Parasiitide teema ei ole mugav, pigem ebameeldiv või isegi hirmutav, kuid silmi selle teema ees pole mõtet sulgeda. Peale selle valitseb ühiskonnas arvamus, et parasiite inimese organismis küll ei eksisteeri liiati, et nad võivad meile mingit kahju teha. Paraku see ei ole tõsi, nad on olemas ja arvatakse, et koguni 90%- l inimestest elutsevad nad organismis, tihtipeale nii, et me ei isegi ei taju nende olemasolu või kui tajume, siis peame nende tegevusest tulenevaid sümptome näiteks gripiviiruseks. Teadlikkus parasiitidest, kuidas ja millega parasiitide väljutamine käib annab võimaluse meil ennast kaitsta ennetavate tegevustega. Ent toome esmalt teemale rohkem päevavalgust.

Parasiidivastased taimed

Parasitoloogia kui meditsiiniteaduse haru

Parasitoloogia kui meditsiiniteaduse haru tähtsus vähenes järsult eelmise sajandi teises pooles. Olulisemad parasitaarhaigused saadi kontrolli alla ja üldine tendents oli parasitaarhaigustesse nakatumise vähenemine. See omakorda viis aga parasitoloogia-alaste teadmiste alahindamisele.

Tänapäeval on seoses globaalsete kliimamuutuste, ökoloogilise tasakaalu nihkumise ning inimeste ja loomade mobiilsuse suurenemisega taas väga oluline omada häid parasitoloogia -alaseid teadmisi. Haigestumisjuhtumite arv ammutuntud ohtlikesse parasitaarhaigustesse on viimasel aastakümnel pigem suurenenud kui vähenenud. 

Väidetakse, et koguni 90 %-l inimestest elavad organismis mingisugused parasiteeruvad organismid. Näiteks Ameerikas on parasiidid 85-95% täiskasvanuist ja nad ei tea seda. Surnukehade lahkamisel on soolestikust parasiite avastatud 90% juhtudel. Arvatakse, et kui parasiidid hõivavad 40% organismist, hakkabki arenema vähk. 

Üheks põhjuseks, miks inimesed ei saa terveks ja jäävad aina uuesti ja uuesti haigeks, ongi kehas vohavad parasiidid. Sooleparasiidid toituvad kehas ladestunud jääkainetest, aga ka vitamiinidest ja mineraalidest, mida inimene isegi vajab kasvamiseks ja  toimimiseks. Üheks esimeseks parasiitide sümptomiks ongi vitamiinide-mineraalide puudus kehas. 

Lisaks lõhuvad parasiitide ainevahetuse tagajärjel tekkinud toksiinid peremeeskeha rakke, tekitades organite kahjustusi. Parasiitidesse nakatumine viib alati toitainete puuduseni, vereloome ja hormonaalse tasakaalu häirumiseni, veresoonte patoloogiliste muutusteni ja keha vähivastaste kitsemehhanismide nõrgenemiseni. 

Kus võivad parasiidid kehas pesitseda? 

Parasiidid võivad lokaliseeruda praktiliselt inimkeha kõikides piirkondades. Parasiitidega ja vastavate kahjustustega puutuvad kokku paljude erialade arstid. Terapeutide poole võivad pöörduda haiged seedetrakti, sapijuha ja maksa kahjustustega (lambiaas, helmintoosid), aga ka paljude parasiitidest põhjustatud intoksikatsioonide korral. Kirurgide vahelesekkumist on vaja näiteks maksa või kopsu ehhinokokoosi  ja alveokokoosi puhul, solkmetest tingitud soolesulguse või sapijuha ummistuste puhul. Sageli puutuvad parasitaarhaigustega kokku lastearstid. Iga arst peab arvestama võimalustega, et ravitavale haigusele lisandub parasiitorganismide komplitseeriv mõju. 

Paljud hulkraksed parasiidid võivad peremeest mehhaaniliselt kahjustada: 

  • vigastada seedeelundkonna kudesid (paelussid, piugussid),
  • põhjustada soolevalendiku (toruja elundi õõs) ummistumist (paelussid, solkmed), 
  • maksajuha ummistumist (solkmed, maksa-kakssuulane), 
  • maksa kärbumist (vereimiusside munade või vastsete kogunemine maksa).

Mis haigusi võivad parasiidid põhjustada? 

Parasiitide pikaaegsel vohamisel ja elutegevuse tagajärjel võivad tekkida allergia, aneemia, ekseem, hepatiit, südame-veresoonkonna haigused (müokardiit, ka insult ja infarkt), migreen, pneumoonia, skolioos, düsbakterioos, mitmene skleroos, kõigi seedetraktiga seotud organite haigused, tsüstid (tsüst kujutab endast väikest suletud õõnsust (“kotikest”), mis on tavaliselt täidetud vedeliku või pooltahke ainega- sh nt mädaga. Tsüst on normaalsest vereringest isoleeritud, seepärast on tsüsti ravimine tavaravimitega raskendatud. Parasiitide tekitatud haigusi on igal kolmandal inimesel (sh ka lastel) Euroopas. Arvatakse, et väikelaste diatees ja allergia on seotud parasiitide üleminekuga emalt lapsele, tihti juba raseduse ajal. Seetõttu tuleb organism enne rasestumist parasiitidest puhastada.

Parasiitidesse nakatumise viisid? 

