A-VITAMIIN – selle silma- ja nahavitamiini vajalikkus, toiduallikad ning puuduse tunnused

A-vitamiin ehk retinool ja tema taimsed eelkäijad karotenoidid nagu beetakaroteen on meie jaoks asendamatu tähtsusega. Koos oma mitte-aktiivsete eelkäijatega, mis kehas aktiivseks A-vitamiiniks muudetakse ei toeta see vitamiin mitte ainult sinu nägemist, vaid tugevdab ka immuunsüsteemi, hoiab nooruslikuna sinu naha ja soodustab ka rakkude kasvu. 

Seetõttu on A-vitamiin oluline keha pidevaks uuenemiseks ja vajalik kasvutegur kogu meie elu jooksul. Kuna A-vitamiini on kehas tarvis ka raua ainevahetuse jaoks, siis rauapuuduse korral ei pruugigi alati abi saada mitte rauapreparaatide tarbimisest, vaid ennekõike hoopis just A-vitamiini tagavarade täiendamisest. Lisaks aitab A-vitamiin kasvatada ja säilitada ka sinu limaskestade kudesid suus, kõris, ninasõõrmetes, maos, soolestikus, suguelundites jne. 

Kuna see silma- ja nahavitamiin on aga rasvlahustuv, siis erinevalt vesilahustuvatest vitamiinidest, ei väljuta keha A-vitamiini liigseid koguseid uriiniga, vaid hakkab seda varudesse talletama. Seetõttu on rasvlahustuvate vitamiinide puhul alati oluline jälgida, et seda ei tarvitataks üle päevase soovitusliku koguse. Millised need piisavad, kuid mitte liiased kogused aga on, millistest allikatest me A-vitamiini saame ja milliseid kasutegureid A-vitamiinil meile veel pakkuda on?

Ning miks liigne valmiskujul A-vitamiini tarbimine toksiline võib olla, samas kui hulgikogustes provitamiin A-d (nagu beetakaroteeni) sisaldavaid porgandeid maiustades mitte midagi muud hullu ei juhtu, kui vaid sinu nahk veidi porganditooni värvub?

Siit loost leiadki kõikidele nendele küsimustele vastuse. Lisaks räägime veidi pikemalt ka erinevatest A-vitamiini tüüpidest, selle puuduse tunnustest ja A-vitamiinini sisaldavatest toidulisanditest Ecoshi valikus nagu kauni naha jaoks vajalike toitainete kompleks “Kuldjume” ning sinu rakkude ja kudede kaitseks mõeldud “Antioksüdantide kompleks“. Head lugemist!

Mis on A-vitamiin

A-vitamiin on nimeks rasvlahustuvate retinoidide rühmale, mis koosneb peamiselt retinoolist ja retinüülestritest. Vitamiinide E, K ja D kõrval on A-vitamiin üks neljast rasvlahustuvast vitamiinist. See tähendab, et A-vitamiin lahustub ainult rasvades ja õlides ning imendub ka kehasse ainult koos rasvu sisaldava toiduga. Rasvlahustuvad vitamiinide kohta on olulisim teada seda, et keha ei väljuta nende liigseid koguseid uriiniga samal moel nagu vesilahustuvaid vitamiine ja need ladestuvad kehasse (A-vitamiini salvestab keha peamiselt maksas). Seega, rasvlahustuvate vitamiinide liigsel tarvitamisel võivad need organismis koguneda kuni toksilise tasemeni.

Valmiskujul A-vitamiini leidub ainult loomsetes toodetes. Taimedes aga leidub A-vitamiini eelkäijaid. Neid nimetatakse karotenoidideks. Karotenoidid on samuti rasvlahustuvad, kuid erinevalt valmiskujul A-vitamiinist ei ole need toksilised – seda isegi mitte suurtes kogustes. Tuntuim karotenoid on beetakaroteen. Nii retinoidid kui karotenoidid on mõlemad head antioksüdandid, mis kaitsevad sinu rakke ja kudesid oksüdatiivsete kahjustuste eest.

A-vitamiin oli muuseas ka esimene vitamiin, mis vitamiinide rühmas eraldati. Nimelt arvati 19-nda sajandi üldlevinud meditsiiniteooria kohaselt, et kõik haigused on alati tingitud erinevatest organismi sisenevatest toksiinidest. Siiski näitasid mitmed tookordsed katsed hoopis seda, et mitmesuguste haiguste põhjuseks võib olla teatud toitainete vaegus. 

Nii proovisidki teadlased tuvastada, et millises toidus peitus siis too “saladuslik toitaine” ja üritada sellest toidust eraldada aine, mida saaks uurimisel kontrollrühma inimeste toitumises kasutada. 

Sellist testimismeetodit kasutades leidsidki selle ajastu uurijad ühe aine, mis oli rasvlahustuv ning aitas kanapimeduse vastu ja teise aine, mis oli vesilahustuv ning toimis Beribeeri tõve (ingl beriberi ehk tiamiinivaegus ehk B1-avitaminoos) vastu. Kuna tookord ei teadnud nad veel täpselt, mis ainetega on tegu, nimetasid nad need ained A-vitamiiniks ja B-vitamiiniks. Tookordsete teadlaste antud nimega tunneme A-vitamiini ka tänapäeval (24, 25).

Valmiskujul A-vitamiin ja provitamiin A karotenoidid – mis vahe neil on?

Inimese toit sisaldab kahte A-vitamiini allikat – valmiskujul A-vitamiini (retinool ja retinüülestrid) ja provitamiini A karotenoide. 

• Valmiskujul A-vitamiin (retinool ja retinüülestrid). A-vitamiini derivaatide teaduslik nimetus on retinoid, mis tuleneb sõnast “retina”. Retinoidide hulka kuuluvad retinool (alkoholivorm), retinal (aldedüüdi vorm, mida nimetatakse ka retinaldehüüdiks või retineeniks) ja retinoehape (happevorm). Retinüülestrid on retinüülpalmitaat ja retinüülatsetaat. Retinüülestrid on enamikus kudedes kõige levinumaks A-vitamiini vormiks ning estreid kasutatakse sageli ka toidulisandite ja rikastatud toitude valmistamisel. Retinüülester retinüülpalmitaat sisaldub ka Ecoshi “Antioksüdantide kompleksi” koostises. Retinüülpalmitaat ehk A-vitamiini palmitaat, on retinooli (A-vitamiini) ja palmitiinhappe ester ning ühtlasi ka kõige stabiilsem A-vitamiini vorm. Organismis leidubki kõige rohkem retinüülestreid nagu palmitiinhape, oleiinhape, steariinhape ja linoolhape. Valmiskujul A-vitamiin on tuntud kui vitamiini aktiivne vorm, mida keha saab kohe kasutada sellisel kujul nagu see on. Valmiskujul A-vitamiini leidub loomsetes toitudes, sealhulgas elundilihas (nagu maks) piimatoodetes, munades ja rasvastes kalades. 
• Provitamiin A karotenoidid (beetakaroteen, alfa-karoteen ja beeta-krüptoksantiin). Provitamiin A karotenoidid on taimsed pigmendid, mis sisaldavad beetakaroteeni, alfa-karoteeni ja beeta-krüptoksantiini. Need on taimedes leiduva A-vitamiini inaktiivsed vormid, mis muudetakse A-vitamiini aktiivseks vormiks alles sinu kehas. Näiteks muudetakse beetakaroteen peensooles retinooliks. Aga, kuigi sinu keha muudab provitamiini A karotenoidid soolestikus A-vitamiiniks, võib see ulatus, mil määral keha neid A-vitamiiniks muudab inimestel geneetiliste põhjuste tõttu erinev olla. Beetakaroteen sisaldub Ecoshi kauni naha toetuseks loodud toitainetekompleksis “Kuldjume“.
• Mitte-A-provitamiini karotenoidid. Teised toidus sisalduvad karotenoidid nagu lükopeen, luteiin ja zeaksantiin inimese organismis A-vitamiiniks ei muutu ja neid nimetatakse mitte-A-provitamiini karotenoidideks. Siiiski võib neil kehas olla muid olulisi rolle, mis ei hõlma A-vitamiini moodustumist (2, 26, 28, 29, 30).

Retinoidid ja nende tüübid

Retinoidid jagunevad nende molekulaarstruktuuri ja retseptori selektiivsuse alusel nelja põlvkonda.

