MALTODEKSTRIIN – selle laialt levinud lisaaine eelised ja ohud

Maltodekstriin on tärklisest pärit ja ka ise valge tärklisene pulber, mida lisatakse paljudele toiduainetele nende maitse, tekstuuri ja ka säilivusaja parandamiseks. 

Seega on maltodekstriin looduslikest allikatest toodetud ülimalt tavaline ja vägagi levinud koostisosa kõikvõimalikes erinevates pakendatud toiduainetes, näiteks küpsetistes, kommides, karastusjookides ning ka toidulisandites. Sportlased võivad maltodekstriini kasutada ka kiire süsivesikute allikana.

Paljud aga usuvad, et maltodekstriin on tervisele kahjulik. Kui palju on selle uskumuse taga tõde?

Selleks, et selles ise otsusele jõuaksid, räägimegi siin loos kõigest mida hetkel maltodekstriini kohta teame – selle valmimise protsessist, eelistest ja ohtudest, sellest, millised toidud seda koostisosa sisaldavad ning ka maltodekstriini võimalikest alternatiividest.

Mis on maltodekstriin ja millest seda saadakse?

Mis on maltodekstriin?

Maltodekstriin on valge pulber, mis on vees kergesti lahustuv ja neutraalse maitsega – pigem võiks öelda isegi, et suhteliselt maitsetu. Oma tekstuuri, liigset magusust ja säilivusaega parandavate omaduste tõttu kasutatakse seda lisaainena paljudes toiduainetes, sealhulgas ka toidulisandites. Peale selle lisatakse maltodekstriini ka suhkru osalise asendamise eesmärgil, kuna see vähendab toote liigset magusust.

Kui veidi täpsemalt rääkida, siis maltodekstriinid on peaaegu mittemagusad (0%-5% sahharoosi magususest) tärklisest saadud toitvad sahhariidsegud (oligosahhariidide segud (st malto-oligosahhariidid)), mis koosnevad d-glükoosiühikutest, mis on ühendatud erineva pikkusega ahelateks ja seotud peamiselt (alfa)-1-4 sidemetega. 

Tüüpilised kaubanduslikud maltodekstriinid sisaldavad kolm kuni umbes 20 glükoosiühikut ja nende dekstroosi ekvivalent (DE)* on alla 20.  Maltodekstriinide keskmine DE-väärtus üldiselt ongi ligikaudu vahemikus 5-18. 

Magususaste (maitse intensiivsus) väheneb maltodekstriini keskmise ahela pikkuse kasvades (st DE-väärtuse* vähenemisel). Maltodekstriini glükeemiline indeks* on 105-110 (9).

Millest maltodekstriini saadakse?

Maltodekstriini on võimalik valmistada mis tahes tärkliserikkast toidust, sealhulgas maisist, kartulist, nisust, tapiokist (tapioki on tärklis, mis pärineb maniokijuurtest) või riisist. Kuigi maltodekstriini pulber pärineb just nendest looduslikest toodetest, läbib see seejärel intensiivse töötlemise (1, 2).

Selgitavad mõisted:

• Dekstroosi ekvivalent (DE). Dekstroos on suhkrutüüp, mis on väga sarnane veresuhkrule ja seda kasutatakse sageli töödeldud ja pakendatud toiduainetes. Dekstroosi ekvivalent (DE) on aga suhkrutootes sisalduvate redutseerivate suhkrute kogus, mida väljendatakse protsendina kuivaines võrreldes dekstroosiga. Dekstroosi ekvivalent näitab tärklise suhkrute keskmist polümerisatsiooniastet (DP). Rusikareegel: DE × DP = 120. Seega on see protsent kogu kuivainest, mis on muundatud redutseerivateks suhkruteks – mida suurem on DE, seda rohkem on suhkruid ja vähem dekstriine.
• Glükeemiline indeks (GI). Glükeemiline indeks on lihtsustatult öeldes mõõdupuu, mis näitab, kui kiiresti toit meie veresuhkru taseme tõusu põhjustab. See näitaja reastab toiduained skaalal nullist 100-ni. Toiduained, mille glükeemiline indeks ehk GI on kõrge, seeditakse ja imenduvad kiiresti, põhjustades veresuhkru kiire tõusu. Need toiduained, mis on GI-skaalal kõrgel kohal, sisaldavad sageli – kuid mitte alati – palju töödeldud süsivesikuid ja suhkruid. Näiteks soolarõngaste (Pretzel rõngad) ja soolapulkade glükeemiline indeks on 83. Samal ajal seeditakse ja imenduvad madala GI-ga toiduained aeglasemalt ning põhjustavad seega aeglasemat veresuhkru taseme tõusu. Need on tavaliselt rikkalikud just kiudainete, valkude ja/või rasvade poolest. Näiteks õunad, mille glükeemiline indeks on 28, kreeka jogurt 11 ja maapähklid 7. Pea meeles, et madal GI ei tähenda, et toit on kõrge toitainesisaldusega. 

