidu valmistamist, siis pane nad värvimuutuse vältimiseks kaussi, kuhu on lisatud veidi sidrunimahla.
2. Nirista iga artišoki sisemusse oliiviõli ja maitsesta hästi. Täida iga artišokk väikese sidruniviilu, kokkukeeratud prosciutto viilu ja loorberilehega.
3. Tee 4 küpsetuspaberilehte märjaks ja mähi 1 paber ümber iga artišoki. Nüüd keera igaüks ka tihedalt fooliumisse ja aseta need umbes tunniks otse kuumade süte servale (vahepeal keerates), kuniks artišokid on pehmed. Kui sul on gaasigrill, aseta need tahapoole, kus kuumus pole nii intensiivne ja küpseta 1 tund.
4. Eemalda küpsetuspaberist ja fooliumist pakend, purusta artišokid kergelt ja serveeri koos rohke õliga ja piparmündiga üle puistatult (4).

9. 3. 3. ​Jamie Oliveri “Kartuli ja artišoki al forno”

​Jamie Oliveri “Kartuli ja artišoki al forno” on lihtne ja maitsev roog, mis sobib iseseisvaks taimetoiduks, sõõmiseks koos värske salatiga ja ka lisandiks pearoogade kõrvale. See viie koostisosaga retsept ühendab endas beebikartulid, artišokisüdamed, apteegitilli, rõõsa koore ja parmesani juustu. Kõik koostisosad küpsetatakse ahjus, kuniks need saavutavad kreemja ja rikkaliku maitse. Serveerimisel lisatakse apteegitilli rohelisi võrseid, mis annavad roale ka veidi värskust ja värvi (8).

Koostisosad:

• 800 g väikseid kartuleid või beebikartuleid;
• 2 suurt fenkoli ehk apteegitilli mugulat;
• 1 x 280g purk artišokisüdameid õlis või eelkeedetud artišokisüdameid;
• 50 g Parmesani juustu;
• 100 ml vahukoort.

Valmistamine:

1. Kuumuta ahi 200ºC kraadini
2. Poolita kõik suuremad kartulid, väiksemad las jääda terveks. Kärbi apteegitill ja hoia alles kõik tema tilli meenutavad lehed (neid läheb pärast vaja serveerimisel), viiluta varreosa peeneks, seejärel poolita mugul ja lõika umbes 1 cm viiludeks.
3. Pane see kõik umbes 30 cm x 35 cm suurusesse ahjunõusse, poolita artišokisüdamed ja lisa nendele nende omast purgist 2 supilusikatäit õli (kui kasutasid värskelt keedetud artišokke, siis lisa oliiviõli) ja näpuotsatäis musta pipart, seejärel sega kõik kokku.
4. Vala peale 300 ml vett, kata plaat tihedalt fooliumiga ja küpseta 1 tund.
5. Riivi kausis peeneks pool parmesanist, sega see vahukoore hulka ja kalla vedeldamiseks hulka väike sörts vett. 
6. Kui tund on möödunud, eemalda plaat ahjust, viska foolium ära, lisa sinna lusikaga kooresegu ja riivi peale ka ülejäänud parmesan.
7. Küpseta veel 20 minutit (või kuniks roog on pealt kuldne ja läbi küpsenud), seejärel puista oma hõrgutis enne serveerimist üle apteegitilli ülaosaga mille varasemalt kõrvale panid (8).

9. 3. 4. Gordon Ramsay Rooma stiilis artišokid (Carciofi alla Romana)

Üks populaarne viis artišokkide valmistamiseks on teha neid Rooma stiilis (Carciofi alla Romana). Gordon Ramsay teeb oma Rooma stiilis artišokke küüslaugu ja mündiga.

