Liiges on keeruline aparaat. Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid. Liigest toetavad ka liigesele kinnitunud lihased ja kõõlused. Liigesevedelik aga toimib liigese määrdeainena. Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigesehaigust nt osteartroosi e. artroos, osteoporoosi, reumatoidartriiti ja muid kroonilisi liigeste ja luude haigusi. Eestis kannatab mitmesuguste liigesehaiguste all 250 000 -300 000 inimest. Luu- ja liigesehaigusi on palju ja ühel haigusel võib olla mitu erinevat vormi. Kogu Euroopas põeb kroonilist liigesepõletikku või muud luu- ja liigesehaigust üle 100 miljoni igas vanuses inimese – see on suurim krooniliste haiguste all kannatavate inimeste rühm ühiskonnas. Reumaatiliste haiguste põdejad kannatavad valu käes, mis häirib nende igapäevast tegutsemist, seepärast avaldavad need haigused suurt mõju inimeste töövõimele.
Liigesevalu võib olla tingitud kõhre taandarengust või kroonilisest põletikust liigeses, aga valu võivad põhjustada ka ülekoormusest või traumadest tekkivad ajutised liigesekesta, kõõluste või lihaste paiksed põletikud. Liigesepõletikud võivad tekkida ka haiguste (nt düsbakterioos, ainevahetushäire), ülekaalu, liigse stressi või infektsioonide (bakter, viirus, seen) korral. Liigeste üheks suurimaks vaenlaseks on liigne suhkur – suhkrut, nisujahu ja rasva sisaldavad tooted nagu maiustused, saiaksesed, magustatud joogid jne.
Sagedasemad liigeste ja luude haigused
Liigeste ja luude haigusteks on näiteks:
Behterevi tõbi (jäigastav lülisambapõletik) e. anküloseeriv spondüliit – on krooniline tervet organismi haarav põletikuline, peamiselt kogu lülisammast kahjustav liigesehaigus.
Bursiit – selle haiguse korral on tegemist limapauna seina paksenemisega, suurenenud eritusega ja selle kogunemisega limapauna. Sagedamini limapauna põletikud tekivad küünarnuki, põlveliigese ja kannakõõluse piirkonda. Haiguse tekkimise aluseks on trauma, krooniline ülekoormus või pidev mehhaaniline surve limapaunale (näiteks töö põlvili asendis).
Podagra – podagra on uraadikristallide (kusihappe soolade) kuhjumisest tingitud haigus, mis avaldub liigespõletikuna, liigeselähedaste sõlmede ning neerukividena.
Luupus – luupus on krooniline autoimmuunne haigus, mille puhul keha immuunsüsteem muutub hüperaktiivseks ja ründab normaalseid terveid kudesid. See tipneb põletiku, paistetuste ja kahjustustega liigestes, nahal, veres, südames ja kopsudes.
Lyme’i tõbi – Lyme’i tõbi ehk Lyme’i borrelioos ehk puukborrelioos on nakkushaigus mida põhjustavad mõned borreelia (Borrelia) perekonna bakterid, millesse inimesed võivad nakatuda puukide vahendusel ja mis võib põhjustada erinevaid liigese põletikke.
Osteo(artroos) ehk liigesekulumus on kõige sagedamini esinev liigesehaigus maailmas. Tegu on mittepõletikulise liigesehaigusega. Eestis põeb seda üle 150 000 inimese, seega umbes 10% kogu elanikkonnast. Esinemissagedus suureneb vanusega ja haigestuvad rohkem naised. Liigeste kulumise korral kulub ja õheneb luude liigestuvaid pindasid kattev kõhr, kõhrealune luu aga kahjustub ja pakseneb. Seda protsessi nimetatakse osteoartroosiks (“osteo” tähendab luud ja „arthro“ liigest). Kuna aga osteoartroosile lisandub sageli põletik, nimetatakse seda haigust ka osteoartriidiks – artriit tähendab liigesepõletikku. Mõlemad mõisted – nii osteoartroos kui osteoartriit – viitavad samale degeneratiivsele liigeseprobleemile. Soodustavateks teguriteks loetakse liigeste ülekoormust (raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttu), aga ka liigesekõhre nõrkust, ainevahetushäireid ja pärilikkust.
