TSINK JA TSINGIPUUDUS – kõik mida selle mineraali kohta teadma peaksid

Tsink sinu keha jaoks nagu hoolikas aednik, kes tagab, et kõik elutähtsad protsessid kasvaksid ja õitseksid. Et kõikjal valitseks kaunis, sujuv ja omavahel tasakaalus harmoonia ning, et oleksid terve, elujõuline ja hoitud.

Ja kuigi tsingi soov ja looduse poolt etteantud töökorraldus on tulla meie rakutuumade sisse kõike seda ülimat täiuslikkust looma, on meie keha vahel mõneti pirtsakas ja seab tema vastuvõtmiseks omad teatud tingimused.

Nimelt, kuigi see armas aednik on meie igapäevasel toidulaual peidetud mitmetesse taimsetesse ja loomsetesse toiduainetesse, ei taha keha seda näiteks just taimsetest andidest niisama sama avasüli vastu võtta kui tema ennast lahkesti pakub. Vahel lööb ukse meie hoolsa töölise ees lausa “nätaki” kinni – või, siis laseb ainult põgusalt avatud ukseavast sisse piiluda.

Kuid mis juhtub, kui me seda pühendunud aednikku oma kotta ei tervita? Millised on märgid, et oleks viimane aeg seda teha ja mis põhiline, kuidas siis see pühendunud korralooja üle oma lävepaku lubada?

Kuna aednikuna on tsingi ülesannete nimekiri tohutult mitmekesine ja vastutusrikas ning tahame ju mõista milliseid tingimusi meie keha tema vastuvõtmiseks seab ja kuidas neid tingimusi üle kavaldada, siis on põnevaid teadmisi mida siit loost kõrva taha panna rohkesti. 

Meile omasel moel soovime taaskord kõigesse suhtuda tavapärase põhjalikkusega ja proovime siin loos katta kõik teemad ja küsimused, mis sul tsingi kohta tekkinud on või tulevikus tekkida võivad. Seega on see lugu pikk – ja midagi vähemat tsink ei väärigi! Seepärast, klikka allolevas sisuleidjas julgesti alateemadele, mis sind just täna kõnetavad ja teinekord tead kuhu tagasi tulla kui sul uusi küsimusi tekib!

2. Tsink_austrid_on_tsinkirikkad

Sisuleidja

2. Mereannid_on_tsingirikkad

1. Tsink – kiire ülevaade

Tsink on organismi rakkude arengus, kasvus ja paljunemises üks keskseid mineraale.

See kuulub kõige levinumate mikroelementide rühma ja seda peetakse üheks olulisemaks mikroelemendiks ka inimese tervise jaoks. 

Näiteks 70 kg kaaluva täiskasvanud inimese kehas on tsinki ligikaudu 2–2,5 g. 50% sellest elemendist leidub lihastes, 30% luukoes ning 20% muudes kudedes (sh munandid, maks, kõhunääre, aju, eesnääre, silma võrkkest ja plasma). Vereplasmas olev tsink moodustab kogu sinu kehas olevast tsingi hulgast ligikaudu 0,1%.

Inimese organism kahjuks tsinki ise toota ei suuda. Niisamuti ei suuda meie keha seda mineraali kaua säilitada ega ka tagavaradeks varuda. Seepärast tulebki keha jaoks igapäevaselt paras kogus tsinki saada toidust või, siis toidulisanditest – ja jah, nii praktiliselt iga päev.

Tsingi kasulik mõju on teada väga paljude erinevate terviseprobleemide korral. Nii tarbitakse seda isegi laste kasvuprobleemide ja kõhulahtisuse korral. Samuti keha kaitsesüsteemi turgutamiseks ning külmetuse, kõrvainfektsioonide ja ka alumiste hingamisteede haigustel korral. 

Kuna tsink osaleb rakujagamise protsessis, on seda vaja ka keha pidevaks uuenemiseks – seega nooruslikkuse hoidmiseks ja eluks üleüldse!

Tsingi preparaate on kasutatud ka malaaria ravis, haavakreemides akne ja psoriaasi korral, päiksepõletuste, villide ja muudegi nahainfektsioonide korral.

Lisaks võib see mineraal pidurdada juuste liigselt varajast hallinemist ning omada toimet ka kõõma korral. Kuna meie armas aednik on ka tähtis rakkude normaalsele arengule kaasa aitaja, siis võib selle puudus jälle rakke nõrgendada. See olukord võib aga viia peanaha rakkude kahjustusteni ning avalduda lõpuks juuste liigses väljalangemises. 

Samuti on tsink abiks kollageeni moodustumisel. Kollageen – see meie keha osaks olev valk on kriitilise tähtsusega nii meie naha, liigeste, luude, hammaste kui ka veresoonte jaoks. Seega ei täida tsink mitte ainult katalüütilisi või reguleerivaid funktsioone, vaid ka struktuurseid funktsioone.

Tsinki leidub nii loomsetes kui taimsetes toiduainetes, aga taimsetes tsingi allikates takistavad tsingi imendumist teatud taimedes leiduvad ühendid. 

Tsingi sisalduse erinevates toiduainetes oleme sinuni toonud siinse loo alapealkirja “Tsingi allikad – millistes toiduainetes leidub tsinki?” all ning tsingi imendumist takistavatest ja soodustavates teguritest kirjutame edasi alateemas “Tsingi imendumine – mida peaksid tsingi imendumise kohta veel teadma ning mis seda takistab ja mis seda soodustab”.

Veel üks tähtis asi, mida võiksid tsingi kohta teada on see, et erinevad saadaolevad tsingi vormid ei imendu inimese kehas võrdväärselt hästi ning neist parimateks peekase tsink-diglütsinaati. 

Sellest kõigest aga juba pikemalt edasi alapealkirjade “Tsingi vormid – millised on kõige paremini ja millised kõige halvemini imenduvad tsingi vormid?” ja “Miks peetakse parimaks tsingi vormiks sageli just tsink-diglütsinaati?” all. 

Alustame aga nüüd kohe päris algusest ja räägime veidi füüsikast ja keemiast, ehk sellest mis asi on elementaarne tsink ning millised on need peamised erinevused mitmete tsingi vormide vahel, mida poelettidel leiad.

2. Tsink_toidus_sushi

2. Kõigepealt, mida tähendab “elementaarne” tsink?

See on tegelikult äärmiselt oluline küsimus mida mõista. Lihtsamalt öeldes viitab elementaarne tsink sellele massile, mis kuulub mingis ühendis ainult tsingi aatomite massile.

Elementaarse tsingi kogus toidulisandis on seega milligrammide arv, ehk kui palju tsingi aatomid selles konkreetses tsingiühendis kaaluvad. See on niisiis tsingi aatomite endi tegelik kaal.

Pea meeles, et täiendav tsink ehk tsink toidulisandis pole kunagi 100% tsink, sest see oleks ju sellisel juhul metall. Tsink on seega toidulisandis alati mingis molekulaarses ühendis. Nt. tsink-oksiid, tsink-tsitraat, tsink-pikolinaat, tsink-orotaat, tsink-glükonaat, tsink-atsetaat, tsink-sulfaat ja tsink-diglütsinaat (glütsinaat).

Et arvutada elementaarse tsingi kogust tsingi toidulisandis, peame hetkeks tagasi minema keskkooli algklasside keemia juurde ja kasutame siin selleks tsink-oksiidi näidet.

Tsink-oksiid ehk “ZnO” on üks tsingi aatom, mis on seotud ühe hapnikuaatomiga. Hapniku aatomi molaarmass on 16 ja tsingi aatomi molaarmass on 65. Kogu molekuli molaarmass on 81 (16 + 65).

Seega on ühes tsink-oksiidi molekulis 16/81 ehk ligikaudu 20% “elementaarset hapnikku” ja 24/81 ehk ligikaudu 80% “elementaarset tsinki”.

See tähendab, et 100 mg tsink-oksiidi sisaldab elementaarset tsinki umbes 80 mg.

Tsink-diglütsinaat on küll keerulisem molekul, kuid kehtib sama loogika. Kui vaatad kogu molekuli ja teed lihtsa matemaatika, siis näed, et molekuli tsingiosa on umbes 30%. Ülejäänud molekul on glütsiin.

See võib olla segadusttekitav, kuid enamikul tsingitoodete etikettidel on märgitud tsingi elementaarkaal, mida iga annus annab. Näiteks kui etiketil on kirjas “Tsink (pikolinaadina) 50 mg”, tähendab see, et iga annus sisaldab 50 mg elementaarset tsinki.

Siinkohal ei saa kindlasti mainimata jätta, et kuigi tsink-oksiidis ja mitmes teiseski tsingi vormis on elementaarse tsingi protsent palju suurem, muudavad imendumiskiirused ja üldine mõju organismile tsink-diglütsinaadist enamikul juhtudel hoopis palju parema vormi (2, 10). Selleni, miks see nii on, jõuame siin loos veidi hiljem (2, 10). 

3. Mis vahe on tsink-glütsinaadil, tsink-bisglütsinaadil ja tsink-diglütsinaadil?

Eks need erinevate vormide nimetused võivad tõepoolest veidi segadust tekitada. Seda eriti juhul, kui ühte ja sama asja erinevalt nimetatakse. 

Seepärast selgitamegi kohe midagi lihtsat aga olulist – tsink-glütsinaat, tsink-bisglütsinaat ja tsink-diglütsinaat on tegelikult ühe ja sama asja mitu erinevat nime (9, 10).

Nimelt, nii tsink-glütsinaadis, tsink-bisglütsinaadis kui ka tsink-diglütsinaadis on üks tsingi aatom ühendatud 2 aminohappe glütsiini molekuliga. “Bis” ja “di” kõlavad küll erinevalt, aga tähendavad mõlemad numbrit “2”, mis viitabki kahele glütsiini molekulile (9, 10).

4. Mis on kelaaditud tsink diglütsinaat?

Tsink-diglütsinaati nimetatakse sageli ka “tsink-diglütsinaat-kelaadiks” või “tsink-bisglütsinaat-kelaadiks”. See ongi tegelikult tema täisnimi, sest tsink-diglütsinaat on tsingi kelaaditud vorm. Mineraali kelaaditud vormid tähendavad, et nendega on seotud aminohape. 

Tsink diglütsinaadi puhul – nagu ennegi mainisime – ongi ühe tsingi aatomi külge kinnitatud 2 glütsiini molekuli ning glütsiin on aminohape (10).

Seega ära satu segadusse kui ükskõik millisel viisil tsink-glütsinaati nimetatuna ka kuuled – “tsink-glütsinaat”, “tsink-disglütsinaat”, “tsink-bisglütsinaat”, “tsink-diglütsinaatkelaat” või “tsink-bisglütsinaat-kelaat”, sest need on kõik üks ja sama asi. Nagu eespool märgitud, on “tsinkglütsinaat”, “tsinkbisglütsinaat” ja “tsinkbisglütsinaat” samuti kõik üks ja sama asi (10).

2. Tsingirikkad_toiduained_mereannid

5. Tsingi vormid – millised on kõige paremini ja millised kõige halvemini imenduvad tsingi vormid?

Nagu siin loos juba põgusalt kirjutasime, siis ei sisaldu mitte üheski tsingi toidulisandis mitte kunagi “puhas tsink”. See ei saagi nii olla, sest siis oleks ju tegu puhta metalliga.

Tsingi aatom (Zn 2+) on aga õnneks iseenesest väga reaktsioonivõimeline metall ja seetõttu on toidulisandites kasutatud tsink alati seotud mingite teiste aatomitega, moodustades nii ühe paljudest vormidest, mida tsingi toidulisandeid valides võid kohata.

Toidulisandites on see mineraal seega saadaval mitmel erineval kujul, sealhulgas tsink-glükonaadina, tsink-sulfaadina, tsink-atsetaadina, tsink-pikolinaadina, tsink-tsitraadina, tsink-atsetaadina, tsink-monometioniinina, tsink-oksiidina ja tsink-glütsinaadina. Täpselt samuti võid kohata ka erinevaid magneesiumi vorme.

Need vormid on aga kõik väga erinevad ja nende olulisim vahe seisneb peamiselt imendumise määras, aga ka selles, et erinevad tsingi vormid võivad sinu keha mõjutada erinevatel viisidel.

Näiteks, kuigi tsink-sulfaat on tsingi vormidest kõige soodsam, siis imendub see jälle kõige vähem ja võib põhjustada ka maoärritust. 

Kergemini imenduvad tsingi vormid on tsink-pikolinaat, tsink-tsitraat, tsink-atsetaat, tsink-glütsinaat ja tsink-monometioniin. Tsink-glütsinaat võib aga lisaks sellele, et ta on üks paremini imenduvaid vorme, olla kõige sõbralikum ka sinu seedeelundkonnale.

Nüüd aga kaevame veidi sügavamale ja vaatame koos üle olulisema info mõnedest saadaolevatest tsingi vormidest (10).

9 levinumat tsingi vormi – nende elementaarse tsingi sisaldus ja imendumise määrad

5. 1. Tsink-glükonaat (C12H22O14Zn)

Tsink-glükonaati kui üht levinumat käsimüügis saadaolevat tsingi vormi kasutatakse sageli ka külmetusravimites, nagu kurgupastillides ja ninaspreides. 

  • Millest tsink-glükonaat koosneb? Tsink-glükonaat on glükoonhappe tsingisool. See on ioonne ühend, mis koosneb kahest glükonaadi anioonist iga tsingi(II) katiooni kohta. Tsink-glükonaat saadakse glükoonhappe täielikul neutraliseerimisel kõrge puhtusastmega tsingiallikaga ja sellele järgneval pihustuskuivatamisel.
  • Kui palju sisaldab tsink-glükonaat elementaarset tsinki? Tsink-glükonaat sisaldab oma kogumassist elementaarset tsinki umbes 14%. Seega 50 mg elementaarse tsingi annuse jaoks on vaja võtta 385 mg tsinkglükonaati. Tsinkglükonaat on saadaval tablettidena vahemikus 1,4–52 mg (10 mg tsinkglükonaati = 1,4 mg elementaarset tsinki). 
  • Kas tsink-glükonaat imendub hästi? Tsink-glükonaadi imendumine on küllaltki hea, nimelt keskmiselt  60.9% (täpsemalt 50.6–71.7).
  • Milliste nimedega tsink-glükonaati veel tuntakse? Tsink-glükonaadi sünonüümid on: glükoonhappe tsingisool, tsink D-glükonaat, tsink(II)glükonaatdihüdraat,  tsinkglükonaathüdraat ja rubosiin (1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 13, 14, 15, 16, 17, 18).

5. 2. Tsink-atsetaat (Zn(CH3CO2)2)

Sarnaselt tsink-glükonaadile lisatakse külmetushaiguste sümptomite vähendamiseks ja kiiremaks taastumiseks näiteks imemistablettidesse sageli ka tsinkatsetaati. 

  • Millest tsink-atsetaat koosneb? Tsink-atsetaat on sool, mis moodustub siis kui äädikhape reageerib tsinkkarbonaadi või tsinkmetalliga.
  • Kui palju sisaldab tsink-atsetaat elementaarset tsinki? Tsink-atsetaat sisaldab elementaarset tsinki oma kogumassist umbes 30-36%. Seetõttu sisaldab 140 mg tsink-atsetaati elementaarset tsinki 50 mg.
  • Kas tsink-atsetaat imendub hästi? Üldjuhul on tsink-atsetaadi keskmine imendumine inimestel 33%.
  • Milliste nimedega tsink-atsetaati veel tuntakse? Tsink-atsetaadi sünonüümid on: äädikhappe tsingisool, tsink-atsetaatdihüdraat, tsink-diatsetaat, tsink(ii)atsetaat (1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 13, 14, 15, 16, 17, 18).

5. 3. Tsink-sulfaat (ZnSO4)

Tsink-sulfaat on kõige soodsam tsingi vorm, kuid imendub kõige vähem ja võib põhjustada ka maoärritust. Tsink-sulfaat on ka herbitsiid, mida tavaliselt kasutatakse sambla tõrjeks. 