Artišokid hautatakse oliiviõlis, mis annab neile maheda ja aromaatse maitse. Rooma artišokke serveeritakse tavaliselt kõrvalroana liha- ja kalaroogade kõrvale, aga see roog sobib suurepäraselt ka eraldiseisvaks eelroaks mõnel pidulikumal õhtusöögil või ka igapäevaseks tervislikuks nosimiseks (5, 6).

Vali täidlased artišokid, sest suurem osa neist läheb raisku.

Koostisosad (4-le inimesele):

• 6 artišokki;
• 1 küüslauguküüs;
• 80 ml õli;
• sool;
• münt;
• pipar;
• kuum vesi.
  

Valmistamiseks:

1. Eemalda artišokkide välimised lehed ja lõika artišokid pooleks.
2. Haki küüslauk ja pane koos õliga pannile.
3. Kuumuta pannil õli, lisa artišokid ja küüslauk ning maitsesta soola, pipra ja mündiga.
4. Lisa kuum vesi, et artišokid oleksid kaetud, ning lase umbes 30 minutit  keeda, kuni artišokid on pehmed.
5. Pärast valmistamist saab neid hoida külmkapis kuni kaks päeva (5, 6).

9. 3. 5. Marineeritud artišokid

Veel üks kiire ja maitsev viis artišokkide valmistamiseks on nende marineerimine. Artišokid marineeritakse oliiviõlis, sidrunimahlas, äädikas ja maitsetaimedes. See roog sobib suurepäraselt eelroaks, suupisteks või teistele toitudele lisandiks (9).

Koostisosad:

• 1 sidrun (mahl);
• 2 supilusikatäit ekstra-neitsioliiviõli;
• 2 küüslauguküünt (hakitud, valikuline);
• 1 teelusikatäis Itaalia maitseainesegu;
• 1 teelusikatäis soola (või maitse järgi);
• 1 teelusikatäis jahvatatud musta pipart (või maitse järgi);
• 1  purgitäis (umbes 100 grammi) konserveeritud neljaks lõigatud artišokisüdameid (kurnatud), või siis sama kogus värskeid neljaks lõigatud artišokisüdameid mida eelnevalt keetsid.

Valmistamine:

1. Sega purgis sidrunimahl, õli, küüslauk, Itaalia maitseainesegu, sool ja pipar. Keera kaas peale ja raputa kuniks õli ja sidrunimahl segunevad.
2. Eemalda kaas, lisa maitseainesegusse artišokisüdamed, sulge purk ja raputa, kuni artišokid on ühtlaselt kaetud.
3. Serveeri kohe või kui soovid, pane vähemalt üheks tunniks enne serveerimist külmkappi (9).

9. 3. 6. Vietnamipärane artišoki tee “Cha Atiso”

Vietnamis on artišoki tee, ehk “Cha Atiso” traditsiooniline taimetee, mida valmistatakse tervest artišokist koos tema lehtede ja ka vartega (kui need on värsked). Seda teed iseloomustab kergelt mõrkjas maitse ja tervislikud omadused, nagu detoksifitseerimine, maksa toetamine ja seedimise soodustamine.

Vanarahva tarkuse kohaselt olevat see hea ka nahale. Oma jahutava toime tõttu on artišoki tee eriti populaarne just kuumade ilmade ajal. Valmistamiseks keedetakse artišoki lehti vees ja vajadusel lisatakse ka magusainet (10).

Kuna retseptis kasutatakse ainult 2 koostisosa, on seda väga lihtne valmistada isegi algtasemel kokandusoskuste korral. 

Koostisosad (kokku saab umbes 4 liitrit teed):

• värske artišokk;
• vesi;
• suhkur või mesi (valikuline, et tasakaalustada kibedust).

