DETSEMBRIS TASUTA väekuller Tallinna piires. E-poodi

C-vitamiin (askorbiinhape) on kahtlemata meile kõigile tuntud vees lahustuv vitamiin, kuid kas tead, kui oluline see vitamiin tegelikult on ja milliseid elutähtsaid rolle see sinu kehas tegelikult mängib?

Siin loos kirjutamegi C-vitamiini kasuteguritest sinu tervisele, C-vitamiini puuduse põhjustest, sümptomitest ja riskirühmadest, toome ära 24 C-vitamiinirikast toitu ja C-vitamiini soovitatud päevased annused.

C-vitamiini 14 kasutegurit sinu tervisele

1. Võimas antioksüdant ning rakkude ja DNA kaitsja

C-vitamiin on elektronidoonor ja toimib seetõttu tugeva antioksüdandina. See võitleb vabade radikaalidega ning kaitseb sinu rakke ja DNA-d oksüdatsioonist põhjustatud kahjustuste eest (39, 40).

Aga, siin on üks oluline nüanss, mida kindlasti teada tasub. Nimelt, telesaade “Trust me I’m a Doctor” testis antioksüdantset käitumist veres antioksüdantiderikaste smuutide joomisel. Tulemus näitas, et kui kui inimene tarbis tavalisest rohkem antioksüdante, siis antioksüdantide tase veres tõusis järsult ühe tunni jooksul. Kuid nelja tunni pärast ilmnes vastupidine efekt, antioksüdantide kogus veres langes drastiliselt ja taastus alles 24 tunni jooksul.

Seega, isegi kui toidus tarvitatavad antioksüdandid neutraliseerivad vabu radikaale, ei saa täiendav antioksüdantide tarbimine vabu radikaale rohkem neutraliseerida, sest kehal on mehhanism sellise kiire ja suure muutusega toimetulemiseks ning organism eemaldab täiendavad antioksüdandid verest. Sama juhtus ka suhkruga smuutide koostises – see põhjustas ootamatu tõusu ja seejärel järsu languse (41).

Seetõttu võibki öelda, et mahlu, smuutisid ja teisi antioksüdante tasub tarbida korraga pigem väikestes kogustes ning soovituslikult bioaktiivses vormis, kuna need sisaldavad väga kergesti ligipääsetavat suhkrut. Kui kasutad C-vitamiini haiguste perioodil, tarbi väiksemaid koguseid ja lühema aja jooksul. Näiteks iga 2-3 tunni tagant üks kapsel (41).

2. C-vitamiin on seotud kollageeni moodustumisega

C-vitamiin on vajalik sidekoe, naha, kõõluste ja kõhre moodustumiseks ning tervendamiseks – ja mis eriti tähtis – kollageeni sünteesiks. Kollageen on sidekudede (sidekudedest moodustuvadki mitmesugused kehaosad, sealhulgas lihased, kõõlused ja nahk) jaoks lausa hädavajalik valguline komponent, mis aitab säilitada naha ja veresoonte elastsust ja vastupidavust.

Kollageen hoiab keha justkui liimina koos ning vooderdab siseelundite, naha ja veresoonte seinu. Kollageeni sisaldavad silelihaskoed, veresooned, seedetrakt, süda, sapipõis, põis, neerud, juuksed ja küüned.

Kuid ilma C-vitamiinita ei saa keha piisavas koguses kollageeni toota, kuna see vitamiin on kollageeni sünteesis tingimusteta üks olulisemaid tegureid.  Seega on küllaldane kogus C-vitamiini on kvaliteetse kollageeni sünteesi üheks võtmefaktoriks (42). 

3. C-vitamiinil võib olla vananemisvastane toime

Veelgi enam, kuna C-vitamiin aitab kaasa kollageeni sünteesile, võib sellel vitamiinil olla ka vananemisvastane toime (42).

4. C-vitamiin võib mängida rolli mitmesuguste infektsioonide ja külmetushaiguste ennetamisel ja leevendamisel

Tänu mitmetele loomkatsetele on teadlased jõudnud järeldusele, et see vitamiin võib osaleda mitmesuguste infektsioonide ennetamisel, lühendamisel ja leevendamisel ka inimestel.

