RAUAPUUDUS – 10 peamist sümptomit, mis annavad märku rauapuudusest

Rauapuudus on üsna levinud raua defitsiidist tulenev seisund, mille korral ei ole veres piisavat hulka terveid punaseid vereliblesid. Ilma vajaliku koguse rauata, ei suuda keha tarvilikus koguses toota ka punastes vererakkudes sellist ainet nagu hemoglobiin, mis punaverelibledel hapnikku transportida võimaldab. 

Punased vererakud kannavad hapnikku keha kudedesse ja kui ei ole piisavalt hemoglobiini sisaldavaid punaseid vereliblesid, võib see põhjustada näiteks väsimust, õhupuudust ja mitmeid teisigi sümptomeid, mis tegelikult on üsnagi üldised ja mille tõttu ei oska inimene endal pahatihti rauavaegust kahtlustadagi. 

Rauapuudusel on aga ka iseloomulikke, võiks lausa öelda, et kummalisi tunnuseid ja kui neist mitu esineb koos, siis on pilt selge. Rauapuudusest annavad märku 10 peamist sümptomit ja nendest siin loos ka kirjutame.

Kirjutame ka paljust muust rauaga seonduvast nagu näiteks sellest, mis võib kehas rauapuudust tekitada, mis vahe on heem raual ja mitte-heem raual, milliseid terviseprobleeme võib pikaaegne rauapuudus tekitada ja millisel kujul on rauda parim lisaks tarbida.

Miks on kehas vaja rauda?

Valdav enamik kehas leiduvast rauast sisaldub veres hemoglobiini (lausa 85%) ja müoglobiini (lihaste värvaine) koostises. Raua ülesandeks inimese kehas on osalemine mitmetes protsessides, nagu näiteks kaasa aitamine:

• normaalsele kognitiivsele talitlusele,
• normaalsele energiavahetusele,
• punaste vereliblede ja hemoglobiini normaalsele moodustumisele,
• hapniku normaalsele transpordile kehas,
• immuunsüsteemi normaalsele talitlusele,
• väsimuse ja kurnatuse vähendamisele,
• ja osalemine rakujagunemise protsessis (19).

Rauapuuduse sümptomid

Rauapuuduse sümptomid arenevad järk-järgult ja võivad esialgu märkamatuks jääda. Selleks, et rauavaegusele võimalikult kiiresti jälile ja kehas puuduse kõrvaldada saaksid, toome sinuni 10 peamist sümptomit, mille järgi võimalikku puudust kergemini ära oskad tunda.

1. Rauapuudus tekitab väsimust

Kuna rauda on kehas tarvis hemoglobiini tootmiseks, siis kõige valdavamalt annavad rauapuudusest märku just väsimus, jõuetus, füüsilise koormuse taluvuse langus ja üleüldine nõrkus. Ka kõndimisel võivad tekkida koordinatsioonihäired ja samm võib muutuda ebakindlaks.

Hemoglobiin on punaste vereliblede valk, mille rolliks on hapniku transportimine kõikidesse keha kudedesse. Seega, kui veri ei sisalda vajalikus koguses hemoglobiini (seisund mida nimetatakse kehvveresuseks ehk aneemiaks), vähenebki vere võime hapnikku kudedesse kohale toimetada, põhjustades nii hüpoksia ehk organismi hapnikupuuduse. Mis tähendabki lihtsalt seda, et koed ja lihased ei saa enam piisavalt hapnikku (8, 9).

Seega väheneb nende töö jõudlus ja tekib väsimus ning üleüldine nõrkus. Kuigi aneemiaid on erinevaid, on just rauavaegusaneemia maailmas kõige sagedasem (8, 9).

2. Kahvatus ja rauapuudus

Rauapuuduse teine peamine märk on kuiv, kahvatu, vahel isegi ka õlgkollaka tooniga nahk, kahvatud limaskestad ja tumedad silmaalused. Kuna hemoglobiin vere punalibledes ehk erütrotsüütides annab verele punase värvuse, siis nende vähesus vähendab vere punast tooni, mis omakorda põhjustab naha kahvatust ning põskedelt, huultelt ja  igemetelt roosaka tooni kadumist. Rauapuudus võib põhjustada ka lõhesid suunurkades ja valulikku, vahel isegi vaarikapunast keelt.

Rauapuuduse märke saad ise kodus kontrollida. Tõmba näiteks oma silmalaug alla ja kui selle sisemine pool on kas kahvaturoosa või kollaka tooniga, siis on põhjust kahtlustada rauapuudust.

3. Muutused südametöös

Tervete vere punaliblede arvu vähendav rauapuudus võib omakorda mõjutada ja raskendada ka südame tööd. Rauapuudusest võib märku anda madal vererõhk ning senisest sagedamini võib esineda südamekloppimist, valusid rinnus ja hinge kinnijäämist. Pikaajaline rauapuudus võib lõpuks viia ka raskemate südamehaigusteni nagu südamepuudulikkuse tekke või süvenemiseni.

4. Hingeldamine

Kui kehas on rauapuuduse tõttu hemoglobiin madal, siis on mõistagi madal ka hapniku tase. See tähendab, et lihased ei saa oma tavapäraseks tööks piisavalt hapnikku näiteks kõndimisel, jooksmisel jne. Seetõttu proovibki organism läbi hingeldamise rohkem hapnikku kätte saada ja hingeldamine ning kergesti tekkiv õhupuudustunne on rauavaeguse korral vägagi levinud sümptomid. 

5. Rauapuudus võib soodustada ka iseäralikke sümptomeid nagu rahutute jalgade sündroom ja köha

Rahutute jalgade sündroomi korral tunneb inimene enamasti just jalgades ebamugavat kihelus- või kipitustunnet, mis tekitab vastupandamatut soovi ennast selle leevendamiseks liigutada. Sellist rahutute jalgade korral tekkivat ebamugavat kipitus- või kihelustunnet paraku aga jalgade liigutamise ja sügamisega leevendada ei saa. 