  • Millest tsink-sulfaat koosneb? Tsink-sulfaat on väävli ja tsingi kombinatsioon. Tsink-sulfaati saadakse praktiliselt igasuguse tsinki sisaldava materjali (metall, mineraalid, oksiidid) töötlemisel väävelhappega.
  • Kui palju sisaldab tsink-sulfaat elementaarset tsinki? Tsink-sulfaat sisaldab elementaarset tsinki oma kogumassist keskmiselt umbes 23%. Seega tuleb 50 mg elementaarse tsingi annuse jaoks tarbida 220 mg tsink-sulfaati. Tsink-sulfaadi sisaldus sõltub aga ka kasutatavast vormist. Tsinksulfaadi veevabad, monohüdraat- ja heptahüdraatvormid sisaldavad tsinki vastavalt 41%, 36% ja 23%. Seetõttu sisaldavad näiteks 123 mg veevaba tsink-sulfaati, 137 mg tsink-sulfaatmonohüdraati ja 220 mg tsink-sulfaatheptahüdraati igaüks 50 mg elementaarset tsinki. Tsink-sulfaat on saadaval kapslites, mis sisaldavad elementaarset tsinki 25 ja 50 mg (110 mg tsink-sulfaati = 25 mg elementaarset tsinki). Niisamuti on tsink-sulfaat saadaval ka tablettidena, mis sisaldavad 15, 25, 45 ja 50 mg elementaarset tsinki (66 mg tsinksulfaati = 15 mg elementaarset tsinki). Süstitav tsink-sulfaat on saadaval intravenoosseks kasutamiseks mõeldud 50 mg/ml (20,2 mg elementaarset tsinki ml kohta) lahuses. 
  • Kas tsink-sulfaat imendub hästi? Tsink-sulfaadi imendumise protsent on ligikaudu 42%.
  • Milliste nimedega tsink-sulfaati veel tuntakse? Tsink-sulfaadi sünonüümid on: väävelhappe tsingisool, veevaba tsinksulfaat, zincate, tsingi sulfaat, tsink(2+)sulfaat ja tsinksulfaathüdraat (1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 13, 14, 15, 16, 17, 18).

5.4. Tsink-pikolinaat (C12H16N2O8Zn)

Ühe vanema uuringu kohaselt võib sinu keha omastada seda vormi paremini kui muud tüüpi tsinki, sealhulgas tsink-glükonaati ja tsink-tsitraati (1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 13, 14, 15, 16, 17, 18).

  • Millest tsink-pikolinaat koosneb? Tsink-pikolinaat (või ZnPic) on pikoliinhappe tsingisool, kus tsink on seotud sellise orgaanilise happega nagu pikoliinhape, mida toodetakse kehas aminohappest L-trüptofaanist ka looduslikult.
  • Kui palju sisaldab tsink-pikolinaat elementaarset tsinki? Tsinkpikolinaat sisaldab 20-21% elementaarset tsinki. Seetõttu sisaldab 50 mg tsink-pikolinaati elementaarset tsinki 10 mg ning kui soovid kätte saada 50 mg elementaarset tsinki, siis tuleb tsink-pikolinaati tarbida 237 mg.
  • Kas tsink-pikolinaat imendub hästi? Tsink pikolinaat on küll tuntud oma kõrge biosaadavuse poolest, mis tähendab, et keha suudab seda hästi omastada, kuid siiski pole senini veel piisavalt uuringuid, kus oleks avaldatud täpne tsink-pikolinaadi imendumise protsent, mis näitaks, kui palju tsink pikolinaat võrreldes teiste vormidega imendub. 
  • Milliste nimedega tsink-pikolinaati veel tuntakse? Tsink-pikolinaadi sünonüümid on: pikoliinhappe tsingisool, tsinkpüridiin-2-karboksülaat, tsink(2+)bis(püridiin-2-karboksülaat) ja tsinkpüridiin-2-karboksülaat (1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 13, 14, 15, 16, 17, 18).

5. 5. Tsink-orotaat (C10H6N4O8Zn)

Tsink orotaat on samuti üks levinumaid vorme mida tsingi toidulisandites kohata võid.

  • Millest tsink-orotaat koosneb? See vorm on seotud ühendiga, mida tuntakse oroothappena ja tsink-orotaat tekibki oroothappe reaktsioonil tsingiga.
  • Kui palju sisaldab tsink-orotaat elementaarset tsinki? Tsink-orotaat sisaldab elementaarset tsinki umbes 15%.
  • Kas tsink-orotaat imendub hästi? Võrreldes teiste tsingi vormidega, nagu tsink-tsitraat ja tsink-glükonaat, on tsink-orotaadi imendumisprotsendi kohta veel vähe uuringuid. Siiski, kuigi täpsed protsendid võivad varieeruda, loetakse seda üheks paremini imenduvate tsingi vormide hulka kuuluvaks. 
  • Milliste nimedega tsink-orotaati veel tuntakse? Tsink-orotaadi sünonüümid on: roothappe tsinksoola dihüdraat ja tsink-diorotaat (1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 13, 14, 15, 16, 17, 18).

5. 6. Tsink-tsitraat (C12H10O14Zn3)

Üks 2014. aasta uuring näitas, et see tsingi vorm imendub sama hästi kui tsink-glükonaat, kuid sellel on vähem mõru ja ahvatlevam maitse.  

  • Millest tsink-tsitraat koosneb? Tsink-tsitraat on sidrunhappe tsingisool.
  • Kui palju sisaldab tsink-tsitraat elementaarset tsinki? Tsink-tsitraat sisaldab elementaarset tsinki ligikaudu 34%. Seega peaks 50 mg elementaarse tsingi annuse jaoks võtma 146 mg tsink-tsitraati. 
  • Kas tsink-tsitraat imendub hästi? Tsink-tsitraadi imendumine on keskmiselt 61.3%, kuid võib ühe uuringu andmetel erinevate inimeste vahel erineda üsna suures ulatuses (täpsemalt 56.6–71.0). 
  • Milliste nimedega tsink-tsitraati veel tuntakse? Tsink-tsitraadi sünonüümid on: tritsink-ditsitraat ja sidrunhappe tsingisool (1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 13, 14, 15, 16, 17, 18).

5. 7. Tsink-oksiid (ZnO)

Lisaks toidulisanditele kasutatakse tsink-oksiidi laialdaselt ka mitmesuguste nahaprobleemide raviks ja hoolduseks mõeldud toodetes nagu beebipuudrites ning kreemides mähkmelööbe raviks, kalamiini kreemides, kõõmavastastes šampoonides ja antiseptilistes salvides.

  • Millest tsink-oksiid koosneb? Tsink-oksiid esineb looduslikult mineraalse tsintsiidina, kuid suurem osa tsink-oksiidist toodetakse sünteetiliselt metallilise tsingi või tsingimaakide kõrgel temperatuuril oksüdeerimisel. Metalliline tsink sulatatakse ahjus ja aurustatakse ca. 910 °C juures. Tsingi auru vahetul reaktsioonil õhuhapnikuga tekibki tsink-oksiid. 
  • Kui palju sisaldab tsink-oksiid elementaarset tsinki? Tsink-oksiid sisaldab elementaarset tsinki umbes 80%. 
  • Kas tsink-oksiid imendub hästi? Kuigi tsink-oksiid sisaldab elementaarset tsinki üsnagi rikkalikult, on selle keskmine imendumismäär vaid 49.9% (varieerudes erinevatel inimestel 40.9–57.7), mis on mitmetest teistest tsingi vormidest oluliselt madalam. Lisaks, ühe väikese uuringu andmetel ei imendunud tsink-oksiid, või imendus see väga vähesel määral kolmel osalejal 15st. See tähendab, et osad inimesed ei pruugi selles vormis tsinki üldse omastadagi, või siis omastavad nad seda vaid äärmiselt minimaalselt.
  • Milliste nimedega tsink-oksiid veel tuntakse? Tsink-oksiidi sünonüümid on: kalamiin ja tsinkhüdraat (1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 13, 14, 15, 16, 17, 18).

5. 8. Tsink-monometioniin (C5H11NO6S2Zn)

Tsink-monometioniin, tuntud ka kui tsink-metioniin, on tsingi vorm, mis on seotud aminohappe metioniiniga. See ainulaadne kombinatsioon suurendab organismis tsingi imendumist ja biosaadavust.

  • Millest tsink-monometioniin koosneb? Tsinkmonometioniin on tsingi ja aminohappe metioniini kombinatsioon. 
  • Kui palju sisaldab tsink-monometioniin elementaarset tsinki? Tsink-monometioniin sisaldab ligikaudu 31% tsinki. Seetõttu sisaldab 163 mg tsink-monometioniini elementaarset tsinki 50 mg. 
  • Kas tsink-monometioniin imendub hästi? Kahjuks ei ole täpset protsenti tsink-monometioniini (tsinkmetioniini) imendumise kohta uuringutes mainitud, küll on aga mitmetes allikes mainitud, et see imendub paremini kui näiteks tsink-sulfaat. 
  • Milliste nimedega tsink-monometioniini veel tuntakse? Tsink-monometioniini sünonüümid on: tsink-metioniin, tsink metioniinsulfaat ja tsink-metioniinvesiniksulfaat (1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 13, 14, 15, 16, 17, 18).

5. 9. Tsink-glütsinaat (C4H8N2O4Zn)

Tsink-glütsinaat on tsingi vorm, mida kasutatakse peamiselt immuunsuse suurendamiseks.

  • Millest tsink-glütsinaat koosneb? Tsink-glütsinaat koosneb peamiselt aminohappest glütsiinist ja tsingielementidest.
  • Kui palju sisaldab tsink-glütsinaat elementaarset tsinki? Tsink-glütsinaat sisaldab elementaarset tsink 30%. Ülejäänud molekul on glütsiini kaal. See tähendab, et ligikaudu 25 mg elementaarse tsingi saamiseks vajad 100 mg tsink-glütsinaati.
  • Kas tsink-glütsinaat imendub hästi? Üldiselt oli tsinkglütsinaadi biosaadavus oluliselt (16% võrra) parem kui tsinksulfaadil (49% vs. 42%). Ühe teise uuringu andmetel on tsink-glütsinaadi biosaadavus kõrgem (+43,4%) ka võrreldes tsink-glükonaadiga.
  • Milliste nimedega tsink-glütsinaat veel tuntakse? Tsink-glütsinaadi sünonüümid on: glütsiini tsingisool, tsink-2-aminoatsetaat, tsink-bisglütsinaat, tsink(II)glütsinaat, tsink-diglütsinaat, tsink-kelasoom, tsink-2-aminoatsetaat, tsinkdiglütsinaatkelaat ja tsinkbisglütsinaatkelaat (1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 13, 14, 15, 16, 17, 18).

Tsink-glütsinaati sisaldavad ka Ecoshi tsingi toidulisandid, milledest üks sobib hästi ka lstele.

2. Tsink_toidus_mereannid

6. Miks peetakse parimaks tsingi vormiks sageli just tsink-diglütsinaati?

Sellel, miks just tsink-diglütsinaati parimaks tsingi vormiks peetakse, on tegelikult 2 peamist põhjust. Esimene neist on selle kõrge biosaadavus – uhke sõna, mis tähendab tegelikult toitaine kehas omastatavust. Teine põhjus on aga seotud sellega kuidas erinevad tsingi vormid sinu maole mõjuvad.

Enamik tsingi vorme imendub kehasse väga halvasti. Tsink-diglütsinaat imendub aga paremini kui kõik teised tsingi vormid. Näiteks tsink-glükonaat, mis on diglütsinaadi kõrval samuti üks levinum täiendava tsingi vorm, imendub kehasse oluliselt vähem tõhusalt kui teeb seda tsink-diglütsinaat. Seda näitavad ka uuringud mida kohe allolevalt sinuga jagame.

  • Ühe uuringu andmetel on näiteks tsink-diglütsinaadi imendumine lausa 43,4% parem kui tsink-glükonaadil. Uuringus tuuakse ka välja, et tsink-diglütsinaat on väga hästi talutav ning ei põhjusta ei maoärritust ega teisi probleeme (11).
  • Ühes teises uuringus aga, milles mõõdeti tsingi imendumist, määrati 30 tervele naisele juhuslikult tsink-diglütsinaati (60 mg elementaarset tsinki), tsinkglükonaati (60 mg elementaarset tsinki) või platseebot. Teadlased mõõtsid tsingi taset veres, samuti tsingist põhjustatud vasepuuduse markerit ning leidsid, et kõigil naistel, kes võtsid tsink-diglütsinaati, oli tsingi tase veres märkimisväärselt tõusnud, samas kui neil, kes võtsid tsinkglükonaati või platseebot, veres olulisi muutusi ilmnenud. Samuti ei alandanud ükski toidulisanditest veres vase sisaldust (mis võib tsingi toidulisandeid tarbides juhtuda, ja seda eriti suurte annuste puhul). Üldiselt näitas ka see uuring, et tsink-bisglütsinaat oli kehas tsingi taseme tõstmisel palju tõhusam kui tsink-glükonaat (12).
  • Tsink-diglütsinaat osutus kõrgeima biosaadavusega tsingi keemiliseks vormiks ka kolmandas uuringus. Teised vormid mida tsink-diglütsinaadiga koos uuriti olid, tsink-sulfaat, tsink-pikolinaati, tsink-tsitraati, tsink-metioniin ja tsink-glükonaat. Kõige madalamat imendumise määra näitas selles konkreetses uuringus tsink-sulfaat (9, 10).
  • Teine põhjus, milles tsink-diglütsinaat teisi tsingi vorme edestab seisneb aga asjaolus, et see mõjub ka maole palju kergemini. Seega muud tsingi vormid mitte ainult ei imendu halvemini kui tsink-diglütsinaat, vaid võivad põhjustada ka rohkem maoärritust ja iiveldust (9, 10). 

Kuna tsink-diglütsinaat imendub paremini kui teised tsingi vormid ja põhjustab ka vähem kõrvaltoimeid, nagu maoärritust ja iiveldust, on tsink-diglütsinaadi tarbimisest reaalses elus ka rohkem kasu. Ecoshi valikust leiadki just seda tsingi vormi sisaldavad tsingi toidulisandid nagu “Tsink-diglütsinaat”, mis sobib pigem täiskasvanutele ja “Vedel tsink-diglütsinaat koos C-vitamiiniga”, mis sobib tarvitamiseks ka lastele. Nüüd aga jõuame selleni, miks tsink sinu kehas üldse nii oluline on?

ECOSH-Tsink_tsingi_rollid_inimkehas_tsingi_tervisekasud_tsingi_kasulikkus

7. Tsingi 18 tervisekasu – milliseid töid see armas aednik meie kehas teeb?

Kuuludes enam kui 300 ensüümi koostisse ning toimides kofaktori ehk kaasosalisena kümnetes organismile kriitilise tähtsusega reaktsioonides – on meie armas aednik endale haaranud aukartustäratavalt suure tööpõllu ja vastutuse. Ta on sinuga alates kohe päris algusest…

Nimelt, kuna tsink osaleb pärilikkuse informatsiooni ülekandeprotsessides ning valkude biosünteesis, on see mikroelement sinu kehas esmatähtis rollitäitja DNA ja RNH-polümeraasi funktsioneerimisel. 

See tähendab, et tsink mängib ütlemata tähtsat rolli geneetilise materjali kopeerimisel ning rakkude pooldumisel, moodustumisel ja pidaval uuenemisel. 

Niisamuti on see aednik kriitilise tähtsusega ka hormonaalfunktsioonide täitmisel ning kilpnäärme ja suguhormoonide sünteesis ja talitluses. 

Tsink võtab osa ka seksuaalsusega seonduvast. Meestel osaleb tsink näiteks testosterooni sünteesis ja sugunäärmete töös. Seetõttu seostatakse madalat tsingitaset poistel ka hilinenud sugulise küpsuse ning meestel madala potentsiga. 

Mõistagi on see mineraal ülimalt vajalik ka naise organismile, kuna kuulub östrogeeniretseptorite struktuuri, reguleerides seeläbi kõikide östrogeenist sõltuvate protsesside kulgemist. Olles lapseootel, vajab naise keha aga tsinki loote normaalse kasvu ja arenemise tagamiseks.

Kuna meie armas aednik aktiveerib seedeensüüme, sõltub selle mineraali kogusest sinu kehas ka seedeorganite töö, maitse- ja lõhnaaistingud, reageerimiskiirus, vaimsed võimed, edasijõudmine õpingutes jne. 

Ka sinu juuksed, nahk ja küüned vajavad tsinki – soovivad ju nemadki kasvada toitaineterikkast pinnasest. Niisamuti on tsinki vaja haaval, mis tahab hästi paraneda, kiiresti kinni kasvada ja jälle kauniks veatuks nahakoeks saada.

Aidates kaasa insuliini sünteesile, eritamisele ja varude moodustumisele, on tsingil mõju ka insuliini tootmisele ja selle funktsionaalsele aktiivsusele ning seeläbi kogu insuliinist sõltuvate protsesside spektrile.

Sekkudes sinu kehas isegi sellistesse protsessidesse nagu arteriaalse vererõhu ning vere koostise stabiliseerimine ning kesknärvisüsteemi funktsioonid, hoiab tsink ära enneaegse vananemise, hoiab noorena ka sinu aju ja kiirena mäluprotsessid.

Kuna see aednik tõeliselt hoolib oma tööst ja saavutatu terviklikkusest, hoolitseb ta ka sellegi eest, et tema töö viljad oleks kaitstud erinevate sissetungijate ja patogeenide eest. Nii hoiab see aednik tugevana ka sinu keha immuunfunktsioonid, et kaitsta seda kaunist aeda erinevate viiruste, bakterite, allergeenide ja kantserogeenide eest.