Lisaks on kontrollitud uuringud näidanud, et C-vitamiin võib teatud tingimustel leevendada ja takistada nohu. Siiski, C-vitamiini praktiline tähtsus ja optimaalselt tõhusad annused infektsioonide ennetamiseks ja raviks pole veel teada (43).

5. Võib tugevdada immuunsüsteemi

Nagu kõigest eelnevast veel vähe oleks, on C-vitamiin väga oluline aine ka immuunsüsteemi tugevdamisel. Tugevdades immuunrakkude erinevaid funktsioone, näib C-vitamiin olevat võimeline ennetama ja ravima hingamisteede infektsioone ning süsteemseid infektsioone. Seega, infektsiooni vältimise vajaduse korral peaks C-vitamiini tarbima kui just mitte üle normi (näiteks 100–200 mg päevas), siis vähemalt piisavaltki.

Teisest küljest, selleks, et kompenseerida suurenenud metaboolset vajadust, vajab juba väljakujunenud infektsioonide ravi märkimisväärselt suuremaid annuseid. C-vitamiini roll lümfotsüütides on vähem mõistetav, kuid on näidatud, et see parandab B- ja T-rakkude diferentseerumist ja paljunemist.

Täpsemalt, C-vitamiin suurendab immuunsüsteemi kaitserakkude T- ja B-lümfotsüütide paljunemist, millega organism võitleb edukalt nakkuste ja külmetuste vastu ning takistab viiruste ja infektsioonide levikut.

Samuti takistab C-vitamiin valgevereliblede hävimist. On tekkinud arvamus nagu C-vitamiini manustamine annab energiat, see aga ei ole päris õige. Nimelt transpordib C-vitamiin hoopis rasvhappeid mitokondritesse ehk raku energiajaamadesse, millel on väsimust peletav mõju. Energiat toodetakse kehas siiski süsivesikutest ja rasvadest.

C-vitamiini puudumine võib põhjustada immuunsuse nõrgenemist ja suuremat haavatavust nakkuste suhtes (44).

6. Võib alandada vererõhku

Metaanalüüsi kohaselt vähendas C-vitamiini manustamine lühiajalistes katsetes süstoolset ja diastoolset vererõhku. Kuid siiski on vaja täiendavaid pikaajalisi katseid (45).

7. Võib vähendada südamehaiguste riski

Uuringu tulemused viitavad sellele, et suur C-vitamiini tarbimine võib vähendada südame isheemiatõve esinemist (46).

8. Võib aidata vältida rauavaegust ehk aneemiat

Ühe uuringu tulemused näitasid, et C-vitamiini toidulisand suudab tõhusalt kontrollida laste rauavaegusaneemiat (IDA) (47).

9. Võib parandada survehaavandite (survetõbi) paranemist

Uuringute kohaselt võib askorbiinhape kiirendada ka rõhuhaavandite (survehaavade) paranemist (48, 49).

10. C-vitamiin võib kaitsta kognitiivsete häirete ja Alzheimeri tõve eest

Uuringud näitavad, et C-vitamiin võib kaitsta kognitiivsete häirete eest ja aeglustada eakate inimeste kognitiivset langust (50, 51). E-vitamiini ja C-vitamiini toidulisandite koos kasutamine on seotud ka Alzheimeri tõve levimuse vähenemisega (52).

11. Võib parandada meeleolu

Lisaks viitavad uuringute tulemused sellele, et noortel täiskasvanud meesõpilastel võib olla võimalik seos C-vitamiini taseme ja meeleolu paranemise vahel (53). Veelgi enam, mitmed teised uuringud on samuti näidanud, et selle vitamiini manustamisega võib kaasneda antidepressiivne effekt ja paraneda meeleolu (54).

Seda ilmselt seetõttu, et stressiolukorras tõstab C-vitamiin noradrenaliini sünteesi neerupealise säsis ja võitleb nõnda depressiooni vastu. Läbi noradrenaliini tõusu suureneb C-vitamiini toimel ka dopamiini tase, kuna nii noradrenaliin kui dopamiin on mõlemad monoamiinid. Dopamiini sünteesi vajadus tekib Parkinsoni tõbe ja skisofreeniat põdevatel inimestel.