Valmistamine:

1. Pese artišokid ja eemalda ainult varreosa, aga seda vaid juhul kui see ei ole enam värske (on seest oranžikas, mis näitab, et vars hakkab mädanema). Kui ülejäänud osa varrest on kahvaturoheline ja valge, siis on see veel värske ja kasutatav.
2. Artišoki tee valmistamiseks sea pliidil kuumus kõrgele ning lisa potti vesi ja artišokid. Kui vesi hakkab keema, muudavad artišokid oma värvi erkrohelisest tumepruuniks. Ühtlaseks küpsemiseks on tähtis artišokke vahepeal pöörata.
3. Kui vesi hakkab keema, kata pott kaanega, vähenda kuumust ja keeda veel, kuniks artišokid on pehmed. Mida kauem artišokke keedad, seda tumedamaks tee läheb. 
4. Kui artišokk muutub pehmeks ja pruunikasroheliseks, on tee valmis. Lülita kuumus välja. 
5. Vala endale tass kuuma teed või lase sellel jahtuda ja joo seda hoopis koos jääga. Soovi korral lisa suhkur või mesi (10).

10. Et vältida raiskamist – Mida teha artišoki söömata jäänud osaga?

Kuigi artišoki kõige maitsvamateks ja tuntumateks osadeks on tema südamikud, siis pakuvad mitmeid tervisele kasulikke omadusi ka taime teised osad – nagu lehed ja varred. Artišoki söömata jäävates osades leidub nimelt mitmeid väärtuslikke komponente, mida saab samuti kenasti ära kasutada ja seeläbi ka hea asja raiskamist vältida. 

• Näiteks võib neid kasutada puljongite, kastmete või suppide valmistamiseks, kuna artišoki varred ja välised lehed annavad toidule rikkaliku ning maheda maitsenoodi. Lihtsalt keeda neid roale artišoki “vungi” andmiseks vees, puljongis või kastmes ja pärast kurna, kasutades toiduks ainult vedelikku milles artišoki lehed ja varred keesid.
• Niisamuti võid söögikõlbmatust osast teha ülaltoodud retsepti järgi teed, kus kasutadki tee valmistamiseks mitte tervet artišokki, aga ainult tema varsi ja lehti.
• Takkatipuks saad artišoki lehti ja varsi kasutada ka komposti valmistamiseks. Kui sina sellest taimest teatud osasid süüa ei soovi, siis kindlasti maitsevad vitamiinidest ja mineraalidest rikkalikud varred ja lehed sinu aiataimedele (11)!

11. Artišokk maailmaköögis

• Itaalias kasutatakse artišokisüdameid sageli „nelja aastaaja” kevadise pitsa komponendina (koos tomati ja basiilikuga suveks, seente ja singiga sügiseks ja talveks).
• Roomas on näiteks üks kuulus retsept „juudi moodi artišokid” – kus terved artišokid on krõbedaks frititud. Artišoki pehmet osa süüakse ka toorelt – lehti kastetakse äädikasse ja oliiviõlisse või viilutatakse õhukeselt ning serveeritakse siis koos sidruni ja õliga.
• Samuti on Itaalias tuntud täidetud artišokid, kus lehtede vahele ja südamesse surutakse täidis, mis sisaldab riivsaia, küüslauku, punet, peterselli, juustu ning prosciuttot või vorsti.
• Hispaanias kasutatakse nooremaid, õrnemaid artišokke – neid võib röstida kuumas tuhahunnikus, praadida oliiviõlis küüslauguga, lisada paellale või valmistada täidiseks tortillale (sarnane frittatale).
• Kreekas on populaarne roog “anginares alla Polita” – artišoki südamikest valmistatud hautis kartuli, porgandi, sidruni, tilli ja sibulaga. Mõned piirkonnad, nagu Tinos ja Peloponnesose külad Iria ja Kantia, tähistavad artišoki saaki lausa festivali või omaette pidupäevaga.
• Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Türgis ja Armeenias kasutatakse artišoki täidises tihti lambahakkliha, millele lisatakse vastavalt kohalikele traditsioonidele erinevaid vürtse ja ürte. Näiteks Liibanonis lisatakse täidisele ka sibulat, tomatit, seedripähkleid, rosinaid, pipart ja vürtse nagu münt, till ja vürtsnelk. Türgis valmistatakse sellest roast ka taimseid variante herneste, porgandi ja sibulaga.
• Ameerika Ühendriikides, eriti California rannikul, süüakse artišokisüdameid sageli frititult.
• Taimeteena Vietnamis, Rumeenias ja Mehhikos. Nagu juba siinsest loost teada said, siis saab artišokist ka taimeteed valmistada. Näiteks Vietnamis on see vägagi levinud jook ja Rumeenias tuntakse sellist jooki kui “Ceai de Anghinare”. Ka Mehhikos valmistatakse artišokist taimeteed. Maitselt on asrtišoki tee veidi mõrkjas ja puidune.
• Aperatiivi põhikomponendina Itaalias ja Šveitsis. Artišokk on ka tuntud Itaalia aperitiivi Cynar põhikomponent. Joogis on 16,5% alkoholi ja seda serveeritakse jääga või segatakse apelsinimahlaga (eriti populaarne Šveitsis). Cynari võib kasutada ka “Cin Cyn” kokteili valmistamiseks – see on pehmem, vähem mõru versioon klassikalisest Negronist, kus Campari on asendatud Cynariga (2).

