Mis on antioksüdant? 

Antioksüdandid on ained, mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket. Terves organismis valitseb antioksüdantide ja vabade radikaalide vahel tasakaal. Vabad radikaalid muutuvad ohtlikuks, kui tasakaal on rikutud. 

Mis on vabad radikaalid? Vabad radikalid

Vabad radikaalid on keemilised ühendid, mis tekivad oksüdatsiooni tagajärjel nt ainevahetuse kõrvalsaadustena. Inimese organismis eksisteerivad hapniku radikaalid on vajalikud normaalseks hingamiseks, ainevahetuseks ja võitlemiseks antigeenidega st mittekehaomaste ainetega nagu bakterid ja viirused. Mõnikord võib organismis vabade radikaalide osakaal aga tublisti suureneda ja nad hakkavad oma suure aktiivsuse tõttu hoopis organismi enda rakke ründama kahjustades rakke. Kahjustatud rakud toodavad omakorda uusi vabu radikaale, mis viib organismi üldise vananemiseni.

Mille tõttu võib vabade radikaalide osakaal ohtlikult suureneda ja mida nad võivad põhjustada? 

Nende ülekaal muutub ohtlikuks näiteks reostunud õhu, tubaka suitsu, alkoholi, keskkonnamürkide, stressi, infektsiooniliste ja krooniliste haiguste puhul, kantserogeene sisaldavate toiduainete söömisel ja mõnede ravimite tõttu. 

Suures koguses kahjustavad nad raku DNA-d, kiirendavad vananemist ja aitavad kaasa terve hulga haiguste arenemisele. Raku muteerumise ja hukkumise tulemusel kahjustub sidekude lihastes, luudes, kõhres, nahs, veresoontes, vananeb nahk, haigestuvad liigesed, areneb katarakt, ateroskleroos, diabeet, vähk, algab enneaegne vananemine. 

Kuidas organism ennast üleliigsete vabade radikaalide eest kaitseb? 

Organismil on liigesete vabade radikaalide ja rakkude kaitseks kontrollmehhanismid, mis neutraliseerivad vabade radikaalide toime. Nendeks kontrollmehhanismideks on antioksüdandid. 

Antioksüdatiivsete omadustega on: Antioksüdandid

  • Vitamiinid nagu vitamiin A, C, E, Q, N (alfa-lipoehape), P (bioflavonoidid nt rutiin), B1, B3, B6, B9; 
  • Mineraalid nagu seleen (Se), tsink (Zn), mangaan (Mn);
  • Aminohapped nagu glutamiin, histidiin, metioniin;
  • Hormoonid nagu melatoniin, östradiool;
  • Selline eriline ühend nagu glutatioon;
  • Taimedes esinevad fütotoitained, mis annavad aed- ja puuviljadele, teraviljadele värvi ja maitse  – karotinoidid ja bioflavonoidid. 

C-vitamiin – hõlbustab keha võõraste, kahjustatud rakkude ja organismi autoantikehade äratundmist, on vajalik ensüümide ja hormoonide töö normaliseerimiseks. 

E-vitamiin – kaitseb keha rakke kahjustavate ja vananemisprotsesse kiirendavate vabade radikaalide mõju eest. Immuunsüsteemi toetaja, mis aitab kehal nakkustega võidelda.  E-vitamiin aitab suurendada A-vitamiini aktiivsust kehas. 

A-vitamiin – on tuntud immuunsüsteemi võimendaja, mis aitab kehal viirusnakkustega võidelda, on tähtis roll naha ja haavade paranemisel. Oluline silmadele. A-vitamiini kasutatakse raske akne ravimisel. A-vitamiin neutraliseerib vabu radikaale – neil kollageeni (naha elastsusele oluline aine) hävitavatel ainetel on oma osa põletikuliste haiguste, nt psoriaasi juures. Multivitamiinitabletid sisaldavad tavaliselt vähemalt 800 mcg A-vitamiini, ohutuks peetakse kuni 3000mcg A-vitamiini päevas, aga kuna A-vitamiin talletub kehas, ei pea seda igapäevaselt võtma. Retinool koguneb maksas ja on suures koguses toksiline. Maksas talletatud A-vitamiini kasutusele võtmiseks on vaja tsinki. A-vitamiin retinooli vormis ei tohiks võtta rasedad ja rasedust planeerivad naised. 

Seleen – suurendab lümfotsüütide arvu, tugevdab interferooni (tekitavad immuunvastust) tootmist, paneb B-lümfotsüüte rohkem antikehi tootma.

Tsink – vähendab vastuvõtlikust nakkushaigustele, hoiab tagasi patogeensete viiruste (nt herpese) paljunemise organismis, kergendab immuunsüsteemi tööd. Tsingi puuduse korral häiruvad monotsüütide funktsioonid, väheneb killer T-lümfotsüütide aktiivsus, häirub antikehade valmistamine. Tsingipuudus tekib liialdamisel taimetoiduga (nt teraviljad ja oad pärsivad tsingi omastamist). 

Mis mõju antioksüdandid organismile avaldavad? 

Antioksüdandid toniseerivad, stimuleerivad, tõstavad märgatavalt organismi kaitsevõimet, aitavad organismist välja viia kahjulikke ja toksilisi aineid, pärsivad ja hoiavad ära paljude ohtlike haiguste teket ja arengut ning aitavad kaasa pea kõigi krooniliste haiguste ravi puhul. 

Antioksüdantide toimel:

  • pidurduvad vananemisprotsessid;
  • alaneb kolesteroolitase;
  • väheneb ateroskleroosirisk;
  • väheneb südamehaiguste ja insuldirisk;
  • aeglustub Alzheimer’i tõbi;
  • väheneb kasvajate tekkevõimalus;
  • vähenevad sigaretisuitsust tekkivad kahjustused;
  • jne 

Näiteks Q vitamiin suurtes kogustes (1200 mg päevas) aeglustab või peatab Parkinsoni tõve arengut, maksimaalsed E ja C vitamiini doosid vähendavad Alzheimeri tõppe haigestumise riski kuni 70%.

Millised taimed on antioksüdatiivse toimega? 

Küüslauk, tatar, värskelt valmistatud mahlad nagu aroonia-, granaatõuna-, selleri-, sibula-, peterselli-, redise-, peedi-, kartuli- ja kapsamahlad. 

Antioksüdantsed mahlad

Antioksüdantne kaitsesüsteem nõrgeneb haiguste, vananemise, toidu vähese antioksüdantide sisalduse korral ja nende halva omastamise tõttu. 

Kasutatud kirjandus

L ja V. Mihkelsoo “Isetervendaja käsiraamat”

Vitamiinide ja mineraalainete käsiraamat

Tallinna Ülikooli õppematerjal: https://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/antioksdandid.html

Kas sellest postitusest oli abi?

Sulge menüü
×

Ostukorv