LIPOSOOMNE D-VITAMIIN – miks on liposoomne D-vitamiin parem kui traditsioonilisel kujul D-vitamiin

Liposoomne D-vitamiin on vaieldamatult kõige tõhusam meetod D-vitamiini optimaalseks imendumiseks, kuna see kapseldab toitained ja ühendid hästi rasvlahustuvatesse lipiidvesiikulitesse, mis vitamiinile ka kaitset pakuvad.

Liposoomid on loodud kolesteroolist ja toimivad kaitsemehhanismidena seedehapete ja muude füsioloogiliste komponentide vastu, mis muidu D-vitamiini enne selle sihtkohta jõudmist lihtsalt lagundavad. Kuna liposoomidel on madal toksilisuse tase, põhjustavad need tõenäoliselt ka vähem kõrvaltoimeid.

Niisamuti on liposoome D-vitamiin paremini kaitstud oksüdeerumise ja lagunemise eest, säilib seedetrakti läbimisel ning pakub seetõttu tõhusamalt ka D-vitamiinile omaseid eeliseid (2).

Toimeainete imendumise ja nende rakku toimetamise tõhusus ongi õigupoolest just need peamised põhjused, miks liposoomseid toidulisandeid ajaga üha enam hindama on hakatud. D-vitamiini puhul on see aga eriti oluline, sest teadaolevalt on looduslikke D-vitamiini allikaid vähe ja ka D-vitamiini toidulisandid ei pruugi hästi rakkudesse kohale jõuda (kui sa just neid iga kord koos rasvase toiduga ei manusta?).

Ilmselt nendel põhjustel ongi D-vitamiini ebapiisavus ühiskonnas siiani ikka veel üllatavalt levinud. D-vitamiini puudust peetakse ülemaailmselt lausa üheks kõige levinumaks tervisliku seisundi probleemiks. Näiteks on Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Euroopas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Aasias D-vitamiini puudus kuni 30–50 protsendil lastest ja täiskasvanutest. (10).

Siin loos kirjutamegi veidi täpsemalt sellest, mis on liposoomne D-vitamiin, kuidas see valmib ja millised on  liposoomsete toidulisandite eelised tavapäraste D-vitamiini toidulisandite ees. Loomulikult kirjutame ka D-vitamiini puudusest ning põhjustest, miks see osadel kergemini tekkida võib. Lisaks toome ära loetelu looduslikest D-vitamiini allikatest ja D-vitamiini sisaldusest toidus. Seega, kui tahad teada mitu minutit peaksid päevas päikesevalguse käes veetma, et päevane D-vitamiini norm kätte saada, või mitu munakollast peaksid oma päevase D-vitamiini vajaduse katmiseks sööma – siis loe edasi!

Mis on liposoomne D-vitamiin ja miks peetakse liposoome parimateks abilisteks vitamiinide organismi viimiseks? 

Nii liposoomset D-vitamiini, kui ka teisi liposoomseid vitamiine toodetakse Liposomal Encapsulation Technology (LET) abil. Et mõista, miks võib just liposoomne D-vitamiin sinu organismis tõhusamalt toimida, kui traditsioonilisel kujul D-vitamiini toidulisandid, siis kirjutame liposoomsest tehnoloogiast natuke lähemalt.

• Koos D-vitamiiniga, koosneb liposoomide kapseldamise tehnoloogia põhimõtteliselt mikroskoopilistest tervisele kasulikest rasvaosakestest, mida nimetatakse fosfolipiidideks. Seda tehnoloogiat on juba aastaid kasutatud osade ravimite toimetamiseks organismi teatud kudedesse ilma, et teised kehaosad mõjutatud saaksid.
• Liposoomse tehnoloogia keskmes on liposoomid. Liposoomid on mikroskoopilised mulli tüüpi osakesed, mis moodustavad spetsiaalsetest molekulidest koosneva membraani, mida nimetatakse fosfolipiidideks. Fosfolipiidid on väga sarnased membraanidega, mis ümbritsevad iga meie keha rakku ja mis võimaldavad – või takistavad toitainete või ühendite imendumist.
• Aastaid tagasi avastasid teadlased, et neid liposoome saab täita nii ravitoimeliste ainete, kui ka toitainete nagu vitamiinide ja mineraalidega. Nad eeldasid, et liposoomi membraan hoiaks toitainet ega vabastaks seda enne´ kui toitaine vereringesse jõuab – ja neil oli õigus!

