Tsink

Tsinki leidub kõigis keha kudedes ja vedelikes ning tsink osaleb paljudes eluolulistes protsessides. Kuna tsingil on keskne roll rakkude jagunemises, valkude sünteesis ning kasvamises, siis on tsingivajadus suurenenud kasvuperioodidel: raseduse ja imetamise ajal ning imiku-, lapse- ja noorukieas. Neis eluetappides olevad inimesed kuuluvad tsingipuuduse riskigruppi.

Raskekujulist tsingipuudust esineb arenenud riikide elanikel harva. Kergekujuline tsingipuudus põhjustab lastel aeglast kasvamist, maitsetunnetuse halvenemist ning nõrgendab immuunsüsteemi. Lisaks võib tsingipuudusega kaasneda kaalukaotus, haavade aeglane paranemine, isutus, vaimse erksuse vähenemine ja suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele.

Kuna kehal puudub spetsiaalne tsingi säilitussüsteem, on stabiilse taseme hoidmiseks vajalik tagada piisav tsingi saamine igapäevase toiduga. Parimateks tsingiallikateks on need taimeosad, millest saab alguse uus elu – terad, seemned, pähklid ja kaunviljad. Taimsetes toiduainetes oleva tsingi omastamise peamiseks takistajaks on fütaadid, mis moodustavad mineraalainetega raskesti omastatavaid ühendeid. Toiduained, mis sisaldavad palju tsinki, on tavaliselt ka fütaatiderikkad. Seetõttu on taimetoitlaste tsingivajadus segatoitlastest umbes veerandi võrra suurem.

Postitused teema kohta "Tsink"

×

Ostukorv

´