Parasiite võime saada organismi igalt poolt  – nakkuse, suurenenud toore või pool toore liha või kala söömise, lemmikloomade, reostunud vee või toidu, pesemata käte ja juur,- aed- ja puuviljade kaudu. Parasiite eksisteerib maailmas sadu erinevaid liike. Ka reisimiste sagenemisega on nakatumise oht suurenenud. Kui põhjamaades aitab parasiite kontrolli all hoida miinuskraadid, siis lõunamaade troopiline kliima vastupidiselt suurendab nende arvukust. 

Lemmikloomad

Parasiitidele  viitavad tunnused?

Sümptomid kulgevad tavaliselt etappidena. Ajalises mõttes võivad need avalduda inimeseti erinevalt – mõnel võivad sümptomid progresseeruda kiirelt päevade ja nädalatega, teisel jälle vaikselt hiilival moel kuude ja aastatega, vastavalt sellele, kelle organism kuidas suudab tasakaalu hoida ja võitlust pidada. Väga palju sõltub ka sellest, kas juba mõni teine parasiidiliik (helmindid, viirused, seened, halvad bakterid) on organismis juba eelnevalt ees.

Kindlad sümptomid parasiitide olemasolust on:

  • öine süljevool, 
  • hammaste krigistamine, 
  • õhtused magusaisu sööstud, 
  • kõhuvalu peale kõrvitsaseemnete söömist, 
  • tumedad rõngad silmade ümber, 
  • ravile allumatu kehvveresus 
  • mikroelementide puudus, 
  • seedehäired, 
  • madal immuunsus jne. 

Lastel väljenduvad parasiidid õhtul kella kümne paiku päraku sügelemisega, kuna ussid (nt naaskelsabad  – 1 cm) tulevad välja munema.

 

Nakatumine reisil  – tunnused ja arengu etapid

Reisil nakatudes mõnda parasiidi vormi, avaldub nakatumine järgmiste sümptomite ja etappidena (need etapid ei kehti ainult reisilt saadud parasiitide kohta): 

Esmaseks parasiidiga nakatumise tunnuseks on hommikuti pärast puuviljade söömist väsimus, mis ilmneb umbes 20 minutit pärast söömist ja seda seetõttu, et suhkur on parasiitide toiduallikas. Taastumine sellest jõuetusest toimub alles 1-2 tunni pärast. Ka psüühiliselt võib halb olla – suurem negatiivsus ja kõikuv tuju.

Teises etapis probleemi süvenemisel lisanduvad kõhuvalud ja gaasid ning hooti kõhulahtisused. Kui esimeses etapis põhines järsk jõukadu rohkem suhkrutele, siis hiljem reageerib organism juba igale toidule, eriti tooretele toitudele.

Hiljem kolmandas etapis lisanduvad veel teatud tüüpi ebameeldiva lõhnalised krooksud ning gaasid (väävli ühendite vabanemisel tekib mädamuna sarnane hais). Jõukadu peale söömist jätkub. Väljaheide muutub vedelaks, mis progresseerudes võib muutuda krooniliseks ning vahetada värvi kollasest roheliseni koos iseloomilike veidrate haisudega. Seda olukorda saab veel kodus taimsete vahendite ja õige toitumisega suunata paranemisele.

Neljandas etapis toob vedel väljaheide endaga kaasa suure vedelikukaotuse, mis kaasneb iseloomulike sümptomitega nagu palavik, tasakaaluhäired, peapööritused, nõrkus koos vappekrampidega. Organism ei võta midagi vastu, isegi mitte vett – kõik tuleb oksendamise ja kõhu kaudu välja. Selles faasis tuleb kiirelt tegutseda ja haiglasse minna tilgutite alla. Siinses olukorras on parasiidid juba keha üle võimust võtnud. See olukord on iseloomulik just lõunamaa reisidelt saadud parasiitide näol.

Parasiitide olemasolu tunnusteks võivad olla veel : väsimus, rahutus, depressioon, mälulüngad, valud, peavalu, peapööritus, lööve, ja vistrike teke nahal, lima ja naha suurenenud eraldumine, sügelemine, köha, nohu, juuste väljalangemine – tekivad kiilaspäisus ja kõõm, küüned kihistuvad ja murduvad, vahel tekivad palavik, lihas- ja liigesepõletikud, unehäired (unetus, norskamine, sagedased ülesärkamised, tõmblemised magamisel, hammaste krigistamine), menstruaaltsükli häired, südame haigushood, kõhulahtisus – või kinnisus, oksendamine, meteorism. Parasiitide olemasolu ei osata kohe märgata, sest nende tekitatud tervisehäired on sarnased külmetuse, gripi, reuma, artriidi, seedehäirete ja muude sümptomitega.

Parasiitide liigitus

Parasiidid liigituvad ainurakseteks ja esmasuusteteks. 

Ainuraksed jagunevad:

  • kulendviburloomadeks, kellest tuntumad on näiteks lambliad ehk maksalutikad (Giardia lamblia), trihhomonaadilised ja amööblised kulendloomad, 
  • tipp-eosloomadeks nt koktsiid nagu toksoplasma (Toxoplasma gondii) ehk toksoplasmoosi põhjustaja,
  • ripsloomadeks nagu käärsoolebalandiit e. koli pusarake.

Nende mõõtmed on väga väiksed mõõdetavad mikromeetrites. 

Esmasuused jagunevad:

  • Lameussideks, kelleks on imiussid ehk trematoodid tuntumad nt Tavaline maksakaan ehk maksa – kakssuulane (Fasciola hepatica), kopsu kakssuulane ja paelussid ehk tsestoodid. Paelussid omakorda jagunevad laiussideks ja neljanapalisteks. 
  • Ümarloomadeks, kelleks on ümarussid ehk nematoodid. 

