ALLERGIA JA SUURIMAD ALLERGEENID - Allergia tunnused, põhjused, tüübid ning allergia rohud

Allergia tekib siis, kui immuunsüsteem reageerib mõnele võõrale ainele – näiteks õietolmule, mesilase mürgile, lemmiklooma kõõmale – või hoopis mõnele toiduainele, mis enamikul inimestel reaktsiooni ei tekita.

Sinu immuunsüsteem toodab aineid, mida nimetatakse antikehadeks. Kui sul on allergia, toodab immuunsüsteem antikehi, mis identifitseerivad konkreetse allergeeni kui kahjuliku, kuigi see tegelikult seda ei ole. Kui puutud allergeeniga kokku, võib immuunsüsteemi reaktsiooni tulemusena tekkida põletikuline reaktsioon nahal (allergiline lööve, nõgestõbi), ninakõrvalkoobastes, hingamisteedes (allergiline nohu ehk heinapalavik) või seedesüsteemis.

Allergia raskusaste on inimestel erinev ja võib ulatuda kergest ärritusest kuni anafülaksiani – potentsiaalselt eluohtliku hädaolukorra tekkeni. Kuigi arvatakse, et ülitundlikkust üldjuhul päris välja ravida ei saa, võib allergia ravi, või isegi mõni looduslik allergia rohi – aidata sinu kehale ülitundlikkuse korral toeks olla (1).

Siin loos kirjutame allergia põhjustest, erinevatest allergia tüüpidest nagu õietolmuallergia, putukahammustuseallergia, tomatiallergia, koduloomaallergia (näiteks kassi – või koeraallergia) jt, sellest millised võivad olla peamised allergia tunnused ja ka sellest, millised võimalusi allergia raviks pakutakse. Kuna erinevaid allergeene on palju, siis on see lugu ka üsna pikk, aga võid vabalt sind mittepuudutavad teemad edasi kerida. Info allergia ravimite ning ka koduste ja looduslike allergia rohtude kohta leiad üsna loo lõpust. Head lugemist!

Mis on allergia?

Allergia (üilitundlikkusreaktsioon – ehk allergiline reaktsioon) tekib siis, kui inimene reageerib keskkonnas leiduvatele ainetele, mis on enamiku teiste inimeste jaoks ohutud. Aineid ehk tegureid, mis allergilist reaktsiooni esile kutsuvad nimetatakse allergeenideks ja neid leidub näiteks tolmus (peamiselt tolmulestade elutegevuse tõttu), õietolmus, koduloomade karvades, putukamürgis, puukides, hallitusseentes, toitudes, mõnedes ravimites jne. Erinevatest allergeenidest ja allergia tüüpidest kirjutame siin loos lähemalt pealkirja “Allergia tüübid ja allergeenid ehk millised on enimlevinud allergiad ja allergeenid” all.

Allergiline reaktsioon võib olla kiiret tüüpi või aeglast tüüpi. Kiiret tüüpi allergiat kutsutakse atoopiaks. Atoopia on päriliku eelsoodumusega ehk geneetiline kalduvus allergiliste haiguste tekkeks. Kui atoopilised inimesed puutuvad kokku allergeenidega, võib neil tekkida immuunreaktsioon, mis on seotud immuunglobuliin E-ga (IgE) ja viib allergilise põletikuni.

Mis juhtub kehas allergilise reaktsiooni ajal?

Puutudes kokku mitmesuguste väliste teguritega, püüab inimorganism alati kohaneda ja säilitada oma sisekeskkonna ühtsust. Selleks on loodud keerukad kaitsemehhanismid ja reaktsioonid, milles osalevad limaskestad, nahk, veri, mitmete kudede ja elundite rakud ning närvi- ja sisenõristussüsteem.

Nende kaitsemehhanismide töö tulemusena produtseerib sinu keha kaitsekehad ehk antikehad, mis kindlustavad organismi vastupanu nendele kahjulikele teguritele.

Osadel inimestel on aga selline loomulik mehhanism häiritud ja nende kehas kulgevad kaitsvad reaktsioonid teistmoodi. Selle tulemusena kujunebki välja ülitundlikkus, mille korral reageerib keha teatud ainete (allergeenide) toimele ebatavaliselt tugevasti.

Allergeenid võivad organismi sattudes tekitada mitmesuguseid ebameeldivaid sümptomeid või haigusnähte, mis annavad endast märku kas, siis väga kiiresti, või pikema aja jooksul. Väga tugeva allergilise reaktsiooni võib vallandada isegi imeväike allergeeni kogus (3).

Kui allergeen (näiteks õietolm) satub organismi, vallandab see antikeha reaktsiooni.
Antikehad kinnituvad nuumrakkudele.
Kui mõni allergeen nagu näiteks õietolm puutub kokku antikehadega, reageerivad nuumrakkud histamiini vabastamisega.
Kui histamiini vabanemine on tingitud allergeenist, tekitab see äärmiselt ebamugava ja ärritava põletiku (punetus ja turse).

Sarnased reaktsioonid võivad tekkida ka mõnede kemikaalide ja toidu lisaainete suhtes. Kuid, kui need ei puuduta immuunsüsteemi, nimetatakse neid kõrvaltoimeteks, mitte allergiateks (12).

Allergeenid jagunevad oma päritolu põhjal:

Eksoallergeenid. Need on väliskeskkonnast pärit allergeenid, mis pääsevad sinu organismi hingamisteede, naha, seedeelundite või limaskestade kaudu, aga ka ravimite süstimisel veeni, naha alla või lihastesse. Omakorda jagunevad eksoallergeenid:
- Mittenakkuslikud eksoallergeenid:
  - elamutolm (Iestad),
  - õietolmud (puud, taimed),
  - juuksed, muud karvad, kõõm,
  - toiduained.
- Nakkuslikud eksoallergeenid:
  - viirused,
  - bakterid,
  - seened.
Endoallergeenid. Need on kehas organismi kudede kahjustusel tekkivad allergeenid, mis võivad olla põhjustatud mikroobide ja viiruste poolt toodetavatest mürkidest, põletikulistest protsessidest jne (3).

Allergilised reaktsioonid jagunevad 2 rühma:

Spetsiifilised reaktsioonid. Need tekivad kindla allergeeni toimel. Kui teatud allergeen satub esimest korda organismi, siis tekib seal vastuaine – antikeha (IgE). See antikeha (IgE) kinnitub limaskestades ja nahas olevatele nuumrakkudele. Kui nüüd sama allergeen satub organismi korduvalt, vallandub allergiline reaktsioon, kus allergeen ühineb antikehaga nuumraku pinnal. Ühinemise tulemusena lõhutakse nuumraku kest ja vabastatakse bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudede kahjustamise tõttu põhjustavadki need bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained allergiasümptomite ilmnemise (allergiline nohu, allergiline lööve, astma).
Mittespetsiifilised reaktsioonid. Need tekivad mitmesuguste erinevate ärritajate nagu näiteks teravate lõhnade, saastunud õhu, tubakasuitsu, tolmu, keemiliste ainete, higistamise, psüühilise stressi ning krooniliste põletikukollete (mis soodustavad allergia kujunemist, või ägestavad juba olemasolevat allergiat) toimel (3).

Kuidas väljendub allergia – milliseid kehaosasid võib allergiline reaktsioon mõjutada ja kuidas heinapalavik, toiduallergia, ravimiallergia, sääseallergia, õietolmuallergia või muud allergiad endast märku võivad anda?

Allergia tunnused, mis sõltuvad asjaomasest ainest, võivad mõjutada inimese hingamisteid, ninakõrvalkoopaid, nahka ja seedesüsteemi. Allergilised reaktsioonid võivad varieeruda kergetest kuni rasketeni. Mõnel raskel juhul võib allergia vallandada eluohtliku reaktsiooni, mida nimetatakse anafülaksiaks (1).

Sõltuvalt allergeenist ja sellest, kust see organismi satub – kogevad inimesed erinevaid sümptomeid. Sellest, milliseid eriomaseid tunnuseid võib konkreetne allergeen tekitada – kirjutame täpsemalt iga erineva allergia tüübi all, sest näiteks tolmuallergia korral ei ole sümptomid samasugused nagu kontaktallergia korral (12).

Allergia on väidetavalt üks peamisi tegureid, mis on seotud ka astma tekkimise ja püsimisega (12).

Allergia sümptomid varieeruvad kergetest kuni potentsiaalselt eluohtlikeni ja võivad hõlmata korraga paljusid kehaosasid:

1. Nina, silmi, põskkoopaid ja kurku – põhjustades allergilist nohu (heinapalavikku) ja/või konjunktiviiti

Allergeenide sissehingamisel põhjustab histamiini vabanemine selle, et nina limaskestad toodavad rohkem lima ning paisuvad ja muutuvad põletikuliseks. See põhjustab sügelust ja vesist nina või nohu ning tekkida võib ka äge aevastamine. Peale selle võivad hakata vett jooksma silmad ning valutama kurk. Lisaks võivad valulikud olla põsed ja silmade või otsaesise ümbrus. Silmad, huuled, suu või kurk võivad ka paistetada.

Heinapalavik, mida nimetatakse ka allergiliseks nohuks, võib näiteks põhjustada:

aevastamist,
nina, silmade või suulae sügelust,
ummistunud nina ja nohu,
vesiseid, punaseid või paistes silmi (konjunktiviiti).

Toiduallergia, sealhulgas tomatiallergia ja pähkliallergia võivad endas hõlmata:

kipitustunnet suus,
huulte, keele, näo või kurgu turset,
nõgestõbe,
anafülaksiat (1, 11, 12).

2. Kopse ja rindkere – mis võib põhjustada astmat

Allergilise reaktsiooni ajal võib vallanduda astma. Kui allergeeni hingatakse sisse, paisub hingamisteede ja kopsude limaskest mis hingamist raskendab. See võib tekitada köha, vilistavat hingamist või hingeldust, aga ka üleüldist haigusetunnet (11, 12)

3. Magu ja soolestikku

Toiduained, mis enamasti allergiat põhjustavad, on näiteks maapähklid, mereannid, piimatooted ja munad. Imikutel võib esineda ka lehmapiimaallergiat, mis võib põhjustada ekseemi, astmat, koolikuid, kõhulahtisust ja teisi seedehäireid. Mõned inimesed ei suuda seedida laktoosi (piimasuhkrut). Laktoositalumatus põhjustab samuti seedehäireid, kuid seda ei tohi segi ajada allergiaga (11, 12).

4. Nahka – põhjustades allergilist löövet, ekseemi või nõgestõbe (urtikaaria)

Nahaprobleemid, mida võib vallandada allergia, on atoopiline dermatiit (ekseem) ja urtikaaria (nõgestõbi). Enamasti väljenduvad need naha sügeluse või nahalööbena (11, 12).