12. Kus artišokki enim kasvatatakse?

Artišoki kasvatamine on koondunud Ameerikasse ja Vahemereäärsetesse riikidesse. Peamised Euroopa tootjad on Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa ning peamised Ameerika tootjad on Argentina, Peruu ja Ameerika Ühendriigid.

Ameerika Ühendriikides annab California peaaegu 100% USA saagist ja umbes 80% sellest kasvatatakse Monterey maakonnas. Seal kuulutab Castroville end “maailma artišokikeskuseks” ja korraldab iga-aastast Castroville’i artišokifestivali.

Viimasel ajal hakati artišokki kasvatama ka Lõuna-Aafrikas Vaali jõe ääres asuvas Parys-nimelises väikelinnas (2).

2020. aastal toodeti maailmas ligikaudu 1,5 miljonit tonni artišokki (2).

13. Artišoki koduaias kasvatamine

Artišokki saab kasvatada seemnetest või vegetatiivsetest vahenditest, nagu jagamine, pistikud või mikropaljundamine. 

Kuigi tehniliselt on artišokid mitmeaastased taimed, mis annavad söödavat õiepunga tavaliselt alles teisel ja järgnevatel aastatel, võib teatud artišokisorte kasvatada seemnest ka üheaastaste taimedena, mis annavad esimese kasvuperioodi lõpus piiratud saagi isegi piirkondades, kus taimed ei ole tavaliselt talvekindlad. 

See tähendab, et koos teiste põhjapoolsete piirkondade koduaednikega võime meiegi püüda artišoki kasvatada ilma, et taimede talvitumistingimuste pärast muretsema peaksime. Sest meie maal nad ilma katteta tavaliselt talve üle ei ela.

Selleks sobib näiteks seemnesort ‘Imperial Star’, mis on aretatud vilja tootma juba esimesel aastal. Veelgi uuem kultivar ‘Northern Star’ suudab aga väidetavalt põhjapoolsemas kliimas ka talvituda ja elab miinustemperatuuri kergesti üle (2).

Artišokk nõuab head pinnast, regulaarset kastmist ja toitmist ning talvel ka külmakaitset. Juurdunud istikuid saab istutada igal aastal, nii, et küpsed isendid saab mõne aasta pärast kasutusest kõrvaldada, kuna iga taim elab vaid mõne aasta.

Artišokkide saagikuse kõrghooaeg on mujal maailmas kevad, kuid nende koristamist saab jätkata kogu suve. Teine ​​kõrgperiood on sügise keskel. Saagikoristusel lõigatakse need taime küljest lahti nii, et järele jääb 2, 5 – 5 cm  vart. Artišokid on heade säilivusomadustega, püsides sageli värskena kaks nädalat või kauem (2).