Paelussilised ehk tsestoodid on:

  • Laiuss (Diphyllobothrium latum), kes põhjustab difüllobotriaasi e. laiusstõbe
  • Nudipaeluss e. neljanapalised (Taenia saginata)
  • Nookpaeluss (Taenia solium)
  • Ehhinokokk ehk põistang-paeluss (Echinococcus granulosus)
  • Alveokokk-paeluss (Echinococcus – Alveococcus multiloculararis)
  • Kääbusviik ehk kääbus-hõõlasurblane (Hymenolepis nana)

Ümarussid ehk nematoodid on: 

    • Inimsolge ehk liimuksolge ehk askariidid (Ascaris lumbricoides), kes põhjustavad askaridiaasi
    • Naaskelsaba ehk linaluu-uss (Enterobius vermicularis), põhjustab enterobiaasi
    • Keeritsussid ehk trihhiinid (Genus Trichinella) 
    • Piuglane ehk piuguss ehk piitsuss (Trichuris trichiura)
    • Kõõrpea ehk kidauss (Ancylostoma duodenale ja Necator americanus)
    • Ürgpihtlane (Strongyloides stercoralis)

Helmitide mõõtmed võivad ulatuda mitmetesse meetritesse, paelussi puhul isegi 12 meetri pikkusteks. 

Eestis levinumad parasiidid

Eestis on tuntumad helmindilised imiussid (trematoodid), paelussid (tsestoodid) ja ümarussid (nematoodid), kes põhjustavad helmintoosi. Imiussidest sagedasem on maksakaan. Paelussidest enamlevinumad on  laiussid, nudiussid, nookussid ja ümarussidest sagedamini esineb organismis solkmed (askariidid), naaskelsabad, piugussid ja keeritsussid. Ainuraksetest lambliad ehk maksalutikad ja Toxoplasma gondii. Organismis elavate parasiitide mõõdud võivad olla alates mikromeetritest kuni mitme meetrini.

Helmintoos 

Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas, silmades). Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgitavad järk-järgult inimese organismi. Soolenugilistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehvveresus, tekivad peavalud, iiveldus, oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks, nõrgemaks. Haiged väsivad kiiresti, nende töövõime langeb.

Imiussid

Maksakaan – ehk maksa-kakssuulane Fasciola hepatica põhjustab fastsioliaasi ehk maksakaantõbe. Täiskasvanud tavalise maksakaani valmiku kehapikkus on 20-30 mm ja laius 8-13 mm. Nakkusallikaks on rohusööjad loomad (lambad, kitsed, veised, pühvlid, kaamelid, sead, hobused, jänesed) ning ka inimene. Vaheperemeheks on limused (väike sootigu, mudatigu). Inimesel parasiteerib uss maksa sapiteedes ja sapipõies. Inimene nakatub maksakaanidega saastunud vett juues või rohukõrsi närides. Nakatunud inimene hakkab levitama maksakaani mune 3-4 kuud pärast nakatumist. 

Maksakaan
Maksakaan e. Fasciola hepatica

 

Maksakaantõve haigustunnused: -nii vastsed kui valmikud põhjustavad maksas mehaanilist ärritust. Haiguse sümptomiteks on palavik, valud paremal rindkeres ja eosinofiilia. Sapiteed võivad ummistuda, kaasnevad hepatiit ning hepatomegaalia. Pooltel nakatunutel võivad sümptomid avalduda alles aastaid hiljem. Enesenakatamist ei toimu.  Peiteperiood on 1 kuni 8 nädalat. Haige ei ole suhtlemisel nakkusohtlik. Immuunsust pärast maksakaantõve ehk fastsioliaasi põdemist ei kujune. 

Paelussid

Laiuss  – laiuss on soolenugilistest kõige pikem 3-6 meetrit, laius 1-2 cm,  vahel isegi kuni 20 m pikk. Uss areneb täiskasvanuks umbes ühe kuu jooksul ja võib elada isegi kuni 25 aastat. Peensooles kinnitub täiskasvanud uss iminappadega sooleseina külge ning muneb päevas ligi miljon muna, mis väljuvad organismist pärasoole kaudu. Seega on inimene pidevalt nakkusohtlik. Inimene nakatub, kui ta sööb toorest, vähe soolatud, halvasti keedetud või praetud kala, milles leidub laiussi vageltange. Laiussi vageltange leidub kõige sagedamini haugis, siias, lutsus, lõhes, forellis, kohas.

Laiuss
Laiuss e. Diphyllobothrium latum

 

Laiusstõve haigustunnused – enamasti kulgeb laiusstõbi kaebusteta. Vahel esineb ebamugavustunne kõhus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kaalulangus, nõrkus ja/või jõuetus. Harva võib laiuss põhjustada soolesulgust. Sel juhul tekib äge kõhuvalu ning haige vajab operatsiooni. Kuna laiuss tarbib hulgaliselt B12-vitamiini, võib ta põhjustada selle vitamiini puudumisest tingitud aneemia ehk kehvveresus.

Nudipaeluss – Nudipaeluss on üks suuremaid soolenugilisi, ta pikkus võib olla kuni 10 m. Nudipaelussi vaheperemeheks on enamasti veis, harvem lammas. Sarvlooma seedetraktist satub nudipaelussi idu vereringe kaudu lihastesse, kus arenevad tangud. Sagedamini leidub tange veise kaela ja rinna piirkonnas. Need on kuni herneterasuurused vedelikuga täidetud põiekesed. Kui inimene sööb toorest või mitteküllaldaselt keedetud või praetud veiseliha, mis sisaldab selliseid tange, siis areneb tema sooles nudipaeluss. 