1. Esimene põlvkond: isomeerid ja looduslikult esinevad ühendid nagu retinool, retinal, tretinoiin (retinoehape), isotretinoiin ja alitretinoiin.
2. Teine põlvkond: sünteetilised analoogid, mis on ette nähtud suukaudseks manustamiseks. Teise põlvkonna retinoide ei ole saadaval paikseks kasutamiseks ehk peale kandmiseks. Teise põlvkonna retinoidide, ehk retinoidide sünteetiliste analoogide hulka kuuluvad etretinaat ja selle metaboliit atsitretiin.
3. Kolmas põlvkond: retinoidsed bensoehappe derivaadid nagu adapaleen, beksaroteen ja tazaroteen.
4. Neljas põlvkond: paiksed ehk pealekantavad retinoidid, millel on selektiivsus epidermises paikneva RAR-retseptori suhtes nagu trifaroteen (27).

A-vitamiini erinevate vormide imendumine, omastamine ja kehas säilitamine

• Imendumine. A-vitamiini erinevad vormid lahustuvad soolestiku luumenis (toruja elundi õõs ehk valendik) mitsellideks ja imenduvad siis kaksteistsõrmiksoole limaskesta rakkudesse. Mitsell on mis iganes pisike osake, mis koosneb vees lahustuvatest ainetest, mis moodustavad ühinedes pallitaolise kuju. Need osakesed võivad enda sees kanda ka muid aineid (meditsiinis näiteks valmistatakse mitselle laboris ja neid kasutatakse ka ravimite keha kudedesse ja rakkudesse kandmiseks). Nüüd aga tagasi A-vitmiini imendumise juurde. Pärast valendikku ehk luumenisse sattumist (retinüülestrite puhul) või imendumist (provitamiin A karotenoidide puhul), muudetakse retinüülestrid ja provitamiini A karotenoidid retinooliks. Seejärel oksüdeeritakse retinool retinaliks ja retinoehappeks, mis on kehas kaks peamist aktiivset A-vitamiini metaboliiti (ainevahetussaadust, ehk organismis metabolismi tagajärjel tekkinud ainet). A-vitamiini täielikuks imendumiseks kulub umbes 3–5 tundi ning tema toime on efektiivsem tarbituna koos:
  
  • E-vitamiiniga – mis tõkestab A-vitamiini peroksüdatsiooni ja aitab kaasa imendumisele;
  • C-vitamiiniga – mis takistab A-vitamiini võimalikku toksilisust selle ületarbimise korral;
  • B-rühma vitamiinidega – mis soodustavad A-vitamiini salvestamist;
  • kaltsiumi ja tsingiga – mis samuti soodustavad A-vitamiini salvestamist (2, 31).
• Omastamine. Keha võib toidust omastada kuni 75–100% retinoolist ja enamikul juhtudel 10–30% beetakaroteenist. Keetmine ja kuumtöötlemine võivad aga toidust saadava beetakaroteeni biosaadavust suurendada (2).
• Säilitamine. Suurem osa keha A-vitamiinist ladestub maksas retinüülestrite kujul (2).

Kehas A-vitamiini taseme testimine

Kuna vereproove on lihtne koguda, mõõdetakse retinooli ja karotenoidide taset tavaliselt plasmas või seerumis. Kuid need tasemed ei ole alati usaldusväärsed A-vitamiini seisundi näitajad. Seda seepärast, et vere retinooli ja karotenoidide määrad ei lange enne, kui A-vitamiini tase maksas ja muudes säilituskohtades on peaaegu ammendunud. Lisaks võivad seerumi ja plasma retinooli kontsentratsiooni vähendada ka ägedad ja kroonilised infektsioonid.

Kuna enamik A-vitamiini talletub maksas, siis on tegelikult parim viis adekvaatseks A-vitamiini taseme hindamiseks A-vitamiini taseme mõõtmine maksas. Kliinilistes uuringutes saavad spetsialiseeritud uurimislaborid mõõta maksa A-vitamiini varusid kaudselt, kasutades isotooplahjendus- või annuse-vastuse meetodeid, mille käigus mõõdetakse retinooli, märgistusaine või mõlema taset plasmas mitme päeva jooksul pärast A-vitamiini manustamist.

Kliinilises praktikas saab olulise puudulikkuse dokumenteerimiseks kasutada ainult plasma retinooli taset. Kui seerumi või plasma retinooli kontsentratsioon on 20 mcg/dl (0,70 mikromooli/l) või vähem, siis näitab see mõõdukat A-vitamiini vaegust. Seerumi või plasma retinooli kontsentratsiooni, mis on 10 mcg/dl (0,35 mikromooli/l) või alla selle, loetakse aga tõsise A-vitamiini puuduse näitajaks (2).

A-vitamiini soovituslik päevane tarbimine ja maksimaalne ohutu ülempiir (UL)

A-vitamiini soovituslik päevane tarbimine

Et võtta arvesse retinooli ja provitamiini A karotenoidide erinevat bioaktiivsust, mis samuti kehas retinooliks muundatakse, siis on A-vitamiini soovituslikud kogused antud retinooli aktiivsuse ekvivalentidena (RAE). Üks mikrogramm RAE võrdub 1 mikrogrammi retinooliga, 2 mikrogrammi täiendava beetakaroteeniga, 12 mikrogrammi toidust saadava beetakaroteeniga või 24 mikrogrammi toidust saadava alfa-karoteeni või beeta-krüptoksantiiniga (2).

A-vitamiini soovitatav päevane tarbimine mikrogrammides (mcg) on National Institutes of Health (NIH) andmetel:

• Sünnist kuni 6 kuu vanustele (tüdrukutele ja poistele)*: 400 mcg RAE
• 7–12 kuu vanustele (tüdrukutele ja poistele)*: 500 mcg RAE
• 1–3 aastastele (tüdrukutele ja poistele): 300 mcg RAE
• 4–8 aastastele (tüdrukutele ja poistele): 400 mcg RAE
• 9–13 aastastele (neiudele ja noormeestele): 600 mcg RAE
• 14–18-aastastele: 900 mcg RAE (meestele); 700 mcg RAE (naistele); 750 mcg RAE (rasedatele); 1200 mcg RAE  (imetavatele emadele)
• 19–50 aastastele: 900 mcg RAE  (meestele); 700 mcg RAE (naistele);  770 mcg RAE (rasedatele); 1300 mcg RAE (imetavatele emadele)
• 51+ aastastele: 900 mcg RAE (meestele); 700 mcg RAE (naistele) (2).

*Piisav tarbimine, mis võrdub tervete rinnaga toidetavate imikute keskmise A-vitamiini tarbimisega.

Nüüdsest on A-vitamiini mõõtühikuteks mcg RAE, varem kasutati aga rahvusvahelisi ühikuid (IU). IU teisendamiseks mcg RAE-ks kasuta järgmist:

• 1 IU retinooli = 0,3 mcg RAE
• 1 IU beetakaroteeni toidulisandist = 0,3 mcg RAE
• 1 IU beetakaroteeni toidust = 0,05 mcg RAE
• 1 IU toidust saadavat alfa-karoteeni või beeta-krüptoksantiini = 0,025 mcg RAE (2).

RAE-d saab otse IU-deks muuta ainult siis, kui A-vitamiini allikad on teada. Näiteks, kui toidu või toidulisandi allikas on valmiskujul A-vitamiin (retinool) või kui toidulisandi allikas on beetakaroteen, siis noorukite ja täiskasvanud meeste päevane soovituslik tarbimine 900 mcg RAE võrdub 3000 IU-ga. Seesama soovituslik tarbimine (900 mcg) võrdub ka 18 000 IU toidust saadava beetakaroteeniga või toidust saadava 36 000 IU alfa-karoteeni või beeta-krüptoksantiiniga. Seetõttu annab 900 mikrogrammi RAE-d sisaldav segatoit sõltuvalt tarbitavast toidust 3000–36 000 IU-d A-vitamiini (2).

Valmiskujul A-vitamiini maksimaalne ohutu ülempiir (UL)

Beetakaroteenile ja teistele provitamiini A karotenoidide ei ole UL-e kehtestatud. Küll aga on maksimaalne ohutu kogus ehk UL kehtestatud valmiskujul A-vitamiinile.