Maltodekstriinide tüübid

Maltodekstriine on saadaval kuivatatud toodete (valge pulber mille jääkniiskus on 4%-6%) ja kontsentreeritud lahustena. Vee lisamise tulemuseks on maltodekstriinid kleepuvad, väga viskoossed, suure tahkeainesisaldusega lahused, mida kasutatakse vahu stabiliseerimiseks, näiteks vahukommides ja kleepumis- või sideainetena.

Vedelad maltodekstriinid on oma omadustelt sarnased glükoosisiirupitele ja kuivatatud tooted on oma omadustelt sarnased glükoosi (maisisiirupi) tahketele ainetele. 

Maltodekstriini kasutamine

• Maltodekstriini kasutatakse peamiselt toidu või vedelike pakendamisel, et aidata koostisosi omavahel siduda. 
• Neid lisatakse toiduainetele ka tekstuuri või maitseomaduste parandamiseks.
• Niisamuti kasutatakse maltodekstriine toiduainete säilivusaja pikendamiseks (kuigi maltodekstriin ei ole säilitusaine).
• Maltodekstriinide kasutamine hõlmab ka töödeldud toitudes suhkru osalist asendamist täidiste või jookide magususe vähendamiseks.
• Tekstuuri parandamise eesmärgil kasutatakse neid ka toidulisandites.
• Maltodekstriin on väga kergesti seeditav süsivesik ja võib kiiresti energiat anda. Seetõttu lisavad tootjad seda pulbrit ka paljudele spordijookidele ja suupistetele.
• Maltodekstriini soovitatakse osade allikate kohaselt eraldiseisvalt tarbida ka sportlastel. Seda kas siis lihaste kasvatamiseks või kaalu vähendamiseks. Aga, kuigi selle info siin ära toome, siis olgu öeldud, et need soovitused on tänapäeval vägagi vastuolulised. Sportlaste jaoks arvatakse maltodekstriin olevat hea kiire kalorite allikas treeningu ajal või pärast treeningut, mis tõstab veresuhkrut samamoodi nagu teisedki glükoosipõhised süsivesikute allikad. Selline kiire veresuhkru tõus võib olla kasulik teatud spordialade puhul, kuna see täidab glükogeenivarusid ja annab koheselt energiat mõõduka kuni suure intensiivsusega treeningute ajal. Kuna maltodekstriin ei vaja seedimiseks nii palju vett kui mõned teised süsivesikud, on see ka hea viis saada kiireid kaloreid ilma dehüdratsiooni tekkimata. Osades allikates on soovitatud tarbimise optimaalseks koguseks 0,31 g maltodekstriini 1 kg kehakaalu kohta, kui soovitakse kaalust alla võtta. Lihasmassi kasvatamiseks on see 0,625 1kg oma kehakaalu kohta. Maltodekstriini ja valgu suhe peaks olema 2:1, kui tahetakse lihaseid juurde võtta ja 1:1, kui tahetakse kaalu kaotada (1, 9, 11).
• Toidutehnoloogi seisukohalt on aga olulised järgmised maltodekstriinide omadused:
  • Väga vähene magusus ja ka vees lahustuvus muudavad maltodekstriinid huvitavaks lisaaineks suhkru osaliseks asendamiseks täidisekreemides, kusjuures kreemi tekstuuri kleepuvus väheneb.
  • Maltodekstriinide pruunistumise intensiivsus (Maillard’i reaktsioon pluss karamelliseerumine) küpsetamisel on madal.
  • Kleepuvus on hea omadus ka selliste osakeste nagu vürtside või suhkrukristallide kinnitamisel kreemita vahvlitele (1, 9).