 

Nudipaeluss
Nudipaeluss e. Taenia saginata

 

Nudipaelusstõve haigustunnused – tsüstitserkidest vabanevad vastsed arenevad täiskasvanuks ja parasiteerivad inimese peensooles – häirub toitainete imendumine, tekib kõhulahtisus ning  langeb kehakaal. Enamus nakkustest kulgeb sümptomideta, kuigi võib esineda ka kõhuvaevusi. Võib tekkida ka iiveldus, isutus, nõrkus ja kaalukaotus. Ussi segmendid erituvad roojaga ning see võib põhjustada kihelust ja ebamugavustunnet päraku piirkonnas. Kui sügeluse tõttu kratsides vigastatakse nahka, võivad lisanduda mädapõletikud. Nakatunud inimene võib nakatada ka teisi, kui ei järgita piisavalt hügieeninõudeid.

Nookpaeluss – Nookpaeluss on 1,5-2 m pikkune, tema vaheperemeheks on siga. Inimene nakatub puudulikult kuumutatud nookpaelussi tangusid sisaldava sealiha sh metssealiha lihastesse kapseldunud vastsete söömisel.

Tsüstitserkidest vabanevad vastsed arenavad täiskasvanuks ja parasiteerivad inimese peensooles – häirub toitainete imendumine, tekib kõhulahtisus, kehakaal langeb. Harvem kujuneb välja tsüstitserkoos, mil nookpaelussi vastsed kapselduvad inimese lihastesse. Enamasti on sooles korraga üks uss, kuid see võib elada kuni 25 aastat ja kasvada 3 meetri pikkuseks. Ta koosneb 1000 lülist, millest igaüks on võimeline tootma 50 000 muna. 3-5 kaupa erituvad lülid roojaga ning sellest võivad nakatuda nii inimesed kui ka loomad, kes levitavad nakkust järjest edasi. Ussimunad võivad keskkonnas eluvõimelistena säilida mitmeid kuid. Sealt satuvad munad loomorganismi, kus nad arenevad vastseteks. Vastsed tungivad läbi sooleseina ning liiguvad edasi vöötlihastesse kus kapselduvad.

Nookpaeluss
Nookpaeluss e. Taenia solium

 

Sooles elav nookpaeluss sageli vaevusi ei põhjusta. Siiski võib inimene vahel tunda ebamugavust ja valu kõhus, iiveldust, pidevat näljatunnet, võib tekkida kõhulahtisus, kaalulangus.

Ümarussid

Ümarussid on kujult ümarjad. Nende munad valmivad lõplikult, kui nad viibivad mõne aja väliskeskkonnas. Tähtsamad ümarussid on solkmed, piug ehk piitsussid, keeritsussid ja naaskelsabad.

Solkmed – solkmetõve e askariaasi tekitaja inimesel on liimuksolge. Soolenugiline on 10-30 cm pikkune, valkjasroosa, vihmaussi meenutav parasiit. Inimese solkmega on nakatunud u. 25% maailma rahvastikust. Eestis on see enterobiaasi kõrval sagedasem parasiithaigus, esinedes peamiselt alla 10 a lastel. 

Solge
Liimuksolge ehk askariid (Ascaris lumbricoides)

 

Solkmemunad on pinnases laialt levinud, kandudes pesemata kätelt, aedviljalt või saastunud veega inimese seedetrakti. Ka kärbsed võivad solkme mune levitada. Solkmete eluea pikkus inimese soolestikus on umbes üks aasta. Peensooles kooruvad munadest vastsed, need tungivad sooleseina veresoontesse, sealt kanduvad verevooluga läbi südame kopsudesse, kus toimub nende edasine areng. Mõne aja pärast rändavad larvid mööda hingamisteid neelu, siit aga teistkordselt seedetrakti. Peensooles toimub edasine areng täiskasvanud isenditeks. Solkme areng munast täiskasvanud vormiks vältab u. 2 kuud, nende eluiga inimkehas on u 6-12 kuud. 

Askariaasi haigustunnused – haige vaevused sõltuvad solkmete arengufaasist, nn. gripisarnane nakkus, kauakestev köha, kõhuvaevused, harva soolesulgus, sapiteede, kõhunäärme ja ussripikupõletik. Nahal võib esineda allergilised reaktsioonid. Lastel võib esineda isu halvenemine, alatoitumus. Üksikjuhtudel võib täiskasvanud isend kehast väljuda kas suu või pärasoole kaudu, seda tavaliselt une ajal.

Naaskelsabad – nimetatakse ka linaluu-ussideks, nende poolt põhjustatud haigust inimesel nimetatakse enterobioosiks. Naaskelsabad on väikesed valged 0,5-1 cm pikkused nugilised meenutades kapronnöörijuppi või nuudlit. Sageli esinevad parasiidid lastel (u 20% ulatuses), kuid tihti ka täiskasvanuil. 

Naaskelsabad
Naaskelsabad e. Enterobius vermicularis

 

Naaskelsaba elu on suhteliselt lühike, ulatudes umbes kahe kuuni. Emane naaskelsaba muneb ööpäevas tuhandeid mune limaja-kleepuva kogumina pärakupiirkonna limaskesta-nahavoltidesse. Sellega kaasneb sügelustunne, sügamisel kanduvad ussimunad kätele, sealt edasi taas haige suhu ja seedetrakti. Organismist väljudes levivad voodipesule, püsivad eluvõimelistena põrandal ja esemetel. Kui isikliku hügieeni reegleid ei täideta, võib inimene pidevalt ise nakatuda. Haiguse juhtivaks tunnuseks on pärakupiirkonna sügelus ja lööve, tüdrukutel võib esineda välissuguelundite põletik. Harva võib tekkida ussripikupõletik e. apenditsiit. 