Valmiskujul A-vitamiini UL-d, kehtivad nii toidu kui ka toidulisandite tarbimise kohta ja nende kehtestamisel on põhinetud kogustel, mis on täiskasvanud meeste ja naiste seas seotud suurenenud maksahäirete riskiga ning näidanud mitmeid toksilisi mõjusid ka imikute ja laste seas. Rasedatele naistele võivad A-vitamiini liigsed kogused avaldada teratogeenset toimet. Teratogeenid on ained, mis põhjustavad areneval embrüol või lootel kaasasündinud kõrvalekaldeid. Seega võib teratogeenideks lugeda kõike, millega inimene raseduse ajal kokku puutub või mida neelab ja mis teadaolevalt põhjustab häireid loote arengus. Teratogeenide näideteks on ravimid, kemikaalid, teatud infektsioonid ja mürgised ained.

A-vitamiini maksimaalne ohutu ülempiir (UL) mikrogrammides (mcg) on National Institutes of Health (NIH) andmetel:

• Sünnist kuni 12 kuu vanustele (tüdrukutele ja poistele): 600 mcg
• 1–3 aastastele (tüdrukutele ja poistele): 600 mcg
• 4–8 aastastele (tüdrukutele ja poistele): 900 mcg
• 9–13 aastastele (neiudele ja noormeestele): 1700 mcg
• 14–18-aastastele: 2800 mcg (meestele); 2800 mcg (naistele); 2800 mcg (rasedatele); 2800 mcg (imetavatele emadele)
• 19 aastastele ja vanematele: 3000 mcg (meestele); 3000 mcg (naistele); 3000 mcg (rasedatele); 3000 mcg (imetavatele emadele) (2).

Kõik ülaltoodud UL-d kehtivad ainult loomsetest allikatest pärit toodetele ja toidulisanditele, mille A-vitamiin pärineb täielikult retinoolist või selle estrivormidest, näiteks retinüülpalmitaadist. Paljud toidulisandid (nt multivitamiinid) ei anna aga kogu A-vitamiini retinoolis või selle estrivormides. Näiteks mõne toidulisandi A-vitamiin koosneb osaliselt või täielikult beetakaroteenist.

Sellistel juhtudel tuleks kasutada retinooli või retinüülestri protsenti toidulisandis, et teha kindlaks kas inimese A-vitamiini tarbimine ületab UL-i. Näiteks toidulisand, mille etiketil on kirjas, et toode sisaldab 3000 mikrogrammi RAE-vitamiini A ja et 60% sellest A-vitamiinist pärineb beetakaroteenist (ja seega 40% retinoolist või retinüülestrist), annab 1200 mcg RAE valmiskujul A-vitamiini. See summa on suurem kui UL lastele alates sünnist kuni 8 aastani, kuid alla UL-i vanemate laste ja täiskasvanute puhul (2).

Ecoshi kauni naha toetuseks vajalike toitainete kompleks “Kuldjume” sisaldab A-vitamiini selle eelvormi beetakaroteenina, mille keha ise aktiivseks A-vitamiiniks muudab ning millele ei ole UL-i määratud. Rakkude ja kudede kaitseks mõeldud toitainete kompleks “Antioksüdandid“, sisaldab aga juba valmiskujul A-vitamiini (retinüülpalmitaati), seega järgi seda toidulisandit tarbides kindlasti päevaseid soovituslikke annuseid.

Miks suures koguses A-vitamiini tarbimine avaldab kehale toksilist mõju, aga suures koguses beetakaroteeni tarbimine mitte?

Nagu siin loos varemgi mainisime, siis muutub beetakaroteen, mis on A vitamiini eelvitamiin ehk provitapiin, selleks õigeks, kehas kasutatavaks A-vitamiiniks (retinooliks) alles sinu organismis. Kui valmiskujul A-vitamiini suurte annuste võtmine võib olla mürgine, siis beetakaroteenist muudab sinu keha A-vitamiiniks ainult nii palju, kui tal parasjagu vaja on (32). Ecoshi kauni naha jaoks vajalike toitainete kompleksis “Kuldjume” sisaldubki just beetakaroteen.

A-vitamiini allikad

Valmiskujul A-vitamiini kontsentratsioon on kõrgeim maksas, kalas, munas ja piimatoodetes. Enamik toidust saadavast A-provitamiinist pärineb lääneliku toitumise korral rohelistest lehtköögiviljadest, oranžidest ja kollastest köögiviljadest, tomatitest ning samuti ka nendest valmistatud toodetest, puuviljadest ja mõnedest taimeõlidest. A-vitamiini lisatakse regulaarselt osadele toitudele juurde ka tootjate poolt, sealhulgas piimale ja margariinile. Niisamuti võivad A-vitamiiniga rikastatud olla mõned teraviljatooted.

Umbes 65–80% Ameerika Ühendriikides ja ka teistes kõrge sissetulekuga riikides tarbitavast A-vitamiinist pärineb enamasti valmiskujul A-vitamiinist, samas kui provitamiin A on peamine vorm mida tarbitakse madala sissetulekuga riikides, kus inimeste toidulaud sisaldab suuremalt osalt taimseid toite. USA-s aga moodustavad laste ja noorukite seas umbes 34–40% toiduga saadavast A-vitamiinist näiteks hoopis A-vitamiiniga rikastatud toidud, mitte A-vitamiini looduslikud allikad (2).

Allolevalt on loetletud endas A-vitamiin ja provitamiin peitvad toidud ja nende A-vitamiini sisaldus portsjoni kohta. Loetelus toodud loomse päritoluga toidud sisaldavad peamiselt valmiskujul A-vitamiini, taimsed toidud provitamiini A ning loomsete ja taimsete koostisosade seguga toidud sisaldavad nii valmiskujul A-vitamiini kui ka provitamiini A (2).

A-vitamiin ja provitamiin A toidus (mikrogrammi (mcg) RAE portsjoni kohta):

• Veisemaks, pannil praetud, 85 grammi: 6582 mcg 
• Bataat, koos koorega küpsetatud, 1 terve: 1403 mcg 
• Spinat, külmutatud, keedetud, ½ tassi: 573 mcg 
• Porgand, toores, tükeldatud, ½ tassi: 459 mcg 
• Heeringas, Atlandi ookeani, marineeritud, 85 grammi: 219 mcg 
• Melon (Cantaloupe ehk kantaluupmelon), toores, ½ tassi: 135 mcg
• Juust, ricotta, osaliselt kooritud, ½ tassi: 133 mcg 
• Paprika, magus, punane, toores, ½ tassi: 117 mcg 
• Mango, toores, 1 terve: 112 mcg 
• Hommikusöögihelbed, rikastatud 10% A-vitamiiniga, 1 portsjon: 90 mcg 
• Muna, kõvaks keedetud, 1 suur: 75 mcg 
• Mustsilm-oad (lehmaherned), keedetud, 1 tass: 66 mcg 
• Aprikoosid, kuivatatud, vääveldatud, 5 aprikoosi: 63 mcg 
• Brokkoli, keedetud, ½ tassi: 60 mcg 
• Lõhe, keedetud, 85 grammi: 59 mcg 
• Tomatimahl, konserveeritud, ¾ tassi: 42 mcg 
• Jogurt, tavaline, madala rasvasisaldusega, 1 tass: 32 mcg 
• Tuunikala, õlis konserveeritud, nõrutatud, 85 grammi: 20 mcg
• Küpsetatud või konserveeritud oad, 1 tass: 13 mcg 
• Suvikõrvits, kõik sordid, keedetud, ½ tassi: 10 mcg 
• Kana, rinnaliha koos nahaga, ahjus küpsetatud, ½ rinnatükk: 5 mcg 
• Pistaatsiapähklid, kuivröstitud, 28 grammi: 4 mcg (2).

1 mcg RAE = 1 mcg retinooli, 2 mcg beetakaroteeni toidulisanditest, 12 mcg beetakaroteeni toidust, 24 mcg alfa -karoteeni või 24 mcg beeta-krüptoksantiini. Toite, mis annavad 20% või rohkem päevasest soovituslikust tarbimisest, peetakse rikkalikeks A-vitamiini allikateks. Tervislikule toitumisele aitavad aga kaasa ka need toidud, mis annavad päevasest soovituslikust tarbimisest madalama protsendi A-vitamiini.

