Rauapuudus tekib siis, kui kehas puudub piisavas koguses rauda. Pahatihti ei oska inimene endal rauavaegust kahtlustadagi, kuna sellele olukorrale iseloomulikud tunnused on üsna üldised.  Rauapuudusest annavad märku 10 peamist sümptomit.

Väsimus ja rauapuudus

Kõige valdavamalt annab rauapuudusest märku väsimus, kuna rauda on vaja hemoglobiini tootmiseks.

Hemoglobiin on vere punaliblede valk, mis aitab kehas transportida hapnikku. Kui kehas ei ole piisavalt hemoglobiini, ei saa koed ja lihased piisavalt hapnikku, mille puhul väheneb nende töö jõudlus ja tekib väsimus. See toob kaasa seisundi, mida nimetatakse aneemiaks ehk kehvveresususeks. Kuigi aneemiaid on erinevaid, on rauapuudulik aneemia kõige sagedasem maailmas.

rauapuudus

Kahvatus ja rauapuudus

Kahvatu nahk ja tumedad silmaalused on teine peamine märk rauapuudusest. Kuna hemoglobiin vere punalibledes ehk erütrotsüütides annab verele punase värvuse, siis nende vähesus vähendab vere punast värvust, mis omakorda põhjustab naha kahvatust, põskedelt, huultelt ja  igemetelt roosaka tooni kadumist. Rauapuudust saab kontrollida, kui tõmmata silmalaug alla ja selle sisemine pool on kas kahvaturoosa või kollaka tooniga. See viitab samuti rauapuudusele.

Muutused südametöös

Kuna rauapuudus mõjutab punaste vereliblede arvu, võib nende nappus raskendada ka südame tööd. Senisest sagedamini võib esineda südamekloppimist, valusid rinnus, hinge kinnijäämist ning need võivad lõpuks viia ka raskemate südamehaigusteni.

Hingeldamine

Kuna rauapuuduse ajal on hemoglobiin kehas madal, on ka hapniku tase madal. See tähendab, et lihased ei saa tavapäraseks tööks piisavalt hapnikku, nt kõndimisel. Seetõttu püüab keha rohkem hapnikku hankida ja hingeldamine on seejuures tavaline sümptom.

Rahutute jalgade sündroom ja rauapuudus

Selle puhul tekib enamasti jalgades kipitav ebamugavustunne, mille puhul on inimesel vastupandamatu tung selle leevendamiseks ennast liigutada. Paraku ei ole seda kihelust võimalik liigutamise ja sügamisega leevendada. See sündroom on üks kummalisemaid rauapuudusele viitavaid sümptomeid.

Külmad käed-jalad 

Kui kurdad pidevalt külmade käte-jalgade üle, mis ei taha kuidagi üles soojeneda, annab see samuti märku, et verega ei pruugi kõik korras olla ja peaksid vereanalüüsi tegema.

Pearinglus ja peavalud

 See sümptom koos valuga rinnus on keha märguanne sellest, et peaksid pikali heitma, kuna hapniku juurdepääs ajju ja südamesse on häiritud. Madal hemoglobiini sisaldus punastes verelibledes tähendab, et ajju ei jõua piisavalt hapnikku. Selle tulemusena võivad aju veresooned paisuda põhjustades survet ja peavalu.

rauapuudus-peavalu

Veidrad isud

Rauapuuduse tagajärjel võib tekkida tahtmine asjade järgi, mis söögiks tegelikult ei kõlbagi, näiteks savi, muld, liiv, paber ja jää.

Rauapuudus ja juuste probleemid

Lisaks nimetatud sümptomitele võib inimese juuksed minna hapraks ja isegi enneaegu halliks.

Närvisüsteemi häired

Närvisüsteemiga on seotud veel mäluhäired, erutuvus, nõrkus, vääraistingud. Seedetrakti puudutavateks nähtudeks on isutus, iiveldus, kõhuvalud, oksendamine, kõhukinnisus või -lahtisus, keelepõletik, suu limaskesta haavandid, neelamishäired.

Kellel esineb rauapuudus?

Enamus organismis leiduvast rauast on vere hemoglobiini (85%) ja lihaste värvaine müoglobiini koostises. Raud osaleb organismis arvukates ainevahetusreaktsioonides ja  kuulub mitmete ensüümide koostisesse. Seda vajatakse paljude keemiliste ühendite aktiivsuse tagamiseks nii ajukoes, immuunsüsteemis kui ka muudes kudedes. Seega on raud oluline immuunsüsteemi töös, samuti aju ja närvisüsteemi talitlemisel ja arengus.

rauavaegus

Rauavaegusest tingitud kehvveresus ehk aneemia on laialt levinud koolilastel, noorukitel ja 15-50a vanuses naistel. Eelkõige aga naistel, kellel esinevad vererohked menstruatsioonid (vähemalt 30% neist esineb rauapuudus). Sümptomid arenevad järk-järgult ja võivad jääda märkamatuks. Raseduse ajal aneemia esineb 45% naistel. Loote ja laste arengut silmas pidades võib rauapuudus pärssida kesknärvisüsteemi arengut. Seetõttu on suurem rauavajadus ja oht kannatada rauavaeguse ehk rauaaneemia all just lastel, kasvueas noorukitel ja fertiilses eas naistel.

Millest võib tekkida rauapuudus?

Raua defitsiit võib tekkida aspiriini, rohke kohvi, piima ja kange tee  – rohkem kui 3 tassi päevas tarvitamisest, taimse toiduga liialdamisest, pikaajalistest paastumistest, haiguste korral, füüsilisest ülekoormusest, haavandite ja vananemise korral, aminohappe türosiini, vitamiin A, fluori, vase defitsiidi puhul, vitamiini B6 ja kaltsiumi liia korral. Naistel tekib raua defitsiiti meestega võrreldes kolm korda sagedamini (kuupuhastuse, sünnituse, raseduse ja imetamise tõttu).