Lisaks, olles tugev antioksüdant, kaitseb tsink ka enda ehitatud rakke oksüdatiivsete kahjustuste eest, millega igapäevaselt kokku puutume. Samuti soodustab organismi puhastumist toksilistest raskmetallidest, nende hulgas elavhõbedast ja pliist. Tsink kiirendab kehas ka liigse rasva lagundamist ning viib organismist välja liigse alkoholi. 

Just seepärast saabki tsingi tööd sinu organismis toimuvate kasvuprotsesside juures abiks olemisel, protsesside jälgimisel ja patogeenide eest kaitsmisel võrrelda aedniku tööga ühes imekaunis aias. Tsink kasvatab, hoolitseb ja kaitseb!

Seega lühidalt on tsingi tervisekasud on järgmised:

  1. Aitab kaasa normaalsele happe-alustasakaalule
  2. Aitab kaasa normaalsele süsivesikute ainevahetusele
  3. Aitab kaasa normaalsele kognitiivsele talitlusele
  4. Aitab kaasa normaalsele DNA-sünteesile
  5. Aitab kaasa normaalsele viljakusele ja reproduktsioonile
  6. Aitab kaasa normaalsele makrotoitainete ainevahetustele
  7. Aitab kaasa normaalsele rasvhapete ainevahetusele
  8. Aitab kaasa vitamiin A normaalsele ainevahetusele
  9. Aitab kaasa normaalsele valgusünteesile
  10. Aitab hoida luid normaalsena
  11. Aitab hoida juukseid normaalsena
  12. Aitab hoida küüsi normaalsena
  13. Aitab hoida nahka normaalsena
  14. Aitab hoida vere testosterooni taset normaalsena
  15. Aitab hoida normaalset nägemist
  16. Aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele
  17. Aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest
  18. Osaleb rakujagunemise protsessis

Allolevalt aga räägime kõigest juba veidi täpsemalt.

7. 1. Happe-aluse tasakaal sinu kehas – tsink aitab kaasa normaalsele happe-aluse tasakaalule ehk keha õigele pH-le

Happe-aluse tasakaal viitab happesuse ja aluselisuse tasemele, mida vajab sinu veri selleks, et kõik sinu kehaprotsessid toimiksid ladusalt. 

Sinu keha püüab end pidevalt ise tasakaalus hoida – seda nimetatakse homöostaasiks. Homöostaasi säilitamiseks kasutab aga inimkeha mitmeid füsioloogilisi kohandusi ja üks neist ongi happe-aluse tasakaalu säilitamine.

Happe-aluse tasakaalu mõõtühikuks on pH. Patoloogiliste seisundite puudumisel jääb inimkeha pH vahemikku 7,35–7,45, keskmine on 7,40.

Inimkeha füsioloogiline pH on oluline paljude eluks vajalike protsesside jaoks, sealhulgas hapniku kudedesse tarnimise, õige valgustruktuuri ja lugematu arvu biokeemiliste reaktsioonide, mis kõik sõltuvad normaalsest ja tasakaalus pH-st.

Tsink on karboanhüdraasi aktivaator. Karboanhüdraas on tsinki sisaldav ensüüm, mis esineb eluskudedes (punaste verelibledena) ja kiirendab süsinikdioksiidi muutumist transporditavaks vesinikkarbonaadiks. Sellisena toetab tsink kehas ka normaalset happe-aluse ainevahetust.

Muuseas, tsink ise on amfoteerne, see tähendab, et ta on võimeline reageerima keemiliselt kas happe või alusena (68).

7. 2. Aju töö – tsink aitab kaasa normaalsele kognitiivsele talitlusele

Tsink on üks esimesi ajutegevuseks vajalikke mikroelemente ning selle puudust seostatakse neuronite degeneratsiooni ja ka kognitiivsete häiretega. Ajus esineb see mineraal tugevalt kontsentreeritud kogustes näiteks mandelkehas, kuulmis-ajutüves, ajukoores ja hipokampuses. 

Tsink toimib ajus neurotransmitterina ja teise sõnumitoojana, kontrollides hipokampuse pikaajalist võimendust, suurendades neuronite ellujäämist ning edendades ka õppimist ja mälu (69).

Tsingi olulisuse tõttu aju talitluses, soovitatakse seda mineraali lisaks tarbida ka näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire korral (69).

7. 3. Makrotoitainete ainevahetus – tsink aitab kaasa normaalsele makrotoitainete ainevahetustele

Tsingi panus normaalsesse makrotoitainete metabolismi on see, et tsink on valkude, süsivesikute ja lipiidide, samuti ka nukleiinhapete nagu alkoholdehüdrogenaasi, superoksiid 

dismutaasi, DNA polümeraasi, RNA polümeraasi, aluseliste fosfataaside ning karboksüpeptidaasi ainevahetuse ensüümide asendamatuks elemendiks või kofaktoriks. 

Tsink osaleb lausa enam kui 300 ensüümi tegevuses ja tema peamine füsioloogiline mõju kõigil etappidel on just valkude süntees. See mineraal aktiveerib DNA ja RNA polümeraase ning on oluline histoonide reguleerimiseks. See osaleb ka mitmete peptiidhormoonide (insuliin, gustin, tümuliin) stabiliseerimises.

Kuna paljud metabolismi ensüümid sisaldavad tsinki, mõjutab tsingipuudus kõigi makroelementide metabolismi. 

Makrotoitainete puudus (valgu-energia alatoitumine) aga jätab keha ilma energiast, et end ülal pidada. Energiapuuduse kompenseerimiseks ja sellega kohanemiseks alustab keha sellisel juhul oma kudede lagundamise ja funktsioonide sulgemisega. See algab keha rasvavarudest ja liigub seejärel lihastesse, nahka, juustesse ja küüntesse (61, 62).

Seega on tsinki vaja selleks, et sõna otsese mõttes toidust “toit” sinu kehasse jõuaks.

7. 4. Süsivesikute ainevahetus – tsink aitab kaasa normaalsele süsivesikute ainevahetusele

Tsink on oluline komponent paljudes ensüümides, mis osalevad ka süsivesikute sünteesis ja lagundamises (61).

Samuti vähendab tsink ka glükoosi imendumist ja sünteesi, soodustades samal ajal glükoosi metabolismi ja säilitamist. See toimub peamiselt selliste metaboolsetes protsessides osalevate võtmeensüümide, nagu alfa-glükosidaas, fosfofruktokinaas, fosfokinaas ja glükogeeni süntaas, suurenenud aktiivsuse kaudu (63).

Näiteks on mõned hiljutised uuringud näidanud, et tsingi lisaks tarbimine parandas diabeedihaigetel glükoosi metabolismi ja insuliinitundlikkust (64).

Tsink annab oma asendamatu panuse ka normaalsesse süsivesikute ainevahetusse.

7. 5. Rasvhapete ainevahetus – tsink aitab kaasa normaalsele rasvhapete ainevahetusele

Rasvhapete metabolismi reguleerivad teatud ensüümid millede kofaktor on ka siinse loo peakangelane tsink. Seetõttu võivad tsingi taseme muutused seerumis mõjutada ka nende ensüümide aktiivsust ja seeläbi mõjutada ka rasvhapete metabolismi reguleerimist.

Tsink on erinevate ainevahetusprotsesside toetamisel ülioluline, kuid see ei kiirenda ainevahetuse kiirust selles mõttes, et keha nüüd rohkem kaloreid põletama hakkaks. Aga mis on siis rasvhapete ainevahetus ja milleks see oluline on?

Rasvhapete metabolism koosneb erinevatest metaboolsetest protsessidest, mis hõlmavad rasvhappeid või on nendega tihedalt seotud – molekulide perekonda, mis on klassifitseeritud lipiidide makrotoitainete kategooriasse. Need protsessid võib peamiselt jagada:

  1. Kataboolseteks protsessideks, mis toodavad energiat. Katabolismis metaboliseeritakse rasvhapped energia tootmiseks, peamiselt adenosiintrifosfaadi (ATP) kujul. Võrreldes teiste makrotoitainete klassidega (süsivesikud ja valgud), annavad rasvhapped kõige rohkem ATP-d energia grammi kohta, kui need oksüdeeritakse beetaoksüdatsiooni ja sidrunhappe tsükli käigus täielikult CO2-ks ja veeks. Seetõttu on rasvhapped (peamiselt triglütseriidide kujul) enamiku loomade ja vähemal määral ka taimede jaoks kõige olulisem kütusevaru.
  2. Anaboolseteks protsessideks, kus need toimivad teiste ühendite ehitusplokkidena. Anabolismis on puutumata rasvhapped olulised triglütseriidide, fosfolipiidide, teiseste sõnumitoojate, hormoonide ja ketoonkehade eelkäijad. Näiteks moodustavad fosfolipiidid fosfolipiidide kaksikkihi, millest kõik raku membraanid on valmistatud – ehk rasvhapetest. Fosfolipiidid hõlmavad plasmamembraani ja muid membraane, mis ümbritsevad rakkudes kõiki organelle, nagu tuum, mitokondrid, endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Teist tüüpi anabolismi korral muudetakse rasvhappeid, et moodustada teisi ühendeid, nagu sekundaarsed sõnumitoojad ja kohalikud hormoonid. Rakumembraanis talletatud arahhidoonhappest valmistatud prostaglandiinid on neist kohalikest hormoonidest ilmselt tuntuimad (58, 59, 60).

Rasvhapete metabolismil on oluline mõju inimeste tervise ja haiguste erinevatele aspektidele nagu näiteks:

  • Rasvumine ja kaalujälgimine: rasvhapete metabolismi reguleerimise mõistmine on ülekaalulisuse ohjamise ja kaalukaotuse soodustamise strateegiate väljatöötamiseks ülioluline. Rasvhapete sünteesi ja oksüdatsiooniga seotud ensüümide ja signaaliradade sihtimine võib näiteks potentsiaalselt moduleerida energiatasakaalu ja soodustada ka rasvade kasutamist.
  • Diabeet ja metaboolne sündroom: rasvhapete metabolismi reguleerimise häired on tihedalt seotud insuliiniresistentsuse ja II tüüpi diabeedi tekkega.
  • Südame-veresoonkonna probleemid: ebanormaalne rasvhapete metabolism aitab kaasa südame-veresoonkonna haiguste, sealhulgas ateroskleroosi ja koronaararteritega seotud probleemide arengule. 
  • Vähi ainevahetus: muutunud rasvhapete metabolism on ka paljude vähitüüpide tunnus. Et rahuldada nende kõrget energiavajadust, on vähirakkudel nimelt sageli suurenenud lipogenees ja ka suurenenud rasvhapete omastamine (58, 59, 60).

7. 6. A-vitamiini ainevahetus – tsink aitab kaasa A-vitamiini normaalsele ainevahetusele

Tsink on vajalik A-vitamiini transportimiseks läbi keha ning tsingi puudus piirab organismi võimet viia A-vitamiini varud maksast kehakudedesse. Seepärast esineb tsingi ja A-vitamiini puudus sageli ka koos (57).

7. 7. Valgud kui keha ehitusmaterjalid – tsink aitab kaasa normaalsele valgusünteesile

Tänu oma arvukatele rollidele ainevahetusprotsessides on tsink oluline mikroelement mis on ka tugev valkude sünteesi kiirendaja.

Valkude sünteesi eesmärk on toota valke rakkude ja keha jaoks. Iga sinu raku sees seondub tsink valkudega, et toetada nende struktuuri ja funktsiooni. Meie keha koosneb tuhandetest erinevatest valkudest, millest igaühel on teatud funktsioon.

Need moodustavad meie rakkude ja kudede struktuursed komponendid ning paljud ensüümid, hormoonid ja immuunrakkudest erituvad aktiivsed valgud. Valgud on seega olulised keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks, struktuuride loomiseks, signaalimolekulidena toimimiseks ja muukski.

Ilma valgusünteesi ja valkudeta ei saaks meie rakud lihtsalt oma tööd teha ja ilma valkudeta ei ole ka elu. 

Nagu mööbel sinu kodus, kuluvad aga aja jooksul ka valgud, seega peavad meie rakud valgusünteesi käigus pidevalt uusi valke tootma. Valkude sünteesis on kaks etappi – transkriptsioon ja translatsioon. Transkriptsioonis loetakse olemasolevat DNA koodi ja translatsioonis kasutatakse loetud koodi uute valgumolekulide moodustamiseks.

  • Transkriptsioon. Valgu DNA kood jääb transkriptsiooni ajal tuuma, kuid koopia, mida nimetatakse mRNA-ks, liigub tuumast ribosoomidesse, kus tsütoplasmas translatsiooni ajal valgud sünteesitakse. Et valmistada mRNA, kaheahelaline DNA avaneb – justkui tõmmataks ta tõmblukust lahti.
  • Translatsioon. MRNA lahkub tuumast ja läheb ribosoomidesse. Kandemolekulid toovad kasvavale valgule õiges järjekorras spetsiifilisi aminohappeid. Seal on ainult umbes 20 erinevat looduslikult esinevat aminohapet. Toodetud valk sõltub kasutatavast matriitsist ja kui see järjestus muutub, valmistatakse erinev valk.

Iga valgumolekul sisaldab sadu või isegi tuhandeid aminohappeid, mis on ühendatud ainulaadses järjestuses. Seejärel volditakse see ainulaadseks kujuks. See on väga oluline, kuna võimaldab valkudel täita oma ülesandeid ja võib moodustada kehas struktuure, nagu näiteks kollageeni. Tsink mängib selles meile eluks vajalikus protsessis ülimalt olulist rolli. Valgusüntees väheneb aga koos vanusega (55, 56).

7. 8. Tugevad luud – tsink aitab hoida luid normaalsena

Üha enamad uuringud näitavad, et tsink mängib olulist rolli ka luukoe normaalses arengus ja homöostaasi säilitamises. See mineraal ei ole mitte ainult luukoe oluline komponent, vaid osaleb ka kollageenimaatriksi sünteesis, mineralisatsioonis ja uue luukoe tootmises (52, 53, 54).

7. 9. Terved juuksed – tsink aitab hoida normaalsena sinu juukseid

Milline on aga seos tsingi ja juuste tervise vahel? Kohe selgitame. Juuksefolliikul on üks torukujuline struktuur (poor), mis ümbritseb juuksejuurt ja juuksekarva. Juuksefolliiklid asuvad sinu naha kahes ülemises kihis. Sündides on kogu sinu kehas üle 5 miljoni juuksefolliikuli ja peas üle miljoni juuksefolliikuli.

Ja neid on vaja hoida, sest uusi juuksefolliikulisid elu jooksul juurde ei teki, vastupidi, need pigem vähenevad.

Siin tulebki mängu tsink, sest tsingi roll on juuksefolliikulite arengus lausa ülioluline ja see aitab juuksefolliikulite struktuuri ja terviklikkust ka säilitada. Lisaks toetab tsink juuksefolliikulites ka erinevate rakkude tootmist ja talitlust, sealhulgas neid, mis vastutavad keratiini sünteesi eest. Keratiin on valk, mis moodustab meie juuksekiudude struktuursed ehitusplokid.

Samuti osaleb tsink DNA ja RNA sünteesis, aidates sel moel kaasa kiirele rakkude jagunemisele ja proliferatsioonile, mis on vajalik tervete juuste pideva kasvu jaoks. 

Lisaks aitab see mineraal reguleerida ka hormoonide taset, sealhulgas neid, mis on nii meestel kui naistel otseselt seotud just juuste kasvuga (ja juuste väljalangemisega!) ning juuste kvaliteediga. Juuste kasvuga seotud hormoonide hulka kuuluvad näiteks testosteroon ja DHT (DHT ehk dihüdrotestosteroon on hormoon, mida toodetakse testosteroonist).

Tsingipuudus häirib seega juuste optimaalseks kasvuks vajalike toitainete ja hormoonide õrna tasakaalu ning tingib seeläbi juuksefolliikulite nõrgenemist, mis võib lisaks mitmesugustele teistele juustega seotud probleemidele nagu juuste hõrenemine – põhjustada ka juuste väljalangemist. 

Lisaks tsingipuudusele võivad juuste väljalangemisele kaasa aidata stress, toitumise tasakaalustamatus ja loomulikult ka geneetika. 

Kuid just tsingipuudusest tulenevad juustega seotud probleemid tunned ära järgmiste nähtude järgi:

  • Liigne juuste väljalangemine
  • Õhenevad juuksed
  • Juuksed, mis on välimuselt tuhmid, rabedad või kuivad. Juukseotsad võivad olla altid murduma ja tunduda nõrgemad
  • Juuste värvi ja struktuuri muutused
  • Aeglasem juuste kasvutsükkel
  • Tsingipuudust on seostatud ka järgmiste juustega seotud probleemidega nagu meeste kiilanemine, naiste kiilanemine, telogeenne effluvium (igapäevane liigne juuste väljalangemine) ja alopeetsia areata (ehk koldeline alopeetsia (ld alopecia areata) on haigus, mis kahjustab karvafolliikuleid, põhjustades juuste ja teiste kehakarvade väljalangust ning vahel ka muutusi küüntel). Siinkohal tuleb muidugi täpsustada, et kuigi tsink loob õige keskkonna optimaalseks juuste terviseks ning hoiab ära ka juuste väljalangemise, ei aita see kahjuks palju kaasa juuste tagasi kasvamisele (49).