Rahutute jalgade sündroom on üks iseäralikematest rauapuudusele vihjavatest sümptomitest. Teiseks kummaliseks tunnuseks võib olla  pidev köhatamine või krooniline köha. Seda seetõttu, et kuna raud on immuunsüsteemis osaline põletikku kontrollivate valkude tootmise reguleerimisel, võib rauapuudus ülemised hingamisteed põletikule vastuvõtlikumaks muuta, mis omakorda võib viia kroonilise köha tekkimiseni (42, 43).

6. Külmad käed-jalad 

Kui sinu mureks on pidevalt külmad käed ja jalad, mis kohe mitte kuidagi üles soojeneda ei taha, on see samuti üks märkidest, et raua tasemega veres ei pruugi kõik korras olla ja peaksid vereanalüüsi tegema. Niisamuti vihjab rauapuudusele ka see, kui tunned kätes ja jalgades kihelustunnet (8, 9).

7. Pearinglus ja peavalud

Pearinglus, eriti koos valuga rinnus on enamasti sinu organismi märguanded sellest, et hapniku juurdepääs ajju ja südamesse on häiritud ning peaksid pikali heitma. 

See, et ajju ja südamesse ei jõua piisavalt hapnikku juhtubki just madala hemoglobiini sisalduse tõttu punastes verelibledes. Selle tulemusena võivad aju veresooned paisuda ning sel moel survet, peavalu ning kõrvus ka kohinat põhjustada. Ebapiisav hapnik ajus soodustab ka mälu nõrgenemist (8, 9).

8. Veidrad isud

Rauapuudus võib vähendada söögiisu, aga võib ka tekitada hoopis veidraid isusid asjade järgi, mis tegelikult ei ole üldsegi mitte söömiseks mõeldud, nagu näiteks tahtmine süüa kriiti, savi, mulda, liiva, paberit või jääd. Niisamuti võib rauavaegus soodustada kõhulahtisust (8, 9).

9. Rauapuudus ja probleemid juuste ja küüntega

Lisaks nimetatud sümptomitele võib rauapuudus mõjutada ka juukseid – muutes need hapraks, kergesti murduvaks, väljalangevaks ja isegi enneaegselt halliks. Niisamuti võib rauavaegus hapraks muuta ka sinu küüned (8, 9).

10. Närvisüsteemi ja seedetrakti häired

Rauapuudusega on seotud ka närvisüsteemi häired nagu tähelepanuhäired, keskendumisraskused, ärrituvus, erutuvus ja vääraistingud. Seedesüsteemiga seotud rauavaeguse tunnuste hulka kuuluvad isutus, iiveldus, kõhuvalud, oksendamine, kõhulahtisus või -kinnisus, keelepõletik (valulik ja turses keel), suu limaskesta haavandid ja neelamishäired.

Rauapuuduse sümptomid kokkuvõtlikult

Rauapuuduse tunnused võivad endas hõlmata:

• Väsimust, loidust, üldist jõuetust, nõrkust ja füüsilise koormuse taluvuse langust
• Naha ja limaskestade kahvatust 
• Hingeldamist ja kergesti tekkivat õhupuudustunnet
• Kohinat kõrvus ja peavalu otsmiku piirkonnas
• Südamekloppimist ja südamepuudulikkuse teket või süvenemist
• Küünte haprust
• Hapraid, murduvad ja väljalangevaid juukseid 
• Valulikku ja vaarikapunast keelt ja lõhesid suunurkades
• Ärrituvust, keskendumisraskusi ja mäluprobleeme
• Madalat vererõhku (hüpotoonia)
• Söögiisu vähenemist või puudumist ja/või imelikke isusid (tung süüa kriiti, tsementi, jääd) (8, 9).

Rauapuuduse sümptomid lapsel

Kõige levinumad rauapuudusele viitavad tunnused lastel on:

• Kahvatu nahk
• Närvilisus (ärrituvus) või ärevus
• Energiavaegus või kerge väsimus 
• Kiire südametegevus
• Valus või paistes keel
• Suurenenud põrn
• Soov süüa veidraid aineid, näiteks mulda, kriiti või jääd (41).

Rauavaeguse riskigrupid ehk keda ohustab rauapuudus enim?

Rauapuuduse tekkerisk on suurim:

• Naistel. Kuna fertiilses eas naised kaotavad menstruatsiooni ajal verd, on neil ka üldiselt risk rauapuuduse tekkeks suurem. Seda eelkõige aga just nendel naistel, kellel esinevad vererohked menstruatsioonid (vähemalt 30% neist esineb rauapuudus). 
• Rasedatel. Raseduse ajal esineb rauapuudus 45% naistel, sest sellel ajal vajab keha rohkem rauda. Rauavaegus võib areneval lootel ja ka väikelastel enim pärssida just kesknärvisüsteemi arengut.
• Imikutel ja lastel. Suurenenud rauapuudulikkuse risk võib olla imikutel, eriti neil, kes olid väikese sünnikaaluga või sündisid enneaegselt ja kes ei saa piisavalt rauda rinnapiimast või piimasegust. Niisamuti on rauapuudusest tingitud kehvveresus ehk aneemia laialt levinud koolilastel ja noorukitel. Laste jaoks on raud kasvuperioodil äärmiselt vajalik, seega on oluline, et nad seda kindlasti igapäevaselt piisavas koguses kätte saaksid. Kui laps ei söö tervislikult ja mitmekesiselt, võib teda ohustada aneemia.
• Taimetoitlastel ja veganitel. Inimestel, kes ei söö liha, võib olla suurem risk rauapuuduse tekkeks, kui nad ei söö ka teisi taimseid rauarikkaid toiduaineid ega tarbi neid koos taimse raua imendumist soodustava C-vitamiiniga.
• Sagedastel veredoonoritel. Inimestel, kes regulaarselt verd loovutavad, võib olla suurem risk rauapuudulikkuse aneemia tekkeks, kuna vereloovutamine võib rauavarusid ammendada. Veredoonorlusega seotud madal hemoglobiin võib olla ajutine probleem, mida saab parandada süües rohkem rauarikkaid toiduaineid (18).