Olgu siinkohal kindlasti ka mainitud, et maltodekstriinid ei sobi suhkru asendajaks diabeetikutele.

Kuidas maltodekstriini tehakse?

Maltodekstriini valmistamiseks peab tärklis läbima protsessi, mida nimetatakse hüdrolüüsiks. Hüdrolüüsis kasutatakse vett, ensüüme ja happeid, et lõhkuda tärklis veelgi väiksemateks tükkideks. Sellise töötlemise tulemuseks ongi toosama valge pulber, mis koosneb suhkrumolekulidest. Maltodekstriin on seega tegelikult süsivesikute liik (1).

Täpsemalt:

• Maltodekstriini valmistamine algab toidutärklise, kõige sagedamini maisitärklise (Ameerika Ühendriikides) või nisutärklise (Euroopas) kuumutamisega ja želatineerimisega.
• Sellele järgneb osaline hüdrolüüs ohutute ja sobivate hapete ja ensüümidega (9). 

Tsöliaakiahaiged peaksid teadma, et maltodekstriin võib sisaldada jälgi gluteenist, kui tärklise allikaks on nisu. Siiski peaks heategevusorganisatsiooni Beyond Celiac andmetel maltodekstriin olema gluteenivaba, kui koostisosade loetelus ei ole sõna “nisu” (1).

Millised toidud sisaldavad maltodekstriini?

Paljud inimesed söövad maltodekstriini iga päev, ilma et nad sellest arugi saaksid. Toidud, mis sisaldavad sageli maltodekstriini, on järgmised:

• pastatooted, teraviljatooted ja riisitooted;
• lihaasendajad;
• pagaritooted;
• kastmed ja salatikastmed;
• külmutatud toidud;
• supid;
• maiustused ja kompvekid;
• energia- ja spordijoogid;
• treeningute toetamiseks mõeldud proteiinipulbrid ehk valgupulbrid; 
• jogurt;
• proteiinibatoonid ja teraviljabatoonid;
• krõpsud;
• maitsesegud;
• kunstlikud magusained;
• õlu;
• teatud suupisted;
• karastusjoogid;
• toidulisandid, sealhulgas ka osad Ecoshi toidulisandid (1, 2).

Mõned tootjad lisavad maltodekstriini ka kreemidesse, juuksehooldusvahenditesse ja loomasööta.

Toitainete sisaldus maltodekstriinis

Maltodekstriin sisaldab ühe grammi kohta 4 kalorit, mis on sisuliselt sama kogus kaloreid nagu tavalises lauasuhkrus ehk sahharoosis. 

Olenemata nende pärituolust, sisaldavadki süsivesikud üldiselt 1 grammi kohta 4 kalorit. Erinevus on vaid selles, et kui palju peab sinu organism tööd tegema, et seda energiat sealt toidust kätte saada. 

Maltodekstriini, nagu enamus teistegi suhkrute puhul on see töö praktiliselt olematu. Mis tähendab, et keha omastab sealt energiat väga kiiresti. Seda näitab ka maltodekstriini kõrge glükeemiline indeks (105-110) millest siin loos ka varem juttu oli (9).

Kokkuvõtlikult sisaldab 50 grammi maltodekstriini:

• Kaloreid: 190
• Rasvu: 0 grammi
• Süsivesikuid: 47 grammi
• Kiudained: 0 grammi 
• Valke: 0 grammi (10).

Kas maltodekstriin on ohutu?

Maltodekstriin on liigitatud lisaainete nimekirja, mida on toiduainetes lubatud kasutada.

Siiski, kui inimene sööb liiga palju maltodekstriini sisaldavaid tooteid, on tema toit tõenäoliselt kõrge suhkrusisaldusega, vähese kiudainesisaldusega ja täis tugevalt töödeldud toiduaineid.

Selline toitumine võib aga suurendada kõrge kolesterooli, kehakaalu tõusu ja 2. tüüpi diabeedi riski igal inimesel ja seda olenemata maltodekstriinist (1).

Seetõttu on uuringud maltodekstriini liigset tarbimist seostanud võimalike terviseriskidega, millede hulka kuuluvad diabeet, soolebakterite tasakaalustamatus, allergia ja toidutalumatus ning ohud seoses GMO-de tarbimisega. Allolevalt aga kõigest juba täpsemalt.