See uskumatu ja esiti veidi võõra või keerulisena tunduv tehnoloogia töötab tegelikult fosfolipiidide loomuliku, ehk täiesti loodusliku käitumise tõttu, kui need on õigetes tingimustes vesilahuses. Näiteks, kui teeksid C- või D-vitamiini vesilahuse ja segaksid selle fosfolipiididega, oleks tulemuseks see, et saadud liposoom sisaldaks kas C-vitamiini või D-vitamiini, mis ongi juba iseenesest liposoomi sisse kapseldatud! Ära siiski kodus ise katseta, sest nagu ennegi mainisime, vajab see protsess õigeid tingimusi.

Liposoomne tehnoloogia kaitseb liposoomis peituvaid vitamiine lagunemise eest, näiteks, kui nad maos karmi happelist keskkonda läbivad. Kui liposoomid jõuavad elusa ja tervena soolestikku, toimetatakse sealsed toitained rakkudesse. Kuna rakumembraan on oma keemilise struktuuri poolest sarnane liposoomidega, võimaldab see toitainetel lihtsasti rakkudesse siseneda ja sinu keha täiendada. 

Täpne mehhanism, miks rakk nii kergesti liposoomseid vitamiine omastab, ei ole täielikult teada, kuid arvatakse, et kuna rakumembraan ja liposoom on väga sarnased, kannibaliseerib rakumembraan iseenda parandamise eesmärgil liposoomi ja see protsess vabastab ka liposoomis peituvad vitamiinid.

Seega muudab liposomaalsete kapseldatud vitamiinide kahekordne toime liposoomsed vitamiinid kehale kättesaadavamaks, kui seda on traditsioonilised kapslite, tablettide või pihustite kujul vitamiinid.

Liposomaalsete vitamiinide eeliseid toetavad ka arvukad teadusartiklid ja raamatud, mis hõlmavad suuremat imendumiskiirust, väiksemat ebamugavustunnet maos ja paremat kasu tervisele. Kaheks kõige populaarsemaks liposomaalseks vitamiiniks peetakse liposoomset C-vitamiin ja liposomset D-vitamiini, mis mõlemad pakuvad C- ja D3-vitamiini terapeutilisi tugevusi (1). Ecoshi valikus on olemas need mõlemad – nii liposoomne C-vitamiin, liposoomne D3-vitamiin, aga ka liposoomne D3-vitamiin veganitele ja liposoomne magneesium.

Miks liposoomne D-vitamiin on parem kui traditsioonilisel kujul D-vitamiin ehk liposoomse D-vitamiini eelised

Kuna D3-vitamiin on rasvlahustuv ja seguneb veega halvasti, siis on seda päikesevitamiini kehas tavaliselt raske omastada. See on ka üks põhjustest miks D-vitamiini soovitatakse osade allikate kohaselt tarbida koos rasvase toiduga või lausa, võtta sisse koos väikese koguse toiduõli või – taluvõiga. 

Liposoomne D-vitamiin aga ongi pakendatud rasvataskukese ehk liposoomi sisse. See rasvataskuke suurendab juba iseseisvalt vitamiini omastamist kehas ning on lisaks ka võimeline kaitsma vitamiini seda hävitavate protsesside eest, millega vitamiinid oma teel rakku seedetraktis kohtuma peavad.

Näiteks on liposoomne D-vitamiin tänu liposoomidesse kapseldamisele kaitstud oksüdatsiooni ja lagunemise eest, aga tavaline D-vitamiin seda ei ole. Need eelised koos toovad kaasa D3-vitamiini suurema biosaadavuse, mis tähendab ka suuremat võimalust, et vitamiin sihtkohta jõuab. See muudabki liposoomse D3-vitamiini efektiivsemaks, kui seda on tavaline D3-vitamiin (4).