Mida madal hemoglobiin põhjustab ehk mida pikaaegne rauapuudus endaga kaasa võib tuua

Kerge rauavaegusaneemia tavaliselt tüsistusi ei põhjusta. Ravimata jättes võib aga rauapuudulikkuse aneemia siiski muutuda raskeks ja põhjustada terviseprobleeme, sealhulgas:

• Südameprobleeme. Rauapuudulikkuse aneemia võib põhjustada kiireid või ebaregulaarseid südamelööke. Seda seepärast, et kompenseerimaks veres veetava hapniku puudust, peab süda rauapuuduse korral pumpama rohkem verd. See aga, võib omakorda põhjustada südamepuudulikkust.
• Probleeme raseduse ajal. Rasedatel naistel on raske rauapuudulikkuse aneemia seotud enneaegsete sünnituste ja väikese sünnikaaluga lastega. Kuid see seisund on ennetatav rasedatel, kes saavad raseduseelse hoolduse raames rauapreparaate.
• Probleeme kasvu ja arenguga. Tekitades aneemiat, võib rauapuudus beebidel ja lastel põhjustada arengu ja kasvu hilinemist. Lisaks on rauavaegusaneemia seotud suurenenud vastuvõtlikkusega infektsioonidele (18).

Rauapuuduse põhjused – millest võib tekkida rauapuudus?

Olenevalt soost, east ja tervislikust seisundist võivad rauapuudust põhjustada mitmed erinevad tegurid ja allolevalt need sinuni ka toome: 

• Igakuised menstruatsioonid. Reproduktiivses eas naistel on menstruatsioonid kõige sagedasemaks rauavaegusaneemia põhjuseks. Aga, tavaliselt tekib rauavaegusaneemia siiski ainult nendel naistel, kellel on rasked ja vererohked menstruatsioonid (6). 
• Rasedus. Samuti on väga tavaline, et naistel tekib rauavaegus raseduse ajal. Seda tingib asjaolu, et lapsele piisava verevarustuse ning vajaliku hapnikku ja toitainete tagamiseks vajab keha lihtsalt täiendavat rauda. Mõned rasedad vajavad rauapuuduse kõrvaldamiseks rauapreparaati, teistel aga võib piisata rauarikaste toitude koguse suurendamist oma igapäevamenüüs. Vajalike vitamiinide ja mineraalainete kohta raseduse ajal, saad lugeda siit (6). 
• Seedetrakti verekaotus. Verejooks seedetraktis (maos või soolestikus) on kõige sagedasem rauapuudulikkuse aneemia põhjus nii meestel, kui ka naistel, kes on kogenud menopausi. Enamik seedetrakti verejooksu all kannatavaid inimesi ilmselt ei pruugigi oma soolestiku toimimise muutusi, ega väljaheites verd märgatagi. Seedetrakti verejooksu võivad põhjustada näiteks:
  • Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid. Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (MSPVA) võivad põhjustada verejooksu maos. Kaks sageli kasutatavat mittesteroidset põletikuvastast ravimit on näiteks ibuprofeen ja aspiriin.
  • Maohaavandid. Sinu maos olev hape, mis aitab organismil toitu seedida, võib mõnikord söövitada ka mao limaskesta. Kui see juhtub, moodustab hape lahtise haavandi. Seda nimetatakse ka maohaavandiks või peptiliseks haavandiks. Maohaavandid võivad põhjustada mao limaskesta verejooksu, mis võibki põhjustada aneemiat. Mõnel juhul võib verejooks põhjustada vere oksendamist või vere eritamist väljaheites. Kui aga haavand veritseb aeglaselt, ei pruugi inimesel olla mingeid sümptomeid.
  • Seedetrakti vähk. Mõnel juhul võib seedetrakti verejooksu põhjustada vähk, tavaliselt maovähk või soolevähk. Kui sinu perearst kahtlustab vähki, suunatakse sind põhjalikumaks uuringuks gastroenteroloogi (seedeelundite haiguste ravile spetsialiseerunud arst) juurde. See tähendab, et kui leitakse vähk, saab seda võimalikult kiiresti ravida.
  • Angiodüsplaasia. Seedetrakti verejooksu võib põhjustada ka seisund, mida nimetatakse angiodüsplaasiaks. See on seedetrakti ebanormaalsete, õrnade pindmiste veresoonte tõttu, mis verejooksu põhjustada võivad (6).
• Krooniline neeruhaigus. Kroonilise neeruhaigusega inimestel tekib samuti sageli rauavaegusaneemia (6).
• Luuüdi ei suuda toota uusi punaseid vereliblesid. Selle põhjuseks võib olla leukeemia, muud vähivormid, ravimitoksilisus, kiiritusravi, infektsioon või luuüdi häired (10).
• Muud kroonilised haigused. Nagu näiteks reumatoidartriit (10).
• Hemolüütiline aneemia. See on rauapuudus, mis on põhjustatud punaste vereliblede normaalsest varasemast suremisest (10).
• Muud tervislikud seisundid. Muud tervislikud seisundid, mis põhjustavad verekaotust ja võivad seeläbi ka rauapuudust põhjustada, on järgmised:
  • Põletikuline soolehaigus – seisund, mis põhjustab punetust ja turset (põletikku) seedesüsteemis, näiteks Crohni tõbi ja haavandiline koliit. 
  • Söögitorupõletik – söögitoru (söögitoru) põletik, mis on põhjustatud maohappe lekkimisest läbi söögitoru.
  • Skistosomiaas – peamiselt Sahara-taguses Aafrikas esinev parasiitide poolt põhjustatud nakkus.
  • Vereloovutamine – suure hulga vere loovutamine võib põhjustada aneemiat.
  • Trauma – raske õnnetus, näiteks autoõnnetus, võib samuti läbi suure verekaotuse rauapuudust põhjustada. 
  • Ninaverejooks – regulaarsed ninaverejooksud võivad põhjustada aneemiat, kuigi seda esineb harva (6).
• Malabsorptsioon ehk raua imendumise häirumine. Malabsorptsioon on see, kui sinu keha ei suuda toidust rauda omastada, ja see on samuti üks võimalikest rauapuuduse põhjustest. Malabsorptsioon võib tekkida, kui sul on näiteks tsöliaakia (see on tavaline seedetrakti haigus, mille puhul inimene reageerib ebasoodsalt gluteenile), või kui sul on tehtud operatsioon, mille käigus on eemaldatud osa maost või soolestikust.
• Taimetoitlus ja veganlus. Mõned uuringud näitavad, et taimetoitlastel või veganitel on suurem risk rauavaegusaneemia tekkeks, sest nende toidusedel ei sisalda piisavalt liha (6).
• Rauavaene toitumine. Kui sa ei ole rase ega taimetoitlane, on tegelikult harva võimalik, et rauapuudulikkuse aneemia põhjuseks on üksnes rauapuudus sinu toidus. Siiski võib rauapuudus toidus suurendada aneemia tekkeriski, kui sul on ka mõni eespool nimetatud seisunditest (6). 
• Raua imendumise koostoimed teiste toitude ja jookidega. Raua puudujääki kehas võib soodustada ka rohke kohvi, piima ja kange tee (rohkem kui 3 tassi päevas) tarvitamine.
• Elustiil ja iga. Niisamuti võivad raua taset mõjutada pikaajaline paastumine, füüsiline ülekoormus ja vananemine.
• Teiste vitamiinide puudus. On mitmeid vitamiine, millede ebapiisav tase kehas samuti rauapuudust soodustada võib. Need on:
  • A-vitamiin
  • Foolhape
  • B12-vitamiin
  • B6-vitamiin
  • Vask (10, 14, 15, 16).
• Kaltsiumi ja fluoriidi liiasus. Liigne veres ringlev kaltsium võib mõjutada raua imendumist. Niisamuti võib raua imendumist mõjutada ka fluoriidi liiasus (13, 17).