12. Võib alandada LDL-kolesterooli (halb kolesterool)

C-vitamiin aitab muundada liigset kolesterooli sapisooladeks, takistab kolesteroolil ladestumast veresoonte seintele ja on seega kolesterooli langetava võimega ning südamehaigusi ennetava toimega.

Uuringu kohaselt võib vähemalt 500 mg C-vitamiini võtmine päevas vähemalt 4 nädala jooksul põhjustada märkimisväärset seerumi LDL-kolesterooli (halva kolesterooli) ja triglütseriidide kontsentratsiooni langust. See ei aita aga HDL-kolesterooli (hea kolesterooli) taset tõsta. Muu kasuliku kõrval on C-vitamiinil ka verdvedeldav toime (55).

13. C-vitamiin on oluline kaastegur teiste vitamiinide imendumisel

C-vitamiin ehk askorbiinhape on vees lahustuv vitamiin ning äärmiselt oluline kaastegurina. Nimelt on C-vitamiin vajalik enamike teiste vitamiinide ja bioaktiivsete ainete tõhusaks imendumiseks ja toimimiseks. Ja ka vastupidi, enamik teisi vitamiine suurendavad C-vitamiini toimet.

Ilma C-vitamiinita on organism suurtes raskustes, kuna takistatud on paljude tähtsate ainete transport erinevatesse olulistesse organsüsteemidesse. Näiteks rauapuudusaneemia all kannatajatel tasub teada, et C-vitamiin on raua imendumiseks 12-sõrmiksooles lausa hädavajalik.

14. C-vitamiin on võimas säilitusaine

Tänu oma antiüksüdatiivsele toimele võitleb C-vitamiin vabade radikaalide vastu ja hoiab rakke lagunemisest. 

Seega, selleks, et kaitsta oma miljardeid rakke, peaksime eriti just stressirohketel aegadel leidma võimaluse kehas C-vitamiini varude täiendamiseks.

väsimus

C-vitamiini puudus – riskitegurid ja riskigrupid

C-vitamiini puudust näitab seerumi kontsentratsioon, mis on väiksem kui 11,4 umol/l. C-vitamiini puuduse levimus on kogu maailmas erinev. Näiteks USA-s on määrad 7,1% ja Põhja-Indias 73,9%. Inimese keha suudab seda vitamiini varuda umbes 1500 mg ja puudulikkuse kliinilised omadused realiseeruvad pärast seda, kui see tase on langenud alla 350 mg (35).

C-vitamiini puuduse all võivad kannatada väga paljud ja C-vitamiini vajadus on suurim just stressi ja haiguste korral, alkoholi tarvitamise järel, suitsetajatel, antibiootikumide tarvitamisel, paratsetamooli ja aspiriini kasutamisel, naissuguhormoonide kasutamisel, raseduse ajal ja allergiavastaste ravimite kasutamisel (antihistamiiinikumid).

Toidust saadava C-vitamiini omastamist halvendavad samuti suitsetamine, alkohol, suhkur, antibiootikumid, aspiriin, kortisoon, antibeebipillid, düsbakterioos, reuma ja teised kroonilised haigused, stress ning kauaaegne külma käes viibimine.

Katsete tulemustena on tuldud huvitavatele järeldustele. Nimelt on avastatud, et näiteks ühe sigareti suitsetamine vähendab organismis C-vitamiini kogust 25 mg võrra, tunniajaline närvilisus hävitab kehas kogu päevase vitamiinidoosi ja tugev vihahoog võib hävitada kuni 2 g C-vitamiini.