Näiteks putukate nõelamise allergia, sealhulgas sääsehammustuse allegia võib põhjustada:

turset (ödeem) nõelamise kohas,
sügelust või nõgestõbe kogu kehal,
köha, pigistustunnet rinnus, vilistavat hingamist või õhupuudust.
anafülaksiat (1).

Atoopiline dermatiit, allergiline nahahaigus, mida nimetatakse ka ekseemiks, võib põhjustada naha:

sügelust,
punetust,
naha ketendust (1).

Enamik allergilisi reaktsioone on kerged kuni mõõdukad ja ei põhjusta suuri probleeme. Väikesel arvul inimestest võib aga siiski tekkida raske allergiline reaktsioon, mida nimetatakse anafülaksiaks ja mis nõuab koheselt elupäästvaid ravimeid. Anafülaksiast kirjutame eraldi siinses artiklis peatüki “Anafülaksia tunnused” all. (12).

Allergia levimus ülemaailmselt

Kogu maailmas on allergiliste haiguste esinemissageduse kasv tööstusriikides jätkunud üle 50 aasta ning ülemaailmselt läheneb praegu koolilaste seas ühe või mitme tavalise allergeeni suhtes ülitundlikkuse määr juba 40%-50% (13). Näiteks:

Allergilise nohu ehk heinapalaviku levimus:
- Kogu maailmas esineb allergilist nohu 10-30% elanikkonnast.
- Ülemaailmselt esineb ülitundlikkust (IgE antikehad) keskkonna võõraste valkude suhtes kuni 40%-l elanikkonnast.
- 2012. aastal diagnoositi viimase 12 kuu jooksul 7,5% ehk 17,6 miljonil täiskasvanul heinapalavik.
- 2012. aastal teatas 9,0% ehk 6,6 miljonit last, et neil on viimase 12 kuu jooksul esinenud heinapalavikku.
- 2010. aastal tehti 11,1 miljonit visiiti arsti vastuvõtule esmase allergilise nohu diagnoosiga.
- 2012. aastal teatas 10,6% ehk 7,8 miljonit last hingamisteede allergiatest viimase 12 kuu jooksul (13).
Ravimiallergia levimus:
- Ülemaailmselt võivad ravimite kõrvaltoimed mõjutada kuni 10% maailma elanikkonnast ja kuni 20% kõigist hospitaliseeritud patsientidest.
- Kogu maailmas võivad ravimid põhjustada kuni 20% anafülaksia põhjustatud surmajuhtumitest (13).
Toiduallergia levimus:
- 38 480 lapse seas (imikutest kuni 18-aastaste) aastatel 2009-2010 läbi viidud uuringu tulemused näitasid, et toiduallergiat esines 8% lastest. Toiduallergiliste laste seas oli kõige levinum allergeen maapähkel, millele järgnes piim ja seejärel koorikloomad.
- 2012. aastal teatas 5,6% ehk 4,1 miljonit last toiduallergiast viimase 12 kuu jooksul (13).
Nõgestõve ehk urikaaria levimus:
- Kogu maailmas esineb nõgestõbe, ehk urtikaariat elu jooksul üle 20% inimestest.
- 2012. aastal teatas 12,0% ehk 8,8 miljonit last, et neil on viimase 12 kuu jooksul esinenud nahaallergiat (13).

Allergia põhjused – mis võib olla ühiskonnas allergiate ja astma kasvava osakaalu põhjuseks

1. Hügieenihüpotees

Juhtiv teooria allergia ja astma diagnooside arvu suurenemise taga on “hügieenihüpotees”. Selle teooria kohaselt võivad elutingimused suures osas maailmas olla liiga puhtad ja lapsed ei puutu enam kokku mikroobidega, mis nende immuunsüsteemile kahjutuid ja kahjulikke ärritajaid eristama õpetaksid.

Seda kontseptsiooni toetavad ka uuringud, mis näitavad, et näiteks taludes elavatel inimestel tekib allergilisi haigusi vähem. Teooria kohaselt suurendavad põllumajandusloomad kokkupuudet mikroobide ja mikroobikomponentidega, mida nimetatakse endotoksiiniks. Need endotoksiinid stimuleerivad immuunvastust ja vähendavad ka allergilist põletikku.

Teised uuringud näitavad, et allergiate ja astma leviku suurenemine võib olla keerulisem ja tuleneda mitte ainult ühest tegurist vaid ka mitme erineva teguri kokkulangemisest (10).

2. Antibiootikumid ja atsetaminofeen (paratsetamool)

Osade uuringute andmed näitavad, et astma sagenemisele võib kaasa aidata ka teatud ravimite suurenenud kasutamine. Uuringute anmdetel on näiteks suurenenud antibiootikumide kasutamine paralleelne nii allergia, kui ka astma suurenemisega.

Teadlased oletavad, et varajane antibiootikumide kasutamine muudab inimese mikrofloorat, mis mõjutab allergiliste haiguste, näiteks astma, teket. Teised uuringud näitavad, et ka suurenenud paratsetamooli (Tylenol) kasutamine lastel võib mõjutada astma ja allergia riski suurenemist (10).

3. Rasvumine ja astma

Paljud eksperdid usuvad, et krooniliste haiguste arvu osakaalu kasvu ühiskonnas võivad põhjustada ka toitumise ja aktiivsusega seotud elustiili muutused. Astma levimuse suurenemise üheks põhjuseks on peetud ka ühiskonnas üldist ülekaalulisuse suurenemist (10).

4. D-vitamiini puudus ja astma

Mõned eksperdid usuvad, et astma sagenemine võib osaliselt olla tingitud ka D-vitamiini puudusest. D-vitamiin on oluline kopsude ja immuunsüsteemi arenguks. Kuna lapsed veedavad nüüd rohkem aega siseruumides kui varasemad põlvkonnad, väheneb nende kokkupuude päikesevalgusega. Selle tagajärjel väheneb kehas ka D-vitamiini tootmine (10).

Allergia tüübid ja allergeenid ehk millised on enimlevinud allergiad ja allergeenid

Erinevat tüüpi allergiaid on mitmesuguseid. Mõned neist on hooajalised, teised aastaringsed ja osad allergiad võivad olla ka elukestvad. Et koostada plaan allergiaga toimetulekuks, on oluline teha koostööd oma terviseteenuse osutajaga. Parimaks viisiks allergilise reaktsiooni vältimiseks peetakse oma allergeenide vältimist (2).

1. Ravimiallergia

Tõelist allergiat ravimite suhtes esineb vaid vähestel inimestel. Enamik ravimireaktsioone ei ole allergilised, vaid on ravimi omaduste kõrvaltoimed. Kui sul esineb mõnele ravimile reaktsioon, siis selle põhjuse diagnoosimine põhineb tavaliselt ainult patsiendi anamneesis ja sümptomitel. Mõnikord tehakse ravimallergia tuvastamiseks ka nahatestid (2).

Allergilised reaktsioonid ravimitele – kõik reaktsioonid ravimitele ei ole ravimiallergiad

Enamikku ravimite põhjustatud reaktsioonidest nimetatakse õigemini “ravimite kõrvaltoimeks”. Tõelised ravimallergiad on haruldased ja need on põhjustatud immuunsüsteemi poolt.

Allergiline reaktsioon on immuunsüsteemi ebanormaalne reaktsioon tavaliselt ohutule ainele. Immuunsüsteemi ülesanne on leida võõrad ained, näiteks viirused ja bakterid, ning neist vabaneda. Tavaliselt kaitseb see reaktsioon meid ohtlike haiguste eest. Ravimitele allergilistel inimestel on aga ülitundlik immuunsüsteem, mis reageerib ravimile nagu sissetungijale.

Organismi immuunsüsteem toodab antikehi, mida nimetatakse immunoglobuliin E (IgE) antikehadeks. Need IgE antikehad reageerivad ainetega ja põhjustavadki teatud ravimite kasutamisel allergiasümptomeid.

Ravimite kõrvaltoimeid on jaotatud kahte suurde kategooriasse:

Tõelised allergilised reaktsioonid. Need hõlmavad immuunsüsteemi ja IgE (see esineb väikesel protsendil inimestest).
Mitteallergilised reaktsioonid. Need reaktsioonid ei hõlma allergiat, ega immuunsüsteemi reaktsiooni ravimile (2).

Ravimiallergia tunnused – millised võivad olla ravimitest tingitud allergia sümptomid?

Ravimite suhtes võib allergiline reaktsioon tekkida niisamuti nagu ka õietolmu suhtes. Erinevus seisneb aga selles, et ravim pääseb kogu kehasse, mitte ainult hingamisteedesse. Seega tekitab ravim allergilise reaktsiooni kogu kehas ning seetõttu võivad ka ravimiallergia tunnused hõlmata paljusid kehasüsteeme (2).

Allergilise reaktsiooni klassikalised tunnused ravimite suhtes võivad olla järgmised:

nõgestõbi,
sügelev nahk,
lööve,
näo turse,
vilistav hingamine ehk vilistav, vinguv heli hingamisel,
õhupuudus,
kurgu ja suu turse,
iiveldus,
oksendamine,
kõhulahtisus,
kramplik kõhuvalu,
vererõhu langus,
minestus,
anafülaksia – mis on ravimireaktsiooni kõige raskem äge vorm,
muud immunoloogilist tüüpi reaktsioonid. On ka teisi viise (mida ei peeta klassikaliseks allergiliseks reaktsiooniks), kuidas immuunsüsteem ravimile reageerida võib. Näiteks võivad teatud ravimite antikehad hävitada punaseid vereliblesid. Punaste vereliblede hävitamine võib aga soodustada aneemiat. Kõige tavalisemad immuunsüsteemi ravimireaktsioonid on nahalööbed (v.a. nõgestõbi). Sedalaadi reaktsiooni nimetataksegi tavaliselt “ravimilööbeks”. Nende nahareaktsioonide puhul muutub nahk punaseks ja ärritunuks ning esineda võib ka punnikesi. Ravimite tõttu võivad tekkida ka muud tüüpi nahareaktsioonid. Näiteks verevalumid ja haavandid (1, 2).