Mis on hemoglobiin?

Hemoglobiin, lühendatult Hb või Hgb, on rauda sisaldav hapnikku transportiv valk, mis on olemas peaaegu kõigi selgroogsete punastes vererakkudes ja ka mõnede selgrootute loomade kudedes (20).

Hemoglobiini tase

Aneemia tekkest annab märku veres hemoglobiini kontsentratsiooni langemine alla normaalse väärtuse ja seda saab tuvastada vereanalüüsiga. Täiskasvanute ja laste normaalsed tulemused on erinevad ja võivad veidi varieeruda, kuid üldiselt on need allolevad (10).

Milline on normaalne hemoglobiini tase lapsel, naisel, last ootaval naisel ja mehel (grammi liitri kohta (g/l) või grammi detsiliitri kohta (g/dl)):

• Vastsündinud: 140 – 240 g/l või 14 – 24 g/dl
• Imikud: 95 – 130 g/l või 9,5 – 13 g/dl
• Lapsed vanuses 1 – 6 aastat: 95 – 140 g/l või 9,5-14 g/dl
• Lapsed vanuses 6 – 18 aastat: 100 – 155 g/l või 10 – 15,5 g/dll
• Täiskasvanud mehed: 138 – 172 g/l või 13,8 – 17,2 g/dl
• Täiskasvanud naised: 121 – 151 g/l või 12,1 – 15,1 g/dl 
• Eakad täiskasvanud: Väärtuste kerge langus
• Lapseootel naised: vähemalt 110 g/l või 11 g/dl (10, 11, 12).

Miks on hea teada oma hemoglobiini taset?

Hemoglobiini tase on midagi, mis pakub tegelikult üsnagi palju infot inimese üldise tervisliku seisundi kohta ning annab ka võimaluse ära hoida mõne tõsisema terviseprobleemi süvenemist või teket. See jälle võib omakorda pikendada tervena elatud aastaid.

Erilist tähelepanu oma hemoglobiini tasemele peaksid pöörama just lapseootel naised, imetavad emad, väikelapsed, taimetoitlased ja veganid ning ka teised ühekülgselt toituvad  inimesed (9).

Kui palju rauda ühes eluterves organismis olema peaks ja kui palju peaksid rauda toiduga saama?

70-kilose mehe organismis on rauda umbkaudu 4 grammi. Naistel on aga kehas rauatagavarad lausa pea, et viiendiku võrra suuremad. Raua salvestuskohtadeks on luuüdi, maks ja põrn. Ferritiini leidub ka skeletilihastes, südamelihases ja mujalgi. 

Kui palju oleks aga sinu kehal vaja rauda igapäevaselt juurde saada? Erinevate organismide rauavajadus on periooditi erinev. Lisaks erineb ka raua imendumise võime.

Igapäevasest toiduga saadavast rauast imendub kehasse näiteks ainult 10–15%. Aga õnneks suureneb kasinate rauavarude korral organismi võime rauda siduda. Näiteks raseduse ja imetamise ajal, kui naiste rauavajadus on suurem, kasvab raua imendumine neljakordseks.