Mõnedes uuringutes on uurinud tsingi toiulisandite tõhusust juuste väljalangemise ennetamisel ja juuste kasvu soodustamisel. Ühes 2016. aasta uuringus avastati näiteks, et alopeetsia areataga inimestel oli seerumi tsingi tase oluliselt madalam kui kontrollrühmal. Samuti oli see oluliselt madalam resistentse alopeetsia areataga patsientidel (kui ravi on juba proovitud, kuid see on osutunud ebatõhusaks) võrreldes äsja diagnoositud patsientidega.

Veelgi enam, seerumi tsingitaseme, alopeetsia areata raskusastme ja haiguse kestuse vahel esines statistiliselt oluline pöördkorrelatsioon kõigil patsientidel, sealhulgas ka resistentse alopeetsia areataga patsientidel (50, 51).

See uuring näitas, et tsingi lisaks tarbimisel võib olla positiivne mõju juuste tervisele ja see võib olla kasulik ka inimestele, kellel on juuste väljalangemine või juuste hõrenemine (50, 51). Muidugi võivad tulemused inimestel erineda ja selleks, et olla kindel tsingi lisaks tarbimise sobivates annustes ja kestuses, mis põhineb konkreetsetel vajadustel ja tervislikel seisunditel, on alati soovitatav konsulteerida tervishoiutöötajaga, 

Kuna tsink aitab kaasa juukserakkude kiirele jagunemisele ja vohamisele, soodustab see tugevate ja elastsete juuksekiudude kasvu ning aitab kaasa ka juuste üldisele tervisele. Tsink tagab folliikulite tervislikuks arenguks vajalikud ehitusplokid ja aitab tugevdada vundamenti, millelt juuksed sirguvad. Seetõttu vähendab tsink ka juuste katkemise ja väljalangemise ohtu. Veelgi enam, nagu mainitud, toetab ja reguleerib tsink ka keratiini tootmist ning aitab seega säilitada üksikute juuksekiudude terviklikkust ja paksust. Samuti aitab see reguleerida rasu tootmist (peanahas toodetav looduslik õli), tagades juustele piisava niiskuse. See tasakaal on läikivate ja elastsete juuste jaoks lausa ülioluline (49).

7. 10. Terved küüned – tsink aitab hoida küüsi normaalsena

Tsink on vajalik paljude keha reaktsioonide jaoks ning nagu ennegi rääkisime, siis sealhulgas ka rakkude kasvuks ja jagunemiseks.

Küüned koosnevad teatud tüüpi rakkudest, mis kasvavad ja jagunevad väga kiiresti. Küüs on spetsiaalne keratiinne struktuur, mis kasvab ligikaudu 2–3 mm kuus ja täielik asendus saavutatakse 6–9 kuuga. Sellise kiire uute rakkude tootmise tõttu on aga küünte terve kasvu soodustamiseks vaja pidevalt juurde just rakkude kasvu soodustavat tsinki (47, 48).

Ebapiisav tsingi tarbimine võib kaasa aidata küüneplaadi degeneratsioonile, mis ongi see, mis  küüntele tsingipuuduse korral valgete laikude ilmumist ehk “küünte õitsemist” põhjustab (47, 48).

Tsink on vajalik küünte tervislikuks kasvuks.

7. 11. Terve, kaunis ja nooruslik nahk – tsink aitab hoida nahka normaalsena ja soodustab ka haavade paranemist

Kuna tsink mängib olulist rolli kollageeni sünteesis, immuunfunktsioonis ja põletikulises reaktsioonis, on see vajalik ka naha tervise jaoks ning haavade õigeks paranemiseks. Tegelikult sisaldubki suhteliselt suur kogus – umbes 5% kogu sinu kehas olevast tsingist – just sinu nahas (26, 36). 

  • Tsink kiirendab haavade paranemist. Kui tsingipuudus võib haavade paranemist aeglustada, võib tsingi lisaks tarbimine haavade paranemist ja haavadega inimeste taastumist jälle kiirendada. Seetõttu kasutatakse tsinki põletuste, teatud haavandite ja muude nahavigastuste raviks ka haiglates (10). Näiteks ühes 12-nädalases uuringus, milles osales 60 diabeetiliste jalahaavanditega inimest, vähenes võrreldes platseeborühmaga 50 mg tsinki päevas saanud patsientidel oluliselt haavandi suurus (26, 37).
  • Tsink võib aidata ka akne korral. Akne on levinud nahahaigus, mis mõjutab hinnanguliselt kuni 9,4% maailma elanikkonnast (38). Akne põhjuseks on rasu tootvate näärmete ummistus, bakterid ja põletik (39). Uuringud aga näitavad, et nii paiksed kui ka suukaudsed tsingi toidulisandid võivad aknet tõhusalt ravida, vähendades põletikku, pärssides P. acnes bakterite kasvu ning pärssides ka rasunäärmete aktiivsust (40). Lisaks on märgatud, et aknega inimestel on tavaliselt madalam tsingi tase. Seetõttu võivad tsingi toidulisandid aidata akne sümptomeid vähendada (26, 41).

Tsink soodustab naha uuenemist, aitab paraneda haavadel ja võib tõhusaks osutuda ka akne korral.

7. 12. Testosterooni tase – tsink aitab hoida normaalsena vere testosterooni taset

Tsink on inimkeha jaoks hädavajalik toitaine ning nagu varemgi rääkisime – toimib valkude struktuuri säilitamisel, ensüümide katalüüsil ja informatsiooni edastamisel. Meeste reproduktiivsüsteemis mängib see kõige eelnevaga seotuse tõttu aga olulist rolli ka just sugunäärmete arengus, spermatogeneesis ja spermatosoidide liikuvuses, hormoonide sünteesis jne.

Testosteroon on androgeen, mida sünteesib ja eritab peamiselt meeste munandirakk Leydig. See on meessoost indiviidi kasvus ja arengus oluline steroidhormoon, mis säilitab sekundaarsed seksuaalomadused ning soodustab ka sperma küpsemist ja vabastamist. 

Tsingi puudus võib aga põhjustada meessuguhormooni retseptori aktiivsuse vähenemist. Seetõttu mängib see mineraal testosterooni bioloogilises funktsioonis vägagi olulist rolli (46).

Ka tõendid viitavad seosele seerumi tsingi kontsentratsiooni ja seerumi testosterooni vahel. Näiteks on uuringud näidanud, et vähenenud tsingi tase põhjustab seerumi testosterooni taseme langust ja tsingi lisaks tarbimine võib jälle testosterooni taset tõsta (46).

7. 13. Terav nägemine – tsink aitab hoida normaalset nägemist

Kuna tsinki leidub suurel hulgal silma võrkkestas, on sellel mineraalil tähtis roll kanda ka silmade tervises. Nimelt on tsink on A-vitamiinile abiks pigmendi nimega melaniin tootmisel, mille rolliks on sinu silmi kaitsta.

Samuti aitab tsink paremini näha pimedas. Uuringute andmetel võib näiteks tsingi tarbimine koos antioksüdantsete vitamiinidega nagu vitamiin C, A ja E, vähendada kollatähni degenereerumist ja aidata aeglustada nägemise kaotust vanemas eas. 

Tõsine tsingipuudus võib aga tingida muutusi silma võrkkestas. Siinkohal on oluline meeles pidada, et liigselt suures koguses tsinki silmadele head ei tee ja tsingi tarbimisega ei tasu ka liiale minna.

7. 14. Tugev immuunsüsteem – tsink aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele

Kuna tsink on kriitilise tähtsusega immuunrakkude tööks ja rakkude signaalimiseks, võib selle mineraali puudulikkus põhjustada jälle immuunvastuse nõrgenemist (27). Tsingi toidulisandid stimuleerivad aga teatud immuunrakke, millest ei ole kasu mitte ainult võitluses viirustega, vaid ka osade vanusega seotud terviseprobleemidega.

  • Tsink suurendab T-rakkude ehk T-lümfotsüütide aktiivsust. Tsingi tarbimine suurendab T-rakkude ehk looduslike tapjarakkude aktiivsust, mis aitavad kaitsta sinu keha infektsioonide eest. T-rakud on muuseas ühed sellised tublid immuunsüsteemi sõdurid, kes ei reageeri mitte ainult mitmesugustele sellistele ohtudele nagu viirused, vaid on valmis vastu astuma ka kasvajarakkudele.
  • Tsink vähendab külmetushaiguste kestust. Näiteks näitas üks seitsme uuringu ülevaade, et 80–92 milligrammi (mg) tsinki päevas võib külmetushaiguse kestust vähendada kuni 33% (28). Veelgi enam, ka mõned vanemad uuringud näitavad, et tsingi toidulisandid soodustavad vanemate täiskasvanute immuunvastust ja vähendavad märkimisväärselt infektsioonide riski (29).
  • Tsink vähendab riski haigestuda vanusega seotud haigustesse. Lisaks sellele võib tsink märkimisväärselt vähendada riski haigestuda vanusega seotud haigustesse, nagu kopsupõletik, infektsioonid ja vanusega seotud kollatähni degeneratsioon (silmahaigus, mille korral kahjustub ainevahetus võrkkesta maakulis ehk kõige teravamal nägemisalal). Uuringud näitavad, et vanematel täiskasvanutel, kes kasutasid tsinki toidulisandina, paranes vastus gripi vastu vaktsineerimisele, vähenes kopsupõletiku risk ja paranes ka vaimne jõudlus (31, 32, 33). Ühes 2007. aasta uuringus tehti aga kindlaks, et 45 mg elementaarset tsinki päevas võib vanematel täiskasvanutel infektsioonide esinemissagedust vähendada peaaegu 66% (34). Lisaks vähendas 2013. aasta uuringus üle 4200 osalejaga igapäevane antioksüdantide – E-vitamiini, C-vitamiini ja beetakaroteeni – ning 80 mg tsingi võtmine nägemise kaotust ja märkimisväärselt kaugelearenenud maakuli degeneratsiooni ehk kollatähni kärbumise riski (26, 35).

Tõhustades T-rakkude ja looduslike tapjarakkude aktiivsust, mis aitavad kaitsta sinu keha infektsioonide eest – täidab see aednik tsink sinu kehas ka kaitsvat rolli, hoolitseb immuunvastuse parandamise eest ja hoiab sinu immuunsüsteemi tugevana (26, 30).

7. 15. Antioksüdantne toime – tsink aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest

Oksüdatiivne stress põhjustab kroonilist põletikku, mis aitab kaasa paljudele kroonilistele terviseprobleemidele, nagu südamehaigused, vähk ja vaimsete võimete langus (43).

2010. aastal läbiviidud uuringus käigus, milles osales 40 vanemat täiskasvanut, vähenesid aga neil, kes võtsid 45 mg tsinki päevas, põletikumarkerid suuremal määral kui platseeborühmas (44).

Seega võib nii selle, kui ka mitmete teiste uuringute tulemuste tõttu väita, et meie armas aendik vähendab sinu kehas oksüdatiivset stressi ja ka teatud põletikuliste valkude taset (26, 42).

7. 16. Pidev rakkude uuenemine – tsink osaleb rakujagunemise protsessis

Tsink osaleb rakkude jagunemises ja rakkude proliferatsiooni reguleerimises mitmel viisil ning on oluline ensüümsüsteemide jaoks, mis neid protsesse mõjutavad (45).

  • Rakkude jagunemine on protsess, mille käigus rakk jaguneb kaheks tütarrakuks ning kehas moodustuvad uued rakud nii kasvamiseks, paranemiseks kui ka asendamiseks. Rakkude jagunemine toimub tavaliselt osana suuremast rakutsüklist, milles rakk kasvab ja replitseerib enne jagunemist oma kromosoomi. Kõik keharakud (somaatilised rakud), välja arvatud need, millest moodustuvad munarakud ja seemnerakud (sugurakud), paljunevad mitoosi teel. Rakkude jagunemist ongi kahte tüüpi: mitoos ja meioos. Enamiku ajast, kui inimesed viitavad “rakkude jagunemisele”, mõtlevad nad mitoosi, uute keharakkude loomise protsessi. Meioos on rakkude jagunemise tüüp, mis loob munarakke ja seemnerakke.
  • Rakkude proliferatsioon on rakkude arvu suurenemine rakkude kasvu ja rakkude jagunemise tõttu.

Keha vajab tsinki rakkude jagunemiseks, mida on vaja nii kasvamiseks, kui ka keha pidevaks uuenemiseks ja paranemiseks.

7. 17. Tsink ja DNA – tsink aitab kaasa normaalsele DNA-sünteesile ja laste kasvule

Lisaks rakkude kasvu soodustamisele, aitab tsink kaasa ka DNA sünteesile ja soodustab laste normaalset kasvu (61).

Niisamuti on see mineraal ääretult oluline ka meie geenide ja DNA jaoks. Sellest annab aimu juba asjaolu, et näiteks loomuuringutes on umbes 25% maksas leiduvast tsingist leitud just raku tuumast, kus asuvad ka geenid. 

Mehaaniliselt (transkriptsioonifaktorite ning RNA ja DNA polümeraaside aktiivsuse kaudu) osaleb tsink geneetilise stabiilsuse ja geeniekspressiooni protsessides mitmel viisil, sealhulgas kromatiini struktuuris, DNA replikatsioonis ja RNA transkriptsioonis, samuti mängib tsink rolli DNA parandamises ja programmeeritud rakusurmas. 

Seega on kindlaks tehtud, et tsink aitab hoida geenid stabiilsena ja aitab neil ka mitmel viisil töötada, näiteks: 

  • Säilitab tsink-sõrm valkude struktuuri, mis otsustavad raku elutsükli üle. Tsink-sõrm valke on inimese proteoomides (teatud füsioloogilises tervikus konkreetsel ajahetkel esindatud valkude kogum) rohkesti ja need vastutavad mitmesuguste funktsioonide eest. Nimelt aitavad need erilised valgud rakkudel otsustada, millal kasvada, muutuda teistsuguseks või surra. Nad teevad seda, lugedes ja kirjutades rakkude juhiseid. Tsink aga aitab säilitada tsink-sõrm valkude struktuuri. 
  • Aitab DNA-l end kopeerida ja juhiseid anda. DNA replikatsioon on nagu raamatu kopeerimine. Kui rakkudel pole piisavalt tsinki, siis DNA kopeerimine aeglustub, sest osad ensüümid, mis aitavad DNA-d kopeerida, lihtsalt ei tööta enam nii hästi. Uuringud on näidanud, et kui aga rakkudele tsinki lisada, siis paraneb ka DNA kopeerimine. See tähendab, et tsink on oluline enne DNA kopeerimist toimuvates protsessides. Kui inimesed ei saa toidust piisavalt tsinki, võib DNA kahjustuda ja nad võivad ka aeglasemalt kasvada. 
  • Aitab parandada kahjustatud DNA-d. Kui DNA saab kahjustada, on rakkudel selle parandamiseks kaks peamist viisi:
    • Nad lõikavad välja kahjustatud osa ja asendavad selle uuega.
    • Kui rakk peab surema, siis DNA kahjustus ja mõned erilised valgud aitavad sel juhtuda.
  • Antioksüdantne kaitse DNA-le. Tsink aitab kaitsta DNA-d ka ohtlike kemikaalide eest, mis seda kahjustada võivad.
  • Aitab rakkudel otsustada, millal kasvada ja millal surra. Tsink on vajalik, et rakud saaksid kasvada ja jaguneda. Uuringud on näidanud, et kui tsinki pole piisavalt, siis DNA kopeerimine ja rakkude jagunemine kannatavad isegi suuremal määral kui uute valkude tootmine (65).

Märkimisväärne osa raku tsingist asub just raku tuumas, kus see näib olevat kriitilise tähtsusega geneetilise stabiilsuse säilitamises ja geeniekspressiooni protsessis. See tähendab, et tsink on vajalik sinu geneetilise materjali säilitamiseks ja kopeerimiseks (65).