Keeritsussid – ehk trihhiinid on kuni 4 mm pikkused ussid. Trihhinelloosi nakatumine toimub elavaid vastseid sisaldava puudulikult töödeldud või töötlemata vaheperemehe liha söömisel, sagedamini on selleks mets- ja kodusea liha või lihatooted. Inimene on keeritsussi peremeheks, vastsed vabanevad peensooles, läbides sooleseina, kanduvad verevooluga lihastesse. Siin tekivad aastaid aktiivsetena püsivad lubjastuvad kolded. 

Keeritsussid
Keeritsussid ehk trihhiinid (Genus Trichinella)

 

Trihhinelloosi haigustunnused – haiguspildis eristatakse mitut faasi. Nädal peale nakatumist tekib palavik nn gripisarnased vaevused –  lihasvalu, silmade ümbruse turse, nõgeslööve, vahel köha- vaevused kestavad u 2 nädalat. Kolmandast nädalast alates, vastsete lihastesse levimisel tekivad tugevad lihasvalud, valulikkus silmades, küüntealused verevalumid. Võimalik on südamelihase ja peaaju põletiku teke. Vereproovis on tõusnud leukotsüütide alavormi arv ja lihasensüümide tase. Kõige sagedamini kahjustavad keeritsussid vahelihast ja roietevahelisi lihaseid.

Piugussid ehk piitsussid – piuglastõbi ehk trihhuriaas ehk trihhotsefaloos on piuglase ehk piugussi põhjustatud haigus. Piuglane on 3–5 cm pikkune jõhvpeene eesosaga ümaruss, kes parasiteerib peen- ja jämesooles, kinnitudes peapoolse otsaga sügavale sooleseina. Väliskeskkonnas nad valmivad, sattudes sealt inimese soolestikku toituvad nad peremeesorganismi verest, tekitades soole limaskesta vigastusi. Piugussimunad erituvad haige roojaga. Väljaheidete mulda sattumisel valmivad munades ühe kuu jooksul vastsed. Inimene nakatub nendega pesemata aedvilja ja sageli ka maasikaid süües. Soolevalendikus munakestast vabanenud vastsed arenevad 2–3 nädalaga suguküpseks. Piuguss elab kuni 5 aastat. Tõvestunud inimene ei ole otsesel suhtlemisel nakkusohtlik. 

Piugussid
Piuglane ehk piuguss ehk piitsuss (Trichuris trichiura)

 

Haigusele on iseloomulikud jämesoole limaskesta kahjustused ja kõhukorratus: kõhukinnisus vaheldub kõhulahtisusega. Võib esineda ka aneemia, kõhnumine, nõrkustunne. Piuglastõve vältimiseks on vaja marju ja aedvilju pesta rohkes vees, samuti pesta sageli käsi. Piuglasemune võivad levitada ka kärbsed, seepärast on vaja teha kärbsetõrjet.

Ainuraksed

Lambliad ehk maksalutikad  – maksalutikad on laiusega 7-8 µm ja pikkusega 15 µm. Haigestumine on tavaliselt seotud kas pinna- või joogivee episoodilise saastumisega või nakatumisega reisimisel. Nakatumine toimub tsüstide abil, mida leidub pesemata juur- ja puuviljadel, pesemata kätel, keetmata joogivees ja saastunud pinnavees. Infektsiooniliseks doosiks on 10-20 tsüsti. Pärast kestade lagunemist liiguvad trofozoiidid (tilgakujuline) maost  kaksteistsõrmiksoole ja peensoole limaskestale. Gardiaas levib hästi hooldekodudes ja lasteaedades

Lamblia
Lambliad ehk maksalutikad (Giardia lamblia)

 

Lamblioosi, lambliaasi ehk gardiaasi haigustunnused – parasiidid kahjustavad soolestiku limaskesta (kujuneb soolehattude atroofia), häirides seedetegevust ja pärssides soole imendusfunktsiooni (on häiritud süsivesikute ja rasvhapete imendumine, samuti mitmete esnüümide süntees sooleepiteeli rakkudes). Väljakujunenud lambliaasi puhul võib kahjustuda närvisüsteem, südame-vereringeelundkond ja maksa-sapisüsteem. Kõige sagedasemaks lambliaasi komplikatsiooniks (40% juhtudest) on laktoosi ehk piimasuhkrutalumatus, mis võib ilmneda veel pool aastat pärast infektsiooni. Esineb ka kroonilist infektsiooni, mis vältab mõnest kuust kuni aastani ja mida on raske ravida.

Toxoplasma gondii –  kolm peamist morfoloogilist vormi on trofozoiit, ootsüst ja tsüst ehk koetsüst. Tsüst kujutab endast kudedes paiknevat paljusid organisme sisaldavat kestadega ümbritsetud moodustist, diameetriga 50 mikromeetrit. Ootsüst on läbimõõduga 10-12 mikromeetrit.  Toksoplamsa levitajateks on kassid, kes nakatuvad Toxoplasma gondii tsüstiga haigete hiirte ja rottide kaudu. Toksoplasma gondii parasiit on tavaline kogu maailmas, sagedaseim troopikas. T. gondii vastaseid antikehi on leitud kuni 80% uuritud inimestest, mis näitab, et enamik inimesi on seda haigust kergel kujul põdenud.