Muud ravimireaktsioonid ehk allergiaga mitteseotud kõrvaltoimed ravimitele

Ravimite tarvitamisel võib tekkida ka mitmesuguseid teisi kõrvaltoimeid, mida ei peeta allergiaks ning mida esineb tegelikult oluliselt tihemini, kui ravimiallergiat:

Kõrvaltoimed üleannustamise korral. Üleannustamine on soovitatavast või ettenähtud annusest suurema annuse võtmine. Üleannustamisest tingitud reaktsioonid võivad olla kahjulikud, ilma, et inimene sellest ise arugi saaks. Üks klassikaline näide ebasoovitavate, kuid esialgu nähtamatute kõrvaltoimete kohta on põhjustatud paratsetamooli (Tylenol®) üleannustamisest, mis võib mõjutada näiteks maksa. Sageli ei tea patsient, et ta reageerib üleannustamisele enne, kui seisund juba raskeks muutub ja pöördumatuid kahjustusi põhjustada võib (2).
Oodatavad kõrvaltoimed. Paljudel ravimitel on teadaolevad kõrvaltoimed. Klassikaline näide on, et mõned antihistamiinikumid põhjustavad unisust suurel protsendil patsientidest, kes neid võtavad (2).
Kaudsed mõjud. Hea näide kaudsetest mõjudest on see, kui antibiootikumid põhjustavad normaalsete ehk heade bakterite kadumist soolestikus. Bakterite kadumise tagajärjel võib inimesel tekkida kõhulahtisus, aga ka teised ebameeldivad seisundid (2).
Ravimite koostoimed. Ravimite koostoimed tekivad siis, kui inimesel ilmnevad kõrvaltoimed kahe ravimi kooskasutamisel. See juhtub tavaliselt siis, kui need kaks ravimit metaboliseeruvad maksas sama tee kaudu. Näiteks metaboliseeruvad maksas sama teed erütromütsiin ja teofülliin. Koos manustamisel aeglustub teofülliini ainevahetus ning see võib jõuda toksilise tasemeni (2).
Teadaoleva seisundi halvenemine. Selline olukord võib juhtuda näiteks siis, kui astmahaige võtab beetablokaatori ravimit, kuna teadaolevalt võivad beetablokaatorid astmat sageli halvendada (2).
Idiosünkraatilised reaktsioonid. Mõned ravimid kipuvad soodustama ebatavalisi reaktsioone põhjustel, mida me ei mõista. Selle näiteks on kõõluse rebenemine patsiendil, kes võtab kinoloonantibiootikumi (näiteks levofloksatsiini). Kinoloonantibiootikumidel on kalduvus põhjustada kõõluse rebenemist. Kuid seda, miks mõned inimesed on selle kõrvaltoime suhtes altid, või kuidas rebend tekib, ei teata siiani (2).

2. Toiduallergia (pähkliallergia, tomatiallergia, maasikaallergia, munaallergia, piimaallergia, koorikloomaallergia jne.)

Toiduallergia tekib siis, kui immuunsüsteem peab teatud toitu kahjulikuks ja reageerib sellele allergiliste sümptomitega. Toiduained, mis põhjustavad allergilisi reaktsioone, on allergeenid.

Näiteks väidetavalt on Ameerikas toiduallergia rohkem kui 32 miljonil täiskasvanul ja lapsel. Enamasti kuuleme toiduallergiaga lastest, sest osad toiduained toimivadki allergeenidena peamiselt just väikelastel. Täiskasvanueas on tavaliselt toiduainetel väiksem osa allergiliste reaktsioonide põhjustamisel. Kuigi, toiduallergia võib tekkida igas vanuses ja paljudel täiskasvanutel tekib toiduallergia isegi ilma eelneva allergiata. Lapsepõlves alguse saanud allergia mõne toiduaine (eriti muna või kala) suhtes võib püsima jääda kogu eluks (2).

Üldiselt usutakse, et toiduallergiat ei ole võimalik ravida ning, et ainus viis allergilise reaktsiooni vältimiseks on vältida toitu, mille suhtes allergiline oled. Hea uudis on see, et õigete sammude abil saab oma toiduallergiaga toime tulla ja elada täisväärtuslikku elu (2).

Erinevad reaktsioonid toidule – kõik reaktsioonid toidule ei ole toiduallergiad

Allergilisi reaktsioone toidule on erinevaid. Erinevused on IgE-vahendatud allergiate, mitte-IgE-vahendatud allergiate ja toidutalumatuse vahel.

Immunoglobuliin E (IgE) vahendatud allergiad. Organismi immuunsüsteem toodab antikehi, mida nimetatakse immunoglobuliin E (IgE). Need IgE antikehad reageerivad teatud toiduga ja põhjustavad sümptomeid.
Mitte-IgE-vahendatud allergiad. Teatud toidule reageerivad keha teised immuunsüsteemi osad. See reaktsioon põhjustab sümptomeid, kuid ei hõlma IgE-antikeha. Mõnel inimesel võib olla nii IgE-vahendatud, kui ka mitte-IgE-vahendatud toiduallergia.
Toidutalumatus. Kõik inimesed, kes reageerivad teatud toidule, ei ole allergilised. Neil võib olla lihtsalt toidutalumatus. Näiteks on olemas laktoositalumatus, gluteenitalumatus või sulfititundlikkus. Toidutalumatus ei hõlma immuunsüsteemi reaktsiooni.

Toiduallergia põhjustajad ehk allergeenid

Enamasti võivad toiduallergiat põhjustada toiduained nagu:

piim,
muna,
maapähkel ja teised pähklid,
soja,
nisu,
seesamiseemned,
kala,
koorikloomad (krabi, krevetid jne),
herned,
oad,
teraviljad,
maasikad,
õunad,
tsitruselised nagu apelsin, mandariin ja sidrun,
tomat,
shokolaad ja kakao,
mesi,
maitseained (vürtsid).
Lisaks võivad allergeenina toimida toiduainetesse lisatud:
- konservandid nagu atsetüülsalitsüülhape, bensoehape, metabisulfit, naatriumbensoaat,
- värvained nagu kollane toiduvärv tartrasiin,
- muud lisandid nagu juurviljades väetiste ja teatud mürkainete komponendid ning piimas antibiootikute ja pesuainete jäägid (2, 3).

Tavaliselt võivad puuviljad ja juurviljad põhjustada allergilisi reaktsioone vaid toorelt kasutades ning nende külmutamine või küpsetamine kaotab allergeeni mõju. On ka täheleldatud, et tihti võib puu- või juurviljaallergia olla seotud (ristallergia) kase õietolmuallergiaga ning maitseaineallergia puju allergiaga (3).

Toiduallergia tunnused

Peamiselt võivad toiduallergia tunnusteks olla:

seedehäired nagu kõhupuhitus, kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus ja oksendamine,
nahalööbed ja nõgestäbi,
nohu,
kipitustunne suus,
astmahood,
migreen,
huulte või keele turse,
kõriturse,
näoturse,
rasketel juhtudel anafülaksia ehk šokiseisund (1, 3).

3. Putukaallergia (sääsehammustuse allergia, tolmulesta allergia ehk tolmuallergia jne.)

Tihti seostuvad meile putukatega just soojad ilmad ja õues viibimine, mis annavad märku mõnede soovimatute külaliste, näiteks nõelavate ja hammustavate putukate nagu sääsed, mesilased, herilased, puugid jne. saabumisest.

Siiski võib kahte väga levinud “putukat” kohata siseruumides ka aastaringselt. Need on tolmulestad ja prussakad. Kumbki neist ei pea sind allergilise reaktsiooni põhjustamiseks ei hammustama ega ka nõelama, aga siiski võivad need mõlemad vallandada paljudel inimestel aastaringselt nii allergiat kui astmat. Putukaallergia korral on allergeeniks putukate mürgid või nende kehaosakesed (2, 3).

Millised putukad põhjustavad allergilisi reaktsioone ehk putukaallergia allergeenid?

Allergilist reaktsiooni võivad põhjustada mitmesugused erinevad putukad, sealhulgas:

Nõelavad putukad

Mesilased, herilased, vapsikud, vaablased ja punased sipelgad (Solenopsis invicta) on kõige levinumad allergilist reaktsiooni põhjustavad nõelavad putukad. Kui need tegelased sind nõelavad, süstivad nad samaaegselt sinu vereringesse mürgist ainet. Enamik inimesi paraneb nõelamisest tundide või päevade jooksul. Teistel võib putukamürk vallandada eluohtliku allergilise reaktsiooni. Selline allergiline reaktsioon võib osadel juhtudel olla ülimalt tugev (näiteks mesilase nõelamise korral), ja põhjustada mõne minutiga inimese surma (2, 3).

Hammustavad putukad

Kõige sagedamini põhjustavad allergilist reaktsiooni sääsed, lutikad, kirbud, teatavad kärbsed ja mujal maailmas ka Triatominae putukad ehk suudlevad putukad (ingl kissing bugs). Enamik juhtudel põhjustab nende putukate hammustus valu, punetust, sügelust, kipitust ja väikest turset hammustuskoha ümbruses. Harva võivad putukahammustused vallandada aga ka eluohtliku allergilise reaktsiooni (2, 3).

Puugihammustused võivad küll enamasti põhjustada haigusi, aga näiteks peamiselt Põhja Ameerikas elava Lone Star puugi (Amblyomma americanum) hammustus võib põhjustada inimestel allergiat ka imetajate liha, siseelundite ja želatiiniga valmistatud toitude vastu. Need puugid kannavad alfa-gal-i (suhkur). Kui puuk inimest hammustab, kannab ta alfa-gal’i vereringesse, misjärel reageerib sellele inimese immuunsüsteem. Alfa-galit leidub ka imetajate lihas (veiseliha, lambaliha, sealiha). Seega, kui sul tekivad pärast liha söömist allergiasümptomid, pöördu allergoloogi poole (2, 4).

Kodukahjurid

Allergilisi reaktsioone võivad põhjustada ka mittenõelavad ja mittehammustavad putukad, eriti just prussakad ja putukataolised tolmulestad. Need kaks võivadki olla kõige levinumad aastaringse allergia ja astma põhjustajad. Erinevalt prussakast on tolmulest liiga väike, et seda palja silmaga näha. Allergilist reaktsiooni, mis ka astmasümptomeid ja astmahooge vallandada võivad põhjustavad just nende putukate kehaosakesed ja eritatavad jääkained, mis võivad inimeste jaoks mürgised olla.

Allergeenlks võivad olla ka peenestatud vesikirbud (dafnia), mida kasutatakse akvaariumikalade toitmiseks. See on ka põhjus, miks ei tohiks akvaariumikalade toitmisega tegeleda lapsed, eriti aga just allergilised lapsed (2, 3, 4).

Putukaallergia tunnused

Enamik inimesi, keda putukad on nõelanud või hammustanud, on hammustuse või nõelamise ümbruses täheldanud kipitust, valu, punetust, sügelust ja väikest turset. See on normaalne reaktsioon, millest enamus paraneb mõne tunni või päeva jooksul.

Siiski võib üldreaktsiooni korral nahalööve levida ka üle kogu keha ning tekkida võib astmahoog, või raskemal juhul shokiseisund.

Allergiline reaktsioon putukate suhtes, kes ei nõela ega hammusta, nagu prussakad või tolmulestad, on teistsugune. Sa võid aevastada, köhida, sul võib tekkida nohu ja silmad, nina, suu või kurk võivad sügeleda. Neid sümptomeid võiks segi ajada nohuga, kuid need kestavad nädalaid või lausa kuid. Kui sul on astma, võib allergiline reaktsioon vallandada astmasümptomid või astmahoo (2).