Reumatoidartriit – on põletikuline autoimmuunne haigus – polüartriit e hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid. Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased. Autoimmuunne põletik tekib liigesekapsli sisekestas (sünooviumis), mis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. Reumatoidartriit on krooniline haigus, mis kulgeb laineliselt, ägenemiste ja vaibumistega. Reumatoidartriidi puhul toimuvad muutused haige immuunsüsteemis, mis selle asemel, et võidelda haigusega, pöördub osalt oma organismi vastu, põhjustades autoimmuunse reaktsiooni. Kehavõõraste ainete ja haigustekitajate – viiruste, bakterite jt äratundmise ja kõrvaldamisega tegeleb immuunsüsteem, kuid millegipärast on immuunsüsteem segaduses ja ei saa haigustekitajatega hakkama. Tavameditsiin nimetab olukorda, kus immuunsüsteemi rakud asuvad ründama ja kahjustama keha enda rakke ja kudesid, autoimmuunhaiguseks.
Juveniilne idiopaatiline artriit– reumatoidartriit ei ole ainult vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini 30-40ndates eluaastates. 5% haigestunutest on lapsed (kuni 16. eluaastani), sel puhul nimetatakse haigust juveniilseks artriidiks.
Osteoporoos- e. luuhõrenemine on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustest või ravimitest.
Psoriaatiline artriit – on psoriaasiga kaasnev krooniline liigesepõletik. Tegemist on liigespõletikuga, mis on põhjustatud naha ja küünte psoriaasist.
Mis põhjustab liigese ja luude haigusi?
Paljude liigeste ja luude haiguste puhul kirjutavad meditsiiniportaalid, et pole teada, mis võib neid haigusi põhjustada, kuid mõned viited, millele viidatakse on järgmised:
- ülekoormus – nt mingi pidev ühtne liigutus nt sportlastel ja ehitajatel,
- ülekaal – liigne kaal surub liigestele,
- infektsioon – mõne viiruse, bakteri või seeninfektsiooni tagajärjel tekkinud liigesepõletik,
- pärilikkus,
- ainevahetushäired.
Kahjuks ei kirjutata haiguste puhul kuigi palju ega selgelt lahti, mis ikkagi võib neid haigusi põhjustada. Infektsioon ja ainevahetushäire ei ütle inimesele kuigi palju ja seetõttu ei oska inimesed ennast ka aidata. Üle jääbki ainult loota, et ravimid aitavad, kuid ravimid ei ravi välja algset põhjust, miks haigus üldse tekkis.
Ülekoormuse puhul saab inimene loomulikult anda oma liigesele puhkust, muuta töötingimusi või vahetada töö, kui ei soovi, et haigus jääks krooniliseks. Ülekaal on tänapäeval sagedane nähe, mis võib tekkida nii stressist, ühekülgsest toitumisest, vähesest liikumisest kui ka vähesest vedeliku tarbimisest.
Infektsioonide puhul ei jätaks ma uurimata alternatiivmedistiini valdkonna uurimistöid ega ka muid kanaleid. Näiteks on Anthony Williami raamatu “Medistiinimeedium” raamatu järgi enamus autoimmuunseid haigusi põhjustatud viirusest nimega Epstein-Barr, mis käivitub agressiivsel moel tänu tugevale stressile, väsimusele ja toksiinide (raskmetallide) hulgale organismis. Viiruse taandamiseks tuleb puhastada organism, muuta söömisharjumusi, lahendada stressiallikad nt väsimuse korral oma vajadustest teada andmine, muuta või vabastada sissesööbinud arusaamu nt pean kõigega üksi hakkama saama, jne.
Debbie Shapiro toob oma raamatus “Sinu keha räägb sinuga. Mõtete ja tunnete mõju tervisele” liigeste ja liigeste haiguste kohta välja järgmist. Liigesed ühendavad mõtted ja tunded liikumise ja tegutsemisega. Nad annavad väljendusvabaduse: me võime tantsida, hüpta, kallistada ja emmata. Nad võimaldavad meil liikuda sujuvalt ja kergelt või hüplevalt ja katkendlikult, olenevalt meie psüühilisemotsionaalsest seisundist. Nad annavad stabiilsust ja tasakaalu kogu kehale. Liikumine on voolav ja kui loomulikku voolavust takistada, tekivad blokeeringud ja haigused. Näiteks viitab pärmseene e. candida albicans (nt küüneseen) üleküllus enese tagasihoidmisele ja muutuste kartusele. Öeldakse, et veerevale kivile sammal ei kasva st pärmseen ei saa tekkida neile, kes liiguvad elus hoogsalt edasi.
Liigesepõletikud – kui suutmatus rääkida tõelistest tunnetest
Kõige tavalisem liigesehäda on põletik. See on seotud liikumise ja suhtlemisega ning viitab tulevikuhirmule, vastuseisule toimuva suhtes, viha või häirivate emotsioonide kuhjumisele või suutmatusele rääkida tõelistest tunnetest. Mis sind sisimas sedavõrd üles kütab, mis paneb sind põlema? Mis on nii ärritav, et sa ei suuda seda väljendada? Kui liigesed valutavad või on põletikus, siis on väljendatavad tunded sageli kriitilised, pahased või paindumatud ning meil oleks vaja nendest tunnete põhjustest lahti saada. Mida on vaja liigeste lõdvestumiseks vaja? Väljendada oma tõelisi tundeid? Rohkem enda vajadustele mõelda? Endale ja teistele andeks anda? Ennast heaks kiita, aktsepteerida ja armastada?