A-vitamiini toidulisandid ja A-vitamiini imendumine toidulisanditest

A-vitamiin on nii eraldiseisvate toidulisanditena kui ka enamikus multivitamiinides sageli saadaval just retinüülatsetaadi, retinüülpalmitaadi, beetakaroteeni või nende kombinatsioonina. A-vitamiini kogused toidulisandites on väga erinevad, kuid levinuim on umbes 3000 mikrogrammi RAE. Multivitamiinides on A-vitamiin tavaliselt väiksemas koguses, sageli ligikaudu 750–1050 mcg RAE.

Valmiskujul A-vitamiini estrite imendumine on toidulisanditest ligikaudu 70–90% (nagu Ecoshi “Antioksüdantide kompleksi” puhul) ja beetakaroteeni oma 8,7–65% (nagu Ecoshi “Kuldjume” puhul) (2).

A-vitamiini puuduse levimus

Kuigi A-vitamiini puudus on arenenud riikides üsna harvaesinev, siis on see endiselt levinud paljudes arengumaades. Seda sageli just seetõttu, et vaesuse või traditsioonilise toitumise tõttu on piiratud juurdepääs toiduainetele, mis sisaldaksid just loomsetest toiduallikatest pärit valmiskujul A-vitamiini või toite, mis sisaldaksid A-provitamiini sisaldavaid karotenoide.

138-s madala ja keskmise sissetulekuga riigis tehtud rahvastikupõhiste küsitluste koondanalüüs näitas, et 2013. aastal oli A-vitamiini puudus 29% lastest vanuses 6 kuud kuni 5 aastat. Puuduste määr oli kõrgeim Sahara-taguses Aafrikas (48%) ja Lõuna-Aasias (44%). Lisaks kannatavad madala sissetulekuga riikides A-vitamiini puuduse käes umbes 10–20% rasedatest.

Piiratud uuringud näitavad, et A-vitamiini vaegust võib mõjutada ka geneetika. Nimelt on osadel inimestel teatud erinevused geenides, mis kehas beetakaroteeni A-vitamiiniks muutmise eest vastutavad ja see erinevus tingib ka A-vitamiini vaeguse (2).

A-vitamiini puuduse tunnused ja tagajärjed

A-vitamiini vaeguse kõige levinum kliiniline tunnus on kseroftalmia ehk silmade kuivus, mis tekib pärast seda, kui plasma retinoolisisaldus on vähenenud ja silma A-vitamiini varud on ammendunud. Silma võrkkesta madala rodopsiini taseme tõttu on seega esimene märk A-vitamiini puudusest just kanapimedus ehk nägemisvõimetus väheses valguses või pimeduses. Kseroftalmia mõjutab ka sarvkesta ja võib lõpuks viia püsiva pimedaksjäämiseni. Laste seas on A-vitamiini puudus üks peamisi ennetatava pimeduse põhjuseid.

Kroonilist A-vitamiini puudust on seostatud ka kopsude ebanormaalse arengu, hingamisteede haiguste (nt kopsupõletiku) ning suurenenud aneemia (kuna A-vitamiin on teadaolevalt oluline ka raua ainevahetuses) riskiga.

Kroonilise A-vitamiini vaeguse teine ​​​​mõju on suurenenud infektsioonide (eriti leetrite ja infektsiooniga seotud kõhulahtisuse) raskusaste ja ka infektsioonidesse suremuse risk. Näiteks 2013. aastal suri A-vitamiini vaeguse tagajärjel madala ja keskmise sissetulekuga riikides kõhulahtisuse 11 200 ja leetrite tõttu 94 500 last. Rohkem kui 95% A-vitamiini vaegusest tingitud surmajuhtumitest leidis aset Sahara-taguses Aafrikas ja Aasias, kus A-vitamiini puudus põhjustas 2% kõigist alla 5-aastaste laste surmajuhtumitest (2).

A-vitamiini puuduse esmased tunnused on seega:

• nägemisraskused pimedas või hämaras ehk kanapimedus (nüktaloopia);
• sarvkesta või silmavalgete kuivus (kseroftalmia);
• Bitot’ laigud silmavalgetes (Bitot’ laigud on keratiini kogunemine inimese silmade sidekesta pealiskihile. Need ovaalse, kolmnurkse või ebakorrapärase kujuga laigud on seotud sarvkesta kuivamisega).
• sarvkesta haavandid;
• hägune sarvkest (Keratomalacia) (2, 3).

Kui neid sümptomeid A-vitamiini tarbimisega ei ravita, võivad need nägemisele põhjustada pöördumatuid kahjustusi (2, 3).

A-vitamiini puuduse riskitegurid ja riskigrupid

Kõige tõenäolisemalt saavad A-vitamiini liigselt vähestes kogustes kätte allolevad inimrühmad:

• Enneaegsed imikud. Enneaegsetel imikutel on maksas sündides madalad A-vitamiini varud ja nende retinooli kontsentratsioon plasmas jääb sageli madalaks ka kogu esimese eluaasta jooksul. Seega on A-vitamiini vaegusega enneaegsetel imikutel suurem risk ka silmaprobleemide ja krooniliste kopsuhaiguste tekkeks. Kõrge sissetulekuga riikides on kliiniline A-vitamiini puudus väikelastel siiski haruldane ja seda esineb enamasti vaid malabsorptsioonihäiretega inimestel.
• Imikud, lapsed ning rasedad ja imetavad emad madala ja keskmise sissetulekuga riikides. Rasedad vajavad A-vitamiini loote kasvuks ja kudede säilitamiseks ning oma ainevahetuse toetamiseks. Seetõttu peavad lapseootel emad seda vitamiini manustama kindlasti piisavates kogustes. Piisava A-vitamiini tarbimisega imetavate naiste rinnapiim sisaldab ka piisavas koguses A-vitamiini, et rahuldada imiku vajadusi esimese 6 elukuu jooksul. Kuid A-vitamiini vaegusega naistel ei piisa rinnapiima A-vitamiini sisaldusest selleks, et ainult rinnaga toidetavad imikud saaksid seda oma A-vitamiini varude säilitamiseks kätte piisavalt. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on A-vitamiini puudus ligikaudu 190 miljonil eelkooliealisel lapsel (üks kolmandik kõigist selle vanuserühma lastest), peamiselt Aafrikas ja Kagu-Aasias. Seetõttu on neil suurem risk haigestuda nägemiskahjustustesse ning lapsepõlves esinevatesse nakkustesse nagu leetrid ja kõhulahtisust põhjustavad infektsioonid. Niisamuti on Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul A-vitamiini puudusest tingitud kseroftalmia (silmade kuivus) 9,8 miljonil rasedal (15% kõigist rasedatest) üle maailma, enamasti aga just madala ja keskmise sissetulekuga riikides.
• Tsüstilise fibroosiga inimesed. Kuni 90% tsüstilise fibroosiga inimestest on pankrease puudulikkus, mis suurendab nende rasvade imendumisraskustest tingitud A-vitamiini vaeguse riski. Austraalias ja Hollandis tehtud uuringud näitavad, et A-vitamiini puudus on  2–13% tsüstilise fibroosiga lastest ja noorukitest. Selle tulemusena hõlmab tsüstilise fibroosi standardravi elukestvat ravi A-vitamiini (USA-s ja Austraalias on soovitatav päevane kogus 750 mcg RAE kuni 3000 mcg RAE, sõltuvalt vanusest) ning teiste rasvlahustuvate vitamiinide ja pankrease ensüümidega. 
• Alkoholi liigtarvitajad. Alkohoolikutel võib A-vitamiini vaegus tuleneda tsingivaegusest. Nimelt võib tsirroosi korral tekkida A-vitamiini puudus just tsingipuudusest tingitud maksa mobilisatsiooni kahjustuse või maksas tsingi puudumise tõttu.
• Seedetrakti häiretega inimesed. Ligikaudu veerandil Crohni tõve ja haavandilise koliidiga lastest on A-vitamiini puudus. Nende häiretega täiskasvanutel, eriti aga neil, kellel on häire olnud mitu aastat, on samuti suurem A-vitamiini vaeguse risk. Kuigi mõned tõendid toetavad sellise seisundiga inimestel A-vitamiini toidulisandite kasutamist, on teised uuringud leidnud, et toidulisanditest ei ole kasu. Niisamuti on A-vitamiini puudus mõnedel äsja diagnoositud tsöliaakiaga lastel ja täiskasvanutel. Selle puuduse võib kõrvaldada (kuid mitte alati) gluteenivaba dieet.
• Alatoitumus.
• Maksahäired, mis mõjutavad vitamiinide säilitamist.
• Teised haigused nagu tsöliaakia, krooniline kõhulahtisus, krooniline pankreatiit, sapijuhade ummistus. Nimetatud seisundid häirivad soolestiku võimet omastada rasvu ja vitamiine.
• Tsingi- või rauapuudus. Kuna need mineraalid on A-vitamiiniga seoses, siis võib A-vitamiini imendumist häirida ka tsingi– või rauapuudus.
• Kõhuõõneoperatsiooni läbinud inimesed. A-vitamiini puudus võib tekkida ka neil, kes on läbinud peensoole šunteerimise operatsiooni, bariaatrilise operatsiooni või soole- või kõhunäärme operatsiooni (2, 3, 4).

