Tsink on üks keskseid mineraalaineid organismi rakkude arengus, kasvus ja paljunemises. Inimese kehas on ligikaudu 2–3 grammi tsinki, peamiselt leidub seda skeletilihastes ja luudes. Lihastes on sellest umbes 60% ja luudes 30%. Vereplasmas leiduv tsink moodustab kogu tsingi hulgast umbes 0,1%.

Skeletilihastele ja luudele lisaks leidub tsinki ka meie neerudes, kõhunäärmes, silma võrkkestas, hammastes, juustes, nahas, maksas, eesnäärmes ja munandites.

Inimese organism ei suuda tsinki toota ega kaua säilitada, mistõttu on vaja seda saada toidust või toidulisanditest. Tsingi imendumine toimub kaksteistsõrmiksooles ning väljutatakse tsink neerude ja soolte kaudu.

juustevaljalangemine

Tsink ja tema kasulik mõju on teada väga paljude erinevate haiguste ravimisel. Näiteks kasutatakse tsinki kasvuprobleemide ja laste kõhulahtisuse ravimiseks. Samuti immuunsüsteemi tugevdamiseks, külmetuse raviks, kõrvainfektsioonide ja alumiste hingamisteede haigustel korral. Tsingi preparaate on kasutatud malaaria ravis, haavakreemides akne ja psoriaasi korral, päiksepõletuste, villide ja muude nahainfektsioonide ravis.

Tsink vähendab juuste enneaegset hallinemist ning omab kõõmavastast toimet. Ka juuste väljalangemine võib anda märku tsingipuudusest kehas. Kuna tsink aitab kaasa rakkude normaalsele arengule ja selle puudus nõrgendab rakke, võib olukord viia peanaha rakkude kahjustusteni ning avalduda juustekaos. Samuti on tsink abiks kollageeni moodustumisel. Kollageen on oluline meie nahale, liigestele, luudele, hammastele ja veresoontele.

Siinkohal on oluline teada, et need sümptomid ei pruugi olla seotud ainult tsingipuudusega, vaid ka mõne muu tervisehädaga, mistõttu ei tohiks endale kohe diagnoosi ise panema hakata.

Millistes toiduainetes leidub tsinki?

Parimad looduslikud tsingiallikad on mõru kirburohi, kask, leedripuu, tatar, kakao, harilik seesam, nisuidud, kõrvitsa ja linaseemned, mustikas, salvei, veiseliha, kala, mereannid, juust, munad, õietolm.

Millised organismiprotsessid vajavad tsinki?

Tsink on vajalik mikroelement kilpnäärme, suguhormoonide, kasvufaktorite sünteesis ja talitluses. Tsink mängib väga tähtsat rolli geneetilise materjali kopeerimisel, rakkude pooldumisel ja moodustumisel. Tsink kuulub enam kui 300 ensüümi koostisse ning toimib kofaktorina kümnetes organismile väga tähtsates reaktsioonides. Tsink on hädavajalik DNA ja RNH-polümeraasi funktsioneerimisel, osaledes pärilikkuse informatsiooni ülekandeprotsessides ning valkude biosünteesis.

Tsingil on väga tähtis roll ka organismi hormonaalfunktsioonide täitmisel. Näiteks mõjutab tsink vahetult insuliini tootmist ja funktsionaalset aktiivsust ning seeläbi kogu insuliinisõltuvate protsesside spektrit. Tsink soodustab insuliini sünteesi, eritamist ja varude moodustumist.

Tsink võtab osa ka seksuaalsuhete normaliseerimisest. Meestel osaleb tsink testosterooni sünteesis ja sugunäärmete funktsioneerimisprotsessides ja seeläbi on võimalik seostada organismi tsingitaseme ja potentsi ning lastel hilise suguorganite arengu seoseid.

Tsink on hädavajalik ka naise organismile, kuna see kuulub östrogeeniretseptorite struktuuri, reguleerides seeläbi kõikide östrogeenisõltuvate protsesside kulgemist. Raseduse ajal vajab keha tsinki normaalse kasvamise ja arenemise tagamiseks.

Tsingi hulgast organismis sõltub ka seedeorganite töö (aktiveerib seedeensüüme), maitse- ja lõhnaaisting, reageerimiskiirus, vaimsed võimed, edasijõudmine õpingutes jt. Tsink on vajalik ka naha, juuste ja küünte kasvuks. Samuti on tsingil haavade ja haavandite kinnikasvamist soodustav toime.

Temast on abi arteriaalse vererõhu ning vere koostise stabiliseerimisest, hoiab ära toiduallergia tekkimist, kaitseb aju enneaegse vananemise eest ning on hädavajalik kesknärvisüsteemi funktsioneerimises. Sinna hulka kuuluvad ka mäluprotsessid. Tsingi tööd organismis toimuvate protsesside jälgimisel võib võrrelda politseiniku tööga tänaval.