Reumatoidartriit – kui ülemäärane enesekriitilisus, hukkamõist ja madal enesehinnang
See on autoimmuunne haigus, kus meie enda immuunsüsteem kahjustab liigeste kelmeid, kuna veres on abnormne reumatoidne faktor. Liigutused on äärmiselt piiratud ning liigesed muutuvad jäigaks ja valulikuks. Sellesse seisundisse võivad sattuda sportlased, kes on olnud väga aktiivsed, kuid mis on varjanud endas ülimat jäikust, liigset distsiplineeritust ja kriitilisust enda suhtes. Võib esineda kalduvust anda alati teistele, mitte iseendale, arvestada teiste vajadustega, aga mitte iseenda vajadustega, ja see tekitab allasurutud viha.
Selle haiguse autoimmuunne aspekt viitab ülemäärasele enesekriitilisusele ja hukkamõistvale suhtumisele, mis võib seotud olla madala enesehinnanguga. Kas tunned, et oled takerdunud negatiivsesse ja kritiseerivasse ellusuhtumisse? Kas oled kellegi või millegi pärast pahane ja kibestunud? Kas sa ei suuda ennast läbi suruda ning tegutseda nii, nagu tegelikult tahaksid, sest tunned takistust? Kas hävitad end süü ja häbitundega? Kas Sul on kalduvus oma jalgealust kriitika ja eneseaustuse puudumisega õõnestada? Oma olukorra tõttu on artriiti põdeval inimesel käed sageli kõvasti rusikasse surutud – kas rusikas vihjab sinu soovile kellegi või millegi pihta virutada?
Liikumine on hädavajalik, eriti vooluga kaasaminek ja muutustel toimuda laskmine. Elu on liikumine, nii et mida rohkem me kinni jääme, seda elutumaks võime muutuda. Meile võib tunduda, et oleme eesmärgi kaotanud, meid närib sallimatus enda suhtes ja näib, et pole mõtet midagi teha. Kui me ei suuda enam teha seda, mida tegime varem, peame leidma uue olemise viisi, pehmema, ennasthindavama viisi.
Osteoporoos – kui alistumise, abituse ja lootusetusetunne
See hormonaalsetest muutustest tingitud seisund põhjustab luumassi vähenemist – tavaliselt just naistel pärat menopausi – muutes luud hapraks ja kergemini murduvaks. Osteoporoos viitab sellele, et läbi luude voolab vähem elujõudu, võib olla alistumisest, abituse- ja lootusetusetundest. Pärast menopausi võib naine hakata tundma, et tema olemasolu mõte on kadunud, ning miski ei anna tõuget leidmaks uut suunda, uut eesmärki. Kas tunned, et su eesmärk on kadunud, kui emakssaamise võimalust enam ei ole? Kas tunned, et naine sinus ja sinu naiselikkus on kadunud? Luud on seotud meie vaimuga, seega peame ülendama oma vaimu, rakendama ta tegevusse, mitte laskma tal hääbuda. Mida sa saaksid teha, et tuua oma ellu rohkem vaimujõudu? Näiteks seista millegi eest? Tervise, metsa, laste, looduse eest? Leida oma elule uus mõte!
Millised toidulisandid toetavad liigeseid?
Ehitusmaterjalina toimivad kõhres glükoosamiin ja kondroitiinsulfaat. Liigesekõhr asub liigesevedelikus kahe kokkuliigenduva luu vahel. Selle ülesanne on olla pehmeks, elastseks, sitkeks ja hõõrdumist vähendavaks kihiks luude vahel. Kuna kõhr on kogu aeg allutatud koormusele, peab kõhrkude pidevalt uuenema. Kõhr sisaldab kõhrerakke (kondrosüüte), mis toodavad uut kõhre, st kollageeni ja proteoglükaane. Kõhrest moodustub elastne ja löögikindel kiht liigesepindade ja selja lülivaheketta kaitseks. Kuna kõhres ei ole veresooni, toodavad kõhrerakud ka liigesevedelikku, mille ülesanne on tagada liigese liikuvus, varustada teda toitainetega ja eemaldada liigesest jääkained.