A-vitamiini tervisekasud

A-vitamiin osaleb immuunfunktsioonis, rakkude kommunikatsioonis, kasvus ja arengus ning on kriitilise tähtsusega ka nägemise seisukohalt, kuna on silma sisenevale valgusele reageeriva rodopsiini – võrkkesta valgustundliku valgu – oluline komponent. Kuna A-vitamiin toetab rakkude kasvu ja diferentseerumist, mängib see määramatult olulist rolli ka südame, kopsude, silmade ja teiste organite normaalses moodustumises ja korrashoius. Lühidalt on A-vitamiini tervisekasud järgmised:

1. Aitab kaasa normaalsele rauaainevahetusele.
2. Aitab hoida limaskesti normaalsena.
3. Aitab hoida nahka normaalsena.
4. Aitab hoida normaalset nägemist.
5. Aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.
6. Osaleb rakkude spetsialiseerumise protsessis (1).

A-vitamiin ehk retinool ja tema taimsed eelkäijad karotenoidid nagu beetakaroteen on meie jaoks asendamatu tähtsusega. Koos oma mitte-aktiivsete eelkäijatega, mis kehas akttivseks A-vitamiiniks muudetakse ei toeta see vitamiin mitte ainult meie nägemist, vaid tugevdab ka immuunsüsteemi, hoiab nooruslikuna sinu naha ja soodustab ka rakkude kasvu. Allolevalt aga kõigest juba lähemalt.

1. A-vitamiin aitab hoida normaalset nägemist ja kaitseb silmi kanapimeduse ning vanusega seotud nägemislanguse eest

A-vitamiin on sinu nägemise säilitamiseks lausa hädavajalik, sest seda vitamiini on vaja silma tabava valguse muundamiseks elektriliseks signaaliks, mida ajju saata ning ka pimedas nägemise jaoks.

Nagu siin loos ka varem mainisime, siis A-vitamiini vaeguse üks esimesi sümptomeid võibki olla just kanapimedus (nüktaloopia) ehk võimetus näha hämaras või pimedas. Kanapimedust põdevad inimesed näevad päeva jooksul ikka normaalselt, kuid pimeduses on nende nägemine halvenenud, kuna nende silmadel on raskusi vähesema valguse vastuvõtmisega.

Kanapimedus tekib A-vitamiini vaegusega inimestel seepärast, et just see vitamiin on pigmendi rodopsiini põhikomponent. Retinool (A-vitamiini metaboliit) ühineb opsiiniga (silma võrkkesta pigment), moodustades rodopsiini. Rodopsiini ehk nägemispurpur on kemikaal, mis aitab pimedas nägemise korral. Seda leidub sinu silma võrkkestas ja see on valguse suhtes äärmiselt tundlik (24).

Lisaks kanapimeduse ennetamisele võib piisava koguse A-vitamiini tarbimine aeglustada ka eaga kaasnevat nägemise halvenemist. Näiteks on vanusega seotud kollatähni kärbumine ehk maakuli degeneratsioon arenenud maailmas peamine pimeduse põhjus. Kuigi selle täpne põhjus pole teada, arvatakse, et see on võrkkesta rakukahjustuse tagajärg, mis on tingitud oksüdatiivsest stressist (7, 8).

Ühe uuringu tulemused näitasid aga, et antioksüdantide tarbimine (sealhulgas beetakaroteeni) üle 50-aastastele inimeste seas, kellel on mõningane nägemise degeneratsioon, vähendas nende kaugelearenenud kollatähni degeneratsiooni tekkeriski 25% (9). Teises ülevaates leiti aga, et beetakaroteeni toidulisandid üksi kollatähni kärbumisest tingitud nägemise langust edasi ei lükka, ega hoia seda ka ära (10).

Piisavas koguses A-vitamiini tarbimine hoiab ära kanapimeduse tekke ja võib aidata aeglustada ka vanusega seotud nägemise halvenemist. Ecoshi valikust leiad valmiskujul A-vitamiini “Antioksüdantide kompleksi” koostises ja beetakaroteenina “Kuldjume” koostises.

2. A-vitamiin aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele

A-vitamiin mängib ääretult olulist rolli ka sinu keha loomuliku kaitsevõime säilitamisel. See hõlmab näiteks sinu silmade, kopsude, soolestiku ja suguelundite limaskestade barjääre, mis aitavad baktereid ja muid nakkustekitajaid kinni püüda.

A-vitamiin on osaline ka valgete vereliblede moodustumises ja toimimises, mis aitavad kokku koguda ja puhastada vereringest baktereid ja muid patogeene. See tähendab, et A-vitamiini puudus võib suurendada sinu vastuvõtlikkust infektsioonidele ja aeglustada haigeks jäämise korral ka paranemist (12, 13).

Tõepoolest, riikides, kus on levinud nakkused nagu leetrid ja malaaria, vähendab A-vitamiini vaeguse korrigeerimine lastel ka nendesse haigustesse suremise riski (14).

Piisav A-vitamiini sisaldus toidus aitab sinu immuunsüsteemi tervena hoida ja sel paremini toimida. Kui sinu igapäevane menüü ei sisalda piisavas koguses A-vitamiini, siis saad seda juurde tarbida ka toidulisandina.

3. A-vitamiin aitab hoida normaalsena sinu nahka ja võib vähendada ka akne riski

A-vitamiin hoiab ära naha kuivamise ning mängib naha tervises mitmeid teisigi olulisi ja mitmekesiseid rolle. Allolevalt selle vitamiini funktsioonid naha tervises sinuni ka toome.

3.1. A-vitamiin ja akne

Akne on krooniline põletikuline nahahaigus mille korral tekivad valulikud punnid ehk vistrikud ja mustad täpid kõige sagedamini just näol, seljal ja rinnal. Vistrikud tekivad kui rasunäärmed on ummistunud surnud nahakudedest ja rasust. Rasunäärmed asuvad naha juuksefolliikulites ja toodavad rasu – õlist ja vahajas ainet, mis hoiab sinu naha niisutatu ja veekindlana.

Kuigi akne punnid on füüsiliselt kahjutud, võib akne avaldada tõsist mõju inimeste vaimsele tervisele ja põhjustada ka madalat enesehinnangut, ärevust ja ka depressiooni (15).

On oletatud, et kuna A-vitamiini puudus põhjustab juuksefolliikulites sellise valgu nagu keratiini ületootmist, siis võib see muuta surnud naharakkude eemaldamise karvanääpsudest raskemaks, põhjustada ummistusi ja seeläbi suurendada ka akne tekkeriski (16, 17). Seetõttu kasutatakse akne ravis tihti ka A-vitamiinil põhinevad ravimeid (19, 20). A-vitamiini täpne roll akne tekkes ja ravis on aga endiselt ebaselge (18).

3.2. A-vitamiin ja haavad

A-vitamiini puudus on seotud nõrgenenud immuunsüsteemi ja ka aeglasema haavade paranemisega. Ühes uuringus vaadeldi näiteks seda, kuidas mõjutab tursamaksaõli (mis sisaldab A-vitamiini) haavade paranemist A-vitamiini puudusega rottidel ja ilma vaeguseta rottidel. A-vitamiini puudusega rottidel paranesid tursamaksaõliga töödeldud haavad kiiremini kui töötlemata haavad. Samuti kiirendas rottidel haavade paranemist selle suukaudne manustamine, kuid seda siiski vähemal määral kui lokaalne pealekandmine. 

Ilma A-vitamiini puuduseta rottidel tursamaksaõli pealekandmine haavade paranemise kiirust ei mõjutanud. Kuigi ei olnud kindlaks tehtud, et just tursamaksaõlis olev A-vitamiin oli see, mis haavade paranemist kiirendas, näitasid uuringu autorid, et linaseemneõli, mis on samuti rikas oluliste rasvhapete poolest, ei mõjutanud haavade paranemist kummalgi juhul.

