Kuigi Alzheimeri tõbi on igal inimesel erineva iseloomuga, on sel haigusel palju ühiseid sümptomeid. Esimesi sümptomeid peetakse sageli ekslikult eaga kaasnevateks vaevusteks või stressi ilminguteks. Kõige tunnustatum varajane sümptom on meeldejätmisvõimetus (näiteks on raske meenutada hiljuti nähtut). Kui tekib Alzheimeri tõve kahtlus, siis diagnoosi kinnitatakse tavaliselt käitumishinnangutega ja kognitiivsete testidega; sageli järgneb võimaluse korral ajuskaneering.
Haiguse süvenedes tekivad muu hulgas orienteerumatus, ärrituvus ja agressiivsus, meeleolu kõikumised, keelevõime halvenemine, pikaajalise mälu kaotus ning meelte nõrgenemine, mis tingib patsiendi enesessetõmbumise. Keha funktsioonid nõrgenevad, mis põhjustab lõpuks surma. Konkreetse patsiendi prognoos on keeruline, sest haiguse kestus varieerub. Alzheimeri tõbi kulgeb määramata aja latentselt ning võib aastaid progresseeruda, ilma et seda diagnoosimataks. Pärast diagnoosimist on patsiendil jäänud elada keskmiselt umbes seitse aastat. Alla 3% haigetest elab pärast diagnoosi panemist üle 14 aasta.
C-vitamiin (askorbiinhape) on kahtlemata meile kõigile tuntud vees lahustuv vitamiin, kuid kas tead, kui oluline see vitamiin tegelikult on ja milliseid elutähtsaid rolle see sinu kehas tegelikult mängib? Siin loos…
Alzheimeri tõbi on neurodegeneratiivne haigus, mida esmakordselt kirjeldas 1906. aastal Alois Alzheimer, kelle järgi haigus on ka nime saanud. Alzheimeri tõbi on peaaegu poolte dementsuse juhtude põhjuseks. Enamasti diagnoositakse Alzheimeri…
Organismi puhastamise vajadust on hinnatud juba iidsetest aegadest saati. Organismi puhastamine ei aita vabaneda mitte ainult toksiinidest ja jääkainetest kehas, vaid aitab jagu saada ka ebatervislikust toitumisest ja eluviisist. Keha…