Inimestel võib nõelavate ja hammustavate putukate suhtes tekkida ka tõsine allergiline reaktsioon. Eluohtlik allergiline reaktsioon (anafülaksia) põhjustab sümptomeid, mis nõuavad kohest arstiabi. Ilma kohese ravita võib anafülaksia põhjustada surma. Sümptomid hõlmavad tavaliselt rohkem kui ühte organsüsteemi (kehaosa), näiteks nahka, suud, kopse, südant ja soolestikku (2).

Mõned putukaallergia tunnused on järgmised:

nahalööve, sügelus või nõgestõbi,
huulte, keele või kurgu turse,
hingeldus, hingamisraskused või vilisev hingamine (vilistav heli hingamise ajal),
pearinglus ja/või minestus,
kõhuvalu, oksendamine, puhitus või kõhulahtisus,
tunne, et kohe-kohe juhtub midagi kohutavat (2).

Muud tõsised, kuid mitteallergilised reaktsioonid putukatele on järgmised:

Mürgistus, mis tekib siis, kui keha reageerib putukamürgile. Mürgine reaktsioon võib põhjustada allergilise reaktsiooniga sarnaseid tunnuseid. Muud sümptomid on iiveldus, palavik, minestamine, krambid, šokk ja isegi surm.
Seerumihaigus, mis on ebatavaline reaktsioon võõrale ainele organismis. See võib põhjustada sümptomeid tundide või päevade jooksul pärast nõelamist või hammustust. Sümptomite hulka kuuluvad palavik, liigesevalu, muud gripilaadsed sümptomid ja mõnikord ka nõgestõbi (2).

4. Lateksiallergia

Lateksallergia on allergiline reaktsioon looduslikule kummis sisalduvale lateksile. Lateks on Aafrikas ja Kagu-Aasias kasvatatava kummipuu mahlas leiduv valk. Mõiste viitab ka sellest mahlast valmistatud looduslikele kummitoodetele.

Lateksi allergia põhjustajad ehk allergeenid

Lateksit sisaldavad paljud igapäevased tooted, näiteks:

õhupallid,
kustutusvahendid,
kondoomid ja vaginaalsuposiidid raseduse vältimiseks,
kummist kodukindad,
Meditsiiniga seonduvad vahendid ja tooted nagu kateetrid, osad hambaravis kasutatavad tooted, meditsiinilised sidemed, meditsiinilised kindad,
elastaan rõivaesemetes,
kummipallid,
madratsid ja padjad,
kummipaelad (vähese tähtsusega allikas).

Ülaltoodu on tegelikult vaid väike arv lateksit sisaldavaid esemeid, sest seda võib leiduda ka paljudes muudes looduslikku kummi sisaldavates toodetes.

Lateksiallergia võib tekkida puutudes selle allergeeniga kokku erinevatel viisidel. Näiteks:

Õhu kaudu. Allergiline reaktsioon võib tekkida hingates sisse õhku sattunud lateksikiudusid.
Kokkupuutel. Niisamuti võib allergiline reaktsioon vallanduda, kui lateks puudutab sinu nahka.

Sünteetiline lateks, mida leidub näiteks lateksvärvides, ei pärine kummipuu mahlast ning ei põhjusta lateksiallergia sümptomeid. Ligukaudu 30–80%-l lateksiallergiaga inimestel esineb allergia ka lateksiga ristreaktsioone andvatele puuviljadele, nagu avokaadole, kiivile, banaanile, papaiale, melonile ja kastanile, aga ka tomatile ja kartulile. Harvematel juhtudel võib esinda allergiline reaktsioon ka ananassile, greibile, virsikule ja erinevatele pähklitele (2, 6).

Lateksiallergia tunnused

Lateksiallergia tunnuste hulka võivad kuuluda:

Sügelevad või paistes huuled pärast õhupallide puhumist.
Sügelev, punane või paistes nahk pärast sideme ja/või latekskinnaste kasutamist.
Suu või keele turse või sügelus pärast seda, kui hambaarst on kasutanud latekskindaid.
Sügelus või turse pärast tupe- või pärasoole uuringuid.
Sügelus või turse pärast kondoomi või vaginaalsuposiidi (rasestumisvastane vahend) kasutamist.
Kui oled lateksi suhtes väga allergiline, võid reageerida isegi väikesele kogusele lateksile õhus, näiteks kui viibid ruumis lateksist õhupallide või -kinnaste läheduses. Need raskemad reaktsioonid võivad olla järgmised:
- nõgestõbi,
- sügelus,
- turse,
- nohu või aevastamine,
- silmade põletik,
- hingamisprobleemid, sealhulgas astma sümptomid,
- anafülaksia (2).

Ära kindlasti ignoreeri sümptomeid, mis viitavad sellele, et võid lateksi suhtes allergiline olla. Pidev kokkupuude lateksit sisaldavate toodetega võib põhjustada üha raskemaid reaktsioone ja ka kroonilisi haigusi, nagu näiteks tööga seotud astma (2).

5. Hallituse ehk hallitusseente allergia

Hallitus on tegelikult üks seeneliik, mis toodab õhus hõljuvaid eoseid. Kuna seened kasvavad paljudes kohtades, nii siseruumides kui ka õues, võivad allergilised reaktsioonid hallituse suhtes esineda aastaringselt. Hallitusseen võib kasvada peaaegu kõikjal, kus on tema elu jaoks piisavalt niisket keskkonda. Hallitus on ka üks tavalistest allergia- ja astmasümptomite põhjustajatest (2).

Hallitusseente allergia põhjustajad ehk allergeenid

Kõik hallitusseened allergiat ei põhjusta. Mõned kõige levinumad hallitusseened, mis aga allergia sümptomeid põhjustada võivad, on järgmised:

Alternaria.
Aspergillus.
Cladosporium.
Penicillium (2).

Hallitusseened erinevad taimedest või loomadest selle poolest, kuidas nad paljunevad ja kasvavad. Hallituse seemned, mida nimetatakse eosteks, levivad läbi õhu ja hallituse allika ärritamine võib saata eosed õhku. Mõned eosed levivad kuiva ja tuulevaikse ilmaga. Teised levivad jälle koos udu või kastega, kui õhuniiskus on kõrge. See muudab spooride sissehingamise kopsudesse lihtsamaks.

Spooride sissehingamine põhjustab mõnel inimesel allergilisi reaktsioone. Seene spooride põhjustatud allergilised sümptomid on kõige sagedasemad juulist kuni varasügiseni.

Hallitusseened kasvavad paljudes kohtades:

Välitingimustes: Õues kasvavad seened näiteks mädanevatel palkidel ja langenud lehtedel, kompostihunnikutes, maapinnal ning rohttaimedel ja teraviljadel. Erinevalt õietolmust ei sure hallitusseened esimese külmaga. Enamik välitingimustes esinevad hallitusseened muutuvad talvel passiivseks. Kevadel kasvavad nad külma tõttu surnud taimedel.
Siseruumides: Siseruumides kasvavad seened niisketes ruumides, näiteks vannitoas, köögis või keldris, aga ka niiskes korteris või majas ning kasvuhoones.
Toiduained: Allergiat võib põhjustada ka hallitus- või pärmseeni sisaldavate toiduainete nagu juust, seened, riknenud või kuivatatud puuviliad, seened, vein ja õlu tarbimine. Ülitundlikkust võivad põhjustada ka naha seenhaigused. Sellisel juhul lisandub paiksele seeninfektsioonile üldreaktsioon, mis võib avalduda mitmesuguste nahalöövetena (2, 3).

Hallitusseente allergia tunnused

Hallitusseened satuvad ninna ja põhjustavad allergilise nohu (heinapalaviku) sümptomeid nagu:
- sügelus ninas, silmades ja/või kurgus,
- aevastamine,
- kinnine nina,
- vesine nina,
- köha,
- lima kurgus.
Seened võivad jõuda ka kopsudesse ja vallandada astma sümptomeid (juhul kui sul on allergiline astma) nagu köha, vilisev hingamine, hingamispuudulikkus ja/või pigistustunne rinnus.
Toiduseened, nagu seened, kuivatatud puuviljad või pärmi, äädikat või sojakastet sisaldavad toidud ei põhjusta tavaliselt allergiasümptomeid ninas, silmades ja kopsudes. Reaktsioonid toiduseentele on sageli põhjustatud toidu otsesest mõjust veresoontele.
Näiteks kääritatud toidud (nagu vein) võivad sisaldada looduslikku ainet, mida tuntakse histamiini nime all. Histamiin on samuti kemikaal, mida allergiarakud allergilise reaktsiooni ajal vabastavad. Histamiini sisaldavad toidud võivad nende söömisel vallandada allergiat meenutavaid reaktsioone.
Harva võib mõnel inimesel tekkida tõsisem haigus – allergiline bronhopulmonaalne aspergilloos. Selle seisundi puhul esineb kopsudes hallituse või seene suhtes nii allergiline, kui ka põletikuline (turse) reaktsioon. Sümptomite hulka võivad kuuluda tugev vilistav hingeldamine, köha, pigistustunne rinnus ja õhupuudus, mis sarnaneb astmaga (2).

Hallitusallergia võib põhjustada kohest allergilist reaktsiooni. Kuid mõnel juhul võivad sümptomid ka hilineda ning aja jooksul süveneda (2).

6. Lemmiklooma allergia (koeraallergia, kassiallergia, linnusuleallergia jne.)

Allergiad karusnahaga lemmikloomade suhtes nagu kassiallergia, koeraallergia jms, on vägagi tavalised ning mõjutavad väidetavalt 10-20% maailma elanikkonnast. Oluline on teada ka seda, et allergiavaba (hüpoallergeenset) koera- või kassitõugu ei ole olemas. Ülitundlikkust ja allergiat loomade suhtes esineb rohkem linnas, kuna linnainimesed viibivad loomadega rohkem otseses kontaktis (samas ruumis).

Kui sul on lemmiklooma allergia, ei ole sa allergiline lemmiklooma karvade või sulgede suhtes vaid valgu suhtes, mida leidub lemmiklooma kõõmas (surnud naharakkudes), süljes ja uriinis. Karvad, karvkate või suled lihtsalt koguvad haisu ja võivad kanda ka teisi allergeene, nagu tolmulestad, hallitus või õietolm. Kui need valgud satuvad sinu hingamisteedesse, silmadesse, ninna, suhu või nahale, vallandab see allergiasümptomid.

Kasside, koerte ja teiste loomade allergeenid võivad sattuda silmi ja nina ümbritsevatele membraanidele (pehmetele kudedele). Samuti võid hingata lemmikloomade allergeene oma hingamisteedesse sisse. Loomade kõõm sisaldab ka nahahelbeid, uriini ja sülge. Need kõik on allergeenid, mis võivad vallandada allergilisi reaktsioone.