A-vitamiin mõjutab ka haavade paranemist steroidravi kontekstis. Kui põletikuvastaseid steroide manustatakse suurtes või mõõdukates annustes esimese kahe kuni kolme päeva jooksul pärast vigastust, vähendavad need kirurgiliste haavade paranemise kiirust. Haavatud kudedes stimuleerib A-vitamiin aga epidermise ringlust, suurendab epiteeli taastamise kiirust ja taastab ka epiteeli struktuuri (11, 21).

3.3. Fotovananemine

Fotovananemise kliinilisteks tunnusteks on peened ja jämedad kortsud, laiguline hüperpigmentatsioon, aktiinilised keratoosid (karedad piirkonnad nahal), tedretähnid, karedus, telangiektaasia (veresoonte ja kapillaaride laienemine) ja naha tuhmus. Need tunnused peegeldavad muutusi nii epidermises kui ka pärisnahas päikesele eksponeeritud nahapindades.

Paikselt pealekantavad retinoidid parandavad fotokahjustatud naha peeneid kortse, siledust ja hüperpigmentatsiooni. Need kutsuvad esile mitmeid histoloogilisi muutusi nii epidermises kui ka pärisnahas ning arvatakse, et täheldatud kliiniliste paranemiste aluseks on just muutused, mis on seotud naha koostisesse kuuluva kollageeniga. Nii kliinilised kui ka histoloogilised nahaparameetrid taastuvad algtasemele pärast retinoidide paikse manustamise lõpetamist, seega on retinoidide põhjustatud paranemise säilitamiseks vajalik pikaajaline hooldusrežiim (21).

3.4. Fotokaitse

Lisaks teadaolevale rollile fotokahjustatud naha ravis võib eeltöötlus retinoididega ultraviolettkiirgusest (UV) põhjustatud kahjustusi ka ennetada.

Ultraviolettkiirgus kahjustab nahka paljude mehhanismide kaudu. Üks viis, kuidas UV-kiirgus fotokahjustustele kaasa aitab, on nende radade moduleerimine, mis mõjutavad naharakkudes kollageeni homöostaasi. Lihtustatult, ultraviolettkiirgus aktiveerib valgu AP-1, mis suurendab ensüümide tootmist, mis lõhuvad nahas kollageeni ja fibrilliini. Kollageen on põhiline ehitusmaterjal millest on tehtud sinu nahk, lihased, luud, kõõlused ja sidemed. Seda leidub ka sinu elundites, veresoontes ja soole limaskestas. Kollageeni kohta saad täpsemalt edasi lugeda siit. Fibrilliin on aga glükoproteiin, mis on oluline sidekoes leiduvate elastsete kiudude moodustamiseks.

Ühes väikeses uuringus võrreldi näiteks kuue täiskasvanu nahaproove, neid mis olid kiiritatud UVB-kiirgusega ja neid, mis ei olnud kiiritatud. Proove võeti enne ja pärast ravi at-RA-ga (retinoehappe tüüp). Uuringus suurendas UVB-kiirgus teatud valkude (AP-1, mida ka varem mainisime ja NF-kappa-B) seondumist DNA-ga, mis omakorda suurendas nahas kollageeni lagundavate ensüümide tootmist ja aktiivsust. Ravi at-RA-ga vähendas aga UVB-kiirguse mõju, vähendades kollageeni lagundavate ensüümide tootmist ja aktiivsust lausa 50-80%.

Teises uuringus võeti aga nahaproovid 59 inimeselt, kes olid saanud tretinoiini (tretinoiin on retinoid ja retinoidid on keemiliste ühendite klass, mis on A-vitamiini looduslikud derivaadid või on sellega keemiliselt sarnased) või platseebot 48 tundi enne UV-kiirgust. UV-kiirgus, mis oli võrdne 5-15 minutilise päikese käes viibimisega, ei põhjustanud naha punetust, kuid suurendas kolme maatriksit lagundava ensüümi (kollagenaas, želatinaas ja stromelüsiin) tootmist. Tretinoiin vähendas nende ensüümide tootmist ja aktiivsust 70-80%.

Kokkuvõttes näib, et retinoidid aitavad kaitsta nahka UV-kiirguse põhjustatud kahjustuste eest, takistades teatud signaaliradade aktiveerimist, mis kahjustavad nahas kollageeni (21).

Selsamal põhjusel, et A-vitamiin nahka päikesest põhjustatud fotokahjustuste ja enneaegse vananemise eest kaitseb – sisaldub see ka Ecoshi kauni naha kaitseks ja toetuseks mõeldud toitainetekompleksis “Kuldjume“.

4. A-vitamiin osaleb rakkude spetsialiseerumise protsessis ning soodustab tervislikku kasvu ja paljunemist

Kõigepealt, mida tähendab, et rakk on spetsialiseerunud? Nimelt, alles siis kui rakk on spetsialiseerunud, on tal tekkinud ainulaadsed struktuurid, mis võimaldavad tal kehas ka oma ettenähtud funktsiooni täita. Kõik rakud saavad alguse tüvirakkudest, millest võib saada palju muud tüüpi rakke. Spetsialiseerumiseks läbivad nad protsessi, mida nimetatakse diferentseerumiseks. Spetsialiseerunud rakud hõlmavad näiteks punaseid vereliblesid, munarakke, spermarakke, naharakke, närvirakke, lihasrakke jne.

A-vitamiin on seega kriitilise tähtsusega ka nii meeste kui naiste terve reproduktiivsüsteemi säilitamiseks ning embrüote normaalse kasvu ja arengu tagamiseks raseduse ajal. Ka uuringud loomadega, kus on vaadeldud A-vitamiini tähtsust isaste paljunemisel, on näidanud, et A-vitamiini puudus blokeerib spermarakkude arengut ja põhjustab seeläbi ka viljatust. Samuti on loomkatsed näidanud, et A-vitamiini vaegus võib reproduktiivsust mõjutada naistes seas, vähendades munaraku kvaliteeti ja mõjutades ka munaraku siirdumist emakasse (33, 34).

Rasedate naiste puhul osaleb A-vitamiin ka sündimata lapse paljude peamiste elundite ja struktuuride, sealhulgas luustiku, närvisüsteemi, südame, neerude, silmade, kopsude ja kõhunäärme kasvus ja arengus. Siiski on raseduse ajal liigne A-vitamiini tarvitamine kasvavale lapsele ohtlik (35, 36).

Seetõttu soovitavad paljud tervishoiuasutused naistel raseduse ajal A-vitamiini kontsentreeritud koguseid sisaldavaid toite, nagu pasteet ja maks pigem vältida.

Piisav kogus A-vitamiini toidus on oluline reproduktiivtervise ja imikute tervisliku arengu jaoks raseduse ajal.

5. A-vitamiin aitab kaasa normaalsele rauaainevahetusele

Üks mis kindel, A-vitamiin on tugevasti seotud rauaga ja seega kahjustab A-vitamiini puudus ka raua ainevahetust. Rauapuudus on muuseas ka üks levinumaid toitumisprobleeme, mis mõjutab inimesi kogu maailmas. Arvestades probleemi ulatust, on A-vitamiini ja raua taseme koostoimeid ka rohkesti uuritud.

Siiski on A-vitamiini täpne mõju ja mehhanismid kuidas see raua metabolismi reguleerib siiani ebaselge ja kindel on vaid see, et  A-vitamiini tarbimine A-vitamiini vaeguse korral võib vähendada ka rauavaegusaneemiat (22, 23).

6. Vitamiin A aitab hoida normaalsena limaskesti

A-vitamiin on oluline kasvutegur kogu elu jooksul ning see aitab kasvatada ja säilitada ka limaskestade kudesid. Limaskest on pehme kude, mis vooderdab kehaosi ja organeid seede-, hingamis- ja reproduktiivsüsteemides (24).

Limaskestadega kehaõõnsused hõlmavad sinu:

• Ninasõõrmeid
• Suud
• Kõri
• Kõrvu
• Suguelundeid
• Pärakut

Limaskestaga vooderdatud õõnsate elundite hulka kuuluvad:

• Söögitoru
• Kopsud
• Magu
• Sooled
• Põis
• Emakas

A-vitamiin Ecoshi valikus

1. Naha kaitseks ja päevitunud jume soodustamiseks mõeldud toitainetekompleks “Kuldjume”

A-vitamiini peidab endas päikesesõprade jaoks mõeldud toitainetekompleks “Kuldjume“, mille kaks kapslit sisaldavad seda nahavitamiini beetakaroteenina lausa 300% sinu päevasest A-vitamiini vajadusest. 