Toxoplasma
Toksoplasma (Toxoplasma gondii)

 

Toksoplasmoosi sümptomid – enamikel juhtudel kulgeb haigus sümptomiteta, võib esineda lümfisõlmede suurenemist. Esmane haigestumine toksoplasmoosi on kergekujuline, võivad esineda gripilaadsed haigusnähud. Harvemini esineb palavik, tugevad peavalud, ühe kehapoole nõrkus ning  krambid. Võib esineda valu silmades, valgustundlikkust, nägemise ähmastumist, pisarate voolu, koordinatsioonihäireid. Raseduse ajal võib loode nakatuda vaid ägeda nakkuse korral. Ägeda toksoplasmoosi puhul on risk lootele kõige suurem raseduse algusperioodis ja väheneb raseduse lõpus. Enne rasedust toksoplasmoosi põdenud naistel kulgevad rasedus ja loote areng normaalselt.

Parasiitide vältimiseks ennetav tegevus 

Helmintooside vältimiseks tuleb silmas pidada järgmisi ettevaatusabinõusid:

  • Tooreid köögivilju, marju, puuvilju süües pese need eelnevalt hoolikalt.
  • Pese alati käsi seebiga.
  • Väldi toore kala ja liha söömist – kala ja liha süüa korralikult läbi keedetult või praetult.
  • Kõiki toiduaineid tuleb kaitsta tolmu, kärbeste ja näriliste eest.
  • Peab jälgima, et veevõtukohtade läheduses poleks käimlaid, prügiauke või muud sarnast. 
  • Toalettruumid hoida puhtad.
  • Kassi käimlaid puhastada tihedalt.
  • Reisimisel joo vett poest ostetud veepudelitest ja hoia käepärast parasiidi vastased ja kõhu tervist hoidvad toidulisandid.

Parim ravi parasiitide vastu on pidev profülaktika.

Pole mõtet vaevata oma pead küsimusega, kas mul on või ei ole parasiite. Kui 10-st inimesest 9-l on parasiidid, siis vaevalt õnnestub olla see üks õnnelik, kellel ei ole ühtegi parasiiti kehas. Analüüsid on kallid ja odavam on teha perioodilisi puhastuskuure. 

Spetsialistid on tõestanud, et ükskõik milline ravi (medikamendid, rahvameditsiinilised vahendid või muud meetodid) parasiitide olemasolul  ei anna tulemust, kui ei puhasta kõigepealt eelnevalt organismi neist. 

Organismi puhastust ei pea läbi viima mitte ainult need, keda juba kimbutavad haigused, vaid soovitav on aeg ajalt teha kõigil puhastavaid kuure, et ennetada nakatumise korral parasiitide ja haiguste arenemist. 

Organismi kaitsemehhanismid parasiitide vastu 

Arvatakse ka, et parasiitidel on maailmas oma koht ja nad tulevad meie kehale appi kahjulikke või soolestikus mitteseedunud aineid lagundama ning välja viima. Seega kui hoolitseda, et toit, mida sööme oleks puhas ja kehale sobiv, siis keha ei vaja parasiite.  

Normaalsel ja tervel immuunsüsteemil on piisavalt kaitsemehhanisme (nt baktereid ründavad ja immuunreaktsioone käivitavad fagotsütoosivõimelised rakud, happeline maomahl, eritised nagu pisarad, vedelik, lima, uriin, surnud epiteelrakkude irdumine, kattekoed, rasu jne), et organismi erinevate parasiitide eest kaitsta. 

Parimaks kaitseks kõhuusside vastu peetakse aga normaalset soolestiku mikrofloorat, mis tekib naturaalse ja toore toidu söömisel.

Arvatakse ka, et tänapäeva inimene nakatub nii kergesti paljudesse parasiitidesse seetõttu, et tarbitakse liiga vähe metsikuid taimi, marju ning seeni, mis on rikkad looduslike antimikroobsete, parasiidi- ja viirusevastaste ainete poolest. 

Parasiidivastased taimed

Toitumine parasiidikuuri ajal 

Parasiitidest puhastamise ajal on oluline järgida tasakaalustatud toitumist, milles on palju toitaineid. Toitainerikas toit on oluline immuunsussüsteemi tugevdamiseks, et taastada parasiitide poolt tekitatud toitainete vaegus. 

Parasiitidega tulevad hästi toime looduslikku päritolu antiparasitaarse toimega ained, mis on organismile kõige lihtsam manustada toiduga. Lülitada menüüsse vastavad aed ja puuviljad (porgand, kapsas, redis, mädarõigas, ananass, rabarber jne), marjad (viigimarjad, goji marjad, jne), ammustest aegadest toiduvalmistamisel kasutatavad maitseained (küüslauk, sibul, pune e. oregano, nelk, jne) ja ravimtaimed (aaloe, päevakübar, jne). Kõige sagedamini kasutatakse parasiitide tõrjumisel soolikarohtu, puju (koirohu sugulane), nelki, kreeka pähklipuu lehti – kooskasutamisel võivad nad hävitada 100 liiki parasiite.

Puhastuskuuri ajal on eriti oluline süüa kiudaineterikast toitu kuna kiud suurendavad jääkmassi kogust, mis aitavad parasiite kaasa haarata ning hoiavad soolestiku puhastamise ajal jääkmassi väljutamise regulaarse. Terapeudid väidavad, et parasiidikuur koos probiootikumidega aitab kaitsta keha järgmiste nakatumiste eest.