Tsink on tugev antioksüdant. Olles retinooli kandevalgu koostises, aitab tsink koos A ja C vitamiiniga vältida ja vähendada immuundefitsiite, kuna stimuleerib antikehade sünteesi ja osutab viirustevastast toimet. See tähendab, et tsink aitab immuunsüsteemil võidelda viiruste, bakterite, allergeenide ja kantserogeenide vastu. Samuti soodustab organismi puhastumist toksilistest raskmetallidest, nende hulgas elavhõbedast ja pliist (aktiveerib vastavaid metalle). Tsink kiirendab ka liigse rasva lagundamist organismis ning viib organismist välja liigse alkoholi.

Tsink

Tsink ja tema roll nägemises.

Tsingil on tähtis roll kanda silmade tervises, kuna silma võrkkestas leidub suurel hulgal tsinki. Tsink aitab A-vitamiinil toota pigmenti nimega melaniin, mille roll on silma kaitsta. Samuti aitab tsink pimedas paremini näha. Uuringud on näidanud, et kui võtta tsinki koos antioksüdantidega nagu vitamiin C, A ja E, võib see vähendada kollatähni degenereerumist ja aeglustada nägemise kaotust vanemas eas. Raske vaeguse korral võib tsingi puudus põhjustada ka muutusi silma võrkkestas. Siinkohal on oluline meeles pidada, et liiga suures koguses tsinki mõjub silmade tervisele hoopiski halvasti, mistõttu ei tasu tsingipreparaatide võtmisega ka liialdada.

Tsingi puudusel on suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele, haavad paranevad halvasti, tekib juuste väljalangemine, kõhulahtisus, nägemishäired jm.

Lastel tekib kasvupeetus ja sugulise küpsemise häired.

Millest tekib tsingi defitsiit?

Tsingi defitsiit võib tekkida:

ülemäärase taimse, soolase, magusa toidu tarbimisest,
krooniliste haiguste,
ravimite manustamise,
alalise stressi,
liigse higistamise,
vitamiin B8 defitsiidi,
ning vananemise tulemusel.

Kes on riskirühmad defitsiidi tekkeks?

Imikud, lapsed ja noored
Rasedad
Anorektikud
Alkohooliga liialdavad inimesed
Pideva ja/ või pikaaegse kõhulahtisusega inimesed
Soolehäiretega (lekkivsoolestik, imendumishäired) inimesed

Tsingi defitsiidi all võivad kannatada tänapäeval kuni 70% inimestest.

Milliseid terviseprobleeme võib tsingi puudus tekitada ja mille puhul oleks kindlasti tsinki juurde vaja võtta?

• Immuunsüsteem: rakkude madal immuunsus, ägedad respiratoorsed haigused, gripp, viirushaigused, lümfisõlmede suurenemine, keemia- ja kiiritusravi korral on tsingivajadus kordades suurem
• Südame-veresoonkonna süsteem: kõrgenenud kolesterooli tase
• Maks: hepatiidid, tsirroos, alkoholism, narkomaania, gastriit
• Hüpofüüs: laste kasvuhäired, häired poiste sugulises küpsemises, potentsi langus, viljatus
• Nahk: dermatiidid, ekseemid, furunkulid, akne, haavade aeglane armistumine, troofilised haavandid
• Juuksed: kõõm, juuste väljalangemine ja varajane hallinemine
• Kesknärvisüsteem: isu langus, kehv mälu
• Eesnääre: adenoomi tekkerisk, eesnäärmevähi ja tsüstide teke
• Kõhunääre: diabeet ja diabeedieelne seisund
• Silma võrkkest: nägemisteravuse langus

Millised on tsingi päevased ja teraapilised doosid?

Tsingi päevanorm on 7-15 mg, raviannus 25-60 mg. Tsingi ohutu pikaajaline teraapiline doos on 50 mg.

NB! Teraapilistes doosides käivitab tsink tervenemisprotsesse, võitleb põletikega, kiirendab tervenemist, aitab ravida naha- ja nakkushaigusi, vähki ja teisi haigusi, kusjuures tsingi toime efektiivsus hakkab avalduma alles nädalate või kuude pärast.

Tsingi mürgistusi esineb vähe. On täheldatud, et 4-8 g tsinki võib põhjustada mürgistuse. Iseloomulikeks sümptomiteks on iiveldus ja oksendamine, kõhulahtisus, peavalu, palavik, nõrgenenud immuunsüsteem. Sellisel juhul ilmnevad need nähud 3–10 tunni jooksul pärast toidulisandite manustamist ja kaovad lühikese aja jooksul pärast toidulisandite tarbimise lõpetamist.