Kuldjume sobib enim just neile, kes soovivad soodustada naha kiiremat pigmenteerumist, oma naha päevitunud jumet kauem säilitada ning päevitades nahka ka liigse päikese ja teiste kahjulike välismõjutuste eest kaitsta.  

Selles tootes on igal vitamiinil, mineraalainell ja muul koostisosal sinu naha tervises mängida oma asendamatult tähtis roll. Antioksüdantse toime tõttu aitavad viinamarjaseemne ekstrakt ja luteiin võidelda naharakkude kahjustumise ja enneaegse vananemise vastu.

Nahka aitavad normaalsena hoida ja seda vananemise eest kaitsta ka tootes sisalduvad vitamiinid A, B2, B3 ja E. C-vitamiin on aga abiks kauni naha jaoks olulise kollageeni moodustumisele ja tsink aitab kehas kaasa A-vitamiini normaalsele ainevahetusele. Samuti aitab viimane ka nahka normaalsena hoida. Beetakaroteen toetab jälle rakkude uuenemist ja arengut. Vask aga soodustab naha normaalset pigmentatsiooni. 

Kuldjume toime:

• kaitseb nahka väliste mõjutuste ehk erinevate keskkonnategurite ja seeläbi ka kiirema vananemise eest;
• soodustab naha kiiremat pruunistumist;
• toetab naha pikemaajalist pigmentatsiooni;
• kiirendab taastumist päikesekahjustustest;
• on antioksüdantse ehk rakke kaitsva toimega. 

Vitamiinide, mineraalide ja teiste toitainete sisaldus Kuldjume kahes kapslis:

• Viinamarjaseemne ekstrakt (Vitis vinifera L. 120:1 ekstrakt): 540 mg
• L-türosiin: 200 mg
• C-vitamiin (kaltsium-L-askorbaat): 80 mg
• Vitamiin B2 (naatriumriboflaviin-5′-fosfaat): 34 mg
• Vitamiin B3 (nikotiinamiid): 30 mg
• E-vitamiin (D-α-tokoferüülhappesuktsinaat): 12 mg α-TE
• Beetakaroteen (A-vitamiini allikas): 12 mg, mis vastab A vitamiinile: 2400 μg RE
• Tsink (tsinkdiglütsinaat): 10 mg
• Vask (vaskglükonaat): 2 mg
• Luteiin (kõrge peiulille Tagetes erecta L. ekstraktist): 2 mg
• Hüaluroonhape (naatriumhüaluronaat): 1 mg

Kuidas tarvitada: 

Võta päevas koos toiduga 1-2 kapslit.

“Kuldjume” sobib enim just neile, kes soovivad soodustada naha kiiremat pigmenteerumist, oma naha päevitunud jumet kauem säilitada ning päevitades nahka ka liigse päikese ja teiste kahjulike välismõjutuste eest kaitsta, mis peeneid kortsukesi ja teisi naha vananemise ilminguid põhjustavad. 

2. Antioksüdantide kompleks

Ecoshi igal ajal – eriti aga just stressirohketel ning kevadistel ja sügisestel perioodidel tarvitamiseks sobiva “Antioksüdantide kompleksi” 2 kapslit sisaldavad A-vitamiini 88% (700 μg RE) kogu sinu kehale vajalikust päevasest kogusest. 

Peale selle sisaldab see toitainete kompleks teisigi rakkude kaitsjaid ning keha vananemisprotsesside vastu võitlejaid ehk antioksüdante nagu C-vitamiini, E-vitamiin, tsinki, seleeni ja viinamarjaseemne ekstrakti. Selliste jõuliste vitamiinide ja mineraalide kooslus teeb antioksüdantide kompleksist rakkude kaitsmises ja vananemise edasilükkamises ühe ülimalt väärtusliku abilise. 

Antioksüdantide kompleksi toime: 

• aitab kaitsta sinu rakke oksüdatiivse stressi ehk vabade radikaalide ülekaalu eest, mis rakkude kahjustumiseni viib (vabade radikaalide ülekaalu põhjustavad tubakasuits, alkohol, reostunud õhk ja muud keskkonnamürgid, stress, kroonilised haigused, kantserogeene sisaldavate toiduainete söömine ning osad ravimid);
• soodustab immuunsüsteemi normaalset talitlust;
• aitab kaasa normaalsele kognitiivsele talitlusele ja DNA-sünteesile;
• aitab kaasa normaalsele energiavahetusele;
• toetab närvisüsteemi normaalset talitlust;
• toetab ka südame ja veresoonkonna tervist.

Vitamiinide, mineraalainete ja muude taimsete toitainete sisaldus antioksüdantide kompleksi kahes kapslis:

• C-vitamiin (kaltsium L-askorbaat ja L-askorbüül-6-palmitaat): 400 mg
• Viinamarjaseemne ekstrakt: 160 mg
• E-vitamiin  (D-α-tokoferüülhappesuktsinaat): 60 mg α-TE
• Luteiin: 20 mg
• Tsink (tsinkdiglütsinaat): 20 mg
• A-vitamiin (retinüülpalmitaat): 700 μg RE
• Seleen  (L-selenometioniin): 150 μg

Kuidas tarvitada: 

Võta päevas koos rasvu sisaldava toiduga 1-2 kapslit. 

“Antioksüdantide kompleksis” sisalduv jõuliste toitainete kooslus turgutab sinu immuunsüsteemi ning aitab kaitsta rakke ja kudesid vabadest radikaalidest põhjustatud kahjustuste eest.

Liigse A-vitamiini tarvitamise kõrvalmõjud ja koostoime ravimitega

Liigse A-vitamiini tarvitamise kõrvalmõjud

Kuna A-vitamiin on rasvlahustuv, säilitab keha selle liigsed kogused peamiselt maksas. Seal võib aga A-vitamiini tase kiiresti kogunema hakata.

• Ühe või mitmekordne väga suurte annuste tarbimine. A-vitamiini toksilisus, mida nimetatakse ka hüpervitaminoosiks A, ilmneb päevade või nädalate jooksul pärast seda, kui inimene on neelanud ühe väga suure annuse (või mitu) A-vitamiini, mis ületab päevast soovitatud kogust enam kui saja kordselt. Sellest tulenevad nähud ja sümptomid hõlmavad tavaliselt tugevat peavalu, nägemise hägustumist, iiveldust, pearinglust, lihasvalu ja koordinatsiooniprobleeme. Rasketel juhtudel võib tserebraalse seljaaju vedeliku rõhk tõusta, mis põhjustab uimasust ja lõpuks koomat või tõsisemaidki tagajärgi. Isegi üks suur annus – üle 200 000 mikrogrammi – võib põhjustada:
  • iiveldust;
  • oksendamist;
  • vertiigot (vertiigo ehk peapööritus on haiguslik aisting, mille käigus tajub inimene reaalsuses mitteesinevat kõikumist, pöörlemist, vajumist jms);
  • hägust nägemist (2).
• Regulaarne suurte annuste tarbimine. Krooniline hüpervitaminoos A ehk regulaarne suurte annuste tarbimine võib põhjustada naha kuivust, valulikke lihaseid ja liigeseid, väsimust, depressiooni ja kõrvalekaldeid maksaanalüüsi tulemustes. Suukaudsete A-vitamiini toidulisandite pikaajaline võtmine rohkem kui 3000 mikrogrammi päevas võib põhjustada:
  • luude hõrenemist;
  • maksakahjustusi;
  • peavalu;
  • kõhulahtisust;
  • iiveldust;
  • nahaärritust;
  • valu liigestes ja luudes;
  • sünnidefekte (2).
• Valmiskujul A-vitamiini kogutarbimine üle UL-i (sealhulgas naharaviks mõeldud toodete) rasedatel. Valmiskujul A-vitamiini kogutarbimine (sealhulgas sünteetiliste retinoolide suured annused), mis ületab UL-i ehk maksimaalset päevast ohutut kogust, samuti mõned paikse ravina kasutatavad retinoidravimid (nt isotretinoiin, mida kasutatakse raske akne raviks ja etretinaat, raske psoriaasi ravim) võib põhjustada kaasasündinud sünnidefekte. Need sünnidefektid võivad hõlmata silma, kolju, kopsude ja südame väärarenguid. Seepärast soovitavad eksperdid rasedatel naistel ning imetavatel emadel mitte tarbida A-vitamiini toidulisandeid suurtes annustes (üle 3000 mcg RAE (10 000 IU) päevas). Niisamuti tuleks vältida maksa ja maksast valmistatud tooteid.
• Pikaajalise liigse beetakaroteeni tarvitamine. Erinevalt valmiskujul A-vitamiinist ei ole beetakaroteen teratogeenne (väärarenguid põhjustav) ega tekita ka reproduktiivtoksilisust. Pikaajalise liigse beetakaroteeni kõige levinum mõju on karotenodermia. Karotenodermia on kahjutu seisund, mille puhul nahk muutub lihtsalt kollakasoranžiks ja seda saab tagasi pöörata, kui lõpetada beetakaroteeni tarbimine. Osades uuringutes on aga leitud, et suurtes kogustes beetakaroteeni (20 – 30 mg/päevas) tarbimine koos E-vitamiiniga (50 mg/päevas) või ilma, võib pika aja jooksul suurendada suitsetajate ja endiste suitsetajate seas kopsuvähi ja isheemilise südamehaiguse riski (2).