Lemmiklooma allergia põhjustajad ehk allergeenid

Koduloomad. Enamasti tekitavad allergilisi nähte just kass (kõige rohkem kassi sülg) ja koer, aga allergiat võivad põhjustada ka küülikud, merisead, hamstrid, hobused, tuhkrud ja teisedki loomad kellega kokku puututakse.
Rõivaesemed. Niisamuti ka karusnahksed rõivaesemed nagu kasukad, karvased kraed ja mütsid või sisekujunduslikud elemendid nagu vaibad, padjad või voodikatted. Rõivaste, juuste ja nahaga levitavad koduloomade pidajad oma loomade karvu ja kõõma ka sinna, kus nad parasjagu viibivad (näiteks töökohta, kooli jne). Sel moel võib loomallergia tunnuseid esineda ka inimesel, kes ise koduloomaga koos ei elagi.
Lindude suled. Inimesed võivad allergilised olla ka lindude sulgedele (näiteks nagu kanad, haned, pardid, kanaarilinnud või papagoid) suhtes. Enamasti võib selline linnusuleallergia tekkida näiteks linnufarmi töötajatel, aga ka linnupidajatel ning puurilindude omanikel. Niisamuti võivad allergiasümptomeid tekitada linnusulgedest padjad ja tekid (2, 3).

Lemmiklooma, linnusulgede või karusnahaallergia tunnused

Loomade, lindude ja karusnaha allergia tunnused võivad olla järgmised:

Silmade ja nina turse ning sügelus (sest silmade sügelemine pärast looma silitamist ja seejärel silmade puudutamist on vägagi tavaline).
Kinnine nina.
Aevastamine.
Nohu.
Ila kurgus.
Silmade punetus.
Köha.
Nõgestõbi, sest lemmiklooma sügamine või tema lakkumine võib põhjustada selle piirkonna punaseks ja sügelevaks muutumist.
Vahel võib loomaallergia tekitada ka unehäireid, väsimust, suulae ja kurgu sügelust ning ärrituvust.
Lemmikloomade allergia võib vallandada astmahoo, kui sul on ka astma. Seda seetõttu, et loomade allergeenid võivad sattuda õhku ja paljud õhus levivad allergeenid on piisavalt väikesed, et jõuda ka kopsudesse. Mõne inimese jaoks võib selline kokkupuude muuta hingamise väga raskeks. Astmahoog võib alata 15 kuni 30 minuti jooksul pärast allergeenide sissehingamist.

Lemmikloomade allergiat põdevate inimeste tundlikkus lemmikloomade allergeenide suhtes on erinev. Osadel inimestel on väga kerged sümptomid, samas kui teistel on sümptomid tõsised. Kui allergeenide tase on madal, võivad sümptomid ilmneda alles mitme päeva pärast peale kokkupuudet lemmikloomaga (2).

7. Õietolmuallergia ehk heinapalavik (pollinoos)

Õietolm on üks levinumaid hooajaliste allergiate vallandajaid. Paljud inimesed tunnevad õietolmuallergiat kui “heinapalavikku” või pollinoosi, kuid eksperdid nimetavad seda tavaliselt hooajaliseks allergiliseks nohuks või hooajaliseks allergiliseks riniidiks. Linnainimestel esineb õietolmuallergiat sagedamini kui maal elavatel inimestel. Kuna õietolm satub kehasse enamasti hingamisteede kaudu, siis võivad linnaõhus esinevad saasteained (tolm, autode heitgaasid, vääveldioksiid, suits jm.), mis limaskestasid kahjustavad – soodustada ka organismi ülitundlikkust õietolmude suhtes (2, 3).

Õietolmuallergia põhjustajad ehk allergeenid

Pollinoosi ehk õietolmuallergia nähud esinevad ainult allergeeni ehk vastava õietolmu tolmeperioodil (2, 3).

Õietolmu hooajad:

Veebruar – mai: puud.
Aprill – juuni: rohttaimed, lilled.
August – november: umbrohud, maltsad.

Igal kevadel, suvel ja sügisel vabastavad taimed pisikesi õietolmuterasid, et viljastada teisi samaliigilisi taimi. Enamik allergilisi reaktsioone põhjustavast õietolmust pärineb puudelt, rohttaimedelt ja umbrohtudelt. Need taimed toodavad väikeseid, kergeid ja kuivi õietolmuterasid, mis liiguvad tuulega ning võivad leida tee sinu silmadesse, ninasse ja kopsudesse, põhjustades sel moel õietolmuallergia korral allergiasümptomeid.

Õietolmu putukate abil levitavad õistaimed – nagu roosid ja mõned puud, näiteks kirsi- ja pirnipuud – tavaliselt allergilist nohu ei põhjusta. On olemas kolm peamist õietolmuallergiat: puude õietolmuallergia, rohttaimede õietolmuallergia ja umbrohu õietolmuallergia.

Puude õietolmuallergia

Puude õietolm on esimene õietolm, mis igal aastal varakevadel ilmub. See on vastutav enamiku kevadiste õietolmuallergia sümptomite eest. Samuti kattub see kevadel ja suvel sageli ka rohttaimede õietolmuga.

Mõned puud, mis Eestis enim allergiasümptomeid põhjustada võivad, on järgmised:

Lepp (Olenevalt ilmastikust võib mõnel aastal lepa õietolmu esineda õhus juba veebruaris).
Sarapuu.
Kask.
Paju.
Tamm.
Vaher.
Jalakas.
Pärn.
Pappel.
Mänd.
Kuusk.
Haab.
Pöök.
Vahel ka puuviljapuud (2, 3).

Rohttaimede allergia

Rohttaimede ja kõrreliste õietolm ilmub tavaliselt hiliskevadel või varasuvel. Lõuna-Euroopas võivad rohttaimed eraldada õietolmu mitmel aastaajal ja põhjustada sümptomeid ka aastaringselt. Rohttaimede liike on sadu, kuid allergiasümptomeid põhjustavad neist ainult mõned.

Mõned kõige levinumad allergiasümptomeid põhjustavad rohttaimede ja kõrreliste heintaimede liigid on järgmised:

Umbes alates juuni teisest poolest:
- Timut.
- Kerahein.
- Rebasesaba.
- Aruhein.
- Rukis jt.
Alates hilissuvest või sügisest:
- Umbrohud ja maltsad.
- Puju.
- Koirohi.
- Estragon ja teised ürdid.
- Ambroosia.
- Tiivuline kikkapuu (Euonymous alatus).
- Pugu-väärtakjas (Xanthium strumarium L.).
- Valge hanemalts (Chenopodium album).
- Harilik puju (Artemisia vulgaris).
- Rebashein (Amaranthus) (2, 3).

Paljud taimed õitsevad samaaegselt ning mitmete taimede (näiteks kõrreliste) õietolmudel on ühiseid allergeenseid omadusi. Seepärast on üsnagi tõenäoline, et allergia võib üheageselt kujuneda ka mitme taime suhtes (3).

Õietolmuallergia tunnused

Õietolmuallergikutel tekivad sümptomid ainult siis, kui õhus on puude või taimede õietolm, mille suhtes nad on allergilised. Õietolmuallergia tunnuste hulka kuuluvad:

nohu ja rohke vedel eritis ninast;
nina limaskesta turse, mistõttu ei saa nina kaudu hingata (üks kõige tavalisemaid ja tüütumaid sümptomeid);
aevastushood;
nina, silmade, kõrvade ja suu sügelemine;
punased ja vesised silmad või silmade sidekesta põletik;
turse silmade ümber;
silmade valguskartlikkus;
pisaravool;
hõõrumis- ja kipitustunne silmades;
ärritus- ja põletikunähud kõri limaskestal nagu kipitustunne, piinav kuiv ärritusköha, kähisev hääl;
hingeldus- ja õhupuudushood (astmahood);
häiritud enesetunne, mis võib hõlmata nõrkust, unehäireid, erutatud olekut ning vahel ka palavikku (2, 3).

Kui sul on ka astma ja õietolm halvendab astmat, võib sul olla allergiline astma, mis ongi kõige levinum astma tüüp. Õietolmuallergia all kannatavad inimesed peaksid ettevaatlikud olema ka mee (eriti mee, kuhu on lisatud õietolmu) ja ravimtaimedega, kuna ka need võivad ägedaid sümptomeid esile kutsuda (2, 3).

8. Tolmuallergia

Tolmud võivad pärit olla mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning erineda ka oma toimelt ja koostiselt. Peamiselt satuvad tolmud organismi hingamisteede kaudu ning tekitavadki seetõttu ärritust peamiselt just hingamisteedes. Vahel aga võivad tolmud mõjutada ka nahka ja silmade sidekesti, sest tolm satub kergesti ka silma.

Tolmuallergia põhjustajad ehk allergeenid

Elamutolm

Elamutolm on üks peamisi olmeallergeene, mis koosneb tavaliselt mitmetest komponentidest nagu tolmulestad, prussakate osad (vaata lähemalt alapealkirja “putukaallergia” alt), hallitus, aga ka õietolm ja koduloomade karvad ja nahaosad. Seetõttu on elamutolm igas siseruumis või kodus ka erinev.

Elamiseks vajavad need mikroskoopilised putukakesed nagu tolmulestad, kes on ka peamised allergianähtude tekitajad elamutolmus teatud soodsaid tingimusi, milledeks on niiskus vahemikus 65-80 % ning temperatuur vahemikus 25-30° C.

Sageli on taolised tolmulestadele soodsad tingimused just vanemates ahjuga köetavates majades ning eriti meeldib neile elutseda tolmu koguvates esemetes nagu madratsites, vaipades, patjades ja pehmes mööblis.

Elamutolmu lestad on väga sageli ka lapsepõlves algava atoopilise astma tekitajateks (2, 3).

Muud tolmud

Enamasti puutuvad inimesed erinevate tolmudega kokku oma kutsetööl, näiteks:

pottseppade jaoks võib allergiat põhjustada ahjutolm;
puuseppadele puidutolm;
ehitajatele aga tsemenditolm, pahtlitolm jm (3).

Tolmuallergia tunnused

aevastamine,
nohu,
sügelevad, punased või vesised silmad,
ninakinnisus,
sügelev nina, suu või kurk,
sügelev nahk,
lima kurgus (lima voolamine nina tagant kurku),
köha (2).

9. Keemiaallergia ja kontaktallergia ehk allergia keemiliste ainete, kodukeemia ja kosmeetikatoodete vastu

Ülitundlikkust võivad põhjustada ka mitmesugused keemilised ained. Seda eriti inimestel, kes puutuvad erinevate keemiliste ainetega kokku tööalaselt, või kasutavad keemiat tihti koduses majapidamises.