C-vitamiini puuduse riskitegurid ja riskigrupid:

  • Alkoholi liigtarbimine.
  • Imikud, kes tarbivad ainult lehmapiima.
  • Kehva toitumisega eakad.
  • Söömishäiretega isikud.
  • Diabeedihaiged (1 tüüp), kellel on kõrge C-vitamiini vajadus.
  • Inimesed, kes kannatavad seedetrakti häirete, näiteks põletikulise soolehaiguse all.
  • Isikud, kellel on organismis liigselt rauda, mis põhjustab C-vitamiini raiskamist neerudes.
  • Stressiga seotud haiguste all kannatajad.
  • Suitsetamine.
  • Toiduallergiatega isikud.
  • Hemodialüüsi saavad patsiendid.
  • Isikud, kellel on üldine halb toitumine ja kes ei söö piisavalt puu- ja köögivilju.
  • Naised, kes tarbivad suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid.
  • C-vitamiini puuduse tekkele võib kaasa aidata ka teatud ravimite tarbimine (sissehingatavad, süsteemsed ja paiksed kortikosteroidid ning salitsülaadid) nagu näiteks:
    • Beklometasoon
    • Deksametasoon
    • Flutikasoon
    • Hüdrokortisoon
    • Metüülprednisoloon
    • Mometasoonfuroaat
    • Prednisoloon
    • Triamtsinoloon
    • Aspiriin (35, 36, 37, 38).

C-vitamiini puuduse sümptomid, skorbuut, skorbuudi sümptomid

C-vitamiini puuduse tunnused ja skorbuut

C-vitamiini ehk askorbiinhappe pikaajaline puudus võib põhjustada haiguse, mida nimetatakse skorbuudiks ja mis päädib hammaste välja kukkumise ja siseelundite veritsemisega. Skorbuut ehk pikaajalisest C-vitamiini puudusest tekkinud haigus algab väsimuse, isutuse, apaatia ja igemete veritsusega, hiljem lisanduvad liigeste valulikkus ning veresoonte haprus (mistõttu tekivadki nahaalused verevalumid ja suureneb ka sisemiste verejooksude oht).

See haigus oli vanasti suureks probleemiks madrustel, kes viibisid pikkadel merereisidel ja kannatasid suure C-vitamiini puuduse käes. Meremeestel puudusid tollal sellekohased teadmised ja ka võimalus värskete puuviljade ja marjade hoiustamiseks. Lõpuks avastati, et sidrun ja teised värsked puuviljad aitavad skorbuuti ära hoida.

Tänapäeval sagedamini esineva paradontoosi (hambaid ümbritsevate kudede kroonilise põletiku puhul), tuleb C-vitamiini annuseid kindlasti suurendada. C-vitamiini puudusest annavad märku ka kergesti tekkivad sinikad ehk verevalumid, mis tekivad kui veresoonte läbilaskvus tõuseb.

C-vitamiini puuduse sümptomid võivad hakata ilmnema 8–12 nädala pärast (1, 2).

1. Varases staadiumis on C-vitamiini puudusel sageli sellised tunnused nagu:

  • Halb enesetunne
  • Väsimus
  • Letargia (2).

2. C-vitamiini ebapiisav tarbimine 1-3 kuu jooksul võib põhjustada selliseid terviseseisundeid nagu:

  • Aneemia
  • Müalgia ehk lihasvalu
  • Luuvalu, liigesevalu
  • Sinikate kergesti tekkimine
  • Vastuvõtlikkus infektsioonidele
  • Turse
  • Petehhiad (väikesed verevalumid nahal, limaskestadel)
  • Kuiv nahk
  • Ebanormaalselt keerdus kehakarvad (ingl. corkscrew hair)
  • Veritsevad igemed ja igemehaigused
  • Kehv haavade paranemine, naha ja limaskestade veritsus
  • Lihasnõrkus
  • Muutuv meeleolu
  • Depressioon (2).

3. Skorbuudi hiline staadium on tõsisem ja eluohtlikum, selle üldiste märkide hulka kuuluvad:

  • Üldine turse
  • Raske kollatõbi
  • Hemolüüs
  • Gingviit, igemepõletik, hammaste ära kukkumine
  • Äge spontaanne verejooks
  • Neuropaatia
  • Palavik
  • Krambid
  • Surm (2, 3).

