Toidulisandid, miks peaks neid võtma? Vastus on, et ei peagi, kui me kasvatame oma toiduained ise ilma pestitsiidideta, väekas mineraaliderikkas mullas või leiame endale puhaste toidusaaduste tarnijad, kes hoolivad samuti enda ja teiste tervisest. Sööme mitmekülgselt ja arvestame, milliste toiduainetega meie keha saab hakkama ja millega mitte ehk siis teame tervislike toitumise põhireegleid ja neid ka päriselt järgime.
Sama tähtis või isegi võiks öelda kõige tähtsam aga on oskus juhtida stressi. Tänapäeva kiires, nõuete ja kohustusterikkas maailmas on paras kunsttükk hoida oma elu tasakaalus ja rahulolev. Kui Su keha ja meel on rõõmus, siis söö või piltlikult öeldes raudnaelu, Su keha suudab need seedida.
Miks on oluline juhtida stressi ja kuidas see on seotud toidulisanditega?
Nimelt on seedesüsteem seotud meie ajuga. See, mis toimub meie peas mõjutab otseselt meie kehas toimuvaid süsteeme. Stress blokeerib energia, verevarustuse ja ainevahetuse korrapärase liikumise. Stressi korral on keha pinges, kehasüsteemid pooltöös ja peamine energia ja verevarustus lihastes, mitte seedesüsteemis. See kurnab kogu organismi, põhjustab ainevahetushäireid ja lihassüsteemide tööd.
Seedesüsteemi kaudu imenduvad vereringesse toitained, mis vere ringlemise kaudu viiakse organsüsteemidesse ja rakkudesse, millest toodetakse energiat, ehitatakse üles uusi rakke ja viiakse välja jääkaineid. Korrapärase ja toimiva ainevahetussüsteemita aga häiruvad organite tööd. Pikaaegne stress takistab toidu seedimist, toit jääb seedimata kujul roiskuma, luues halbu roisubaktereid, mis omakorda tekitavad haigusi ja immuunsüsteemi nõrgenemist. Tõuseb ka kehakaal, sest kuhugi peab keha söödud toidu paigutama. Stressis keha pingestab ka lihaseid, mis tekitab lihasvalusid, peavalusid, lihaskrampe ja halba enesetunnet.
Toidulisandid – mis aitavad stressi korral
Kui inimene stressi juhtida ja aega maha võtta ei oska, tuleb probleemi korral end millegagi siiski aidata ja selleks on toitained, mis vastutavad keha lõõgastumise ja rahunemise eest. Me ei pea alati alustama eneseabistamist sünteetiliste antidepressantidega. Me võime aidata end ka näiteks magneesiumi ja B-kompleks vitamiinidega, mis vastutavad kehas närvisüsteemi ladusa toimimise eest. Näiteks, kui kaltsium võtab osa lihase pingutuse eest, siis magneesium lihase lõdvestamise eest. Pinges närvid vajavad ka suurel hulgal energiat, selleks, et stressi olukorraga toime tulla, selleks on vaja B-grupi vitamiine ja ensüüme, mis vastutavad toidu energiaks muundamise eest.
Loomulikult saab närvisüsteemi rahustada ka jooga, meditatsiooni ja jalutamisega ja ilmselgelt on see ka vajalik, kuid selleks tuleb taas võtta aega, planeerida aega ja muuta stressi tekitavad algmõttemustreid. Kui hetkeolukord seda kõike korraga ei võimalda, on tervislikud lisavahendid suureks abiks.
Stressi ja haiguste olukorras on vajalikud ka suuremad antioksüdantide kogused, mis kaitsevad meid oksüdatiivsete rakke kahjustavate vabade radikaalide eest. Nendeks on vitamiinid nagu A, C, E, N, B1, B3, B6, B9, P ja Q, lisaks mineraalid nagu seleen, mangaan ja tsink. Antioksüdandid võivad olla ka aminohapped nagu glutamiin, histidiin, metioniin ja hormoonid nagu melatoniin, seratoniin, östradiool, eriline ühend glutatioon ja fütotoitained, mis annavad taimedele värvi ja maitse.
Me võime süüa suurtes kogustes antioksüdatiivse toimega taimi nagu küüslauk, tatar, värskelt valmistatud musta aroonia-, granaatõuna-, selleri-, sibula-, peterselli-, redise-, peedi-, kartuli-ja kapsamahlasid, kuid teinekord annavad kiiremat ja tõhusamat abi kontsentreeritud vitamiinide ja mineraalide doosid.
Seega me saame end aidata erinevate vahenditega, mille hulka kuuluvad ka toidulisandid.