Enamasti satuvad keemilised ained organismi hingamisteede või naha kaudu. Eriliselt ettevaatlikud peaksid keemiliste vahendite kasutamisel olema inimesed, kellel on varem allergianähte esinenud, või kellel on mõni allergiahaigus. Ülitundlikkust keemiliste ainete suhtes esineb rohkem naistel kui meestel ning kõige sagedamini 30ndates või 40ndates eluaastates (2, 3, 8).

Keemiaallergia allergeenid ehk vallandajad

Seda tüüpi allergiat võivad vallandada nii sünteetilised, kui ka looduslikud ained. Vallandajate hulka võivad kuuluda:

Kosmeetikatooted. Allergilisi reaktsioone nagu nahalöövet, nahaturset, nohu või astmat võib põhjustada kõikide allolevate hügieeni või kosmeetikatarvete kasutamine:
- juuksevärvid ja muud juuksehooldusvahendid;
- deodorandid, parfüümid ja muud lõhnastatud tooted;
- seebid;
- kosmeetikavahendid nagu kreemid (ka osad looduslikud), emulsioonid, puudrid, peitekreemid, huulepulgad ja läiked, põsepunad jne.;
- hügieenitarbed nagu dušigeelid, seebid, hügieenisidemed (2, 3, 8).
Ehitusmaterjalid, mööbel ja kodutekstiilid:
- Formaldehüüd. Ehitusmaterjalide- ja mööblitööstuses kasutatakse sageli tehisvaike, mis sisaldavad sellist ainet nagu formaldehüüd (seda kasutatakse vahel ka kosmeetikatööstuses). See on ka aine, mis allergianähte kõige sagedamini põhjustab. Formaldehüüdi mõju võib enim tunda anda just uues majas, äsja remonditud eluruumides ja peale uue mööbli soetamist, kus on kasutatud materjale mida on töödeldud formaldehüüdi ühenditega.
- Sünteetilised materjalid vaipades.
- Värvid.
- Lakid (2, 3, 8).
Kodukeemia, toiduained, keskkond ja muu:
- formaliin, mis on formaldehüüdi vesilahus ja mida kasutatakse laialdaselt desinfektsiooniainena on samuti üks sagedasi allergianähtude põhjustajaid;
- pleegitusained ja puhastusvahendid;
- kofeiin;
- lisaained toidus;
- sigaretisuits;
- plastid;
- puuküttega ahjude suits;
- sissehingatav osoon ja lämmastikdioksiid;
- sissehingatav vääveldioksiid;
- tolmutormid, metsatulekahjud, vulkaanituhk;
- sõidukite heitgaasid, nafta rafineerimine, fossiilkütuste põletamine;
- väetised, pestitsiidid ja herbitsiidid;
- õhu kaudu levivad ained;
- taimed;
- fotoreaktiivid, eriti just värvifotograafias kasutatavad kemikaalid (3, 8).

Keemiaallergia tunnused

Ülitundlikkuse puhul keemiliste ainete suhtes võivad esineda sellised sümptomid nagu:

suurenenud südame löögisagedus,
valu rinnus,
higistamine,
hingamispuudulikkus,
väsimus,
pearinglus,
näo ja kaela soojus ning punetus (8).

10. Kontaktallergia ehk kontaktdermatiit (KD), sealhulgas ärritav kontaktdermatiit ja allergiline kontaktdermatiit

See on omapärane reaktsioon, mis ilmneb nahal allergeeniga otsesel kokkupuutekohal. Kontaktallergia või kontaktdermatiit on põhjustatud kokkupuutest ainega, mis ärritab nahka või kutsub esile allergilise reaktsiooni. See aine võib olla üks tuhandetest teadaolevatest allergeenidest ja ärritajatest. Sageli esineb inimestel samaaegselt nii ärritus- kui ka allergilisi reaktsioone.

Ärritav kontaktdermatiit

Ärritav kontaktdermatiit on kõige levinum kontaktdermatiidi tüüp. See mitteallergiline nahareaktsioon tekib siis, kui ärritav aine kahjustab naha välist kaitsekihti. Mõned inimesed reageerivad tugevatele ärritusainetele pärast ühekordset kokkupuudet. Teistel võib lööve tekkida pärast korduvat kokkupuudet isegi kergete ärritavate ainetega, nagu vee ja seebiga. Mõnel inimesel tekib aja jooksul aine suhtes ka tolerantsus (7).

Levinud ärritavad ained ärritava kontaktdermatiidi korral on järgmised:

lahustid,
kummikindad,
pleegitusained ja pesuvahendid,
juuksehooldustooted,
seep,
õhu kaudu levivad ained,
taimed,
väetised ja pestitsiidid (7).

Allergiline kontaktdermatiit

Allergiline kontaktdermatiit tekib siis, kui aine ehk allergeen, mille suhtes tundlik oled, vallandab nahas immuunreaktsiooni. Sageli mõjutab see ainult ala, mis allergeeniga kokku puutus. Kuid selle võib vallandada ka miski, mis satub organismi toidu, lõhna- ja maitseainete, ravimite või meditsiini- või hambaraviprotseduuride kaudu (süsteemne kontaktdermatiit).

Sageli muutuvad inimesed allergeenide suhtes tundlikuks pärast aastaid kestnud paljusid kokkupuuteid. Kui inimesel tekib teatud aine suhtes allergia, võib isegi väike kogus sellest põhjustada reaktsiooni.

Levinumad allergeenid allergilise kontaktdermatiidi korral on järgmised:

Metallid – nagu alumiinium (sisaldub deodorantides), kroom (sisaldub toonivates kreemides ja puudrites) ja nikkel (kasutatakse ehetes, pandlates ja paljudes muudes esemetes nagu sätendavates juukselakkides).
Peruu palsam, mida kasutatakse paljudes toodetes, näiteks parfüümides, hambapastades, suuhügieeni toodetes ning lõhna- ja maitseainetes.
Formaldehüüd, mida kasutatakse säilitusainetes, kosmeetikatoodetes ja muudes toodetes.
Hügieeni ja kosmeetikatarbed, näiteks kehapesuvahendid, juuksevärvid, kreemid, lõhnaõlid, deodorandid ja kosmeetikatooted. Kosmeetikatoodetes võivad allergilise reakstiooni põhjustajateks olla:
- Lõhnaained – nagu taimsed eeterlikud õlid ja nende derivaadid, milledest üks on ka eelnimetatud Peruu palsam.
- Konservandid – enamasti on nendeks orgaanilised ühendid nagu formaldehüüdi ühendid. Kuigi, viimasel ajal püütakse formaldehüüdi ühendeid asendada vähem agressiivsete konservantidega nagu happed.
- Värvained – nagu parafenüüleendiamiin ja selle derivaadid, mis võivad allergilisi reaktsioone põhjustada juuste, kulmude ja ripsmete värvimisel.
- Taimseid valgud – nagu aaloe, avokaado, saialill, kummel, nõges, nisuidud, kiivi, tsitrusviljad, pähklid, kookos, porgand, seller, rabarber, mesi, mesilasvaha, kampol jt.
Bioaktiivsed ained ehk loomsed valgud – nagu piima ja muna valgud (albumiin, allantoin, kaseiin), kudede valgud (kollageen, elastiin jt.), platsenta, fermendid jt.
Taimed, nagu mürgipuu ja mango, mis sisaldavad allergiat tekitavat ainet ingliskeelse nimega urushiol.
Õhu kaudu levivad allergeenid, nagu õietolm ja pihustatud insektitsiidid.
Tooted, mis põhjustavad reaktsiooni, kui oled päikese käes (fotoallergiline kontaktdermatiit, mille kohta osad võivad ka öelda päikeseallergia), näiteks mõned päikesekaitsekreemid ja kosmeetikatooted.
Lastel võib allergiline kontaktdermatiit tavalistelt tekkida mähkmete, beebipuhastusvahendite, kõrva läbistamisel kasutatavate ehete, nööpide või värvitud riiete jms kokkupuute tõttu.
Kangamaterjalid nagu nailon ja elastaan.
Kummist tooted.
Kodukemikaalid.
Fotokemikaalid.
Ravimid, näiteks antibiootilised kreemid (7, 8, 9).

Kontaktdermatiidi tunnused

Kontaktdermatiit ilmneb nahal, mis on otseselt kokku puutunud reaktsiooni põhjustava ainega. Lööve võib tekkida minutite või tundide jooksul pärast kokkupuudet ja see võib kesta 2-4 nädalat. Kontaktdermatiidi tunnused on väga erinevad ja võivad olla järgmised:

Sügelev või kipitav lööve.
Nahkjad laigud, mis on tavalisest nahatoonist tumedamad (hüperpigmenteerunud). Seda esineb tavaliselt tumedanahalistel.
Kuiv, pragunenud ja ketendav nahk. Seda esineb tavaliselt heledanahalistel.
Muhud ja villid, mis on mõnikord valutavad ja kooruvad.
Turse, põletus või hellustunne.
Naha punetus.
Villid ning hiljem tekkivad koorikud.
Kaua kestnud nahapõletiku korral on nahk väga kuiv ning tekkida võivad ka nahalõhed.
Sügelus ja kipitustunne kokkupuutekohal vallandajaga.
Allergiline kontaktnahapõletik, mis annab endast märku:
- sügelusena,
- kipitusena,
- naha punetusena,
- peeneteralise lööbena.
Mitteallergiline kontaktpõletik, mis tekib keemiliste ainete (värvid, happed, alkohol, kodukeemia) ärritava toime tõttu eriti just langenud kaitsevõimega nahal.
Allergiline fotodermatiit, mis tekib päikese ja kosmeetikavahendite koostoimel.
Mitteallergiline fotodermatiit, mis võib tekkida osade kosmeetikatoodetes sisalduvate ainete (piiritus, troopiliste taimede essentsid ja palsamid) toksilisest mõjust päikese toimel. Mitteallergilisele fotodermatiidile on iseloomulik peale põletikku tekkiv pigmentatsioon.
Kontaktnõgestõbi, mille tunnusteks on:
- naha punetus,
- paikne turse,
- sügelus.

Juhul kui inimesel on atoopiline dermatiit ehk nahapõletik, siis selle ägenemine võib tekkida ka kosmeetikatoodete komponentide ja haigust põhjustavate allergeenide ristallergia korral. Kohal, mis puutus allergeeniga kokku võib tekkida punetus, kihelus, turse ning vahel ka villikesed ja leemendus. Sellised nähud on sageli tingitud niklist – sõrmuste, kõrvarõngaste, pannalde ja nööpide ning käekella või metallkellarihma kohal (3, 7, 9).

Kontaktdermatiidi korral tuleb kindlasti vältida naha kratsimist, kuna see võib soodustada bakteriaalset infektsiooni.