7. 18. Viljakus – tsink aitab kaasa normaalsele viljakusele ja reproduktsioonile

  • Meeste viljakus. Meestel parandab tsingi tarbimine sperma kvaliteeti koos spermarakkude tiheduse, progresseeruva motoorika ning parema viljastumise ja raseduse tulemusega. Tsink mängib olulist rolli membraane stabiliseerivas ja antioksüdantses aktiivsuses ning säilitab spermatosoidide elujõulisuse.
  • Naiste viljakus. Tsink on oluline ka naiste viljakusele kuna on vajalik hormoonide tootmiseks, endomeetriumi (emakaõõn voorderdav limaskest) funktsiooniks ja viljakusele, kuna reguleerib hormoonide LH, FSH ja steroidide tootmist, kaitstes samal ajal munarakku oksüdatiivse stressiga seotud reaktiivsete hapnikuliikide (ROS) poolt põhjustatud kahjustuste eest. Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) on hormoon, mis mängib olulist rolli seksuaalses arengus ja paljunemises, mõjutades nii munasarjade kui ka munandite funktsiooni. See toimib koos luteiniseeriva hormooniga (LH, tuntud ka kui lutropiin), mille järsk suurenemine põhjustab naistel ovulatsiooni ja kollakeha (corpus luteum) arengut. Tsingist sõltuvad tsink-sõrm valgud aga aitavad kaasa östrogeeniretseptori funktsioonile. Seetõttu on õige tsingitaseme säilitamine naise viljakuse jaoks kriitilise tähtsusega. Tsingipuudus võib põhjustada reproduktiivtervise probleeme, nagu ebanormaalne hormoonide LH ja FSH süntees, ebaregulaarne munasarjade kasv, menstruaaltsükli häired ja preeklampsia (66, 67).

2.Tsink_toidus-Krevetid

8. Tsingipuuduse riskigrupid ja riskitegurid – keda ohustab tsingipuudus enim ja miks tsingipuudus tekib?

Tsingi ebapiisava tarbimise tõttu kannatavad kogu maailma elanikkonnast tsingipuuduse käes hinnanguliselt 17, 3% inimestest (23). Arengumaades on see protsent suurem kui 25%, samas kui tööstusriikides on tsingipuuduse näitaja 15% (25).

Tsingipuudus võib enim ohustada just seedetrakti häiretega inimesi, taimetoitlasi (eriti just veganeid), lapseootel naisi, imetavaid emasid, ainult rinnapiimast toituvaid vanemaid imikuid, eakaid, eelkooliealisi lapsi, sirprakulise aneemiaga lapsi ning alkoholi liigtarvitajaid. Allolevalt aga tsingipuuduse riskigruppidest juba lähemalt.

  • Inimesed, kellel on seedetrakti häired või kellel on olnud bariaatriline operatsioon. Tsingi ebapiisavus on tavaline põletikulise soolehaigusega (põletikuline soolehaigus hõlmab haavandilist koliiti ja Crohni tõbe) või bariaatrilise kirurgia korral, mis hõlmab seedetrakti resektsiooni, aga ka vähenenud imendumise, või põletiku tagajärjel suurenenud uriinierituse korral. Ligikaudu 15–40% põletikulise soolehaigusega inimestest esineb tsingipuudus nii aktiivse haigusseisundi kui ka remissiooni ajal. Tsingipuudusega inimestel suureneb põletikulise soolehaigusega seotud sümptomite risk (sealhulgas aneemia, hemorraagia ja kõhu- või perianaalne fistul) ning need patsiendid vajavad suurema tõenäosusega haiglaravi või operatsiooni. Tsingi lisaks tarbimine võib aga neid riske vähendada.
  • Tsöliaakiaga inimesed. Samuti on suur tsingipuudulikkuse risk ligikaudu 50% äsja diagnoositud tsöliaakiaga inimestest. Selle riski potentsiaalsed tegurid võivad hõlmata tsingi imendumishäireid ja limaskestade põletikku. Need puudused püsivad mõnikord isegi siis, kui tsöliaakiaga inimesed väldivad gluteeni sisaldavaid toite.
  • Taimetoitlased (eriti veganid). Taimetoidust saadava tsingi biosaadavus on madalam kui mittetaimetoidul, sest taimetoitlased söövad tavaliselt suures koguses kaunvilju ja täisteratooteid, mis sisaldavad tsinki siduvaid ja selle imendumist pärssivaid fütaate. Lisaks, rohkesti biosaadavat tsinki sisaldab ainult liha, mis on taimetoidu puhul välistatud. Selle tulemusena tarbivad taimetoitlased ja veganid tavaliselt toiduga oluliselt vähem tsinki ja neil on ka madalam seerumi tsingitase kui segatoitlastel.

Taimetoitlastele ja veganitele võib kasu olla teatud toiduvalmistamistehnikate kasutamisest, mis vähendavad fütaatide tõttu tsingi seondumist ja suurendavad selle biosaadavust, näiteks ubade, teraviljatoodete ja seemnete vees leotamine mitu tundi enne küpsetamist. Lisaks võivad tsingi imendumist suurendada kääritatud toiduainetes sisalduvad orgaanilised happed. Samuti võivad taimetoitlased ja veganid kasu saada tsingi toidulisanditest.

  • Lapseootel naised ja imetavad emad. Et kohaneda loote kasvuga, suureneb vajamineva tsingi kogus raseduse ajal üsna oluliselt. Seetõttu soovitatakse rasedatel naistel tarbida tsinki päevas 3 mg rohkem kui sama vanuserühma inimestel, kes ei ole lapseootel. Imetamise ajal suureneb aga päevane tsingivajadus 4 mg. Igapäevane tsingi lisaks tarbimine raseduse ajal võib vähendada ka enneaegse sünnituse riski. 
  • Ainult rinnapiimast toituvad vanemad imikud. Tsingi kontsentratsioon rinnapiimas saavutab haripunkti esimesel kuul pärast sündi ja seejärel väheneb üheksandaks kuuks ligikaudu 75%. Sellise järsu languse tõttu ei piisa seega ainult rinnapiimast imiku tsingivajaduse rahuldamiseks pärast 6. elukuud. Seepärast soovitatakse 7–12 kuu vanustel imikutel lisaks rinnapiimale tarbida ka eakohast tsinki sisaldavat toitu või piimasegu.
  • Sirprakulise aneemiaga lapsed. Sirprakulise aneemiaga lastel on suur risk tsingi puudulikkuse või vaeguse tekkeks, mis võib olla tingitud raua ülekoormuse raviks kasutatavast kelaatravist. Sirprakulise aneemiaga lapsed kellel on seerumis madal tsingitase on sageli lühemad ja kaaluvad vähem kui vastavas vanuses eakaaslased, samuti on neil suurem risk sugulise küpsemise hilinemise, vaso-oklusiivsete ja valukriiside (verevoolu tõkestamine kehapiirkonnas) ning sellega seotud riskide tekkeks. Täiendava tsingi tarbimine võib aga soodustada sirprakulise aneemiaga laste kasvu ja vähendada bakteriaalsete infektsioonide, haiglaravi ja vaso-oklusiivse valukriiside riski.
  • Alkoholi liigtarvitajad. Madalat tsingisisaldust on täheldatud 30–50% alkoholitarbimise häirega inimestest. Etanooli tarbimine vähendab tsingi imendumist soolestikus ja suurendab tsingi eritumist uriiniga. Lisaks on piiratud paljude alkoholitarbimishäiretega inimeste toidu mitmekesisus ja kogus, mis põhjustab ka ebapiisava tsingi tarbimise. 
  • Teatud ravimite tarvitamine. Tsingipuudus võib tekkida ka teatud ravimite nagu kortikoidid, rasestumisvastased vahendid jne tarvitamise korral.
  • Teatud terviseprobleemid. Lisaks ebapiisavale tsingi tarbimisele toiduga, geneetilistele põhjustele, kroonilisele alkoholitarbimisele ja ka erinevatele ravimitele (kortikoidid, rasestumisvastased vahendid jne) võib tsingipuudus tekkida erinevate haiguste käigus. Nende hulka kuuluvad kroonilised maksa-, kõhunäärme-, neeru- ja põletikulised soolehaigused, suhkurtõbi, kollagenoos, eriti reumatoidartriit, aga ka kasvajatega seotud haigused, müokardiinfarkt ja infektsioonid (25).
  • Raske füüsiline koormus ja treening. Haiguse ajal, aga ka tööst või spordist tingitud raske füüsilise koormuse korral võib tsingi eritumine rooja, uriini, higi ja naha kaudu terve täiskasvanu omast oluliselt erineda. Seepärast on suurenenud tsingivajadus ka füüsilist koormust nõudva töö tegijatel ning sprordiga tegelejatel.
  • Muud tegurid. Niisamuti võivad kehas tsingi defitsiiti tekitada taimse, soolase ja magusa toiduga liialdamine, ravimite manustamine, alaline stress, ülemäärane higistamine, vitamiin B8 puudus ning vananemine (1, 25).

valgedtapidkuuntel

9. Tsingipuudus ja tsingipuuduse tunnused – millised märgid räägivad tsingi puudusest, milliseid terviseprobleeme võib tsingi puudus tekitada ja millistel juhtudel oleks kindlasti vaja tsinki juurde tarvitada?

Väike tsingipuudus tavaliselt endaga funktsionaalseid või biokeemilisi häireid kaasa ei too ja jääb seetõttu tihti ka märkamatuks. Seevastu tõsine tsingipuudus põhjustab metaboolseid muutusi kiiresti.

Tsingi tasakaal muutub aga kehas puuduse kasuks üsna kiiresti, sest erinevalt paljudest teistest toitainetest ei ole tsingil organismis funktsionaalseid ehk kasutatavaid tsingivarusid, tähendades sisuliselt seda, et keha ei varu ega salvesta seda mineraali selliselt, et seda puuduse korral kasutada saaks.

Pikaajalise tsingipuuduse peamisteks kliinilisteks tunnusteks on haistmis- ja maitsetaju häired, silmade kohanemishäired pimedas nägemisega, muutused nahas, juustes ja küüntes (haprad küüned, kuiv, ketendav nahk, haprad juuksed, haavade paranemishäired), immuunsüsteemi häirest tingitud suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele ja aju talitlushäired (25).

Tsingipuuduse tunnused ja pikaajalise tsingipuudusega kaasnevad märgid, millede esinemisel oleks kindlasti vaja tsinki lisaks tarbida

  1. Valged laigud küüntel ja nahal. Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme Külli Holstingu sõnul võiksid tsinki toidule lisaks manustada kõik inimesed, kellel on küüntel ja nahal valged laigud. Need on märgid juba olemasolevast tsingipuudusest. Tsingipuudusele viitavad ka haprad küüned.
  2. Nahamuutused. Tsingipuudus võib põhjustada nahamuutusi, mis näevad alguses välja nagu ekseem. Nahal võib esineda pragusid ja justkui “glasuuritud” (sile või klaasjas) välimust. Neid muutusi võib esmalt märgata suu, lastel mähkmepiirkonna ja käte ümbruses. Tsingivaegust signaalib taoliste nahamuutuste korral ka see, et lööve ei parane niisutajate, steroidsete kreemide ega losjoonide kasutamisega. Niisamuti võtab tsingipuuduse korral kauem aega ka haavade paranemine, võib tekkida dermatiit, akne ja troofilised haavandid (24).
  3. Maitsemeele ja lõhnataju kadumine. Tsinki kasutab organism ka süljenäärmetes ja sellest mineraalist sõltub näiteks meie maitsetunnetus. Tsingi puudusel langeb maitseretseptorite funktsioon ning me ei suuda enam toite lõhna ja maitse järgi nii hästi eristada. Näiteks kui vanematel inimestel langeb kehas tsingitase, hakkavad nad vähem maitset tundma ja seetõttu ka rohkem soola ja suhkrut tarbima. 
  4. Muutused juuste väljanägemises ja juuste väljalangemine. Tsingipuudusest annavad märku ka juustega seotud muutused nagu:
    • liigne juuste väljalangemine;
    • õhenevad juuksed;
    • juuksed, mis on välimuselt tuhmid, rabedad või kuivad;
    • juukseotsad võivad olla altid murduma ja tunduda nõrgemad;
    • muutused juuste värvis (ka varajane hallinemine) ja struktuuris;
    • aeglasem juuste kasvutsükkel;
    • kõõm;
    • tsingipuudus võib olla seotud ka seda tüüpi juuste väljalangemisega, kus oleme tihti harjunud geneetikat või muid seisundeid süüdistama nagu meeste kiilanemine, naiste kiilanemine, telogeenne effluvium ja alopeetsia areata (49).
  5. Silmaprobleemid ja nägemisteravuse langus. Tsingipuuduse tunnuste hulgas mainitakse esmalt just raskusi kohanemisega pimedas nägemisega.
  6. Nõrk immuunsüsteem. Tsingipuuduse korral võib inimene sagedamini haigestuda ägedatesse respiratoorsetesse haigustesse ja viirustesse sagedamini kui tavaliselt. Niisamuti on tsingipuuduse korral aeglasem haigusest taastumine.
  7. Kaalutõus. Mitmed uuringud on näidanud, et rasvunud inimestel on keskmisest madalam seerumi tsingi kontsentratsioon. Seega võib tsingipuudusest märku anda ka kaalutõus. 
  8. Südame-veresoonkonna probleemid. Tsingipuudusest tulenev ebanormaalne rasvhapete metabolism aitab kaasa südame-veresoonkonna probleemidele, sealhulgas kõrgele kolesteroolitasemele ning ateroskleroosi ja koronaararterite haiguse arengule. 
  9. Diabeet ja metaboolne sündroom. Rasvhapete metabolismi reguleerimise häired on tihedalt seotud ka insuliiniresistentsuse ja II tüüpi diabeedi tekkega.
  10. Seedimine. Tsingipuudust seostatakse ka seedehäiretega nagu kõhulahtisus ja gastriit.
  11. Kognitiivsed võimed ja kesknärvisüsteem. Kuna tsink on tugevalt seotud aju võimekusega, siis võib tsingipuudus põhjustada ka kehva mälu.
  12. Kasvuhäired ja hilinenud suguküpsus. Tsingipuudus võib aeglustada lapse kasvu ja aeglustada ka laste suguküpsust (puberteeti). 
  13. Probleemid viljakusega. Kuna tsink mängib asendamatult olulist rolli nii naiste kui ka meeste viljakusega seotud tegurites nagu ka hormoonides, siis on viljakusprobleemid tsingipuudusega vägagi oluliselt seotud.
  14. Häired hemoglobiini moodustumises. Lisaks albumiini ja teiste valkude sünteesile kahjustab tsingipuudus ka hemoglobiini moodustumist. Lisaks on tsink oluline punaste vereliblede membraanide stabiliseerimiseks (25, 49, 58, 59, 60, 70).

Tsink aitab ka vereringehäirete korral, mistõttu võiksid need, kel vereringe ja minestamisega probleeme, tsinki toidulisandite kujul juurde tarbida. Tsinki soovitatakse lisaks võtta ka alkoholitarvitajatel, raualisandite tarbijatel ning maksatsirroosi ja seedekulgla probleemide korral. Samuti võiksid tsinki lisaks tarbida rasedad, kellel on nahaprobleemid ja sagedased iiveldushood. Kõrgendatud stressi korral võib samuti kehas tsingipuudus tekkida, mistõttu võiks ka sellisel juhul tsingipuuduse ennetamiseks kvaliteetseid tsingi toidulisandeid juurde tarvitada.

10. Tsingitaseme mõõtmine verest ja kodune tsingipuuduse test

Tsingitaseme mõõtmine

Tsingi taset mõõdetakse vereanalüüside kaudu. Lisaks soole ja vanusele on seerumi/plasma tsingi kontsentratsiooni (0,1% kogu keha tsingist) määramisel eriti oluline toidu tarbimise aeg ja vereproovide võtmine, mis näitavad ööpäevaseid variatsioone. Tsingi kontsentratsiooni langus veres algab 0,5–1,5 tundi pärast sööki.

Madalaim tase saavutatakse umbes 3–4 tundi pärast söömist. Väiksema kehakaalu ja lihasmassi tõttu, on naistel tsingi tase tavaliselt madalam kui meestel. Võimalusel tuleks seega vajalikud vereproovid võtta hommikul (25).

Kodune tsingipuuduse test

Selleks, et teada saada, kas organismis esineb tsingipuudust, võid proovida ka kodusel meetodil niinimetatud maitsmise testi. Selleks võib täiskasvanu kohta segada 50 milligrammi tsink-sulfaati poole klaasitäie veega. 

Kui vedelik tundub magus ja meeldiva maitsega või nagu tavaline vesi, siis tähendab see, et organism vajab rohkem tsinki. Kui vedelik on aga metallimaitsega ja pigem ebameeldiv, tähendab see, et kehas on juba piisavas koguses tsinki.

Kõige kindlam võimalus tsingipuudust testida on siiski lasta perearsti juures või Synlabis teha vereanalüüs.

11. Tsink inimese kehas ja kus tsink imendub

11. 1. Kus leidub inimese kehas tsinki?

Tsink kuulub kõige levinumate mikroelementide rühma ja seda peetakse kõige olulisemaks mikroelemendiks ka inimese tervise jaoks. Tsink ei täida mitte ainult katalüütilisi või reguleerivaid funktsioone, vaid ka struktuurseid funktsioone. 