Lipsoomse D-vitamiini eelised:

• Pulbriline liposoomne D-vitamiin imendub paremini kui tavalised D-vitamiini toidulisandid.
• Liposoomid on abiks D-vitamiini kõige otsemat teed pidi sihtpunkti ehk rakkudesse ja kudedesse toimetamisel.
• Liposoom on kaitseks D-vitamiini lagunemise eest.
• Kuigi Ecoshi pulbriline liposoomne D-vitamiin sisaldab mõningasi, peamiselt just looduslikke lisaaineid, on see siiski täielikult vaba säilitusainetest ja geneetiliselt muundatud organismidest. Lisaainete kohta, mida Ecoshi liposoomne D-vitamiin sisaldab, saad lähemalt lugeda siinses loos alapealkirja “Milliseid lisaaineid sisaldab Ecoshi liposoomne D-vitamiin?” alt.
• Liposoomne D-vitamiin on bioloogiliselt ühilduv. Mis tähendab, et see ei tekita kokkupuutel kehavedelike või kehaga toksilist reaktsiooni. 
• Ei ole ohtlik ülitundlikele.
• Liposoomid asendavad kehas kahjustunud fosfolipiide.
• Piisab väiksematest annustest.

Miks tekib nii paljudel D-vitamiini puudus

D-vitamiini puudust võivad põhjustada mitmed tegurid nagu näiteks:

• Päikesevalguse puudus. Peamine D3-vitamiini allikas on päikesevalgus, aga kaasaegne elustiil pideva siseruumides viibimise ja ka naha päikese eest kaitsmise näol – ei soodusta meie naha piisavat kokkupuudet otsese päikesevalgusega. See võib põhjustada defitsiiti eriti just aasta pimedatel kuudel. 
• Vähene D-vitamiini sisaldus toiduainetes. Inimesed, kes ei lase oma nahale otsest päikesevalgust, ei tooda D-vitamiini ise ja peavad seda seega hankima muudest allikatest. Alternatiivsed D2 või D3-vitamiini allikad nagu looduslikud toiduallikad, sisaldavad aga D-vitamiini liigselt väikeses koguses. Seetõttu ongi päikesevalguse puudumist raske looduslike toiduallikatega kompenseerida. D3-vitamiini lisaks tarbimine on seega lihtne viis selle toitaine madala kontsentratsiooni kahjulike mõjude ärahoidmiseks. Samuti soovitatakse rasedatel ja imetavatel naistel tõsta D3-vitamiini taset vitamiini ülekandumise tõttu emalt imikule (4).

Sinnani, kui mitu munakollast päevas sööma peaksid, et katta oma päevane D-vitamiini vajadus – jõuame peagi (4).

Kellel on suurim oht D-vitamiini puuduseks?

Mõnedel inimestel on risk D-vitamiini puuduse tekkeks suurem risk kui teistel. Siia alla kuuluvad näiteks:

• Rinnaga toidetavad imikud, kuna rinnapiim on halb D-vitamiini allikas. Seega, kui toidad last rinnaga, soovitatakse imikule anda iga päev 400 IU-d D-vitamiini toidulisandina.
• Vanemad täiskasvanud, sest nende nahk ei tooda D-vitamiini päikesevalguse käes nii tõhusalt, kui noorematel inimestel ja ka neerud ei suuda enam sama tõhusalt D-vitamiini selle aktiivseks vormiks muuta.
• Tumeda nahaga inimesed, kellel on väiksem võime toota päikesest D-vitamiini.
• Crohni tõve või tsöliaakiat põdevad isikud, sest nende seisundite korral ei käitle organism rasva korralikult. D-vitamiin vajab aga omastamiseks rasvu.
• Inimesed, kes on ülekaalulised, kuna nende keharasv seondub D-vitamiiniga ja takistab selle sattumist verre.
• Inimesed, kellel on olnud maovähendusoperatsioon.
• Osteoporoosi ehk luuhõrenemist põdevad inimesed.
• Kroonilise neeru- või maksahaigusega inimesed.
• Inimesed, kellel on hüperparatüreoidism (sel juhul toodavad kõrvalkilpnäärmed liiga palju parathormooni, mis kontrollib keha kaltsiumi taset). 
• Inimesed, kellel on sarkoidoos, tuberkuloos, histoplasmoos või mõni muu granulomatoosne haigus (granuloomid on kroonilisest põletikust põhjustatud rakukogumid).
• Inimesed, kellel on lümfoomid (teatud tüüpi vähk).
• Inimesed, kes võtavad D-vitamiini metabolismi mõjutavaid ravimeid, nagu kolestüramiin (kolesterooli ravim), krambivastased ravimid, glükokortikoidid, seenevastased ravimid ja HIV/AIDSi ravimid (5).