11. Bakteriallergia

Bakteritel on allergia puhul kahesugune roll. Tavaliselt on nad seotud kaitsega, kuid teatavad bakteriliigid soodustavad hoopis allergilise põletiku teket ja ägenemist. Nimelt leidub allergiliste isikute seerumis bakterite antigeenidele spetsiifilisi IgE antikehi. See tähendab, et mõned bakteriaalsed tegurid on allergeenid, mis kutsuvad esile spetsiifilise 2. tüüpi immuunvastuse. Praeguseks on siiski ainult mõned neist molekulaarselt määratletud.

Bakteriaalseteks allergeenideks peetakse ka mitmesuguseid aineid, mis vabanevad bakterite ja viiruste elutegevuse tulemusena, aga ka ained, mida inimese organism vabastab põletikulistest kudedest.

Seega võivad organismis allergiat tekitada ka igasugused kroonilised põletikukolded näiteks hammastes, kurgumandlites, põskkoobastes, sapipõies, bronhides jne. (3, 23).

Anafülaksia

Mõned allergiad, sealhulgas toiduallergia ja allergia putukate nõelamise korral, võivad vallandada raske reaktsiooni, mida nimetatakse anafülaksiaks. Anafülaksia on eluohtlik meditsiiniline hädaolukord, mis võib põhjustada šoki. Seega pöördu allolevate sümptomite korral esmaabisse või helista 112.

Anafülaksia tunnused on järgmised:

hingamisraskused või raske õhupuudus,
kopsuturse,
valu rinnus,
vererõhu muutused,
lööve,
vererõhu langus,
nahalööve,
pearinglus,
kiire, nõrk pulss,
minestus või teadvuse kaotus,
iiveldus ja oksendamine (1).

Millal pöörduda allergiaga arsti poole

Võid pöörduda oma tervishoiuteenuse osutaja poole ka siis, kui sul on sümptomeid mille põhjuseks arvad olevat allergia ja retseptita allergiaravimid ei ole leevendust pakkunud. Aga, kui sul tekivad sümptomid pärast uue ravimi võtmist, helista kohe ravimi väljakirjutanud tervishoiuteenuse osutajale.

Raske allergilise reaktsiooni (anafülaksia) korral helista 112 või pöördu erakorralise meditsiiniabi poole. Kui sul on käepärast adrenaliini autoinjektor (Auvi-Q, EpiPen jt), tee endale kohe süst.

Isegi kui allergia sümptomid paranevad pärast adrenaliinisüsti, peaksid siiski pöörduma erakorralise meditsiini osakonda veendumaks, et sümptomid peale süsti mõju raugemist ei taastu.

Kui sul on varem olnud raske allergiline reaktsioon või anafülaksia nähud ja sümptomid, lepi aeg kokku oma tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Anafülaksia diagnoosimine ja pikaajaline ravi on keerulised, mistõttu peaksid tõenäoliselt pöörduma allergiatele ja immunoloogiale spetsialiseerunud tervishoiuteenuse osutaja poole (2).

Allergia ravi – parim allergia rohi on allergeeni vältimine

Allergeeni vältimine või minimeerimine põhineb esimesena allergia põhjuse kindlakstegemisel ja siis allergeeniga kokkupuute vähendadamisel. Näiteks võib tolmulestade arvu vähendamine kodus aidata tolmuallergia all kannatavatel inimestel sümptomeid vähendada. See on üldlevinud arvamuse kohaselt ka ainuke teadaolev viis allergiasümptomite leevendamiseks, mis kindlasti toimib. See tähendab ka seda, et praegustel andmetel allergiat päris välja ravida ei saagi ja leevendada saab vaid allergia sümptomeid (1).

Selleks pakutakse apteekides mitmesuguiseid allergi rohtusid ja allolevalt loetelu nendest ära ka toome. Küll aga soovitame sul enne mistahes retseptivaba ravimi tarvitamist siiski arsti või apteekriga eelnevalt nõu pidada.

Allergia raviks, leevenduseks ja ennetuseks kasutatavad ravimid:

Antihistamiinid, mis blokeerivad histamiini vabanemist nuumrakkudest ja vähendavad seeläbi allergia sümptomeid. Mitte-sedatiivsed antihistamiinikumi tabletid on apteekides saadaval ilma retseptita. Olemas on ka antihistamiinse toimega nina- ja silmaspreid.
Intranasaalsed kortikosteroidid nagu ninaspreid (INCS) võivad õigesti kasutatuna olla väidetavalt abiks mõõduka kuni raske allergilise nohu korral. Tugevamate INCS-dooside jaoks võib olla vajalik retsept. Küsi nõu apteekrilt või arstilt.
Kombineeritud ravi (INCS ja antihistamiinikum) kasutatakse mõõduka kuni raske allergilise nohu korral ja see pakub mõlema ravimi eeliseid.
Mõnel juhul kasutatakse ka ravivaid silmatilku, aga küsi nõu oma arstilt või apteekrilt.
Adrenaliini – kasutatakse eluohtlike raskete allergiliste reaktsioonide (anafülaksia) esmaabiks. Adrenaliini manustatakse tavaliselt adrenaliini autoinjektoriga, mida saab manustada ka ilma meditsiinilise väljaõppeta.
Soolalahus. Allergilise nohu ja sinusiidi korral kasutatakse ka mittemeditsiinilist ravi, näiteks soolalahuse pihustusi.
Allergeenspetsiifiline immunoteraapia (tuntud ka kui desensibiliseerimine) on pikaajaline ravi, mis muudab immuunsüsteemi reaktsiooni allergeenidele. See hõlmab regulaarse, järk-järgult suureneva koguse allergeeniekstraktide manustamist süstide või keelealuste tablettide, pihustite või tilkade abil (1).

Kuidas antihistamiinid toimivad?

Allergia on immuunreaktsioon muidu ohutule ainele. See aine – olgu see siis õietolm, lihtsalt tolm või mis iganes muu allergeen – puutub kokku sinu nina, suu, kurgu, kopsude, mao ja soolestiku limaskestade rakkudega. Allergilise inimese puhul vallandab see lõpuks kehas keemilise aine histamiini vabanemise.

Histamiin on osa immuunsüsteemist, mis põhjustab kõiki allergiaga seostatavaid tunnuseid – aevastamist, sügelust ja külmetushaiguse sarnaseid sümptomeid. Antihistamiinid aga blokeerivad histamiini aktiivsust, püüdes sel moel allergilist reaktsiooni peatada. Paljud apteegiriiulitel olevad allergiaravimid toimivadki antihistamiinidena.

Kuid on ka teatud looduslikke toiduaineid, taimeekstrakte ja isegi vitamiine, millede puhul arvatakse, et needki võivad sarnaselt antihistamiinidele aidata toetada histamiini mõju blokeerimist (20). Allolevalt toomegi sinuni need nö “looduslikud allergia rohud”.

Allergia – kodused nipid, elustiili muudatused, vitamiinid ja ravimtaimed

Mõned kodused abinõud, nagu nina loputamine, või teatavad eeterlikud õlid, võivad aidata sulle mõningate allergiasümptomite korral toeks olla. Kuid kõige parem on kindlaks teha oma allergia allikas ja järgida arsti nõuandeid. Mis kõige tähtsam, ära mitte mingil juhul hakka ühtegi allolevatest kodustest abinõudest kasutama, kui on anafülaksia oht. Siis ikka helistada kohe kiiresti numbril 112 või kasutada adrenaliini autoinjektorit (Auvi-Q, EpiPen jt).

Parim looduslik abinõu allergiate puhul on võimaluse korral allergilise reaktsiooni tekitajate piiramine või, siis üldse vältimine. Seda soovitavad nii arstid, kui ka loodusravi spetsialistid. Siiski võib vahel olla keerukas mõningaid allergeene vältida. Sellisel juhul võid pärast arstiga oma sümptomite arutamist, allergia sümptomitega toimetuleku toetuseks kaaluda ka allolevaid koduseid abinõusid. Siiski on need pigem pikematoimelise mõjuga, kui kohest leevendust pakkuvad. Allolevalt toomegi sinuni osad teadlaste põnevad avastused ja ka mõned loodusravitsejate nipid, mis osadel juhtudel allergia korral toeks võivad olla.

1. Nina soolalahusega loputamine

2012. aasta ülevaade, mis tehti 10 uuringu tulemuste põhjal näitas, et soolalahusega nina loputamine omas allergilise nohu (heinapalaviku) korral soodsat mõju nii lastele, kui ka täiskasvanutele (14, 15).

2. Õhufiltrid

Siseruumides võib allergeenide mõju aidata vähendada õhufiltri kasutamine. Üheks õhufiltri tüübiks mida kaaluda, võib olla suure tõhususega tahkete osakeste õhufiltrid (HEPA). HEPA-filtrid püüavad kinni õhus olevad ärritavad ained, nagu õietolmu, tolmu ja lemmikloomade kõõma, ja vähendavad seeläbi allergeenide hulka õhus (14).

3. Bromelaiin kui looduslik antihistamiin ja allergia rohi

Bromelaiin on ensüüm, mida leidub papaias ja ananassis. Loodusravitsejad peavad bromelaiini tõhusaks abivahendiks toetamaks läbi tursete vähendamise hingamise parandamist . Siiski, kuigi osade allikate kohaselt soovitatakse allergiate korral süüa rohkem ananassi või, siis tarbida seda toidulisandina (400-500 mg päevas), ei saa praegu veel kohe kindlasti väita, et sellest allergia korral abi saab ning bromeliini mõju allergiate korral vajab edasist põhjalikku uurimist (14, 20).

4. Akupunktuur

2015. aasta ülevaates jõudsid teadlased järeldusele, et akupunktuur näitas positiivseid tulemusi nii hooajalise, kui ka mitmeaastase allergilise nohu puhul (14, 16).

5. Probiootikumid

Suurim barjäär sinu ja keskkonna vahel, on sinu seedesüsteem. Iga kord, kui midagi suhu paned (isegi kui närid pliiatsit) või sööd, sisenevad sinu organismi patogeenid. Ja kogu seda rämpsu peab töötlema sinu töökas soolestik. Kui veidi teaduslikumaks minna, siis seedetrakti limaskesta kiht koosneb kolmest osast: soolestiku rakkudest, limaskestast ja soolestiku bakteritest, mis kaaluvad väidetavalt kokku kolm kilo ning nende arv on ligikaudu 100 triljonit.

See on nagu sinu oma väike aed või maalapike, kus kasvatada toitu, mida eluks vajad. Aga, et hoida see väike maalapike puhtana, tervena – ja piisavalt tugevana, ning aidata kaitsta seda kahjulike sissetungijate eest, mis vallandavad allergilise immuunvastuse – on oluline, et sinu kehas oleks piisavalt häid baktereid ehk probiootikume, mis osade allikate kohaselt allergilise nohu ja heinapalaviku korral kehale toeks võivad olla.

Probiootikumide mõju allergiate korral on uurinud ka teadlased. Näiteks 2015. aasta ülevaates 23 uuringust leiti, et probiootikumid võivad tõepoolest olla seoses allergilise nohu sümptomite leevenemisega (14, 17, 22).