1. Maltodekstriin ja diabeet

Maltodekstriinil on isegi kõrgem glükeemiline indeks (GI) kui lauasuhkrul. See tähendab, et maltodekstriin võib põhjustada inimeste veresuhkru järsku tõusu vahetult pärast seda, kui nad on seda sisaldavat toitu söönud. Veresuhkru kiire tõus võib aga eriti ohtlik olla diabeedi või insuliiniresistentsusega inimestele (1).

Kõrge glükeemiline indeks tähendab, et nendes toiduainetes sisalduvad suhkrud jõuavad kiiresti vereringesse, kus organism neid omastab. Seevastu komplekssüsivesikud, mille hulka kuuluvad oad, pähklid ja täisterapasta, on tervislikumad, sest imenduvad kehasse aeglaselt. See tekitab täiskõhutunde just pikema aja jooksul (1).

2. Maltodekstriin ja soolestiku bakterid

Tõendid näitavad, et maltodekstriin võib mõjutada soolestiku bakterite tasakaalu, mis mängivad inimeste tervisele olulist rolli (1).

Kuigi selle kinnitamiseks on vaja uuringuid inimestel, viitavad esialgsed uuringud hiirtel sellele, et maltodekstriini tarbijatel võib väheneda heade bakterite arv ja suureneda kahjulike bakterite hulk. See võib potentsiaalselt põhjustada soolestiku kahjustusi ja suuremat riski põletikuliste soolehaiguste tekkeks (1).

Üks uuring näitas, et maltodekstriin suurendab Escherichia coli bakterite aktiivsust, millel võib olla roll Crohni tõve nime all tuntud põletikulise soolehaiguse tekkes (1).

Teine uuring on seostanud maltodekstriini Salmonella bakterite ellujäämisega, mis võivad põhjustada gastroenteriiti ja mitmesuguseid kroonilisi põletikulisi haigusi (1).

Veel üks hiljutine uuring näitas, et maltodekstriin võib kahjustada ka rakkude võimet reageerida bakteritele. Samuti võib see pärssida soole kaitsemehhanisme nende vastu, põhjustades soolestiku häireid (1).

Siiski ei tasu unustada, et siin on mõeldud just riske, mis võivad tekkida peale suurte koguste pikaajalist manustamist, mida ei ole võimalik näiteks ainult toidulisandeid tarbides kätte saada. Selleks, et taolised mõjud ilmneksid oleks igapäevaselt vaja rohkelt tarbida ka kõikvõimalikke töödeldud toiduaineid ja spordijooke.

3. Maltodekstriin ja allergia või talumatus

Paljud toidu lisaained võivad põhjustada ka allergiat või talumatust. Kõrvaltoimete hulka võivad kuuluda: 

• Allergilised reaktsioonid.
• Kaalutõus.
• Gaasid ja puhitus.
• Maltodekstriin võib põhjustada ka löövet või nahaärritust, astmat, krampe või hingamisraskusi.
• Kuigi maltodekstriini peamised allikad on mais, riis ja kartul, võivad tootjad toorainena mõnikord kasutada ka nisu. Tsöliaakia või gluteenitalumatuse all kannatavad inimesed peaksid seega olema teadlikud sellest, et kuigi tootmisprotsessis eemaldatakse enamik valgukomponente, võib nisust saadud maltodekstriin siiski sisaldada ka veidi gluteeni (1).

4. Maltodekstriin ja geneetiliselt muundatud (GMO) koostisosad

Üks kõige tavalisemaid maltodekstriini allikaid on geneetiliselt muundatud mais, mis tähendab, et see on geneetiliselt muundatud organism (GMO).

Kuigi Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) väitel on GMO-de tarbimine ohutu, võivad need siiski olla kahjulikud keskkonnale või inimeste tervisele, sest GMO-kultuuride puhul kasutatakse rohkem ka herbitsiide ja pestitsiide (1, 3). 

Samuti on võimalus, et geneetiliselt muundatud materjal võib sattuda metsikutesse taimedesse ja loomadesse või toidu kaudu inimese organismi.