Kui kuulud inimeste hulka, kellel on D-vitamiini puuduseks oht suurem, siis räägi oma tervishoiuteenuse osutajaga. Ta saab sulle pakkuda vereanalüüsi, mis võimaldab mõõta D-vitamiini sisaldust kehas (5).

Milliseid probleeme võib D-vitamiini puudus põhjustada?

D-vitamiini pikaajaline puudus võib soodustada luutiheduse vähenemist, mis võib omakorda soodustada osteoporoosi ja luumurde.

Tõsine D-vitamiini puudus võib põhjustada ka muid terviseprobleeme. Lastel võib see soodustada rahhiiti. See on harvaesinev haigus, mille korral luud pehmeks muutuvad ning seetõttu painduvad. Täiskasvanutel soodustab tõsine D-vitamiini puudus osteomalaatsiat. Osteomalaatsia põhjustab nõrku luid, luuvalu ja lihasnõrkust.

Teadlased on uurinud D-vitamiini võimalikke seoseid ka mitmete teiste haigusseisunditega, sealhulgas diabeedi, kõrge vererõhu, vähi ja autoimmuunsete seisunditega, nagu hulgiskleroos. Siiski, selleks, et täpselt aru saada D-vitamiini mõjust nendele seisunditele ning, et midagi paikapanevat väita saaks, on vaja rohkem uuringuid.

D-vitamiini puudus

D-vitamiini puudust peetakse üheks kõige levinumaks tervisliku seisundi probleemiks kogu maailmas. On teatatud, et Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Euroopas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Aasias kannatavad D-vitamiini puuduse käes kuni 30–50% lastest ja täiskasvanutest. Vaatamata päikesevalguse olulisele rollile D-vitamiini sünteesis, on hiljutised uuringud näidanud, et D-vitamiini vaeguse määr on kõrge ka maailma päikesepaistelisemates piirkondades, sealhulgas Lähis-Ida riikides, nagu Saudi Araabia ja Katar ning Araabia Ühendemiraatides, Türgis, Indias ja Iraanis. Seda ilmselt seetõttu, et nendes riikides viibitakse päikesevalguse käes vähe sealsete kultuuriliste tegurite tõttu (10).

Paljudel juhtudel ei pruugigi D-vitamiini puudus endast esiti üldse märku andagi, aga kui puuduse tunnused siiski esinevad, võivad need endas hõlmata:

• väsimust,
• uneprobleeme,
• luuvalu või valulikkust,
• depressiooni või kurbustunnet,
• juuste väljalangemist,
• lihaste nõrkust,
• söögiisu langemist,
• kergemini haigestumist,
• kahvatut nahka.

Kui mõni neist sümptomitest tundub sulle tuttav, pöördu oma arsti poole ja palu teha vereanalüüs, et kontrollida oma D-vitamiini taset (6).

Mis on kehas piisav D-vitamiini tase

National Institutes of Health (NIH) andmetel on puudulikud, kui ka liiased seerumi 25-hüdroksüvitamiin D (25(OH)D) kontsentratsioonide tasemed seotud võimalike erinevate mõjudega:

• <30 nmol/L* (<12 ng/mL*) – Seotud D-vitamiini vaegusega, mida on imikutel ja lastel seostatud rahhiidi ning täiskasvanutel osteomalaatsia soodustamisega.
• 30 kuni <50 nmol/L* (12 kuni <20 ng/mL*) – Üldiselt peetakse ka sellist taset tervete inimeste puhul luude ja üldise tervise jaoks ebapiisavaks.
• ≥50 nmol/L* ( ≥20 ng/mL*) – Sellist taset peetakse tervete inimeste puhul luude ja üldise tervise jaoks piisavaks.
• >125 nmol/L* (>50 ng/mL*) – Seotud võimalike kahjulike mõjudega, eriti >150 nmol/L (>60 ng/mL).

*Seerumikontsentratsioonid 25(OH)D on siin esitatud nii nanomoolides liitri kohta (nmol/L), kui ka nanogrammides milliliitri kohta (ng/mL). Üks nmol/l = 0,4 ng/mL ja 1 ng/mL = 2,5 nmol/l.

25(OH)D optimaalseid seerumikontsentratsioone luude ja üldise tervise jaoks ei ole kindlaks tehtud, kuna need varieeruvad tõenäoliselt olenevalt eluetapist, rassist ja etnilisest kuuluvusest ning ka igast kasutatud füsioloogilisest mõõdust. Lisaks, kuigi 25(OH)D tase tõuseb vastusena suurenenud D-vitamiini tarbimisele, on seos mittelineaarne. Suurenemise ulatus varieerub näiteks seerumi algtaseme ja D-vitamiini toidulisandi kasutamise kestuse järgi (9).