Glükoosamiin on glükoosist ja glutamiin-aminohappest moodustunud liigese looduslik ühend. Kui mitu glükoosamiini ühinevad pikaks ahelaks, tekivad glükoosaminoglükaanid, millest üks on kondroitiinsulfaat. Kui glükoosaminoglükaaniga ühineb veel proteiin, tekib proteoglükaan. Proteoglükaani omadus on võime siduda vett. Seetõttu sisaldab ka kõhr koguni 80% vett. Ärge unustage päevas piisavas koguses vett juua! Luud, liigesed, kõhred, kõhrevahelised vedelikud – kõik vajavad vett! Kõige parem on korralikult mineraliseeritud vesi, kus sees on kõik luude ja liigeste jaoks vajalikud mineraalid. Glükoosamiinsulfaati peetakse kõige kasulikumaks ja parimaks suukaudseks glükoosamiini vormiks, sest see on kergesti imenduv ja seda on põhjalikult uuritud. Samuti sisaldab see sulfaati, mis on vajalik kõhre tootmiseks ja säilitamiseks.
Glükoosamiini esineb peale kõhre looduslikult veel nahas, kõõlustes ja veresoonte seintes ning südameklappides. Glükoosamiin ei ole ainult uue kõhre ehitusmaterjaliks. Koos kondroitiinsulfaadiga aktiveerib see kõhrerakke moodustama uut kõhrkudet. Lisaks takistavad need ka kõhrkoe murenemist. Glükoosamiinil arvatakse olevat ka valuvaigistav toime.
Kolmandaks looduslikuks aineks kõhre moodustamisel on MSM (metüülsulfonüülmetaan). See on orgaaniline väävel, mida saadakse väikestes kogustes ka toiduga. Kõhres toimib MSM kõhre moodustumiseks vajaliku väävli allikana. Väävel moodustab proteoglükaanide vahele nn väävlisildu.
Liigese enda looduslikud ained glükoosamiin ja kondroitiinsulfaat ning väävel MSM on uuteks kõhre moodustavateks aineteks. Nende koostisosade individuaalse ja kombineeritud mõju kohta artroosiprobleemide ravimisel on mitmeid kliinilisi uurimisandmeid. Uuringud on näidanud, et liigese enda ainete kasutamine aeglustab liigeskõhre kulumist, vähendab liigesevalu ning suurendab liigeste liikuvust. Glükoosamiin, kondroitiinsulfaat ja MSM on uuringute põhjal ka pikaajalisel kasutamisel osutunud hästi talutavaks ning nende tarvitamisel pole avastatud selliseid kõrvaltoimeid nagu ravimite kasutamisel.
Hüaluroonapet leidub looduslikult ka meis endis, eriti naha kudedes. Kuigi suur osa organismis olevast hüaluroonhappest paikneb nahas, leidub seda ka klaaskehas, kus see annab silmadele kuju; kõhredes, luudes ja sünoviaalvedelikus, kus see toimib lubrikandina, amortisaatori ja filtrina; veresoontes ja nabaväädis. Selle ülesanne on säilitada kollageeni ja elastiini tootmine kehas. Kahjuks kahaneb vanusega aga hüaluroonhappe kogus kehas. Eriti rohkelt leidub seda ainet nabanööris, silma klaaskehas, hüaliinkõhres, liigesevedelikus. Täiskasvanul on võrreldes beebiga 20 korda vähem hüaluroonhapet. Näiteks 60 kg kaaluva inimese keha sisaldab ligikaudu 12 g hüaluroonhapet.
Kurkumiini põletikuvastased omadused on näidanud suurepärast toimet süsteemse põletikuga kulgevate haiguste (nt reuma ja osteoartriidi) ravis. Traditsioonilises Ayurveda’s on Boswellia tuntud oma võime tõttu reguleerida liigestesse voolava verevarustuse reguleerimist. Arvatakse, et Boswellia suurendab keha paranemise protsessi, aidates samal ajal toetada normaalset liigeste ja lihaste tervist. Nii kurkumiin kui ka Boswellia e. viirukipuu vaik on mõlemad tugevad liigeste toetajad ja valuvaigistajad.
Millised doosid tegelikult liigeseid toetaks?
Liigese tervise parandamiseks ja liigesevalu vähendamiseks soovitatakse täiskasvanutele glükoosamiini 1500 milligrammi päevas. Selleks on hea tarvitada Ecoshi liigestekompleksist 4 kapslit 2 korda päevas või 2 kapslit 4 x päevas. Uuringud kinnitavad, et mitmed väikesed doosid kogu päeva vältel on suurema valuvaigistava toimega kui üks kord päevas suur annus (1500 mg). Lisaks on tootes valuvaigistava toimega kurkumiin ja Boswellia.