A-vitamiini koostoime ravimitega

A-vitamiin omab osade ravimitega potentsiaalset koostoimet. Lisaks võivad mitut tüüpi ravimid A-vitamiini taset ka negatiivselt mõjutada. Allpool on toodud mõned näited ravimitest, millede tarvitamise korral peaksid enne A-vitamiini lisaks võtmist eelnevalt nõu pidama oma tervishoiuteenuse osutajaga.

• Orlistat (Alli, Xenical). Orlistat (kaalulangusetuse ravi), mis takistab rasvade omastamist, võib vähendada kehas ka A-vitamiini, teiste rasvlahustuvate vitamiinide ja beetakaroteeni imendumist, mille tulemuseks on mõnedel inimestel lõpuks veres madal A-vitamiini tase. Seepärast soovitavad Alli ja Xenicali tootjad orlistati tarbivatel inimestel võtta multivitamiinipreparaate, mis sisaldavad A-vitamiini ja beetakaroteeni ning ka muid rasvlahustuvaid vitamiine.
• Retinoidid. Mitmeid A-vitamiinist saadud sünteetilisi retinoide kasutatakse suu kaudu ka retseptiravimina. Näited hõlmavad psoriaasiravi atsitretiini (Soriatane) ja beksaroteeni (Targretin), mida kasutatakse T-rakulise lümfoomi nahamõjude raviks. Retinoidid võivad suurendada A-hüpervitaminoosi riski, kui neid võetakse koos A-vitamiini toidulisanditega. 
• Antikoagulandid. A-vitamiini toidulisandite suukaudne kasutamine nende verehüüvete ennetamiseks kasutatavate ravimite võtmise ajal võib suurendada verejooksu riski.
• Beksaroteen (Targretin). A-vitamiini toidulisandite võtmine selle paikse vähiravimi kasutamise ajal suurendab ravimi kõrvaltoimete, nagu sügeleva ja kuiva naha riski.
• Hepatotoksilised ravimid. Suures annuses A-vitamiini toidulisandite tarbimine võib põhjustada maksakahjustusi. A-vitamiini toidulisandite suurte annuste kombineerimine teiste maksa kahjustavate ravimitega võib suurendada maksahaiguse riski (2, 5).

Kokkuvõtteks

A-vitamiin on sinu tervise jaoks määramatult oluliste rasvlahustuvate ja asendamatute ühendite rühma üldine nimetus. A-vitamiini ühendeid leidub nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes ning neid on kahel erineval kujul: valmiskujul A-vitamiin ja provitamiin A.

Valmiskujul A-vitamiin on tuntud kui vitamiini aktiivne vorm, mida keha saab kohe kasutada sellisel kujul nagu see on. Seda leidub loomsetes toodetes, sealhulgas elundilihas nagu maksas, looma- ja sealihas, kanas, kalas ja piimatoodetes, ning see sisaldab ühendeid nagu retinooli, retinali ja retinoehapet.

Provitamiin A karotenoidid – alfa-karoteen, beetakaroteen ja beeta-krüptoksantiin – on aga taimedes leiduva vitamiini mitteaktiivsed vormid. Ega need vormid seepärast halvemad pole, need lihtsalt muudetakse aktiivseks A-vitamiini vormiks alles sinu kehas. Nii saabki näiteks beetakaroteenist peensooles hoopis retinool (A-vitamiini aktiivne vorm). 

A-vitamiin on sinu kehas vajalik paljude protsesside jaoks, sealhulgas terve nägemise säilitamiseks, immuunsüsteemi normaalse funktsiooni tagamiseks, rakkude spetsialiseerumiseks, limaskestade säilitamiseks, raua ainevahetuseks ja ka kauni naha jaoks. Liiasuse korral võib aga valmiskujul A-vitamiin ohtlik olla ja seda eriti raseduse ajal. Ecoshi valikust leiad just parasjagu piisavas ja mitte liiases koguses A-vitamiini “Kuldjume” ja “Antioksüdantide kompleksi” koostises.

NB! Ülitundlikkuse puhul mõne siinses loos toodud koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autor: Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad:

1. Määrus – 432/2012 – EN – EUR-Lex (europa.eu)
2. Vitamin A and Carotenoids – Health Professional Fact Sheet (nih.gov)
3. Vitamin A Deficiency – Symptoms, Causes amd Treatment | MedPark Hospital
4. pi :: Psychiatry Investigation
5. Vitamin A – Mayo Clinic
6. 6 Health Benefits of Vitamin A, Backed by Science (healthline.com)
7. Intakes of Lutein, Zeaxanthin, and Other Carotenoids and Age-Related Macular Degeneration During 2 Decades of Prospective Follow-up – PubMed (nih.gov)
8. The role of oxidative stress in the pathogenesis of age-related macular degeneration – PubMed (nih.gov)
9. A randomized, placebo-controlled, clinical trial of high-dose supplementation with vitamins C and E, beta carotene, and zinc for age-related macular degeneration and vision loss: AREDS report no. 8 – PubMed (nih.gov)
10. Antioxidant vitamin and mineral supplements for preventing age-related macular degeneration – PubMed (nih.gov)
11. The Role of Vitamin A in Wound Healing – PubMed (nih.gov)
12. Increased risk of respiratory disease and diarrhea in children with preexisting mild vitamin A deficiency – PubMed (nih.gov)
13. Vitamin A, infection, and immune function – PubMed (nih.gov)
14. Induction of cellular and molecular immunomodulatory pathways by vitamin A and Flavonoids – PMC (nih.gov)
15. The psychosocial impact of acne, vitiligo, and psoriasis: a review – PubMed (nih.gov)
16. Significance of diet in treated and untreated acne vulgaris – PubMed (nih.gov)
17. Role of Diet in Dermatological Conditions (longdom.org)
18. Phrynoderma: a manifestation of vitamin A deficiency?… The rest of the story – PubMed (nih.gov)
19. Low-dose Vitamin “A” Tablets–treatment of Acne Vulgaris – PMC (nih.gov)
20. The use of isotretinoin in low doses and unconventional treatment regimens in different types of acne: a literature review – PMC (nih.gov)
21. Vitamin A and Skin Health | Linus Pauling Institute | Oregon State University
22. Interrelations between Iron and Vitamin A—Studied Using Systems Approach – PMC (nih.gov)
23. Vitamin A supplementation in children with poor vitamin A and iron status increases erythropoietin and hemoglobin concentrations without changing total body iron – ScienceDirect
24. Vitamin A – Health Encyclopedia – University of Rochester Medical Center
25. The B Vitamins | Filling in the Gaps! – Oxford Vitality
26. Retina, Retinol, Retinal and the Natural History of Vitamin A as a Light Sensor – PMC (nih.gov)
27. Retinoid – Wikipedia
28. Retinyl palmitate – Wikipedia
29. Retinol Ester – an overview | ScienceDirect Topics
30. Retinol and retinyl esters: biochemistry and physiology – PMC (nih.gov)
31. Retinoidid – Vikipeedia (wikipedia.org)
32. Beta-carotene Information | Mount Sinai – New York