Näiteks 70 kg kaaluva täiskasvanud inimese kehas on tsinki ligikaudu 2–2,5 g (peamiselt metallotioneiiniga ühendites). 50% sellest elemendist leidub lihastes, 30% luukoes ning 20% muudes kudedes (sh munandid, maks, kõhunääre, aju, eesnääre, silma võrkkest ja plasma).  

Peaaegu 95% tsingist asub sinu kehas just rakkude sees (intratsellulaarselt), nii et selle saadaolev rakuväline kontsentratsioon on madal. Vereringes olev tsink on küll seotud teiste ainetega (peamiselt seotud albumiini, transferriini ja α2-makroglobuliiniga), kuid jääb tsingi transporteritele kättesaadavaks, et kontrollida rakusisese tsingi tasakaalu. Vereringes on tsinki 0,1% kogu kehas olevast tsingist (25, 54).

Selleks, et säilitada raku tsingi homöostaas, vajavad pidevat tsingiga varustamist kõik rakud.

11. 2. Kus tsink imendub?

Tsingi imendumine toimub peamiselt peensooles, eriti aga tühisooles (tühisool (ladina jejunum) asub peensoole alguses – kaksteistsõrmiku ja niudesoole vahel) (25).

Suurema efektiivsusega imendub tsink just vedelikest (kuni ca 70%) kui tahkest toidust (umbes 30%). 

Oluline on see, et osa tsingist eritub koos pankrease mahla ja sapiga soolestikku. Tsingi imendumine toiduga sõltub ka tsingi seisundist organismis – nimelt on tsingipuuduse korral imendumine tõhusam. 

Suhteliselt konstantse tsingi kontsentratsiooni säilitamine nii rakuvälises kui ka intratsellulaarses ruumis on võimalik tänu spetsiifiliste valkude olemasolule, mis toimivad selle elemendi importijana ja eksportijana, reguleerides ioonide voolu rakku ja sealt välja. Seetõttu kehas tsingi tasakaalu säilitamiseks olulised ka valgud (54).

2. Tsink_toidus_lõhe_ja_kalamari

12. Tsingi imendumine – mida peaksid tsingi imendumise kohta veel teadma ning mis seda takistab ja mis seda soodustab

Nii nagu toidulisandite puhul, on ka toidust saadava tsingi hindamisel oluline meeles pidada, et toiduaine tsingisisaldus ei ole selle biosaadavuse näitaja ning toidu tsingisisalduse ja selle kättesaadavuse vahel on tegelikult väga suur erinevus. 

Näiteks kuigi mõned teraviljad sisaldavad tsinki küllaldaselt, pole sealne tsink aga saadaval, kuna paikneb seemneteras väga spetsiifilistes piirkondades, mis jahvatamise käigus ei eraldu. Tsingi kättesaadavus on piiratud ka hernestes, läätsedes ja ubades (25).

Enamik tsinki leidub austrites ja nisuidudes, kuigi nisuidu biosaadavus on samuti piiratud, millele järgneb tailiha ja rupskid ning kaugelt kartul ja täisteraleib. 

Eelkõige on madal tsingi ja kõrge vee kontsentratsioon lehtköögiviljades. Kuna liha sisaldab tsinki suhteliselt rikkalikult, siis ei tohiks tervetel inimestel, kes lihapõhiseid segatoite tarbivad tsingipuudust tekkida. Siinkohal tuleb aga märkida, et punane liha (nt veiseliha) sisaldab rohkem tsinki kui valge liha (nt kana) ja ka kala. 

Seevastu taimetoitlust, eriti aga just vegantoitumist seostatakse sageli tsingipuudusega, kui ei kasutata soovitatud suurema tsingisisaldusega toiduaineid, nagu täisteratooteid, tofut, sojatooteid, kaerahelbeid, pruuni riisi ja pähkleid, kuna taimed sisaldavad tsinki oluliselt vähem. Lisaks halvendavad tsingi imendumist ka sealsed muud toidu komponendid nagu fütaadid.

Andmed tsingi imendumise kohta kõiguvad olenevalt allikast, aga jäävad kokkuvõtlikult vahemikku 5 – 55% ja seda siis olenevalt sellest kas toit on taimne või loomne. Lisaks mõjutab taimede tsingisisaldust ka tsingi kontsentratsioon mullas. Tsingi füsioloogilised funktsioonid sõltuvad selle biosaadavusest rakkudes ja kudedes, mis on omakorda tihedalt seotud imendumisega soolestikust. 

Lihavaese toitumise toidulisanditega rikastamine ei suurenda tsingi imendumise kiirust, sest mineraalainete lisamine hoopis veidi vähendab veidi tsingi imendumist (25).

Mõned olululised faktid

  • Toidulisandite etiketil olev koostisosade sisaldus näitab elementaarse tsingi kogust tootes, mitte kogu tsinki sisaldava ühendi massi.
  • Tsingi imendumise kohta kõiguvad andmed olenevalt allikast. 
    • Osadel andmetel omastab sinu keha umbes 20–40% toidus sisalduvast tsingist. Taimsest toidust on tervetel inimestel tsingi imendumismäär 20–30%. 
    • Teistel andmetel on see kõikumine aga suurem, ning sõltuvalt sellest, kas tegu on taimse või loomse toiduga arvatakse tsingi imendumise määraks olevat 5 – 50%.
    • Kolmandatel andmetel on toitudel, mille fütaadi-tsingi molaarsuhe on >15, tsingi biosaadavus üldiselt madal, nendel aga, mille molaarsuhe on <5, on tsingi biosaadavus hea. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) aruandes on lakto- ja ovo-taimetoit, samuti vegantoitumine, mille fütaadi-tsingi molaarsuhe on 5–15, hinnatud mõõdukalt biosaadavaks (imendumismäär 30–35%). Kõrge tsingi biosaadavusega (50–55% imendumine) toitudel on fütaadi ja tsingi molaarne suhe <5. Need sisaldavad peamiselt rafineeritud teravilja, vähe kiudaineid ja piisavat lihapõhist valgutarbimist (25).
  • Tsink imendub loomsetest toiduainetest nagu punane liha, kala ja linnuliha organismis oluliselt kergemini kui taimsetest toitudest. 
  • Ka tsingi toidulisandid imenduvad paremini, kui võtta neid koos toiduga, mis sisaldab valku (2).
  • Tsingi imendumine toidulisanditest on uuringute andmetel suurem kui toidust, kuna toidulisandites puuduvad olulised tsingi imendumist pärssivad tegurid. Mitut mineraali sisaldavate toidulisandite kasulikkus on aga taas piiratud nende ebastabiilsuse ja peensoole limaskesta võimaliku ärrituse tõttu (25).

Tsingi omastamise takistajad 

  • Elementaarset rauda sisaldavate toidulisandite võtmine (kus elementaarset rauda on 25 mg või enam) samaaegselt koos tsingi toidulisanditega võib vähendada nii tsingi imendumist kui ka plasma tsingi kontsentratsiooni. Rauaga rikastatud toitudele lisatud raud aga tsingi imendumist ei sega ja tsingi resorptsiooni halvenemist toidus sisalduva raua toimel on oodata ainult siis, kui raua ja tsingi suhe on väga kõrge (1).
  • Lisaks rauale takistavad soolestikus tsingi omastamist ka teised mineraalid, sealhulgas kaltsium ja magneesium, kuna need kõik kasutavad sama transportijat. Kui transporteri omastamispiir (mis on 800 mg) on nende nelja mineraali kohta ületatud, väheneb ka imendumiskiirus. Seepärast, kui tarvitad kaltsiumi, magneesiumi, tsinki ja rauda samaaegselt koos, jälgi, et annus jääks kokku alla 800 mg.
  • Peamised tsingi soolest imendumise pärssijad on fütaadid, mida leidub rafineerimata teraviljades, kaunviljades, seemnetes ja pähklites. Puuviljad, juurviljad ja lehtköögiviljad sisaldavad fütiinhapet vähem. Fütaat moodustab soolestikus tsingiga lahustumatuid komplekse, mis takistavad tsingi imendumist ja biosaadavust ning tagajärjeks ongi soolerakkudes tsingi imendumise vähenemine. Edasine töötlemine, nagu jahvatamine, leotamine, idandamine, linnase valmistamine või kääritamine võib aga toiduainete fütaadisisaldust vähendada ja seega vähendada ka nende imendumist pärssivat toimet. Tsingi imendumine võib seega sõltuvalt sellest, kas tegu on taimse või loomse toiduga kõikuda 5 – 50%. Kuna taimsetes toiduainetes olevad fütaadid takistavad tsingi omastamist, on taimetoitlaste päevane tsingivajadus puuduse vältimiseks oluliselt suurem kui segatoitlastel.
  • Teised toidukomponendid, mis tsingi imendumist või biosaadavust vähendavad, on kiudained ja kõrgem kaltsiumi kontsentratsioon. Suure tõenäosusega on ka nende toitainete imendumist pärssiv toime tingitud just neis sisalduvatest fütaatidest, kuna uuringud eraldatud kiukomponentide, näiteks alfa-tselluloosi kohta ei ole tsingi imendumist pärssivat toimet näidanud (1, 2, 25).

Tsingi omastamise soodustajad

  • Tsingi imendumine on loomse päritoluga valgu juuresolekul oluliselt suurem kui taimse valgu juuresolekul. Seetõttu peaks ka tsingi toidulisandeid tarbima koos loomsete proteiinide nagu liha, kala või muude loomsete valkudega nagu elundilihaga (20).
  • Valgud aga mõjutavad tsingi imendumist erineval viisil. Kui piimas sisalduv kaseiin pärsib tsingi imendumist, siis näiteks soja (juhul kui fütaat on sadestamise teel eemaldatud), enam tsingi imendumist ei mõjuta (25).
  • Tsink on oluline kofaktor D-vitamiini soovitud funktsioonide jaoks. See aga töötab ka vastupidi ja samamoodi võib D-vitamiin mõjutada ka tsingi imendumist ja homöostaasi ning reguleerida ka selle transportereid (21).
  • Tõhustamaks tsingi imendumist ja tugevdamaks immuunsüsteemi, soovitavad toitumisspetsialistid võtta tsinki koos C-vitamiiniga. Seetõttu on sisaldub tsink just koos C-vitamiiniga on ka Ecoshi vedela tsingi koostises (22).
  • Samuti suurendavad tsingi imendumist erinevad aminohapped, nagu tsüsteiin ja metioniin, mida leidub näiteks köögiviljades, aga ka histidiin ning orgaanilised happed, nagu sidrunhape (tsitrusviljad), piimhape (hapupiim), ning ka puuviljahape.
  • Hiljutiste katseandmete kohaselt võivad lisaks ülaltoodule tsingi biosaadavust oluliselt parandada ka sellised “toidust saadavad tsinki kelaativad peptiidid” nagu seriin, aspartaat ja glutamaat (25).

Tsingi imendumist soodustavad valgud ja C-vitamiin, pärsivad aga taimedes leiduvad fütaadid.

rohesalatid

13. Kas taimetoitlased ja veganid peaksid rohkem tsinki tarbima?

Võrreldes segatoiduliste inimestega, soovitatakse taimetoitlastel tarbida toiduga oluliselt rohkem tsinki – osadel andmetel lausa kuni 150%. Seda just nende samade taimedes leiduvate tsingi imendumist pärssivate fütaatide tõttu, milledest siin loos juba ka varem juttu tegime.

Ka uuringud näitavad, et taimetoitlastel ja vähese loomse päritoluga valku tarbivatel inimestel on kehas madalam tsingi tase ja kõrgem fütaadi ja tsingi suhe (25).

Kuigi andmed tsingi imendumise kohta olenevalt allikast kõiguvad, siis üks mis kindel – taimsest toidust imendub tsink oluliselt halvemini – 20–30%, 30–35% või teatud juhtudel lausa ainult 5%. Lisaks mõjutab taimede tsingisisaldust ka tsingi kontsentratsioon mullas.

Osadel andmetel aga kohanevad taimetoitlased mõne aja pärast väiksema tsingitarbimisega, suurendades kehas tsingi imendumist ja säilimist.

Näiteks ühes üheaastases uuringus, mis käsitles tsingi plasmakontsentratsiooni käitumist lihapõhiselt segatoidult taimetoidule üleminekul, vähenes tsingi sisaldus plasmas ja uriinis kolme kuu pärast, kuid kuue kuu pärast enam edasi ei langenud. Mis muidugi ei tähenda ka seda, et see tase oleks normaliseerunud või tõusnud, aga lihtsalt seda, et see langeb vaid kuhugi maani (25).

Toitudel, mille fütaadi-tsingi molaarsuhe on >15, on tsingi biosaadavus üldiselt madal, nendel, mille molaarsuhe on <5, on aga tsingi biosaadavus hea. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) aruandes on lakto- ja ovo-taimetoit, samuti vegantoitumine, mille fütaadi-tsingi molaarsuhe on 5–15, hinnatud mõõdukalt biosaadavaks (imendumismäär 30–35%) (25).

ECOSH-TSINK_DIGLÜTSINAAT_Kognitiivsetele_funktsioonidele_ja_immuunsüsteemile

14. Tsink Ecoshi valikus – millist tsingi toidulisandit valida ja miks eelistada just Ecoshi bioaktiivseid tsingi toidulisandeid?

Nagu siin loos juba mitmelgi korral oleme maininud, imendub toidust vaid maksimaalselt 50% seal sisalduvast tsingist. Sedagi aga vaid juhul, kui tegu on loomsete tsingi allikatega. Seetõttu peaks tegelikult iga inimene, kes igapäevaselt just tsingist pakatavaid austreid ei tarbi, kindlasti tsinki toidulisandina lisaks tarbima ning seda eriti just külmetushaiguste ja viiruste perioodil.

Ecoshi valikust leiad 2 kvaliteetset tsingi toidulisandit, kus tsink sisaldub mõlemis tootes just ühes oma parimas – diglütsinaadi vormis. Üks Ecoshi tsingi toidulisand on kapsli, teine aga koos C-vitamiiniga vedelal kujul ja sobib seetõttu väga hästi tarvitamiseks ka lastele.

1. TSINK DIGLÜTSINAAT – bioaktiivne

Bioaktiivse tsingi (bioaktiivne tähendab seda, et sinu keha saab sellisel kujul tsinki kasutada ehk, et see on kehas toimiv) peamised eelised seisnevad selles, et see on hea lahustuvusega, optimaalse imendumismääraga ja kehas ka kõrge omastatavusega.

Lisaks kuulub Ecoshi hästiimenduva ja bioaktiivse tsink diglütsinaadi plusside hulka ka looduslikkus – nimelt ei sisalda see keemilisi abiaineid ega säilitusaineid!

Bioaktiivse tsink-diglütsinaadi päevane annus täiskasvanutele (1 kapsel) sisaldab:

  • Tsink-diglütsinaat: 25 mg (250% NRV ehk protsent päevasest võrdluskogusest täiskasvanutele).
  • Teised looduslikud abiained selles taimses kapslis: riisijahu (mahuaine), pullulaan (glaseeraine).

Bioaktiivse tsink-diglütsinaadi eelised:

  • hea lahustuvusega,
  • kõrge omastatavuse ning optimaalse imendumismääraga,
  • õrnem maole.

Kuidas Ecoshi bioaktiivset tsink-diglütsinaati tarvitada?

Võta seda toidulisandit koos toasooja klaasitäie veega 1 kapsel päevas. Tsinki on parem tarbida koos toiduga, kuna see aitab vähendada seedetrakti ebamugavustunnet. Siiski väldi tsingi toidulisandi võtmist süües samaaegselt piimatooteid, täisteratooteid või teisi kõrge fitiinhappe sisaldusega toite, kuna need võivad tsingi imendumist pärssida. Tsinki võid võtta ka tühjale kõhule, aga see võib osadel juhtudel põhjustada maoärritust ja iiveldust.

2. TSINK + C-VITAMIIN – vedel tsink perele

Ecoshi C-vitamiiniga koos vedelal tsingil, mis sobib tarvitamiseks kogu perele, on mitmeid teisigi eeliseid. Nimelt imendub sellisel kujul tsink keele alla tilgutatuna limaskestade kaudu sinu kehasse palju kiiremini kui kapsleid tarvitades. Lisaks võimaldab pipetiotsik kergesti määrata sobivat tsingi annust, mis on eriti oluline just laste puhul ning toidulisand ei sisalda ka sünteetilisi maitseaineid, säitiusaineid jne.

Peale selle, on ka siin toidulisandis taaskord tegu ühe hinnatuima tsingi vormi – tsink-diglütsinaadiga!