Mõned terapeudud ja toitumisnõsuatajad soovitavad puhastuskuuri ajal teha teravilja- ja suhkruvaba dieeti. Teised soovitavad lisaks suhkrute vähendamisele piirata ka puuviljade tarbimist, kuna puuviljasuhkur on samuti parasiitide energiaallikaks. 

Vähenda või eemalda puhastuskuuri ajal menüüst täielikult  rafineeritud suhkrud, pärmitooted ja rämpstoit

Parasiitide väljutamine – toidulisandi Para – Herb parasiidivastane kuur 

Para-Herb on üks mõrudamaid taimekooslusi, mis sai kokkupandud koostöös Eesti taimetarkadega, et anda kehale kibedaid parasiidivastaseid taimi tänapäevasel mugaval moel kapslite kujul tundmata talumatut kibedat maitset. Para-Herb sisaldab kaheksat enimtuntud parasiidivastast mõrumaitselist taime ning ühte parimat parasiidivastast seent.  

Tootes sisalduvad taimed: 

Musta pähkli lehed (Juglans nigra)  – musta pähklipuu erinevad  kibedad ja mõrud osad on sooleparasiitide vastase, antibakteriaalse ja põletikuvastase toimega. Taim sisaldab polüfenoole, juglooni, karotiini, B1-, B6-, F-, E-vitamiini, eeterlikku õli, orgaanilisi happeid, tanniine ja teisi aineid. Jugloon on musta pähkli peamine toimeaine, mis on efektiivne bakterite, seente, solkmete, paelusside, helmintide ja ussnugiliste vastu. Juglooni ja polüfenoolide kontsentratsioon musta pähkli lehtedes on 2-4 korda suurem kui kreeka pähklis.

Hariliku kukeseen (Cantharellus cibarius) – kukeseene kõige imelisem omadus on suutlikkus puhastada organismi pea kõigist parasiitidest. Nad aitavad helmitooside puhul so. võitlevad praktiliselt kõikide usside vastu inimorganismis, kus iganes nad ka ei pesitseks. Seentes olev aine hinomanoos tapab parasiidid, ümbritseb parasiitide munad ja lahustab nende kestad. Sellist omadust pole täheldatud ühelgi teisel seenel, ega ka mitte ühegil taimel.

Oliivipuu (Olea Europaea) lehed – parasiite on üsna raske surmata ja kehast väljutada, kuid uuringud on paljulubavad oliivipuulehtede ekstrakti osas koos teiste parasiidivastaste taimedega, mis kinnitavad, et oliivipuu lehed on viiruse-, bakteri-, seenhaiguste ning algloomade (protozoa) vastase toimega. Oliivilehtede ekstrakt võitleb ka muude ohtlike mikroobidega. See toimub mitme mehhanismi kaudu, sealhulgas võimega takistada patogeenide paljunemist.

Harilik köömen ( Carum carvi) – köömne rikkalikud eeterlikud ja rasvased õlid (umbes 3–7%), park- ja mõruained teevad köömnest suurepärase seedimist soodustava taime. Köömne eerlikud õlid leevendavad kõhukrampe ja puhitusi, rahustavad magu ja ergutavad söögiisu. Köömned on Para-Herb koostises puhastusprotsessi tasakaalustamiseks.

Nelk (Caryophyllus aromaticus) – nelgipuu õienupud sisaldavad eeterlikke õlisid, millest tähtsaim on eugenool. Kagu-Aasias on teda tuhandeid aastaid kasutatud kõikide haiguste raviks. Nelk on antiseptilise, antibakteriaalse ja parasiite tõrjuvate omadustega. Need aitavad eemal hoida viirus-, bakter- ja seeninfektsioone ning ajavad välja parasiite. Eugenoolil on tugev põletikuvastane toime. See mõjub seedetraktile rahustavalt, võitleb kõhupuhituse ja gaasidega, puhastab maksa, põrna ja nahka.

Kollane emajuur (Gentiana lutea) – juurtel on põletike- ja mädanikevastane toime ning nad aitavad väljutada sooleparasiite. Emajuurtest on aegade hämarusest saadik saadud abi maksa- ja eriti seedehäirete korral ning isutuse ja jõuetuse puhul. Tänu oma mõrule maitsele soodustab seedetegevust ja suurendab isu. Omab ka seenevastast toimet. Aitab võidelda isutuse, lihaselõtvuse, kõhupuhituse, maomahla alahappesuse ja vähese sapinõristusega.

Kassiküüs (Uncaria Tomentosa) – kassiküünt kasutatakse viiruste, parasiitide, põletikuliste protsesside raviks. Vähendab EBV-d ja selle kaastegurite, streptokokkide A ja B mõju. 

Koirohi (Artemisia absinthium) – koirohtu on kasutatud sooleparasiitide väljaajamiseks rahvaravis pikalt. Koirohi tõstab söögiisu, vähendab soole- ja maogaase, teeb seedimise korda ja kõrvaldab kõhulahtisuse või pideva kõhukinnisuse. Samuti saab koirohust abi maksahaiguste ja ainevahetushäirete korral ning ta kaotab ka halva lõhna suus. 

Soolikarohi (Tanacetum vulgare) -soolikarohi on sisemiste parasiitide jaoks väga mürgine taim. Ravimtaimetootjad on usside väljaajamiseks määranud sajandeid soolikarohuteed. Soolikarohi on tõhus insektitsiid ja on lülijalgsetele väga mürgine.

Kuidas Para-Herb toodet tarvitada? 