Probiootikume saad probiootikume sisaldavatest toiduainetest, aga leiad ka igast apteegist. Oluline on lihtsalt veenduda, et need oleksid kvaliteetsed ja sisaldaksid piisavalt probiootilisi tüvesid ning elavaid baktereid. Kui usaldad just Ecoshi tooteid, siis Ecoshi e-poest leiad probiootikume igale vanusegrupile, nii beebidele, lastele, täiskasvanutele, kui ka eakatele.

6. Maksa töö toetamine

See kõikvõimas organ vastutab sinu keha mürkidest ja muudest kahjulikest ainetest puhtaks tegemise eest. Maks filtreerib verd ja muudab toksiinid lahustuvaks, et need siis kehast välja viia. Kui maks muutub patogeenide poolt ülekoormatuks, muutub see vähem tõhusaks ja – väidetavalt võib süvendada ka allergiasümptomeid. Osade allikate (Dr. Maura Sertifitseeritud loodusraviarstid) kohaselt seostatakse maksa tööle abiks olemist ka NAC`iga (n-atsetüültsüsteiin) (22).

Ecoshi valikus on NAC`i toidulisand olemas eraldiseisvalt ning NAC`i sisaldab ka Ecoshi maksakompleks. Kui nimetus NAC, on sulle veel võõras, siis selle kohta leiad rohkemat lugemist siit.

7. Neerupealiste töö toetamine

Neerupealised istuvad sinu neerude peal ja on vaid umbes sama suured kui mandlid, kuid nende mõju on tohutu. Nad eritavad stressihormooni kortisooli, mille sünteetilisi vorme nagu hüdrokortisoon või prednisoon kasutatakse tavameditsiinis ka hooajaliste allergiate raviks.

Alternatiivina sünteetilise kortisooli lisaks tarbimisele, võib aga hoopis töötada selle nimel, et sinu enda neerupealised seda ise piisavalt toodaksid. Osade allikate kohaselt C-vitamiin, B-vitamiin ja ravimtaimed nagu Siberi ženšenn, lagrits ja Ashwagandha just seda võivadki aidata teha (22).

Ashwagandhat ja C-vitamiini sisaldab ka Ecoshi peagi saadaolev toidulisand Aller Stop, mis ongi loodud toetamaks organismi just allergiate korral.

8. Õige toitumine

Õige toitumine on allergiate korral võtmetähtsusega. See ei ole küll otseselt allergia põhjuse ravimine, kuid toit on vaieldamatult parim looduslik allergia rohi, mis meil saada on. Allergiate korral on eesmärgid õigeks toitumiseks lihtsad: esiteks, tarbida antioksüdantide-rikkaid toiduaineid, mis sisaldavad reeglina ka vähem võimalikke allergeene, ja teiseks, süüa toiduaineid, mida on seostatud histamiini tootmise vähendamisega (22).

Seega, selleks, et saada mitmesuguseid bioflavanoide ja antioksüdante, proovi allergiate hooajal toituda võimalikult värviliselt – punased, oranžid, kollased ja rohelised köögiviljad koos ohtrate puistetega päevalilleseemnete ja idudega (kui see on hästi talutav) (22).

Kvertsetiin on osade allikate kohaselt looduslike antihistamiinide kuningas ja seda leidub ohtralt sibulas, küüslaugus, lehtkapsas, kaalikas ja rohelises tees (22). Kui aga arvad, et sa looduslikult kvertsetiini sisaldavaid toiduaineid piisavalt ei tarbi, siis kvertsetiini toidulisandi leiad ka Ecoshi valikust.

9. Mesi

Kuigi selle tõestamiseks puuduvad teaduslikud tõendid, soovitab populaarne teooria süüa kohapeal toodetud mett. Teooria kohaselt on võib-olla võimalik vähendada aja jooksul oma allergilist reaktsiooni õietolmule, kui tarbida mett, mille valmistamiseks on mesilased õienektarit kogunud piirkonnas, kus just sina elad (14).

10. Kliimaseadmed ja õhukuivatid

Eemaldades õhust niiskust, võivad konditsioneerid ja õhukuivatid piirata hallituse kasvu, ning seeläbi ka allergia vallandumist (14).

11. Spirulina

2015. aasta uuringus leiti, et allergiavastast kaitsvat toimet võib allergilise nohu korral omada ka toiduks kasutatav spirulina. Kuigi, see on pigem esialgne ja vaid indikatiivne info ning vajab kindlasti veel edasist uurimist (14, 18).

12. Nõges kui looduslik antihistamiin ja allergia rohi

Loodusravi praktikud usuvad, et toimides kui looduslik antihistamiin, võivad allergia korral toeks olla ka nõgesed. Arvatakse, et nõgese lehed võivad olla seoses heinapalaviku ehk allergilise nohu sümptomite vähendamisega, kuna võivad toimida põletikku mittesoodustava vahendina.

Võimalikku nõgeselehtede kasutamise soodsat mõju aevastamise, nohu ja silmade sügelemise korral on näidanud ka mõnede uuringute tulemused (14, 19, 20). Nõgese erinevate võimalike soodsate toimete kohta soovitame sul kindlasti erinevatest ravimtaimedele pühendatud raamatutest juurde lugeda.

13. Kvertsetiin kui veel üks võimalik looduslik antihistamiin ja allergia rohi

Kvertsetiin on samuti üks loodusravi pooldajate lemmik. Nimelt usutakse, et see võib olla seoses histamiinide vabanemise stabiliseerimisega ja allergiasümptomite kontrollimisel abiks olemisega. Looduslikult leidub kvertsetiini sibulas, küüslaugus, brokkolis, lillkapsas, rohelises tees ja tsitrusviljades (14, 20).

Kui sa looduslikult kvertsetiini sisaldavaid toiduaineid ei tarbi, siis tea, et Ecoshil on olemas ka kvertsetiini toidulisand. Kvertsetiini sisaldab ka Ecoshi Aller Stopp.

14. C-vitamiin

Loodusravimite praktikud soovitavad histamiini taseme vähendamiseks võtta 2000 milligrammi C-vitamiini päevas (14). Kuigi ka ühes uuringus seostati veenisisese C-vitamiini manustamist katsealustel allergia sümptomite leevenemisega, ei saa siiski tänase seisuga veel kindlalt väita seda, et C-vitamiin allergiale otsest leevendust toob ja kõik vajab edasist uurimist (24).

Kui siiski oma piisavas C-vitamiini tarbmises kahtled, siis sobiva C-vitamiini toidulisandi leiad kindlasti igast apteegist, aga erinevaid C-vitamiini toidulisandeid on pakkuda ka Ecoshil. Kiireimaks imendumiseks sobib paremini just liposoomne C-vitamiin, mis on õrn ka maole. C-vitamiini sisaldab ka Ecoshi peagi saadaolev Aller Stop.

15. Piparmündi eeterlik õli

1998. aasta uuringu tulemused näitasid, et piparmündiõli kasutamine aitas selles konkreetses uuringus vähendada bronhiaalastma ja allergilise nohu sümptomeid. Eeterlikke õlisid võib hajutada õhku, kuid paikselt kasutamisel tuleks neid kindlasti lahjendada baasõliga. Kindlasti ei ole need mõeldud seespidiseks tarvitamiseks (14, 21).

16. ALLER STOPP toidulisand allergiate korral

Allergiate vähendamisele võib läheneda ka teisest küljest, nimelt läbi immuunsüsteemi toetamise ja adaptogeensete omadustega taimede kasutamise, mis organismis tasakaalu luua aitavad.

Ecoshi ALLER STOPP sisaldab taimi ja koostisosi nagu näiteks:

Ashwagandha. Üks tuntumaid adaptogeensete omadustega taimi on Ashwagandha, mis aitab säilitada energiataset ning taastada organismis tasakaalu. Lisaks on Ashwagandha on tuntud oma võime poolest parandada organismi vastupanuvõimet stressile ja ning aidata kehal sellega toime tulla.
C-vitamiin. C-vitamiini (toidulisandis on kasutatud PUREWAY-C® patenteeritud C-vitamiini) kombinatsioon koos tsitrusviljade bioflavonoididega ja looduslike taimsete rasvhapetega on hea biosaadavusega ja toetab C-vitamiini omastamist, jaotumist ja püsimist kehas. Tsink ja C vitamiin koos tsingiga aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele ning kaitsevad meie rakke kahjustuste eest. Lisaks aitab C-vitamiin kaasa normaalsele energiavahetusele ning väsimuse ja kurnatuse vähendamisele.
Kvertsetiin on looduslikku päritolu kõrge biosaadavusega aktiivne flavonoid. Toidulisandis sisalduv FlaviPure® kvertsetiin on esmaklassiline ja sellel on teiste kvertsetiini vormidega võrreldes oluliselt kõrgem biosaadavus. FlaviPure on standarditud vähemalt 98,0% kvertsetiinini.

Manustamine:

Aller Stoppi tarvita päevas koos veega 1 kuni 2 kapslit ning eelistatult tühja kõhuga 30 minutit enne sööki. Kui sul on tundlik seedimine, siis võid allerstopi tarvitada ka peale sööki. Ecoshi Allerstop sobib vajaduse korral tarvitamiseks ka lastele alates 4 eluaastast (1 kapsel päevas). Alates 12. Eluaastast võivad lapsed tarvitada 1-2 kapslit päevas.

Ettevaatusabinõud koduste abinõude kasutamisel

Ära mitte mingil juhul kasuta koduseid abinõusid raskete allergiliste reaktsioonide ehk anafülaksia raviks. Anafülaksia sümptomite korral pöördu viivitamatult arsti poole, sest see võib olla eluohtlik.

Ka eeterlike õlide kasutamine ei ole alati riskivaba, sest nende puhtust, kvaliteeti ja pakendamist ei kontrollita. Oluline on kasutada eeterlikke õlisid vastavalt juhistele ja veenduda, et kasutad kvaliteetseid tooteid.

Et teada saada kas võid mõne eeterliku õli suhtes allergiline olla (eriti kui sul on kalduvus allergia tekkeks), siis katseta eeterlikku õli segatuna baasõliga enne vigastamata nahal, näiteks küünarvarrel. Kui see ei tekita 24 tunni jooksul reaktsiooni, peaks see konkreetne eeterlik õli mida katsetasid olema ka ohutu kasutada (14).

Kui sul on allergia, pöördu oma apteekri või arsti poole. Mõnel juhul suunatakse sind edasiste uuringute ja nõuannete saamiseks kliinilise immunoloogia/allergia spetsialisti juurde (12).

Ülitundlikkuse puhul mõne koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autor: Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad:

Kas sellest postitusest oli abi?

Anna meile teada, kas Sulle meeldis see postitus. Tagasiside on meile väga oluline.