Kuidas siis ühe maitsva ja toitainetest pakatava artišoki kasvatamine käib?

1. Kõigepealt, vali õige seemnesort! Külmas kliimas kasvatamiseks soovitatakse enim sorte ‘Imperial Star’ või  ‘Northern Star’.
2. Pane seemned idanema juba märtsi keskpaigast. Külva need umbes 1 – 1,5 sentimeetri sügavusele.
3. Kui taimeke on kasvatanud juba 2 lehte (soojas kohas võib see juhtuda juba 7 päeva möödudes) – on aeg ta suuremasse potti istutada, siis jääb neile aega enne õue istutamist veel veidi kosuda.
4. Istuta taimed õue siis, kui öökülmad on juba möödas kuna tillukestele artišokkidele külmakäes lõdiseda ei meeldi.
5. Kui taimedel on aeg õue kolida, siis hoolitse selle eest, et ta saaks istutatud viljakasse mulda. Mullale rammu andmiseks soovitatakse kasutada laagerdunud hobusesõnnikut.
6. Taimed kasvavad üsna suureks, seepärast istuta nad umbes 0,7 – 1 meetriste vahemaade taha ja istuta nad veidi sügamale kui nad sul potis olid.
7. Nüüd ei muud kui vaja vaid taimi rikkalikult joota, seda eriti just peale istutamist ja kuivematel perioodidel.
8. Naudi õieilu! Kui teed kõike aegsasti, võib juhtuda, et artišokk näitab sulle oma õiteilu juba augustis (11).

14. Huvitavaid fakte

Kas teadsid, et artišokid peidavad endas läbi ajaloo ka põnevaid saladusi?

• Näiteks 16. sajandil usuti, et artišokk tõstab meeste seksuaalset võimekust. Seepärast oligi artišoki söömine lubatud ainult meestele. Tõsi-tõsi – naistele olid need “mehistavad” maiused keelatud!
• Seda, et artišokk on tõeline armurohi – afrodisiaakum, mis süütab südameid, uskusid juba vanad kreeklased ja roomlased.
• Kui mõtled Ameerika artišokkidele, siis pea meeles, et peaaegu kogu sealne saak tuleb just ühest osariigist – päikeselisest Californiast!
• Ja kujuta ette – üksainus artišokitaim võib aastaga kasvatada üle 20 artišoki. Päris tubli töö ühe taime kohta, eks?
• Artišoki suurimad tootjad Euroopas on Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia – pole siis ime, et sealne köök nii maitsev on!
• Ja ajaloohuvilistele – juba Rooma impeeriumi aegadel leiti Egiptusesse jääva Mons Claudianuse kivimurru aladelt artišoki seemneid. Seega on seda taime hinnatud juba iidsetel aegadel!

15. Artišoki võimlikud kõrvaltoimed, vastunäidustused ja koostoimed ravimitega

Võimalikud kõrvaltoimed

Artišokk on toiduna tarbides üldiselt ohutu. Ravimina tarvitades on ta samuti ohutu, kui seda kasutatakse kuni 12 nädala jooksul. Artišokk võib põhjustada allergilisi reaktsioone kui inimesel on allergia korvõileiste suhtes ja harvadel juhutudel kõrvalnähte nagu:

• gaase,
• maoärritust,
• kõhulahtisust,
• harvadel juhtudel ka allergilisi reaktsioone (17).

Kui märkad pärast tarvitamist ebamugavustunnet, tasub olla tähelepanelik ja vajadusel pidada nõu tervishoiutöötajaga.