Kui kasutada liigselt ninasse pihustavaid ravimeid ja geele, mis sisaldavad tsinki, võib esineda lõhnataju ajutine kadumine. Pikaaegne liigne tsingi manustamine mõjutab eelkõige teiste mineraalainete imendumist, nagu vask ja raud.

Tsingi omastamist soodustavad vitamiinid A ja B6, kaltsium, fosfor, glükoos, laktoos ja punane vein. Taimetoitlaste päevane tsingivajadus on ligikaudu veerandi võrra suurem kui segatoitlastel, kuna taimsetes toiduainetes olevad fütaadid takistavad tsingi omastamist. Need moodustavad mineraalainetega raskesti omastatavaid ühendeid. Seepärast peaksid madala valgusisaldusega dieedi pidajad ja taimetoitlased tarbima rohkem tsinki, et mitte kannatada tsingipuuduse käes. Taimetoitlased saavad tsinki eelkõige seemnetest, pähklitest ja kaunviljadest.

Millised märgid räägivad tsingi puudusest? 

valgedtapidkuuntel

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme Külli Holstingu sõnul võiksid tsinki toidule lisaks manustada need, kel valged laigud küüntel ja nahal. Need on märgid juba olemasolevast tsingipuudusest.

Tsinki kasutab organism ka süljenäärmetes. Tsingipuudusest võivad märku anda ka isumuutused, kui on näiteks tavapärasest suurem vajadus tarbida magusat või soolast. Samuti maitse-ja lõhnatajumuutused, kaalutõus ja -langus. Tsingist sõltub meie maitsetunnetus. Tsingi puudusel langeb maitseretseptorite funktsioon ning me ei suuda enam toite lõhna ja maitse järgi eristada. Vanematel inimestel langeb kehas tsingitase, mistõttu hakkavad nad vähem maitset tundma ja seetõttu rohkem soola ja suhkrut tarbima.

Tsink aitab vereringehäirete korral, mistõttu võiksid need, kel vereringe ja minestamisega probleeme, tsinki toidulisandite kujul tarbida. Toitumisnõustaja Külli Holsting soovitab tsingipreparaate ka alkoholitarvitajatele, raualisandite tarbijatele, maksatsirroosi ja seedekulglahaiguste puhul. Samuti võiksid tsinki lisaks tarbida rasedad, kel nahaprobleemid ja sagedad iiveldushood. Kõrgendatud stressi puhul võib samuti tekkida tsingipuudus, mistõttu võiks ennetamiseks tarbida toidulisandeid.

Selleks, et teada saada, kas organismis esineb tsingipuudust, võib proovida kodusel testimisel niinimetatud maitsmise testi. Selleks võib täiskasvanu kohta segada 50 milligrammi tsinksulfaadi poole klaasitäie veega. Kui vedelik on magus ja meeldiva maitsega või nagu tavaline vesi, siis see tähendab, et organism vajab rohkem tsinki. Kui vedelik on metallimaitsega ja pigem ebameeldiv, tähendab, et kehas on juba piisavas koguses tsinki.

Kindlam variant tsingipuudust testida on siiski lasta teha vereanalüüs. Synlab pakub mineraalainete paketti, mis on hea sellepoolest, et analüüs saadetakse Saksa, kus uuritakse mineraalainete sisaldust väga täpselt rakusiseselt.

Millist tsingi toodet valida? Kindlasti valige bioaktiivses vormis!

Väldi ületarbimist

Samuti on oluline teada, et tsingipreparaadid võivad avaldada mõju mõningate ravimite toimele nagu näiteks antibiootikumid, südamerohud ja antibeebipillid. Tsink võib mõjutada ka teiste toidulisandite nagu kaltsiumi, magneesiumi, vase ja raua imendumist. Tsingi ainevahetus organismis on seotud raua ja vasega, mistõttu rauapreparaatide tarvitamisel võib väheneda tsingi imendumine. Tsingi suurem sisaldus omakorda takistab vase imendumist ja soodustab vase eritumist (nt . Wilsoni tõve ravi). Seepärast on soovitatav enne tsingipreparaatide võtmist pidada nõu arsti või mõne muu asjatundjaga.

Allikad:
1. http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/mineraalained/tsink
2. L ja V. Mihkelsoo “Isetervendamise käsiraamat”
3. http://ruslekar.info/Drozhzhi-opasnoe-biologicheskoe-oruzhie-1331.html

Kas sellest postitusest oli abi?
Anna teada, kas artiklist oli kasu. Ainult nii saame me ennast parandada.
Jah92
Ei0

Su kehale võiksid sobida need tooted:

Sulge menüü
×
×

Ostukorv