Tegelikult ongi kõige keerulisem rauavajaduse määramine just fertiilses eas naiste seas – mõnele piisab päevas 12 mg, teisele on isegi 18 mg vähevõitu. Rääkimata sellest, et katmaks loote kasvamisest tulenevaid vajadusi, suureneb rauavajadus oluliselt ka lapseootuse ajal. Noorte neiude igapäevane rauavajadus tõuseb menstruatsiooni algamisega samale tasemele kui täiskasvanud naistel.

Meeste ja üleminekuea seljataha jätnud naistega on õnneks lihtsam, soovituslik kogus nende jaoks on vaid 8 mg päevas.

Raua omastamisele kehas mõjuvad soodsalt A-vitamiin, B2-vitamiin, C-vitamiin, nikkel, koobalt, vask, mangaan, molübdeen ja fluor.  

Raua soovituslikud annused

Raua päevane norm olenevalt soost on täiskasvanutel 15 -18 mg, teraapiline ja maksimaalne doos tõsise rauapuuduse raviks on aga suurem ja selle peaks olenevalt vereanalüüsi tulemustest määrama arst või vastava ala terapeut. 

Raua soovituslikud päevased annused olenevalt soost ja vanusest on:

• Imikud vanuses kuni 6 kuud: 0,27 mg
• Imikud vanuses 7 – 12 kuud: 11 mg
• Väikelapsed vanuses 1-3 aastat: 7 mg
• Lapsed vanuses 4-8 aastat: 10 mg
• Lapsed vanuses 9-13 aastat: 8 mg
• Teismelised poisid vanuses 14-18 aastat: 11 mg
• Teismelised tüdrukud vanuses 14-18 aastat: 15 mg (raseduse ajal 27 mg ja rinnaga toitmise ajal 10 mg)
• Mehed vanuses 19-50 aastat: 8 mg 
• Naised vanuses 19-50 aastat: 18 mg (raseduse ajal 27 mg ja rinnaga toitmise ajal 9 mg)
• Naised ja mehed vanuses 51 ja rohkem: 8 mg (7).

Heemraud loomsest toidust imendub inimese kehas kergemini, kui mitteheemiline raud, mida sisaldab taimne toit. Seetõttu soovitatakse osades allikates taimetoitlastel ja veganitel tarbida rauda 1,8-korda rohkem, kui üldistes tarbimise normides kirjas. Osade teiste soovituste kohaselt ei ole aga veganitel ja taimetoitlastel vaja oma manustatava raua koguseid tõsta ja piisab vaid sellest, kui tarbida paralleelselt ka C-vitamiinirikkaid toiduaineid või meelepäraseid C-vitamiini toidulisandeid (21, 22).

Mis on heemraud ja mis on mitte-heemraud

Toiduga saadav raud on kahes vormis: heemiline ja mitteheemiline. 

• Heemraud ehk loomne raud sisaldub ainult loomsetes toiduainetes nagu lihas, linnulihas ja mereandides.
• Mitte-heemraud on taimne raud, mida leidub ainult taimse päritoluga toiduainetes, nagu täisteraviljades, pähklites, seemnetes, kaunviljades ja lehtköögiviljades (23).

Heemraud loomsest toidust on inimese keha jaoks paremini omastatav, sest selle imendumine ei sõltu teistest toiduainetest ega ka maohappest. Parimateks heemraua allikateks on maks, veri ja punane liha.

Raud toidus – taimsed rauaallikad ja loomsed rauaallikad

• Parimad loomse raua allikad on maks, veri, punane liha, kanaliha ja mereannid.
• Parimad taimse raua allikad on kaunviljad nagu oad, läätsed ja herned. Kuid selleks, et keha neid kergemini omastada saaks, vajavad taimse raua allikad töötlemist. Taimset rauda omastab organism kõige lihtsamini sojatoodetest ja rukkileivast. Headeks taimse raua allikateks peetakse ka kuivatatud puuvilju (aprikoose, virsikuid, ploome, rosinaid), pähkleid (eriti sarapuupähkleid), seemneid (eriti mooni-, seesami-, päevalille- ja kõrvitsaseemneid), punast peeti ja selle mahla. Raua suurimad taimsed ja looduslikud allikad on nt liivatee, võilill, maasikas, vaarikas, mustikas, kõrvits ning tumerohelised lehtköögiviljad ja ürdid (ka need mida saab otse metsast või aasalt korjata nagu oblikas, teeleht ja nõges).

Keskmine rauasisaldus valitud loomsetes ja taimsetes toiduainetes (mg portsioni kohta):

• Austrid, aurutatud, 85 g: 8 mg (44% päevasest soovituslikust normist)
• Valged oad, konserveeritud, 1 tass: 8 mg (44% päevasest soovituslikust normist)
• Veisemaks, praetud, 85 g: 5 mg (28% päevasest soovituslikust normist)
• Läätsed, keedetud ja nõrutatud, ½ tassi: 3 mg (17% päevasest soovituslikust normist)
• Spinat, keedetud ja nõrutatud, ½ tassi: 3 mg (17% päevasest soovituslikust normist)
• Tofu, kõva, ½ tassi: 3 mg (17% päevasest soovituslikust normist)
• Šokolaad, tume, 45%-69% kakaod, 28 g: 2 mg (11% päevasest soovituslikust normist)
• Kidney oad, konserveeritud, ½ tassi: 2 mg (11% päevasest soovituslikust normist)
• Sardiinid, õlis konserveeritud, koos luudega, 85 g: 2 mg (11% päevasest soovituslikust normist)
• Kikerherned, keedetud ja nõrutatud, ½ tassi: 2 mg (11% päevasest soovituslikust normist)
• Tomatid, konserveeritud, hautatud, ½ tassi: 2 mg (11% päevasest soovituslikust normist)
• Veiseliha, hautatud, 85 g: 2 mg (11% päevasest soovituslikust normist)
• Küpsetatud kartul koos koorega, 1 keskmine kartul: 2 mg (11% päevasest soovituslikust normist)
• Kašupähklid ehk India pähklid, röstitud, 28 g: 2 mg (11% päevasest soovituslikust normist)
• Rohelised herned, keedetud, ½ tassi: 1 mg (6% päevasest soovituslikust normist)
• Kana, röstitud, koos nahaga, 85 g: 1 mg (6% päevasest soovituslikust normist)
• Riis, valge, pikateraline, rikastatud, keedetud, ½ tassi: 1 mg (6% päevasest soovituslikust normist)
• Täisteraleib, 1 viil: 1 mg (6% päevasest soovituslikust normist)
• Rosinad, seemneteta, ¼ tassi: 1 mg (6% päevasest soovituslikust normist)
• Spagetid, täistera, keedetud, 1 tass: 1 mg (6% päevasest soovituslikust normist)
• Tuunikala, vees konserveeritud, 85 g: 1 mg (6% päevasest soovituslikust normist)
• Kalkun, röstitud, rinnaliha, koos nahaga, 85 g: 1 mg (6% päevasest soovituslikust normist)
• Pähklid, pistaatsiapähklid, kuivalt röstitud, 28 g: 1 mg (6% päevasest soovituslikust normist)
• Brokkoli, keedetud ja nõrutatud, ½ tassi: 1 mg (6% päevasest soovituslikust normist)
• Muna, kõvaks keedetud, 1 suur: 1 mg (6% päevasest soovituslikust normist)
• Riis, pruun, pika- või keskmiseteraline, keedetud, 1 tass: 1 mg (6% päevasest soovituslikust normist) (7).