Paljud inimesed usuvad ka GMO-de seosesse mitmesuguste tervisehäirete, sealhulgas vähi, neeruprobleemide, Alzheimeri tõve, antibiootikumiresistentsuse, allergiate ja reproduktiivsete probleemide vahel (1, 5).

Kõige selle kohta on aga vähe tõendeid. Kuigi on ka neid, kes usuvad, et tõendite puudumine võib osaliselt olla tingitud GMO-uuringute tsenseerimisest. Ajakiri Environmental Sciences Europe avaldas selle teooria toetuseks artikli (1, 4).

Hea uudis on aga see, et juhul, kui Ecoshi toidulisandites vahel ka sisaldub maltodekstriin (seda on lisatud vaid osadesse toidulisanditesse nagu näiteks liposoomsetesse vitamiinidesse), siis on see saadud garanteeritult GMO-vabast maisist.

Kokkuvõtlikult võib maltodekstriini lugeda tegelikult üheks ohutuimaks lisaaineks võrreldes paljude teiste laialt levinud lisaainetega mida samuti eneselegi teadmatult uskumatult tihti tarbime. Ohtlike lisaainete kohta, mida toiduainetes tõepoolest vältida tasuks, saad täpsemalt lugeda siit.

Maltodekstriini eelised

• Parandab osasid toiduainete omadusi. Nagu ka varem mainitud, siis maltodekstriin on odav ja tõhus toiduaine, mis võib parandada toiduainete tekstuuri, maitset ja säilivusaega.
• Kiire energiaallikas. Maltodekstriin võib olla kiire energiaallikas ja see on ka põhjus, miks paljud sportlased ja inimesed, kes soovivad lihaseid kasvatada või kehakaalu suurendada, maltodekstriini sisaldavaid tooteid kasutavad. Üks gramm sisaldab neli kalorit, mis on sama palju kui lauasuhkur või sahharoos. Kuna keha seedib pulbrit kiiresti, siis aitab see lihastele ka kiiresti kütust juurde saada. Sama asjaolu selgitab ka seda, miks ettevõtted kasutavad suurtes kogustes maltodekstriini energiajookide ja spordijookide valmistamisel. Inimesed, kes teevad trenni, saavad sellistest toodetest pärast rasket treeningut kasu oma veresuhkru taseme taastamisel.
• Võib võidelda pärasoolevähi vastu. Üks maltodekstriini vorm – Fibersol-2 – on WebMD andmetel efektiivne inimese kolorektaalkasvaja rakkude kasvu takistamisel. See võib olla tingitud sellest, et see soodustab bakteriaalset käärimist ja parandab seedimist (1, 2).

Maltodekstriini alternatiivid 

Maltodekstriinile on olemas ka teisi tervislikumaid alternatiive, mis võivad lisada maitset, toimida siduva komponendina ja aidata taastada ka energiataset. Siia hulka kuuluvad suhkrualkoholid, nagu sorbitool ja erütritool, magusained, nagu stevia ja ka mitmed teised ained. Suhkrualkoholid sisaldavad vähem kaloreid kui maltodekstriin ja niisamuti on väiksem ka nende mõju veresuhkru tasemele. Kuigi, ka need võivad osadel põhjustada gaase ja puhitust.

Muud toidu lisaained, mis samuti toitu paksendavad, stabiliseerivad või selle maitseomadusi parandavad on:

• Guarkummi (ingl guar gum, guaran (E412)). Toiduainetes ja jookides kasutatakse seda paksendava, stabiliseeriva ja siduva vahendina. Niisamuti aeglustab guarkummi glükoosi imendumist.Tootmises kasutatakse seda sideainena tablettides ning paksendajana kreemides. Guarkummi on geeli moodustav galaktomannaan, mida saadakse sellise nimega taime nagu guar (Cyamopsis tetragonoloba) seemnete jahvatamisel. See on liblikõieline taim, mida on sajandeid kasvatatud peamiselt Indias ja Pakistanis. Seal on see üks tähtsaimaid põllukultuure, mida on inimeste ja loomade toiduks kasutatud juba pikka aega (2). 
• Pektiin. Pektiin on süsivesik, mida ekstraheeritakse puuviljadest, köögiviljadest ja seemnetest (2). 
• Tapiokitärklis (ingl tapioca starch). Tapiokatärklis on gluteenivaba jahu, mida saadakse ekvatoriaalpiirkondades leiduva maniokitaime juurtest. See on äärmiselt peene tekstuuriga jahu mida kasutatakse peamiselt suppide, kastmete ja puuviljakattematerjalide paksendamiseks. Nimetus cassava (ka maniok) tähistab üldiselt selle taime juuri, samas kui sellest taimest pärinevat tärklist ja muid töödeldud tooteid nimetatakse tapiokiks. Mõlemad tooted on valmistatud maniokijuurtest, kuid maniokijahu ehk cassava jahu sisaldab kogu juurt, samas kui tapiokitärklis koosneb ainult taime juure tärkliserikkast osast. Enamikus retseptides võib maniokijahu ühtlaselt asendada tapiokitärklisega, kuid kiudainesisaldus annab sellele veidi rohkem paksendavat jõudu (6, 7). 
• Noolejuurtärklis (ingl Arrowroot starch). Noolejuurtärklist saadakse troopilise taime Maranta arundinacea L. ja selle Lääne- ja Ida-Indias, Austraalias ja mujal kasvatatavate sugulasliikide risoomidest. Noolejuurtärklis on olnud seedetrakti häirete koduravim, seda eriti Suurbritannias, sest see on väidetavalt kõige paremini seeditav tärklis. Kuumutades seda piimas, valmistatakse nooljuuretäklisest pudinguid. Küpsiste valmistamiseks segatakse seda aga kaheksa osa nisujahuga. Lisaks kasutatakse nooljuuretärklist ka tarretistes, kookides ja mitmesugustes imiku- ja invaliiditoitude segudes. Aga, mõnes kohas turustatav noolejuurtärklis võib olla hoopis tapiokatärklis. Seega, kui vajatakse just nimelt noolejuurtärklist, tuleb selle identsust kontrollida (8).
• Stevia, mis on saadud stevia taime lehtedest. Stevia ei sisalda kaloreid ja mõjutab veresuhkru taset vähe. Mõned tooted sisaldavad siiski stevia ja maltodekstriini või dekstroosi segu ning võivad sellisel juhul mõjutada ka veresuhkru taset (2).
• Datlid. Datlid, mida samuti toidule magususe andmiseks kasutada saab, pakuvad lisaks ka rikkalikult toitaineid nagu vaske, kaaliumi, magneesiumi, B6-vitamiini ja rauda (2).
• Mesi. Mesi kaitseb ka kaitseb paljude haiguste eest (2).

Kokkuvõteks

Eksperdid peavad küll maltodekstriini ohutuks tooteks, kuid sellega võivad siiski kaasneda mõned riskid. Seega, kui sul on diabeet või tsöliaakia, kasuta sellele tootele tervislikumaid alternatiive. 

Pea ka meeles seda, et ohtlik ei ole mitte maltodekstriin, aga just selle liigne tarbimine ja fakt, et liigselt saab seda tarbida vaid juhul, kui süüakse palju töödeldud toiduaineid. See aga on ebasoovitatav, sest liigne lisaaineid sisaldav töödeldud toiduainete tarbimine võib juba ainuüksi iseenesest tervisepropleeme põhjustada. Selle asemel on parem ikka püüelda tervislikuma ja värsketest toiduainetest koosneva menüü poole.

NB! Ülitundlikkuse puhul mõne koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autor: Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad:

1. Maltodextrin: What it is, dangers, and substitutes (medicalnewstoday.com)
2. What Is Maltodextrin? (webmd.com)
3. Food, genetically modified (who.int)
4. Conflicts of interests, confidentiality and censorship in health risk assessment: the example of an herbicide and a GMO | Environmental Sciences Europe | Full Text (springeropen.com)
5. Nutrition, Health, and Regulatory Aspects of Digestible Maltodextrins – PMC (nih.gov)
6. Tapioca/Cassava Starch: Production and Use – ScienceDirect
7. 6 Substitutes for Tapioca Flour (healthline.com)
8. Arrowroot Starch – an overview | ScienceDirect Topics
9. Maltodextrin – an overview | ScienceDirect Topics
10. Calories in Maltodextrin, Unflavoured from My Protein (nutritionix.com)
11. Maltodextrin and how to do effective training with it – GymBeam Blog