Vedelal kujul tsingi + C-vitamiini päevane annus täiskasvanutele (2 ml ehk 40 tilka või 4 pipetitäit) sisaldab:

  • Tsink-diglütsinaat: 16 mg (160% NRV ehk protsent päevasest võrdluskogusest täiskasvanutele).
  • C-vitamiin: 100 mg (125% NRV ehk protsent päevasest võrdluskogusest täiskasvanutele).
  • Teised abiained selles looduslikus toidulisandis: puhastatud vesi, stabilisaator: glütserool, L-askorbiinhape (C-vitamiin).

Vedelal kujul tsingi + C-vitamiini eelised:

  • hea lahustuvusega, võib segada vee või mahlaga,
  • kõrge omastatavuse ning optimaalse imendumismääraga,
  • sobib ka lastele,
  • õrnem maole.

Kuidas Ecoshi vedelal kujul C-vitamiiniga koos tsinki tarvitada?

Võta seda toidulisandit päevas koos toasooja klaasitäie veega (võid seda ka vee või mahla sisse segada) 0,5-1 h peale sööki, 1 kuni 4 pipetitäit päevas. Loksuta pudelit enne kasutamist ja tarvita avatud pudeli sisu ära 60-ne päeva jooksul.

2. Tsink_toidus_kala_ja_lõhe

15. Kui palju tsinki tarbida – tsingi soovituslik tarbimine, maksimaalne ohutu ülempiir (UL), teraapilised doosid ja teised tarbimisega seotud küsimused

15. 1. Tsingi soovituslik tarbimine

Terve inimene kaotab päevas 2–3 mg tsinki. Tervete täiskasvanute päevane tsingivajadus on 7–11 mg (1–10-aastastele lastele 3–7 mg), kusjuures soovitatavad kogused on riigiti väga erinevad (25).

Tsingi soovitatav päevane tarbimine milligrammides (mg) on National Institutes of Health (NIH) andmetel:

  • Sünnist kuni 6 kuu vanustele (tüdrukutele ja poistele)*: 2 mg
  • 7–12 kuu vanustele (tüdrukutele ja poistele)*: 3 mg
  • 1–3 aastastele (tüdrukutele ja poistele): 3 mg
  • 4–8 aastastele (tüdrukutele ja poistele): 5 mg
  • 9–13 aastastele (neiudele ja noormeestele): 8 mg
  • 14–18-aastastele: 11 mg (meestele); 9 mg (naistele); 12 mg (rasedatele); 13 mg (imetavatele emadele)
  • 19 aastastele ja vanematele: 11 mg (meestele); 8 mg (naistele); 11 mg (rasedatele); 12 mg (imetavatele emadele) (1).

*Piisav tarbimine, mis võrdub tervete rinnaga toidetavate imikute keskmise tsingi tarbimisega.

Üks probleem soovitusliku päevase tarbimise järgimisega on aga see, et harva on juttu sellest, millises ulatuses see mineraal mingis konkreetses vormis imendub. Kuna erinevad tsingi vormid erinevates toidulisandites imenduvad erineva protsendiga, ning nendes sisaldub ka erinevas koguses elementaarset tsinki, võib asi tunduda üsna keeruline. Oluline on ju elementaarse tsingi kogus, mis tegelikult kehasse imendub, mitte ainult elementaarse tsingi kogus kapslis (10).

15. 2. Tsingi tarbimise maksimaalne ohutu ülempiir (UL)

Tervetele inimestele on kehtestatud toidust ja toidulisanditest saadava tsingi tarbimise ülempiir (vasesisaldusele kahjuliku mõju alusel). Maksimaalset ülempiiri ei kohaldata aga inimestele, kes saavad tsinki ravieesmärkidel, kuid sellisel juhul peaks inimene olema arsti järelevalve all.

Tsingi maksimaalne ohutu ülempiir (UL) milligrammides (mg) on National Institutes of Health (NIH) andmetel:

  • Sünnist kuni 6 kuu vanustele tüdrukutele ja poistele: 4 mg
  • 7–12 kuu vanustele tüdrukutele ja poistele: 5 mg
  • 1–3 aastastele (tüdrukutele ja poistele): 7 mg
  • 4–8 aastastele (tüdrukutele ja poistele): 12 mg
  • 9–13 aastastele (neiudele ja noormeestele): 23 mg
  • 14–18-aastastele: 34 mg (meestele); 34 mg (naistele); 34 mg (rasedatele); 34 mg (imetavatele emadele)
  • 19 aastastele ja vanematele: 40 mg (meestele); 40 mg (naistele); 40 mg (rasedatele); 40 mg (imetavatele emadele) (2).

15. 3. Millised on tsingi teraapilised ehk ravidoosid?

Tsingi päevanorm on 7-15 mg, raviks kasutatav annus enamasti aga 25-60 mg. Tsingi toidulisandites varieeruvad annused peamiselt vahemikus 5–10 milligrammi (mg) kuni 25–45 mg ja on mõnikord ka suuremad. Madalamaid annuseid kasutatakse tavaliselt igapäevase profülaktikana, samas kui suuremaid annuseid kasutatakse tavaliselt krooniliste haiguste ja tsingipuuduse raviks.

Väga suured tsingi kogused (võttes näiteks kuni 100 mg tsinki päevas) on lühiajaliselt (2–4 kuud) ohutud, kuid kuna see annus on suurem kui tsingi talutav ülempiir (UL), mis on täiskasvanutele 40 mg, siis ei ole pikaajaline liigne tsingi tarbimine soovitatav (2).

NB! Teraapilistes doosides käivitab tsink tervenemisprotsesse, võitleb põletikuliste protsessidega, kiirendab tervenemist, aitab ravida naha- ja nakkushaigusi ja teisigi terviseprobleeme, kusjuures tsingi toime efektiivsus hakkab avalduma alles nädalate või kuude pärast.

juustevaljalangemine

15. 4. Tsink lastele – millises koguses peaksid tsingi toidulisandeid tarvitama lapsed ja kas Ecoshi toidulisandid sobivad ka lastele?

Lastel ei ole tegelikult tarvis tsinki profülaktiliselt juurde manustada ning see võiks ideaalsel juhul tulla igapäevasest toidust. Kuna see mineraal imendub aga enim just loomsetest toiduainetest, siis on vaja lihtsalt tagada, et lapse toidulaual oleks igapäevaselt ka loomsed valguallikad. 

Kui aga laps on haigeks jäänud, on tsink – ja eriti just tsink koos C-vitamiiniga õigustatud. Niisamuti võivad lapsed tsinki lisaks vajada puberteedieas (eriti kui küüned juba “õitsevad”) ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire korral.

  • Tsink diglütsinaat. Ecoshi kapslisse pakendatud pulbriline tsink-diglütsinaat on 7 ja 12 aastasele veidi liiga kange. Seega peaks 12 aastane laps võtma seda 1/2 kapslit, 7 aastane aga sellest vaid poole, ehk kogu kapslist veerandi.
  • Vedelas vormis tsink koos C-vitamiiniga. Ecoshi vedelas vormis tsink koos C-vitamiiniga sobib aga ka väiksematele lastele, kuna pipetiga on lastele hea sobivat doosi arvestada. Peale selle on tänu lisatud C-vitamiinile parem ka selle konkreetse vedela tsingi toidulisandi maitse. Nii peaksid näiteks 7 aastased lapsed Ecoshi vedelal kujul tsinki tarbima päevas 6 mg ja 12 aastased lapsed 9 mg.

Kas tsinki oleks parem võtta enne sööki tühjale kõhule või hoopis koos toiduga?

Tsingi imendumise suurendamiseks on soovitatav võtta tsinki kas tund enne või 2 tundi pärast sööki. Seda seetõttu, et nagu siin loos juba varemgi mainisime, võivad toidus sisalduvad fütaadid tsingi imendumist pärssida. 

Siiski, kuigi tühja kõhuga tarbimise korral on tsingi imendumine hea, võivad tsingilisandid, eriti just tühja kõhuga tarbides paljudel sageli iiveldust põhjustada (tsink-diglütsinaat tekitab selliseid kõrvalmõjusid aga vähem). Sellisel juhul võid tsinki võtta koos toiduga, aga siis pigem toiduga, mis sisaldab just loomseid valke.

Kuna tsink-diglütsinaat on maole õrnem, põhjustab see oluliselt vähem iiveldust ja seetõttu on just seda vormi parem tarbida ka tühja kõhuga. Kui aga eelistad tsinki võtta koos toiduga, imendub see siiski ka toiduga paremini kui muud tsingi vormid (10).

ECOSH-Tsink_toidus_Tsingirikkad_toiduained_Tsingi_toiduallikad_4

16. Tsink toidus – millistes toiduainetes tsinki leidub ja millised on kõige rikkalikumad tsingiallikad ?

Rikkalikeimaks tsingiallikateks võib lugeda liha, kala ja mereande. Kusjuures võrreldes kõikide teiste toitudega sisaldavadki kõige enam tsinki just austrid. Kuna aga austreid tarbivad vaid vähesed, siis saadakse lääneliku toitumismudeliga ühiskondades tavaliselt umbes 20% päevasest vajalikust tsingi kogusest kätte veiselihast.

Lisaks veiselihale on lääne ühiskondades veel üheks peamiseks tsingi allikaks tsingiga rikastatud toiduained nagu näiteks tsingiga rikastatud hommikusöögihelbed.

Väheses koguses tsinki sisaldavad ka munad ja piimatooted. Samuti sisaldavad tsinki oad, pähklid ja täisteratooted, kuid nendes toiduainetes on tsingi biosaadavus madalam kui loomses toidus, kuna need toidud sisaldavad fütaate.

Fütaadid, mis on fosfori säilitusvorm taimedes, seovad soolestikus mõningaid mineraale, nagu näiteks tsinki ja moodustavad sellisel moel lahustumatu kompleksi, mis pärsib tsingi imendumist. Puu- ja köögiviljad sisaldavad tsinki aga äärmiselt vähe.

Toiduga imendunud tsingi kogus on vahemikus 5% kuni rohkem kui 50%, seda just olenevalt taimse toidu (ja seega ka fütaadi) kogusest toidus. Tsingi imendumine segatoidust või toidust, mis sisaldab loomse ja taimse toidu kombinatsiooni, on madalam kui ainult loomseid allikaid sisaldava toidu puhul (1).

Seega imendub tsink kõige paremini just loomsetest toiduallikatest (1). 

Tsingisisaldus erinevates toiduallikas

TOIDUAINETOIDUAINE KOGUSTSINGI SISALDUS (MG)
Teraviljatooted
Nisukliid1/2 tassi3,2
Hommikusöögihelbed, tsingiga rikastatud (25% NRV)1 portsjon2,8
Täisterahommikusöögihelbed1/3 tassi1,7
Kaerahelbed1/3 tassi1,5
Kaerakliid3 spl1,2
Paisutatud kaer30 g1,1
Näkileib2 tk1,1
Amarant, keedetud1/2 tassi1,1
Kinoa, keedetud1/2 tassi1,0
Näkileib nisujahust3 tk0,8
Riisivahvel3 tk0,8
Leib1 viil0,8
Hirsitangud, keedetud1/2 tassi0,8
Rukkihelbed30 g0,8
Müsli1/3 tassi0,8
Rikastatud kaerapiim, Oatly1 tass0,8
Pruun riis, pikateraline, keedetud1/2 tassi0,7
Kamajahu3 spl0,7
Valge riis, pikateraline, keedetud1/2 tassi0,3
Sai1 viil0,2
Köögiviljad ja marjad
Nõges1 tass1,5
Tomatipasta1/2 tassi1,0
Petersell1 tass0,9
Bambusevõrsed1/2 tassi0,8
Segaseened, soolatud1/2 tassi0,8
Spinat, keedetud1/2 tassi0,7
Šampinjonid, keedetud0,7
Brokkoli, hakitud, keedetud1/2 tassi0,4
Kirsstomatid, toored1/2 tassi0,1
Mustikad, toored1/2 tassi0,1
Kaunviljad (kuivatatud ja keedetud, kui ei ole näidatud teisiti)
Adzuki oad1/2 tassi2,0
Läätsed1/2 tassi1,2
Hummus1/4 tassi1,1
Lehmaherned1/2 tassi1,1
Valged oad1/2 tassi1,0
Sojaoad1/2 tassi1,0
Kikerherned1/2 tassi1,0
Herned1/2 tassi1,0
Mustad oad1/2 tassi1,0
Herned1/2 tassi0,9
Kollased oad1/2 tassi0,9
Punased oad1/2 tassi0,9
Põldoad1/2 tassi0,9
Tähnilised oad1/2 tassi0,8
Roosad oad1/2 tassi0,8
Kikerherned, konserv1/2 tassi0,8
Pruunid oad1/2 tassi0,8
Põldoad, konserv1/2 tassi0,8
Tuviherned1/2 tassi0,8
Pähklid ja seemned
Kõrvitsaseemned2 spl2,4
India pähklid1/4 tassi2,1
Seesamiseemned, kooritud2 spl1,9
Piiniaseemned1/4 tassi1,8
India pähkli või2 spl1,7
Päevalilleseemned2 spl1,6
Linaseemned2 spl1,6
Mooniseemned2 spl1,4
Seesamiseemned, koorimata2 spl1,4
Parapähklid1/4 tassi1,4
Tahhiini2 spl1,4
Pekaanpähklid1/4 tassi1,4
Mandlid1/4 tassi1,2
Maapähklid1/4 tassi1,1
Mandlivõi2 spl1,0
Maapähklivõi2 spl0,9
Kreeka pähklid1/4 tassi0,9
Chia seemned2 spl0,9
Pähklivõi2 spl0,8
Sarapuupähklid1/4 tassi0,7
Kookospiim, konserv1/2 tassi0,7
Mereannid, liha ja muna
Austrid, tehistingimustes kasvatatud, toored85 grammi32
Austrid, vaikse ookeani, keedetud85 grammi28,2
Veiseliha, välisfilee85 grammi3,8
Tavaline sinikrabi, keedetud85 grammi3,2
Sealiha, seljatükk (karbonaad), koos kondiga küpsetatud85 grammi1,9
Kalkuni rinnatükk85 grammi1,5
Krevetid, keedetud85 grammi1,4
Sardiinid, õlis konserveeritud, koos luudega85 grammi1,1
Muna1 suur0,6
Lõhe, keedetud85 grammi0,5
Piimatooted
Juust, cheddar43 grammi1,5
Kreeka jogurt, tavaline30 milliliitrit1,0
Piim, 1% piimarasva30 milliliitrit1,0

Kõik ülaltoodu tähendab aga seda, et kui sa just pidevalt austreid ei tarbi, siis peaksid oma keha tsinginõudluse rahuldamiseks igapäevaselt ära sööma ligikaudu 400 grammi veiseliha. Muidu võiks ju piisata ka 200-st grammist, aga kuna loomsetest toiduainetest imendub sealsest tsingist umbes pool, siis on seda vaja süüa ka kaks korda rohkem.

Kui igapäevane peaaegu poole kilo liha söömine tundub teostatav, siis taimse toidu eelistajatel nii lihtne ei ole, sest nemad peaksid keha tsingvajaduste rahuldamiseks sööma ära näiteks vähemalt 8 tassitäit kaerahelbeid.

Seda eeldades, et taimsest toidust imendub tsink samuti 50%, aga kuna juba teame, et taimsest todiust imendub tsink veelgi väiksemalt määral (osadel juhtudel lausa 5%) – ei piisa igapävase tsingivajaduse rahuldamiseks isegi mitte kaheksast tassitäiest kaerahelvestest. Seega võivad tsingi toidulisandid eriti just külmetushaiguste ja viiruste perioodidel suureks abiks olla.

Tsink

17. Tsingi liigse tarvitamise kõrvalnähud ja koostoime ravimitega

Tsingi liigse tarvitamise kõrvalnähud

Tegelikkuses esineb liigset tsingi tarbimist ja sellega seotud mürgistusnähte äärmiselt harva. Sellisel juhul võivad iseloomulikeks sümptomiteks olla iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, peavalu, peapööritus ja maoprobleemid.

Mürgistuse korral ilmnevad loetletud nähud 3–10 tunni jooksul pärast toidulisandite manustamist ja kaovad lühikese aja jooksul pärast toidulisandite tarbimise lõpetamist.

Toidust inimene liigselt tsinki kätte ei saa, seega pole liigse lihasöömise korral tsingi ületarvitamisega kaasnevaid kõrvalnähte vaja karta.