C-vitamiini manustamine

Skorbuudi ravi on C-vitamiini manustamine

Soovitused on:

  • 1000 – 2000 mg esimese 2 kuni 3 päeva jooksul
  • 500 mg päevas järgmise 7 päeva jooksul
  • 100 mg C-vitamiini päevas 1-3 kuu jooksul

Mõned sümptomid nagu väsimus, letargia, valu, anoreksia ja segasus peaksid paranema 24 tunni jooksul pärast toidulisandi manustamist. Muud sümptomid, nagu verevalumid, igemete veritsus ja nõrkus, kestavad tavaliselt 1 kuni 2 nädalat. Kuid täielikku taastumist eeldatakse reeglina pärast umbes 3-kuulist askorbiinhappe regulaarset manustamist (2, 4).

Sobiva C-vitamiini toidulisandi leiad veebist.

C-vitamiin

C-vitamiini allikad

Kuna Eestis müüdavate eksootiliste puuviljade kvaliteedis ei saa alati kindel olla, tuleks leida võimalusi, kust looduslikult puhast C-vitamiini juurde saada.

Suurepärased ja enamjaolt lihtsasti kättesaadavad C-vitamiinirikkad toidud on näiteks noored kuusekasvud, kibuvitsa- ja astelpajumarjad, sõstrad (eriti just mustsõstar), värsked metsamarjad ning tsitrulised puuviljad. Talveks on marju ja teisi saadusi parim varuda sügavkülma, sest sel moel on vitamiinikadu kõige väiksem.

Eksootilisematest marjadest on C-vitamiinirohked Acerola kirsid (mida peetaksegi maailma kõige C-vitamiinirikkamateks marjadeks) ja camu camu marjad. Näiteks, üks värske mahlane õun sisaldab C-vitamiini 8-10 mg ja värske apelsin 30-40 mg, tassitäis Acerola kirsse aga lausa 1644 mg. Päevane vitamiinikogus võiks ulatuda 1 grammini ehkki soovituslik päevanorm on 70-100mg C-vitamiini.

24 C-vitamiinirikast toitu

C-vitamiinirikkad toidud on näiteks:

  1. Acerola kirsid: 1644 mg/98 g (1 tass) – 2740% NRV* (7)
  2. Camu camu marjad toored; Camu camu pulber: 2400 kuni 3000 mg/100 g; Toote toitumisalaste siltide kohaselt sisaldab Camu camu pulber 682 mg/5 g (1 tl) – 750% NRV* (25, 29)
  3. Guajaavid: 377 mg/165 g (1 tass) – 628% NRV* (10)
  4. Kakadu ploomid: 5300 mg/100 g ja 481 mg/1 ploom – 530% NRV* (5, 6)
  5. Sõstrad, eriti mustsõstrad: 203 mg/112 g (1 tass) – 338% NRV* (27)
  6. Brokkoli: 182 mg/280 g (1 suur vars) – 303% NRV* (17)
  7. Kiivid: 164 mg/177 g (1 tass) – 273% NRV* (16)
  8. Litši (litši): 136 mg/190 g (1 tass) – 226% NRV* (20)
  9. Magus kollane paprika: 120 mg/149 g (1 tass hakitud) – 200% NRV* (10)
  10. Kibuvitsamarjad: 119mg/28g  – 199% NRV* (8)
  11. Sinepi spinat: 117 mg/180 g (1 tass) – 195% NRV* (14)
  12. Roheline tšillipipar: 109 mg/45 g (1 pipar) – 182% NRV* (26)
  13. Apelsinid: 95,8 mg/180 g (1 tass) – 160% NRV* (24)
  14. Maasikad: 89,4 mg/152 g (1 tass) – 149% NRV* (23)
  15. Papaiad: 86,5 mg/140 g (1 tass) – 144% NRV* (22)
  16. Sidrunid: 83,2 mg/108 g (1 puuvili ilma seemneteta) – 139% NRV* (19)
  17. Lehtkapsas ehk kale: 80,4 mg/67 g (1 tass) – 134 NRV* (15)
  18. Petersell: 79,8 mg/60 g (1 tass) – 133% NRV* (13)
  19. Punane tšillipipar: 64,7 mg/45 g (1 tšillipipar) – 108% NRV* (9)
  20. Hurmaa: 16,5 mg/25 g (1 puuvili) – 27% NRV* (21)
  21. Rooskapsas: 13 mg/21 g (1 idu) – 22% NRV* (18)
  22. Tüümian: 1,2 mg/1 g (1 tl) – 2% NRV* (12)
  23. Astelpajumarjad: 165 mg/100 g (28, 30, 31)
  24. Värsked kuuse noored võrsed: 406,7 mg/100 g (56)

% NRV* – protsent päevasest võrdluskogusest täiskasvanutele (NRV – Nutrional Reference Value)(31).