D-vitamiini allikad

D3-vitamiin (kolekaltsiferool) on üks väheseid vitamiine, mida meie keha ise sünteesida suudab. Selle tootmine on keeruline protsess, mis nõuab naha kokkupuudet päikesevalgusega. Teised D3-vitamiini allikad on mereannid, liha ja munakollane. 

D-vitamiin päikesest

D-vitamiin päikesevalgusest on meie maal eksisteerinud juba enam kui 500 miljonit aastat. Päikesevalgusega kokkupuutel neelab nahas olev 7-dehüdrokolesterool UV-B-kiirgust ja see muundatakse D3-eelvitamiiniks, mis omakorda isomeriseerub D3-vitamiiniks. Previtamiin D3 ja vitamiin D3 neelavad ka UV B-kiirgust ja need muudetakse mitmesugusteks fotoproduktideks, millest mõnel on ainulaadsed bioloogilised omadused. 

Päikese poolt põhjustatud D-vitamiini sünteesi mõjutavad suuresti aastaaeg, kellaaeg, laiuskraad, kõrgus merepinnast, õhusaaste, naha pigmentatsioon, päikesekaitsekreemide kasutamine, klaasi ja plasti läbimine ning ka vananemine. 

D-vitamiin metaboliseerub maksas ja neerudes järjestikku 25-hüdroksü-D-vitamiiniks, mis on peamine tsirkuleeriv vorm, ja 1,25-dihüdroksü-D-vitamiiniks, mis on selle vastavalt bioloogiliselt aktiivne vorm. 1,25-dihüdroksüvitamiin D mängib olulist rolli kaltsiumi ja fosfaadi metabolismi reguleerimisel, metaboolsete funktsioonide säilitamisel ja luustiku tervise toetamisel (7).

Et saada keha jaoks päevaks vajalik kogus D-vitamiini, piisab osadel andmetel isegi lühikest ajast päikese käes viibimisest:

• Heleda nahaga inimestele: 15 minutist.
• Tumeda nahaga inimestele: paarist tunnist (8).

D-vitamiin toidus ja erinevus vitamiinide D2 ja D3 vahel

D-vitamiini kaks peamist vormi on D2-vitamiin ja D3-vitamiin. D2-vitamiini leidub taimsetes toiduainetes ja pärmis, aga D3-vitamiin pärineb loomsetest allikatest. Allolevalt toome NIH andmetel ära D-vitamiini sisalduse valitud toiduainetes.

D2-vitamiini allikad:

• Seened, valged, toored, viilutatud, UV-kiirgusega kokku puutunud, ½ tassi: 9,2 mcg (366 IU)
• Seened, portabella, toored, tükeldatud, ½ tassi: 0,1 mcg (4 IU) (9).

D3-vitamiini allikad:

• Tursamaksaõli, 1 spl: 34,0 mcg (1360 IU)
• Forell (vikerforell, kasvanduses kasvatatud), keedetud, 85 g: 16,2 mcg (645 IU)
• Lõhe, keedetud, 85 g: 14,2 mcg (570 IU)
• Piim, 2% piimarasva, rikastatud D-vitamiiniga, 1 tass: 2,9 mcg (120 IU)
• Soja-, mandli- ja kaerapiim, rikastatud D-vitamiiniga, erinevad kaubamärgid, 1 tass: 2,5-3,6 mcg (100-144 IU)
• Hommikusöögihelbed, rikastatud 10% D-vitamiini päevanormiga, 1 portsjon: 2,0 mcg (80 IU)
• Sardiinid (Atlandi), õlis konserveeritud, nõrutatud, 2 sardiini: 1,2 mcg (46 IU)
• Muna, 1 suur*: 1,1 mcg (44 IU)
• Maks, veiseliha, hautatud, 85 g: 1,0 mcg (42 IU)
• Tuunikala, konserveeritud, omas mahlas, nõrutatud, 85 g: 1,0 mcg (40 IU)
• Juust, cheddar, 43 g: 0,4 mcg (17 IU)
• Kana rinnatükk, röstitud, 85 g: 0,1 mcg (4 IU) (9).