Suurtes kogustes tsingi tarbimine võib põhjustada:

  • Iiveldust.
  • Peapööritust.
  • Peavalu.
  • Maohäireid.
  • Oksendamist.
  • Isutust.
  • Kui suuri tsingi koguseid kasutatakse mitmete nädalate jooksul, võivad 50 mg või veelgi suuremad tsingiannused (tavaliselt toidulisanditest või tsinki sisaldavate proteeside liimikreemide liigsest kasutamisest) häirida vase imendumist (mis võib põhjustab veres madalat vasesisaldust), vähendada immuunfunktsiooni ja HDL-kolesterooli ehk hea kolesterooli taset. 
  • Kui kasutada liigselt tsinki sisaldavaid ninasse pihustatavaid ravimeid ja geele, võib esineda lõhnataju ajutine kadumine. 
  • Väga suured tsingi annused toidulisanditest (142 mg päevas) võivad samuti häirida magneesiumi imendumist ja häirida seeläbi kehas ka magneesiumi tasakaalu.
  • Osade andmete kohaselt võib kuni 34 mg tsinki toote grammi kohta sisaldavate hambaproteeside liimikreemide liigne kasutamine põhjustada neuroloogilisi sümptomeid (sealhulgas sensoorne ataksia ja müelopaatia) ja aneemiat. Nende mõjude vältimiseks on saadaval ka tsingivabad vormid (2).

Toiduga saadava tsingi kogus on harva kuni 50 mg, seega ei põhjusta toiduainetes sisalduv tsink tõenäoliselt liigseid tsingi tarbimisega kaasnevaid nähte mitte kunagi. 

Koostoime ravimite ja teiste toidulisanditega

Samuti on oluline teada, et tsingipreparaadid võivad avaldada mõju mõningate ravimite toimele nagu näiteks antibiootikumid, penitsillamiin ja diureetikumid:

  • Antibiootikumid. Nii kinoloonantibiootikumid kui ka tetratsükliini antibiootikumid (nagu akromütsiin ja sumütsiin) võivad seedetraktis tsingiga interakteeruda, mis võib samaaegse tarvitamise korral pärssida nii tsingi kui ka antibiootikumi imendumist. Antibiootikumi võtmine vähemalt 2 tundi enne või 4–6 tundi pärast tsingilisandit aga vähendab seda koostoimet.
  • Penitsillamiin. Tsink võib vähendada reumatoidartriidi ja Wilsoni tõve raviks kasutatava penitsillamiini imendumist ja toimet. Selle koostoime minimeerimiseks peaksid inimesed võtma tsingilisandeid ja penitsillamiini vähemalt 1-tunnise vahega.
  • Diureetikumid. Tiasiiddiureetikumid, nagu kloortalidoon ja hüdroklorotiasiid, suurendavad tsingi eritumist uriiniga. Selline suurenenud eritumine omakorda vähendab seerumi tsingi kontsentratsiooni (2).

Tsink võib samaaegselt tarvitades mõjutada ka teiste toidulisandite imendumist, sealhulgas:

  • kaltsiumi,
  • magneesiumi, 
  • vase ja
  • raua. 

Seda kõike seetõttu, et tsingi ainevahetus on organismis seotud raua ja vasega, mistõttu rauapreparaatide tarvitamisel võib tsingi imendumine väheneda. Rikkalikum tsingisisaldus veres takistab jälle omakorda vase imendumist ning soodustab kehast vase välja viimist. Lisaks takistavad teised mineraalid nagu kaltsium, magneesium ja raud tsingi omastamist soolestikus kuna kõik need mineraalid kasutavad sama transportijat ja sellel transportijal on oma limiit. 

Kui transporteri omastamispiir (800 mg) on nende nelja mineraali kohta ületatud, väheneb ka imendumiskiirus. Seega on parem tarbida neid nelja mineraali samaaegselt väiksemates kogustes kui kokku 800 mg.

See on ka põhjus miks soovitatakse enne tsingipreparaatide võtmist pidada nõu arsti või mõne muu asjatundjaga (2).

Ilu_tuleb_luua_ja_ilu_eest_tuleb_hoolitseda_täpselt_nii_nagu_sa_lood_endale_kaunist_lilleaeda

18. Kokkuvõtteks

Tsink – see tubli ja hoolikas aednik, kelle ülesandeks on kõikide meie keha elutähtsate protsesside kasv ja õitseng, tagab sulle tugeva immuunsüsteemi, reguleerib ainevahetust ja aitab säilitada happe-aluse tasakaalu ehk keha õiget pH-d.

See mineraal mängib olulist rolli ka kognitiivses talitluses, makrotoitainete, süsivesikute ja rasvhapete ainevahetuses, samuti A-vitamiini ainevahetuses, valgusünteesis, luude, juuste ja küünte tervises, naha tervises, testosterooni taseme hoidmises, nägemises, immuunsüsteemi tugevdamises, antioksüdantses kaitses, rakkude uuenemises, DNA-sünteesis, laste kasvus ning ka viljakuses. Mida kõike veel tahta!

Tsingil on aga mitmeid vorme, mis tsingi toidulisandite valiku esmapilgul keerukaks võivad muuta. Need vormid  nagu tsink-glütsinaat, tsink-pikolinaat, tsink-tsitraat, tsink-oksiid, tsink-sulfaat, tsink-pikolinaat, tsink-tsitraat, tsink-atsetaat, tsink-glütsinaat ja tsink-monometioniin jne erinevad nimelt nii oma imendumisvõime kui ka elementaarse tsingi sisalduse poolest.

Kuid just tsink-diglütsinaati peetakse neist üheks parimaks ja seda mitte ainult oma hea imendumise ning kõrge biosaadavuse tõttu, aga ka seepärast, et see on õrnem sinu seedekulglale. Seega, kui tsink-sulfaat võib põhjustada maoärritust, siis tulekski valida just tsink-diglütsinaat.

Tsink-glütsinaat sisaldub ka Ecoshi tsingi toidulisandites nagu “Bioaktiivne tsink-diglütsinaat” ja “Vedel tsink koos C-vitamiinga”. Seetõttu on Ecoshi bioaktiivsed tsingi toidulisandid oma kõrge biosaadavuse tõttu saadaolevaist ühed tõhusaimad.

Tsingi imendumine toidulisanditest on uuringute andmetel suurem kui toidust, kuna toidulisandites puuduvad olulised tsingi imendumist pärssivad tegurid. 

Tsingi toidulisandite võtmisel tuleb aga arvestada ka võimalike koostoimete esinemist ravimitega, nagu antibiootikumid, diureetikumid ja penitsillamiin. Niisamuti tasub teada, et mitut mineraali sisaldavate toidulisandite ehk mineraalainete komplekside kasulikkus on piiratud nende ebastabiilsuse ja peensoole limaskesta võimaliku ärrituse tõttu.

Tsingi lisandiga kurgupastillid, mida kasutatakse külmetushaiguste raviks, on saadaval enamikes apteekides. Samuti on välja töötatud tsingiga ninaspreid, mis vähendavad nina ja siinuse ummistust. Kuigi, tasub meeles pidada, et tsinki sisaldavaid ninaspreisid on seostatud lõhnataju kadumisega.

Tsingi imendumist mõjutavad erinevad tegurid – kui näiteks taimedes sisalduvad fütaadid seda takistavad, siis loomsed valgud jälle soodustavad tsingi imendumist. Seetõttu vajavad taimetoitlased ja veganid tsinki igapäevaselt ka suuremates annustes. Tsinki leidub mitmesugustes toiduainetes, aga meie jaoks saadaval kujul just loomsetes toiduainetes nagu lihas (eriti punases lihas) ja mereandides (eriti just austrites).

Kuna tsink täidab kehas niivõrd mitmekesiseid rolle, siis on tsingipuudus tõsine asi, mis võib võib põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme. Eriti suurel määral võib tsingipuudus ohustada just teatud riskigruppe, sealhulgas taimetoitlasi, veganeid ja teatud terviseseisunditega inimesi. Seega see, kui palju tsinki igaüks peaks igapäevaselt või tõbine olles tarbima, sõltub tema vanusest ja tervislikust seisundist. 

Loodame, et leidsid siit loost vähemalt ühe hea teadmise selle kohta, kui olulisi rolle see töökas ja hoolas aednik meie kehas teeb ning kuidas teda oma kotta lubada!

NB! Ülitundlikkuse puhul mõne koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autor: Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com, CleanPNG.com

Allikad:

  1. Zinc – Health Professional Fact Sheet (nih.gov)
  2. Zinc Information | Mount Sinai – New York
  3. Zinc Supplements: Benefits, Dosage, and Side Effects (healthline.com)
  4. Tsink | Tervisliku toitumise informatsioon (toitumine.ee)
  5. Gluconate Zinc – an overview | ScienceDirect Topics
  6. Q. I take 50 milligrams of zinc daily, but it looks like you should take only 40 milligrams per day. Is it OK to continue? What are the consequences of too much zinc? – Tufts Health & Nutrition Letter
  7. Zinc: An Essential Micronutrient | AAFP
  8. Zinc benefits, dosage, and side effects (examine.com)
  9. Comparison of the Potential Relative Bioaccessibility of Zinc Supplements—In Vitro Studies – PMC (nih.gov)
  10. Zinc Bisglycinate – What you Need to Know (88herbs.com)
  11. A bioavailability study comparing two oral formulations containing zinc (Zn bis-glycinate vs. Zn gluconate) after a single administration to twelve healthy female volunteers – PubMed (nih.gov)
  12. Moderately High Dose Zinc Gluconate or Zinc Glycinate: Effects on Plasma Zinc and Erythrocyte Superoxide Dismutase Activities in Young Adult Women – PubMed (nih.gov)
  13. Zinc Absorption by Young Adults from Supplemental Zinc Citrate Is Comparable with That from Zinc Gluconate and Higher than from Zinc Oxide – PMC (nih.gov)
  14. Zinc acetate: Uses, Interactions, Mechanism of Action | DrugBank Online
  15. Bioavailability of zinc glycinate in comparison with zinc sulphate in the presence of dietary phytate in an animal model with Zn labelled rats – PubMed (nih.gov)
  16.  Zinc Gluconate | C12H22O14Zn | CID 443445 – PubChem (nih.gov)
  17. The bioavailability and pharmacokinetics of three zinc salts: Zinc pantothenate, zinc sulfate and zinc orotate | European Journal of Drug Metabolism and Pharmacokinetics (springer.com)
  18. A bioavailability study comparing two oral formulations containing zinc (Zn bis-glycinate vs. Zn gluconate) after a single administration to twelve healthy female volunteers – PubMed (nih.gov)
  19. L ja V. Mihkelsoo “Isetervendamise käsiraamat”
  20. A Guide to Human Zinc Absorption: General Overview and Recent Advances of In Vitro Intestinal Models – PMC (nih.gov)
  21. Zinc and its role in vitamin D function – PMC (nih.gov)
  22. Vitamin C enhances zinc absorption, improves the immune system (vinmec.com)
  23. Estimating the Global Prevalence of Zinc Deficiency: Results Based on Zinc Availability in National Food Supplies and the Prevalence of Stunting – PMC (nih.gov)
  24. Zinc deficiency – symptoms, causes, diagnosis and treatment | healthdirect
  25. Zinc Deficiency—An Independent Risk Factor in the Pathogenesis of Haemorrhagic Stroke? – PMC (nih.gov)
  26. Zinc: Benefits, Deficiency, Food Sources and Side Effects (healthline.com)
  27. Zinc Deficiency – StatPearls – NCBI Bookshelf (nih.gov)
  28. Zinc lozenges and the common cold: a meta-analysis comparing zinc acetate and zinc gluconate, and the role of zinc dosage – PubMed (nih.gov)
  29. The immune system and the impact of zinc during aging – PMC (nih.gov)
  30. Lessons Learned from Experimental Human Model of Zinc Deficiency – PubMed (nih.gov)
  31. Zinc in elderly people: effects of zinc supplementation on psychological dimensions in dependence of IL-6 -174 polymorphism: a Zincage study – PubMed (nih.gov)
  32. Low zinc status: a new risk factor for pneumonia in the elderly? – PubMed (nih.gov)
  33. Zinc, aging, and immunosenescence: an overview – PMC (nih.gov)
  34. Zinc supplementation decreases incidence of infections in the elderly: effect of zinc on generation of cytokines and oxidative stress – PubMed (nih.gov)
  35. Lutein + zeaxanthin and omega-3 fatty acids for age-related macular degeneration: the Age-Related Eye Disease Study 2 (AREDS2) randomized clinical trial – PubMed (nih.gov)
  36. Zinc in Wound Healing Modulation – PMC (nih.gov)
  37. The effects of zinc supplementation on wound healing and metabolic status in patients with diabetic foot ulcer: A randomized, double-blind, placebo-controlled trial – PubMed (nih.gov)
  38. A global perspective on the epidemiology of acne – PubMed (nih.gov)
  39. Recent advances in understanding and managing acne – PMC (nih.gov)
  40. The role of zinc in the treatment of acne: A review of the literature – PubMed (nih.gov)
  41. Serum zinc levels and efficacy of zinc treatment in acne vulgaris: A systematic review and meta-analysis – PubMed (nih.gov)
  42. Clinical effectiveness of zinc supplementation on the biomarkers of oxidative stress: A systematic review and meta-analysis of randomized controlled trials – PubMed (nih.gov)
  43. Chronic Inflammation – StatPearls – NCBI Bookshelf (nih.gov)
  44. Zinc decreases C-reactive protein, lipid peroxidation, and inflammatory cytokines in elderly subjects: a potential implication of zinc as an atheroprotective agent1 – PMC (nih.gov)
  45. The Role of Zinc in Growth and Cell Proliferation – ScienceDirect
  46. Correlation between serum zinc and testosterone: A systematic review – ScienceDirect
  47. Nutrition and nail disease – PubMed (nih.gov)
  48. Vitamins and minerals: their role in nail health and disease – PubMed (nih.gov)
  49. Zinc and Hair Loss: Understanding the Essential Mineral’s Role (wimpoleclinic.com)
  50. Evaluation of serum zinc level in patients with newly diagnosed and resistant alopecia areata – PubMed (nih.gov)
  51. Estimation of Zinc and Iron Levels in the Serum and Hair of Women with Androgenetic Alopecia: Case–control Study – PMC (nih.gov)
  52. Zinc Homeostasis in Bone: Zinc Transporters and Bone Diseases (mdpi.com)
  53. Zinc supplements and bone health: The role of the RANKL-RANK axis as a therapeutic target – ScienceDirect
  54. The Role of Zinc in Bone Tissue Health and Regeneration—a Review | Biological Trace Element Research (springer.com)
  55. Protein Synthesis | Definition, Diagram & Process – Lesson | Study.com
  56. Protein synthesis – Higher – What happens in cells (and what do cells need)? – OCR Gateway – GCSE Biology (Single Science) Revision – OCR Gateway – BBC Bitesize
  57. Micronutrient Supplements: Vitamin A and Zinc | Copenhagen Consensus
  58. Frontiers | Zinc Deficiency, Plasma Fatty Acid Profile and Desaturase Activities in Hemodialysis Patients: Is Supplementation Necessary? (frontiersin.org)
  59. What is Fatty Acid Metabolism? – Creative Proteomics (creative-proteomics.com)
  60. Fatty acid metabolism – Wikipedia
  61. Scientific Opinion on the substantiation of health claims related to zinc and maintenance of normal skin (ID 293), DNA synthesis and cell division (ID 293), contribution to normal protein synthesis (ID 293, 4293), maintenance of normal serum testosterone concentrations (ID 301), “normal growth” (ID 303), reduction of tiredness and fatigue (ID 304), contribution to normal carbohydrate metabolism (ID 382), maintenance of normal hair (ID 412), maintenance of normal nails (ID 412) and contribution to normal macronutrient metabolism (ID 2890) pursuant to Article 13(1) of Regulation (EC) No 1924/2006 – – 2010 – EFSA Journal – Wiley Online Library
  62. Malnutrition: Definition, Causes, Symptoms & Treatment (clevelandclinic.org)
  63. Zinc Supplementation Overcomes Effects of Copper on Zinc Status, Carbohydrate Metabolism and Some Enzyme Activities in Diabetic and Nondiabetic Rats – ScienceDirect
  64. Zinc status is associated with inflammation, oxidative stress, lipid, and glucose metabolism – PMC (nih.gov)
  65. Zinc and the gene – ScienceDirect
  66. How minerals influence women’s fertility and menstrual health (news-medical.net)
  67. Zinc is an Essential Element for Male Fertility: A Review of Zn Roles in Men’s Health, Germination, Sperm Quality, and Fertilization – PMC (nih.gov)
  68. Physiology, Acid Base Balance – StatPearls – NCBI Bookshelf (nih.gov)
  69. Ameliorative effects of zinc supplementation on cognitive function and hippocampal leptin signaling pathway in obese male and female rats | Scientific Reports (nature.com)
  70. Zinc Supplementation and Body Weight: A Systematic Review and Dose–Response Meta-analysis of Randomized Controlled Trials – ScienceDirect

Kas sellest postitusest oli abi?

Su kehale võiksid sobida need tooted

TSINK DIGLÜTSINAAT – bioaktiivne

TSINK DIGLÜTSINAAT – bioaktiivne

14 € 11.9 €

Lisa korvi
TSINK + C-VITAMIIN – vedel tsink perele

TSINK + C-VITAMIIN – vedel tsink perele

13 €

Lisa korvi

Lisa kommentaar

×

Ostukorv

´