NB! Ilma samaaegse C-vitamiini või teiste orgaanilisi happeid sisaldavate toitude tarbimiseta on raua omastamine taimsest toidust peaaegu võimatu.

Miks tarbida vahel mineraalainete nagu ka raua toidulisandeid

Ilmselt juba tead, et mineraalained on sinu üldise tervise jaoks olulised. Kuid kas tead, et mineraalid on igaühele sama olulised, kui mitte veelgi tähtsamad, kui vitamiinid? Et hoida sinu organismi toimimist ja õitsengut sõltuvad sinu veri, luud, närvisüsteem, rakud, koed ja immuunsüsteem kõik mineraalidest. Meie organism aga ei suuda mineraale ise toota, seega peame neid vajalikus koguses kätte saama toidust.

Üks põhjus, miks meie toit ei suuda meie vajadusi rahuldada, on see, et tänapäevaste põllumajandustavade tõttu toodetakse vähem toitaineterikkaid toiduaineid. Näiteks leiti Briti ajakirjas Food Journal avaldatud põhjapanevas uuringus, et puu- ja köögiviljades on oluliselt vähenenud kaltsiumi, magneesiumi ja raua sisaldus (28).

Miks just Ecoshi raua toidulisandid saadaolevaist ühed parimad on?

1. Kõige loomulikum ja looduslikum viis mineraalide nagu ka raua tarbimiseks on raudkelaat (kelaaditud raud ehk raud diglütsinaat)

Tänapäeval on enamik mineraalaineid toidulisandites anorgaanilises vormis (oksiidid, karbonaadid, sulfaadid jne), mis tegelikult imenduvad kõik inimese organismis halvasti.

Mis veelgi hullem, sellises vormis mineraalid võivad otseteed sinu kehast väljuda ilma, et need üldse kunagi imenduksid ja organismis kasutusse läheksid.

See on nii seepärast, et looduses on mineraalide kõrge biosaadavusega vormid pakendatud valkudesse, et kaitsta neid seondumise eest muu toiduga, mitte tekitada seedetrakti ärritust ja suurendada biosaadavust. Kaks ehedat näidet sellest on raud hemoglobiini kujul ja magneesium taimses klorofüllis.

Õnneks saab aga siin teadus ja patenteeritud tehnoloogia appi tulla ning jäljendades orgaanilist molekuli kujul mida keha suudab omastada – luua mineraali kelaaditud vormi. Need spetsiaalsed orgaanilised mineraalelementide vormid on tuntud kui mineraalsed aminohappe kelaadid. 

Inimese kehas imenduvad tõhusalt ained, mis on üksikud. Näiteks aminohape glütsiin on juba kohe valmis hõlpsasti läbi soole seina imenduma. Kui glütsiin “haarab” ja seob end magneesiumi molekuliga, siis saadakse magneesiumglütsinaat. Selline kelaatunud magneesium ei lagune sinu seedekulglas. Selle asemel imendub see kergesti, sest kandub seotuna aminohappega otse rakkudesse. Täpselt samuti on toimitud ka raua ning ka tsingi molekuliga.

Ecoshi toidulisandites kasutavad kelaadid pakuvad täielikku orgaanilist mineraaltoitainete rikkalikkust, andes sinu organismile parima bioloogilise kasu saamiseks võimaluse ka mineraalide reaalseks omastamiseks.

2. Teaduslikult tõestatud parem biosaadavus (raud glütsinaadil on 4 x parem biosaadavus kui raudsulfaadil)

Biosaadavus on mõõtühik, mis näitab, kui suures osas söödud toitaine organismi imendub ja seal ainevahetuse jaoks kättesaadavaks muutub. Biosaadavus on oluline, sest toitained peavadki ju ennekõike imenduma, et kasvu, erinevate kehasüsteemide toimimise, organismi kudede säilitamise, paljunemise ja muude protsesside jaoks kasutatavad olla.

Ükskõik kui kõrge on mõnes toidulisandis toitainete sisaldus, või kui hästi on toode esitletud – kui toitaine ei ole biosaadav, ega kehakudede poolt kasutatav, siis on toidulisandile kulutatud raha lihtsalt raisku läinud.