Võimalikud vastunäidustused ja ettevaatusabinõud

• Rasedus ja imetamine. Praegu ei ole piisavalt usaldusväärset teavet selle kohta, kas artišoki tarvitamine ravimina on raseduse või rinnaga toitmise ajal täiesti ohutu. Seetõttu soovitatakse jääda toidukoguste juurde ning mitte tarvitada artišokki ravimina ilma arstiga konsulteerimata.
• Sapiteede kitsenemine või ummistus. Artišokk stimuleerib sapivoolu ning seetõttu võib sapiteede ummistuse korral olukorda halvendada. Enne tarvitamist konsulteeri kindlasti arstiga, kui sul on teadaolev sapiteede probleem.
• Allergia korvõieliste taimede suhtes. Kui oled allergiline taimedele, nagu ambroosia, krüsanteemid, saialilled või karikakrad, võib ka artišokk põhjustada allergilist reaktsiooni. Artišokk kuulub samasse taimede perekonda – Asteraceae. Kui oled tundlik nende taimede suhtes, räägi enne tarvitamist oma arstiga.
• Sapikivid. Kuna artišokk võib suurendada sapieritust, tuleks artišoki toidulisandite tarvitamisega ettevaatlik olla ka sapikivide korral  – see võib seisundit süvendada (17).

Koostoimed ravimitega

• Ravimid, mida maks muudab (tsütokroom P450 2B6 (CYP2B6) substraadid ja tsütokroom P450 2C19 (CYP2C19) substraadid). Mõned ravimid muutuvad ja lagunevad maksas. Artišokk aga võib mõjutada maksaensüümide tööd ja muuta samuti seda, kui kiiresti keha teatud ravimeid lagundab. See võib omakorda mõjutada ravimite toimet ja kõrvaltoimete tugevust. Seega, kui tarvitad ravimeid, mida maks töödeldes muudab, pea enne artišoki toidulisandite tarvitamist nõu oma arstiga.
• Diabeediravimid. Artišokk võib aidata alandada veresuhkru taset. Seega, kui juba kasutad diabeediravimeid, võib nende koosmõjul veresuhkur langeda liiga madalale. Seetõttu on oluline veresuhkrutaset regulaarselt jälgida ja vajadusel ka annuseid kohandada.
• Vererõhuravimid. Sarnaselt võib artišokk langetada vererõhku. Kui kasutad vererõhku alandavaid ravimeid, võib artišoki ja vererõhu ravimite ühistoime tekitada liialt madalat vererõhku. Jälgi oma vererõhku tähelepanelikult ja vajadusel konsulteeri arstiga.

Kui sul on plaanis alustada artišokki sisaldava toidulisandi tarvitamist ja sa kasutad ravimeid, või sul on mõni krooniline haigus, on alati kõige turvalisem arutada seda esmalt perearstiga.

16. Kokkuvõtteks

Artišokk (Cynara scolymus) ei ole lihtsalt maitsev Vahemeremaadest pärit hõrgutis, vaid ka tõeline looduse kingitus meie tervisele. Seetõttu on see väekas taim juba sajandeid hinnatud nii rahvameditsiinis kui ka gurmee-maailmas, ühendades endas nii toiduelamuse, kui ka tervist toetava väe.

🍀 Artišoki tervisekasud, mis panevad su särama nii sees- kui välispidiselt on kokkuvõtlikult:

• Artišokk toetab maksa ja organismi puhastumist.
• Aitab kaasa seedimisele ja leevendab vaevusi nagu kõhupuhitus ja täiskõhutunne.
• Soodustab normaalset kolesteroolitaset ja toetab südame-veresoonkonna tervist.
• Sisaldab rohkelt antioksüdante ja aitab kaitsta rakke ja kudesid oksüdatiivse stressi eest.
• On kiudainerikas, aidates kaasa heale soolestiku mikrofloorale.
• Mõjub hästi neerudele ja soodustab uriinieritust, aidates kehast liigset vedelikku välja viia.
• Aitab kaasa ka kaalulangetusele.
  