Aneemia tekkest annab märku hemoglobiini kontsentratsiooni langemine alla normaalse väärtuse, mida saab tuvastada veretestiga. Meestel on normaalsed hemoglobiini väärtused vahemikus 130–170 g/l ja naistel 120–150 g/l.

Kui palju rauda ühes eluterves organismis olema peaks?

Raua päevane norm on 15 -18 mg, teraapiline ja maksimaalne doos 50 mg. Teraapilise doosi peab kindlasti määrama arst või vastava ala terapeut. 70-kilose mehe organismis on rauda umbkaudu 4 grammi. Naiste rauatagavarad on viiendiku võrra suuremad. Raua salvestuskohtadeks on luuüdi, maks ja põrn, ferritiini leidub ka skeletilihastes, südamelihases ja mujalgi. 95% rauast asub rakkudes ja umbes 5% rakuväliselt.

Kui palju rauda peaks aga organism ööpäevas juurde saama? Eri organismide rauavajadus on periooditi erinev. Teisalt vaheldub ka raua imendumisvõime. Igapäevases toidus sisalduvast rauast imendub vaid 10–15%. Kasinate rauavarude korral suureneb organismi võime rauda siduda. Näiteks raseduse ja imetamise ajal, kui naiste rauavajadus on suurem, kasvab selle imendumine neljakordseks.

Just naiste rauavajaduse määramine ongi kõige raskem – mõnele piisab 12 mg, teisele on isegi 18 mg vähevõitu. Meestele ja üleminekuea seljataha jätnud naistele soovitatakse vähem rauda – 10 mg.

Raseduse ajal ei suuda organism normaalse toitumisega katta loote kasvamisest tulenevaid vajadusi. Seega on väga oluline võtta lisaks rauapreparaate vastavalt arsti või apteekri soovitustele.

6kuused kuni 6aastased väikelapsed vajavad rauda umbes 8 mg päevas. 7–10aastased koolilapsed peaksid saama päevas ligikaudu 10 mg. Murdeeas poistele soovitatakse 12 mg. Tütarlaste rauavajadus suureneb menstruatsiooni algamisega naistega samale tasemele.

Raua omastamist soodustavad vitamiinid A, B2, ja C, nikkel, koobalt, vask, mangaan, molübdeen ja fluor.  

Millised toiduained sisaldavad rauda?

Toiduainetes leidub rauda kahes vormis – loomses toidus ja taimedes. Organism omastab rauda loomsest toidust ehk loomset rauda kergemini, kuna selle imendumine ei olene teistest toiduainetest ega maohappest. Parimad loomse raua allikad on veri ja maks, aga ka punane liha.

Raua päevane soovitus on 10–15 mg, 10 mg rauda sisaldub näiteks ühes alljärgnevatest:

50 g- hautatud maksas,
55 g- nisukliides,
90 g- läätsedes,
125 g- verivorstis,
400 g- hautatud veiselihas.

Millised on head taimsed rauaallikad?

Kaunviljad, köögiviljad, pähklid ja seemned.

NB! Raua omastamine taimsest toidust on peaaegu võimatu ilma samaaegse C-vitamiini või teisi orgaanilisi happeid sisaldava toidu tarbimiseta.

Parimad taimse raua allikad on kaunviljad (oad, läätsed, herned), kuid need vajavad töötlemist, et organism saaks neid paremini omastada. Kõige kergemini omastab organism taimset rauda rukkileivast ja sojatoodetest.

Head taimse raua allikad on ka pähklid (eriti sarapuupähkel), seemned (eriti mooni-, seesami-, päevalille- ja kõrvitsaseemned), kuivatatud puuviljad (aprikoosid, virsikud, ploomid, rosinad) ja punase peedi mahl. Raua suurimad taimsed ja looduslikud allikad 100 g kohta on nt liivatee 95 mg, võilill 90 mg, oblikas 70 mg, teeleht 70 mg, nõges 30 mg, vaarikas  20 mg, mustikas 20 mg, kõrvits 11 mg, seesami seemned 10 mg, lina seemned 8,2 mg.

Raua toidulisand on saadud ristõieliste (Brassica) perekonda kuuluvast taimest. Sellel taimel on võime akumuleerida suures koguses mineraalaineid. Cytoplan Wholefood Iron kapslis on 5 mg rauda. Wholefood Iron toidulisand ei ärrita soolestikku, on bioefektiivne, ei tekita kõhukinnisust.

Ecosh’i Ferrochel® raud diglütsinaat on tugev raualisand, mida seedetrakt väga hästi talub. Ecosh’i raud on ohutu kasutamiseks rasedatel, imetavatel naistel, teismelistel ja täiskasvanutel. Erinevalt enamikust rauapreparaatidest ei põhjusta see kõhukinnisust ega maoärritust.

Vaata ka Ecosh’i rauapreparaate

Allikad:

  1. L ja V. Mihkelsoo raamat “Isetervendamise käsiraamat”.
  2. https://www.healthline.com/nutrition/iron-deficiency-signs-symptoms#section10
  3. Tervisekool.ee 
  4. https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/pildid/kasiraamat/MN/myoglobiin.pdf
  5. https://tervist24.ohtuleht.ee/603343/millised-toidud-on-parimad-raua-allikad

 

Kas sellest postitusest oli abi?

Lisa kommentaar

×

Ostukorv