Lisaks sellele mõjutavad mineraalainete imendumist ja nende lõplikku biosaadavuse võimet vereringesüsteemis ka selliseid tegureid nagu pH ja ionisatsioon. Kelaatunud mineraalid aga ei vaja ioniseerimist ja ei sõltu pH-st. Selle tulemuseks on parem imendumine ja suurem biosaadavus. Orgaaniliste mineraalide aminohapete kelaatide puhul on teaduslikult tõestatud, et need imenduvad inimese organismis kergemini. 

Ecoshi raua toidulisandis kasutatava bisglütsinaat-kelaat raua ehk raud diglütsinaadi (Ferrochel®) imendumine on kuni 4X suurem, kui raudsulfaadil. Näiteks järeldati ühest rasedate naistega tehtud uuringus, et hoolimata väiksematest annustest, oli (Ferrochel®) raud diglütsinaadi tarbimine oluliselt tõhusam kui raudsulfaadi manustamine (40).

Aminohapete kelaatide puhul on teaduslikult tõestatud, et nad parandavad imendumist, suurendavad biosaadavust ja parandavad ka talutavust.

Kas biosaadavus on sama kui imendumine?

Imendumine on ravimi või toitaine liikumine manustamiskohast süsteemsesse ringlusse. Biosaadavus on imendumise ulatus. Teisisõnu, biosaadavus tähendab selle osa suurust, mis manustatud ravimist või toitainest, muutmata kujul süsteemsesse vereringesse jõuab.

3. Ecoshi raud on ohutu ja hea talutavusega

Et olla tõhus, on oluline, et aminohappekelaadid oleksid kõrge biosaadavusega toidulisandis ka kehale ohutud ja hästi talutavad. Teadusuuringute tulemused on seda Ecoshi raudglütsinaadis kasutatavate kelaatide puhul tõestanud.

• Noorukite seas, kes tarbisid raud diglütsinaati, registreeriti enam kui poole vähem mao vaevuste juhtumeid kui neil, kes tarbisid samaväärses annuses raudsulfaati (29).
• Ka tervetel täiskasvanud naistel esines ülekaalukalt vähem mõõdukaid, kuni raskeid maoprobleeme ja teisi kõrvalmõjusid just raud diglütsinaadi tarbimise korral kui neil, kes tarbisid raudsulfaati (37).

On ka oluline, et mineraalainete allikad ei põhjustaks koos teiste toidulisandis sisalduvate ainetega negatiivseid kõrvalmõjusid, nagu näiteks fütaadid ja muud tervisele kahjulikud ained mis ei imendu. Lisaks sellele võivad mitte kelaaditud mineraalide komponendid hävitada kehas teisi olulisi toitaineid, nagu E-vitamiini, askorbiinhapet ehk C-vitamiini, mitmesuguseid B-vitamiine ja vähendada ka teatavate ravimite mõju.

• Aminohapete kelaate võrreldi vitamiinide ja mineraalide kompleksis sulfaatidega. Leiti, et aminohappe kelaadid põhjustasid vähem vitamiinide lagunemist, kui neid säilitati kas 20 või 37 C juures (38).
• Teises uuringus võrreldi raud diglütsinaadi ja raudkloriidi mõju A-vitamiinile selle lahuses ning leiti, et vitamiinilahuses ei mõjutanud raud diglütsinaat A-vitamiini lagunemist (39).

Ecoshi raud põhjustab võrreldes teiste rauda sisaldavate toidulisanditega vähem kõhukinnisust ja maoärritust.

4. Tõestatult 100% kelaat 

Kelaatmineraali valmistamisel on olemas palju tegureid, mis “täielikult reageerinud” aminohappekelaadi saamisele kaasa aitavad. Näiteks kasutatava ligandi (ligand on ioon (antud juhul on ligandiks aminohape) või molekul, mis seondub keskse metalliaatomiga, moodustades sel moel kompleksühendi) hulk, reaktsiooni aeg ja mõistagi ka kasutatav tehnoloogia. 

Mineraalne aminohappe kelaat on “täielikult reageerinud” sõltuvalt ligandi ja mineraali vaheliste sidemete arvust. 

Ecoshi raua toidulisandis sisalduv raud on ainulaadne selles osas, et tootja poolt on kontrollitud, et nende mineraalsed tooted on täielikult reageerinud kelaadid, kasutades selleks mitmeid katsemeetodeid ja eriti kiiret Fourier-transformatsiooni ((FT-IR) spektroskoopia) infrapunakiirguse abi (37). 

Selle tehnoloogia abil tuvastatakse sidemed ligandi (milleks on nagu ennegi öeldud aminohape) ja mineraali vahel ning tagatakse iga partii molekulaarstruktuur, mis näitab, et kelaatumine on sajaprotsendiliselt toimunud (37). 

5. Patenteeritud tehnoloogia & teaduslik tõestus

Raua kelaadid on loodud laboris rangelt kontrollitud tingimustes ja spetsiifilistes tootmisprotsessides ja ning nende tootja on kelaatide valmistamise protsessile omandanud mitu patenti (patendiportfell ligikaudu 162 USA ja rahvusvahelist patenti).

Üle 600 uuringu ja kliinilise uuringu on Albion® mineraalide kohta läbi viidud taimedel, loomadel ja inimestel. Neist 260 uuringus uuriti nende tooteid inimtoiduks ja 69 neist uuringutest viidi läbi kliiniliste protokollide alusel. Praeguseks on Albion® üle 134 toitumisalase artikli ja kokkuvõtte avaldanud ekspertväljaannetes ja ajakirjades.

6. Kõrged standardid 

Kvaliteet algab kõrgekvaliteediliste toiduainete valikust ja puhastest koostisainest, sest kõrget toiteväärtust omavadki just ainult sellised toorained. See tähendab, et Ecoshi rauapreparaadid on garanteeritult:

• Halal
• Kosher
• GMO-vabad
• Hüpoallergeensed
• Sobilikud veganitele ja taimetoitlastele
• Vähese raskemetallide sisaldusega
• Kõrge kvaliteediga
• Paremini imenduvad ja suurema biosaadavusega
• Parima orgaanilise vormiga
• Ohutud ja sõbralikud maole (37).