* D-vitamiini sisaldab ainult munakollane (9).

Need andmed selgitavad ka küsimuse mille esitasime loo alguses. Nimelt, mitu munakollast peaks siis päevas sööma, et katta keha päevane D-vitamiini vajadus? Kuna täiskasvanud inimese päevane soovituslik tarbimine on 600 IU-d, siis vastus on, et piisava koguse D-vitamiini saamiseks peaks täiskasvanud inimene päevas ära sööma 100 munakollast. Ja nii iga päev! 

Loomulikult võib ju muna asendada igapäevase lõheportsioniga, sest sellises kogus mune süüa ei tohigi, aga sellel on jälle omad teised riskid, mis on seotud raskemetallide sisaldusega teatud kohtadest püütud kaladega.

Ega seepärast asjata ei räägita, et D-vitamiini on meil kõikidel toidust pea et võimatu piisavalt kätte saada. 

Üks vahemärkus veel enne järgmist alapealkirja. Kui vaatasid D-vitamiini sisaldust tursamaksaõlis, panid kindlasti tähele, et tegelikult piisaks pävaseks D-vitamiini vajaduse katmiseks ka ainult ühest supilusikatäiest tursamaksaõlist. Aga, tursamaksaõli tegelikult justkui ei kuulukski ülaltoodud nimekirja, sest on ka ise pigem toidulisand või rikastatud toiduaine kui toit, sest sinna on A- ja D-vitamiinid lisatud. Tea ka seda, et tursamaksaõli ja kalaõli ei sisalda alati D-vitamiini samas koguses, kui ülaltoodud tabelis näidatud.

Niisamuti ei soovitata tarbida kalamaksaõli ja kalaõli koos. Mõlemad õlid annavad kasulikke oomega-3 rasvhappeid, kuid tursamaksaõlile on lisatud A- ja D-vitamiini. Kui sa neid lisavitamiine ei soovi, siis tarbi lihtsalt kalaõli.

D-vitamiini soovituslik päevane tarbimine

D-vitamiini üldine soovituslik päevane tarbimine on National Institutes of Health andmetel:

•  Sünnist kuni 12 kuu vanuseni (tüdrukud ja poisid): 10 mcg (400 IU)* 
• 1-13 aasta vanused (tüdrukud ja poisid): 15 mcg (600 IU)
• 14-18 aasta vanused (neiud ja noormehed): 15 mcg (600 IU) selles eas lapseootuse ajal 15 mcg (600 IU) päevas, ja imetamise ajal samuti 15 mcg (600 IU) päevas)
• 19–50 aasta vanused (naised ja mehed): 15 mcg (600 IU) (selles eas lapseootuse ajal 15 mcg (600 IU) päevas, ja imetamise ajal samuti 15 mcg (600 IU) päevas)
• 51–70 aasta vanused (naised ja mehed): 15 mcg (600 IU)
• 70+ aasta vanused (naised ja mehed): 20 mcg (800 IU) (9).

Siinkohal on muidugi üks aga. Nimelt, kui sul juba on D-vitamiini puudus, siis puuduse elimineerimiseks ülaltoodud kogustest kindlasti ei piisa. Seega, kui kahtlustad endal puudust, palu perearstil teha vereanalüüs ja määrata sulle õige D-vitamiini annus vastavalt sinu vereanalüüsi näitajatele.

D-vitamiini olulisus ja rollid kehas

Madal D-vitamiini tarbimine toidust ja piiratud päikese käes viibimine on põhjustanud suurele osale elanikkonnast D-vitamiini puuduse. 

Tervishoiuministeeriumi andmetel võib D-vitamiini puudus olla kuni 25% elanikkonnast, kuigi teadlaste hinnangul on see palju kõrgem. Vähem kui kümme aastat tagasi arvati, et D-vitamiin osaleb ainult tervete luude ja hammaste jaoks vajaliku kaltsiumi- ja fosforisisalduse säilitamises kehas, kuid viimasel kümnendil on toimunud uuringute hulk hoogustunud ning need näitavad, et D-vitamiinil võib inimkehas olla täita mitmeid teisigi olulisi rolle.