🌿 Toidulisandites hinnatakse enim artišoki lehti

Kuigi köögis armastame eelkõige artišoki pehmet südant, kasutatakse toidulisandites just taime lehti, kuna need sisaldavad suurima kontsentratsiooniga aktiivseid aineid, sealhulgas tsünariini – ühendit, mis toetab maksa ja seedimist.

🌼 Ecoshi looduslähedane valik

Ecoshi “Ecobiotic 16 tüve piimhappebakterid + kiudained + artišokk“ toidulisand ühendab endas Prantsusmaal kasvatatud piimhappebakterid, prebiootilised kiudained ning artišokilehe pulbri.

See kombinatsioon toetab tasakaalus seedimist, soodustab kasuliku mikrofloora arengut ning sobib eriti hästi näiteks antibiootikumikuuri järgselt või igapäevaseks soolestiku heaolu toetamiseks.

🍽 Artišokk meie toidulaual – gurmeeroogade kroonjuveel

Artišokk on tänulik koostisosa – ta sobib nii grillimiseks, küpsetamiseks, täitmiseks kui ka risotodesse segamiseks. Proovi näiteks Rooma moodi hautatud artišokke või Jamie Oliveri kartuli-artišoki vormirooga – võimalused on lõputud!

🌻 Artišokki saad kasvatada ka oma koduaias!

Kui ruumi ja päikest jagub, võib artišokk edukalt kasvada ka Eesti aedades. Ta eelistab päikeselist ja tuulte eest kaitstud kasvukohta ning viljakat mulda. Kuigi see mitmeaastane taim on meie kliimas pigem üheaastane külaline, pakub ta oma võimsate hõbedaste lehtedega tõelist silmailu.

🌟 Põnevaid fakte artišoki kohta:

• 16. sajandil usuti, et ainult artišokki tohivad süüa ainult mehed – arvati, et see tõstab nende elujõudu.
• Üks taim võib anda üle 20 vilja aastas!
• Suurem osa Ameerika artišokkidest kasvatatakse Californias.
• Artišoki metsik eelkäija Cynara cardunculus on endiselt looduses leitav, eriti Põhja-Aafrikas.
• Artišokki peeti antiikajal afrodisiaakumiks, millesse usuti sama kirglikult kui tänapäeval tema seedimist soodustavatesse omadustesse.

NB! Ülitundlikkuse puhul mõne koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autor: Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com, Freepic.com

Allikad:

1. Artichokes, (globe or french), raw – Nutrients – SR Legacy | USDA FoodData Central
2. Artichoke – Wikipedia
3. Grilled artichokes | Jamie Oliver recipes
4. Baked Artichoke | Vegetables Recipes | Jamie Oliver Recipes
5. Stuffed Artichokes Recipe: How to Make Stuffed Artichokes – 2025 – MasterClass
6. GORDON RAMSAY RECIPES | Roman-style artichokes: the traditional recipe – Gordon Ramsay’s version
7. GORDON RAMSAY RECIPES | Cream of Jerusalem artichoke (Jerusalem artichoke cream) Light and fast recipe! – Gordon Ramsay’s version
8. Potato & artichoke al forno | Potato recipes | Jamie Oliver recipes
9. Easy Marinated Artichokes Recipe
10. Vietnamese Artichoke Tea (Trà Atiso)
11. Artišokk väärib kasvatamist – Tamme talu ürdiaed
12. Harilik artišokk – Vikipeedia
13. The Domestication of Artichoke and Cardoon: From Roman Times to the Genomic Age – PMC
14. Pharmacological Studies of Artichoke Leaf Extract and Their Health Benefits – PubMed
15. (PDF) Artichoke (Cynara scolymus L.): a review of its health-promoting properties
16. Functional and Therapeutic Potential of Cynara scolymus in Health Benefits – PMC
17. ARTICHOKE: Overview, Uses, Side Effects, Precautions, Interactions, Dosing and Reviews