Ecoshi valikus on kaks erinevat raua toidulisandit:

• RAUAKOMPLEKS – rauataset hoidev. Ecoshi raua kompleks sisaldab eelpool kirjeldatud Ferrochel® rauda, eestimaist väekat nõgest, C-vitamiini, B12-vitamiini ja folaati, mis ühiselt koos on abiks väsimuse ja kurnatuse vähendamisel, raua imenduvuse tõstmisel ning vereloome toetamisel.
• RAUD DIGLÜTSINAAT – bioaktiivne. Koos raua imendumist soodustava bioaktiivse C vitamiiniga aitab raud kaasa väsimuse ja kurnatuse vähendamisele ning normaalsele verepunaliblede moodustumisele.

Ecosh’i Ferrochel® raud diglütsinaat on tugev raua toidulisand, mida seedetrakt väga hästi talub. Ecosh’i raud on ohutu tarbimiseks lapseootel naistel, imetavate emadel, teismelistel ja täiskasvanutel. Niisamuti põhjustab Ecoshi raud võrreldes teiste rauda sisaldavate toidulisanditega vähem kõhukinnisust ja maoärritust.

NB! Ülitundlikkuse puhul mõne koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autorid: Agnes Laine ja Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad:

1. L ja V. Mihkelsoo raamat “Isetervendamise käsiraamat”.
2. https://www.healthline.com/nutrition/iron-deficiency-signs-symptoms#section10
3. Tervisekool.ee 
4. https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/pildid/kasiraamat/MN/myoglobiin.pdf
5. https://tervist24.ohtuleht.ee/603343/millised-toidud-on-parimad-raua-allikad
6. Iron deficiency anaemia – Illnesses & conditions | NHS inform
7. Iron – Health Professional Fact Sheet (nih.gov)
8. Rauavaegusaneemia (kliinikum.ee)
9. Hemoglobiini määramine (apotheka.ee)
10. Hemoglobin (ucsfhealth.org)
11. Approach to the child with anemia – UpToDate
12. Hemoglobin Levels: How to Read the Test Results | Ada
13. Relationship between Anemia and Serum Concentrations of Calcium and Phosphorus in Advanced Non-Dialysis-Dependent Chronic Kidney Disease – PubMed (nih.gov)
14. Pnacp993.pdf (usaid.gov)
15. Iron and Folic Acid Supplementation Affects Mineral Status in Female Rats with a Deficiency of These Micronutrients | SpringerLink
16. High-Iron Consumption Impairs Growth and Causes Copper-Deficiency Anemia in Weanling Sprague-Dawley Rats – PMC (nih.gov)
17. Fluorosis is linked to anaemia on JSTOR
18. Iron deficiency anemia – Symptoms and causes – Mayo Clinic
19. EUR-Lex – 32012R0432 – EN – EUR-Lex (europa.eu)
20. Hemoglobin – Wikipedia
21. 7 Supplements You Need on a Vegan Diet (healthline.com)
22. Iron and vegetarian diets – PubMed (nih.gov)
23. Iron | The Nutrition Source | Harvard T.H. Chan School of Public Health
24. Naithani, M., Bharadwaj, J., & Darbari, A. (2014). J Med Nutr & Nutraceut, 3(2);66-72.
25. Wessels, K., & Brown, K. (2012). PLOS One, 7(11):e50568.
26. Kumssa, D., Joy, E., Ander, E., & al., e. (2015). Sci REp, 5:10974.
27.  www.who.int/nutrition/topics/ida/en/, Accessed Mar 20, 2017.
28. (PDF) Historical changes in the mineral content of fruits and vegetables (researchgate.net)
29. Pineda, O., Wayne Ashmead, H.D., Perez, J.M. and Lemus, C.P, “Effectiveness of iron amino acid chelate on the treatment of iron deficiency anemia in adolescents”. Journal of Applied Nutrition 46 (1): 2-13. 1994.
30. Pineda, O., & Ashmead, H. (2001). Nutrition, 17:381-384.
31. Layrisse, M., & al., e. (2000). J Nutr, 130:2195-2199.
32. Schuette, S., Lashner, B., & Janghorbani, M. (1994). JParenteral Enteral Nutr 18:430-435.
33. Hartle, J., Morgan, S., & Poulsen, T. (2014). Experimental Biology Meeting.
34. Gandia, P. e. (2007). Int J Vitam Nutr Res, 77:243-248.
35. Heaney, R., Recker, R., & Weaver, C. (1990). Calcif Tissue Int, 46:300-304.
36. Ashmead, S., & al, e. (2016). Toxicologist, Proceedings of Society of Toxicology, Abstract 2457.
37. Albion_7Reasons_6page_EU_102618.indd (vaneeghen.com)
38. Marchetti M, e. a. (2000). J Food Comp Analy, 13:875-884.
39. Albion Laboratories, Inc. (1994). Unpublished internal study.
40. ve.scielo.org/scielo.php?script=sci_arttext&pid=S0004-06222001000500009
41. Iron-Deficiency Anemia in Children (nationwidechildrens.org)
42. Chronic cough? You may need more iron › News in Science (ABC Science)
43. Effect of iron supplementation in women with chronic cough and iron deficiency – PubMed (nih.gov)

Su kehale võiksid sobida need tooted

D3 VITAMIIN, 4000-IU tilk, kanepiõliga 10ml

16 €

Lisa korvi

C-VITAMIIN ACEROLAGA – bioaktiivne

19 €

Lisa korvi

RAUD DIGLÜTSINAAT – bioaktiivne

16 €

Lisa korvi

Privaatpostitus: RAUAKOMPLEKS – rauataset hoidev

19 €

Lisa korvi