D-vitamiini arvukate eeliste ja rollide hulka kuuluvad:

• Kaasa aitamine kaltsiumi ja fosfori normaalsele imendumisele/ärakasutamisele.
• Kaasa aitamine normaalsele vere kaltsiumisisaldusele.
• Kaasa aitamine luude normaalsena hoidmisele.
• Kaasa aitamine lihaste talitluse normaalsena hoidmisele.
• Kaasa aitamine hammaste normaalsetena hoidmisele.
• Kaasa aitamine immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.
• Rakujagunemise protsessis osalemine.

Soovitatav on lasta oma D-vitamiini taset kontrollida vähemalt kord aastas, sest see vitamiin tõstab kaltsiumi taset organismis ja kuigi kaltsium on oluline, võib kaltsiumi liiasus soodustada lihaste ja närvide halvenenud funktsiooni (1).

D-vitamiini koostoime ravimitega 

Inimesed, kes võtavad D-vitamiini metabolismi mõjutavaid ravimeid, nagu kolestüramiin (kolesterooli ravim), krambivastased ravimid, glükokortikoidid, seenevastased ravimid ja HIV/AIDSi ravimeid peaksin enne D-vitamiini toidulisandite tarbimist kindlasti eelnevalt konsulteerima oma perearstiga (5).

Milliseid lisaaineid sisaldab Ecoshi liposoomne D-vitamiin?

Ecoshi liposoomses D-vitamiinis puuduvad säilitusained, kuid see sisaldab mitmeid peamiselt looduslikke lisaaineid, millest siin veidi lähemalt ka räägime.

• Riisijahu: Riisijahu kasutatakse paakumisvastase ja voolavust soodustava vahendina, mis takistab klompide tekkimist. See on täiteaine, mida lisatakse toidulisanditesse ja ravimitesse nende tootmise ja tarbimise lihtsustamiseks. Riisijahu on levinud koostisosa tablettides ja kapslites ning täiesti looduslik.
• Maltodekstriin: Maltodekstriin on tärkliserikkast toidust (maisist, nisust, riisist või kartulist) eraldatud looduslikku päritolu ühend, kuigi seda töödeldakse tugevalt. Maltodekstriini lisatakse paljudele toiduainetele maitse, tekstuuri ja säilivusaja parandamiseks ja siit leiad selle aine kohta ka veidi põhjalikumat lugemist.
• Pullulaan: Pullulaan on täielikult looduslik eksopolüsahhariid, mida toodab seen Aureobasidium pullulans. See moodustab vees lahustuva, rasvakindla kile, mida kasutatakse želatiini asendajana toidulisandites ja ravimites.
• Kummiaraabik: Kummiaraabik on looduslik kumm, mis pärineb kahest akaatsialiigist. Seda kasutatakse toiduainetes paksendava ja stabiliseeriva vahendina ning eraldiseisvalt ka seedeprobleemide raviks.
• Glütserool: Glütserool on looduslik suhkrualkohol, mida kasutatakse lahustina, magusainena ja ravimina. See parandab nii toidulisandite kui ka ravimite siledust ja maitset.
• Päevalille letsitiin: Letsitiin on looduslike fosfolipiidide kompleks, mida leidub mitmetes looduslikes õlides. See toimib emulgaatorina, takistades rasvade ja õlide segunemist teiste ainetega.
• Alfa-tokoferool: Alfa-tokoferool ehk E-vitamiin on rasvlahustuv antioksüdant, millel on oluline roll kudede kaitsmisel lipiidide peroksüdatsiooni eest. Seda lisatakse toidule antioksüdandina, et vältida lipiidide oksüdatsiooni ja säilitada toidu kvaliteet.

Ülitundlikkuse puhul mõne koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autor: Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad: 

1. What Are Liposomal Vitamins? | Victoria Health
2. Liposomal Vitamin D: Benefits and Uses (davincilabs.com)
3. Liposomal Vitamin D And Its Relation To Blood Clotting. – Lab Me
4. LIPOSOMAL VITAMIN D3 | Liposoma Contract manufacturing
5. Vitamin D Deficiency: MedlinePlus
6. 9 vitamin D deficiency symptoms (and 11 high vitamin D foods) | Nebraska Medicine Omaha, NE
7. Sunlight and Vitamin D – PMC (nih.gov)
8. How to get the most vitamin D from the sun: Tips and other sources (medicalnewstoday.com)
9. Vitamin D – Health Professional Fact Sheet (nih.gov)
10. Prevalence of Vitamin D Deficiency among Adult Population of Isfahan City, Iran – PMC (nih.gov)