Parasiidivastaseid kuure on kasulik teha mitme jao kaupa. Esimeses jaos surevad aktiivsed isendid, teises jaos munadest sündinud isendid ja kolmandas jaos teha veel viimane lõpp-puhastusviimistlus. Kuna meie organismis on parasiite ka nö “uinunud olekus”, siis tuleks teha mitu kuuri. Sest puhastuskuur mõjub ainult aktiivsetele parasiitidele, uinuvas olekus isendid võivad aga tärgates tuua vanad probleemid taas üles.  Parasiidikuure võiks aastas teha vähemalt korra kaks. 

Alustada toote tarbimist tasapisi 1-2 kapslit päevas, vaikselt kogust tõstes, kuna liiga kiire ja suur kogus parasiidivastast ainet võib tekitada parasiitides vastupanu eritades organismi  toksiine ja suurendades sigimist. See omakorda võib väljenduda gripilaadsete sümptomitena nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukrambid ja peavalu. 

Normaalkuuri pikkus: 

 I ETAPP: 10 päeva,  2 x 2 kapslit päevas, 5 päeva vahet, 

II ETAPP: 10 päeva, 2 x 2  kapslit päevas, 5 päeva vahet, 

III ETAPP: 10 päeva, 2 x 2  kapslit päevas.  

Kogu kuuri pikkus 40 päeva. 

Kindlasti jälgida enesetunnet, kuna inimeste organismi seisundid on erinevad. Toodet mitte tarbida raseduse ja imetamise korral ning ülitundlikkuse puhul mõne koostisosa suhtes. Haavandtõve, maomahla ülihappesuse, maopõletiku, vererõhu, paksu vere (verevedeldajate tarvitamisel),  neerupuudulikkuse ja teiste raskemate haiguste korral konsulteerida arsti või terapeudiga. Laste puhul sõltub tarvitamine lapse vanusest ja kehakaalust, aga keskmiselt 1-2 kapslit päevas. 

Para-Herb lastele
Laste puhul sõltub tarvitamine lapse vanusest ja kehakaalust, aga keskmiselt 1-2 kapslit päevas.
23 – 38 kg 1/2-1 kapsel päevas
39 – 54 kg 1-2 kapslit päevas
55 – 70 kg 2-4 kapslit päevas

Koos Para-Herb tootega on soovitav anda lastele kiudaineterikast toitu, mis aitab parasiitide väljutamisele kaasa.

Kiudaineterikas Soolepuhastus Detox

Koos Para-Herb tootega soovitame kindlasti juurde võtta ka Kiudaineterikast soolepuhastus Detoxi, kuna kiudained paisuvad soolestikus mitmekordseks geeljaks massiks tõmmates endasse jääkaineid, parasiite ja toksiine ning seejärel väljutades need pehmelt.  Soolepuhastus Detoxis sisaldab lisaks 12 erinevat probiootilist tüve, mis toetavad ja kaitsevad soolestiku mikrofloorat ning osalevad aktiivselt toitainete lõhustamises ja imendumises. Kasulike bakterite e. probiootikumide funktsioon on ühtlasi hoida patoloogide (halvad bakterid, seened, paarsiidid) arv kontrolli all, kuid selleks, et nad oma ülesannet täita saaksid, on neid vaja piisav hulk kolooniaid.

Võtta kiudaineid 1 spl täis pulbrit 1-2 klaasi täie veega hommikul kohe peale ärkamist või õhtul enne magamaminkeut, kuid ajastada kindlasti Para-Herb kapslite ja kiudainete võtmine erinevatele kellaaegadele, et kiudained ei imeks Para-Herb taimepulbrit endasse. Kõhukinnisuse või hemorroidide (olla kiudainetega hemorroidide puhul ettevaatlik) puhul võtta kiudaineid hommikul ja tarbida päeva jooksul ohtralt vett 1,5-2 liitrit.

Muud kasulikud soovitused puhastuskuuri läbiviimiseks

Tee parasiidivastast kuuri alati kui võimalik tervele perele korraga. Soovitav on alustada ussitõrjega kaduneljapäeval või vähemalt kahaneval kuul. Kõik ravid, kus tahetakse millestki lahti saada, tehakse rahvatarkuse järgi kahaneval kuul ning jätkata kuni täiskuuni. Sel ajal paljunevad parasiidid eriti aktiivselt ja tõrje on tõhusam. Eriti hea on enne puhastuskuuri teha 1-3 päevane paast. 

Selleks, et vältida edaspidiseid nakatumisi on soovitav vältida toore ning alaküpsetatud liha ning mereandide söömist ning kinni pidada hügieeninõuetest.

NB! Materjali kasutamisel viidata allikale!

Teemat uurinud ja teksti koostanud Agnes Laine

Kasutatud kirjandus:

  1. R.Masso, A.Saag, M.Masso “Inimese parasitoloogia”. Õppevahend arstiteaduskonna üliõpilastele. 
  2. V ja L Mihkelsoo raamat “Isetervendaja käsiraamat”. 
  3. T.Tähe raamat “Pereema raviraamat”.
  4. Terviseamet.ee  – (Helmintaasid ehk nugiussid: https://www.terviseamet.ee/et/node/1714)
  5. Terviseportaal – Inimene.ee
  6. Haiguste ABC – Kliinik.ee
  7. Kogemuslikud lood
  8. http://endla.joosu.ee/index.php?id=5
  9. http://herba.folklore.ee/?menu=haiguse&hid=62
  10. https://tervis.postimees.ee/3247621/viroloog-toksoplasmoos-on-eestis-levinum-kui-soomes
  11. https://hubpages.com/health/Can-Olive-Leaf-Extract-Help-Fight-Cancer

Kas sellest postitusest oli abi?

Sulge menüü
×

Ostukorv