Enamik protsentuaalväärtusi (% NRV) siin selles loendis on vastavalt veebisaidile NutritionData mõeldud täiskasvanutele või 4-aastastele ja vanematele lastele ning need põhinevad 2000-kalorilisel dieedil. Kuid sinu päevased väärtused võivad olla individuaalsetest vajadustest lähtuvalt suuremad või madalamad.

C-vitamiini sisaldavate toiduainete säilitamine

See vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse mõjul. Seetõttu on oluline teada:

  • C-vitamiini sisaldavaid toiduaineid võiks säilitada sügavkülmikus, kuna siis ei ole vitamiinikadu nii suur.
  • Ära leota ega hoia köögivilju ja puuvilju vees.
  • Puuviljade või köögiviljade keetmisel kasuta ka toidu keeduvedelikku.
  • Hoia värskeid puuviljamahlu külmkapis, kuid ära hoia värskeid puuviljamahlu lahtiselt külmkapis kauem kui 2-3 päeva.
  • Samuti tarbi värsked kooritud puuviljad ära 2-3 päeva jooksul.

Kui palju C-vitamiini korraga võtta?

C-vitamiini kogused soovitatakse jagada päeva peale ära ja toidulisandina korraga mitte võtta üle 1 kapsli (500 mg). Vältida tasub õhtust võtmist, kuna C-vitamiin on stimuleeriva toimega ja võib takistada uinumist. C-vitamiini kuur võiks kesta 4-6 nädalat. Inimesed kes võtavad statiine peaksid kindlasti eelnevalt konsulteerima oma arstiga, kuna C-vitamiini suured kogused segavad verevedeldajate toimet.

C-vitamiini soovituslikud päevased annused (NRV):

Piisav C-vitamiini tarbimine (AI) imikutele

  • 0–6 kuud: 40 mg (227 µmol) päevas C-vitamiini ≈6 mg/kg
  • 7–12 kuud: 50 mg (256 µmol) päevas C-vitamiini ≈6 mg/kg (31, 34).

Soovitatav päevane C-vitamiini annus (NRV) lastele

  • 1–3 aastat: 15 mg (85 µmol) päevas
  • 4–8 aastat: 25 mg (142 umol) päevas
  • 9–13-aastased poisid: 45 mg (256 µmol) päevas
  • 14–18-aastased poisid: 75 mg (426 µmol) päevas
  • 9–13-aastased tüdrukud: 45 mg (256 µmol) päevas
  • 14–18-aastased tüdrukud: 65 mg (370 µmol) päevas (31, 34).

Soovitatav päevane C-vitamiini annus (NRV) täiskasvanutele 19-50 aastat

  • Mehed 19–30 aastat: 90 mg (511 µmol) päevas
  • Mehed 31–50 aastat: 90 mg (511 µmol) päevas
  • Naised 19–30 aastat: 75 mg (426 µmol) päevas
  • Naised 31–50 aastat: 75 mg (426 µmol) päevas (31, 34).

Soovitatav päevane C-vitamiini annus (NRV) täiskasvanutele 51 – 70 ja> 70 aastat

  • Mehed 51–70 aastat: 90 mg (511 µmol) päevas
  • Mehed> 70 aastat: 90 mg (511 umol) päevas
  • Naised 51–70 aastat: 75 mg (426 µmol) päevas
  • Naised> 70 aastat: 75 mg (426 µmol) päevas (31, 34).

Soovitatav päevane C-vitamiini annus (NRV) raseduse korral

  • 14–18 aastat: 80 mg (454 umol) päevas
  • 19–30 aastat: 85 mg (483 umol) päevas
  • 31–50 aastat: 85 mg (483 umol) päevas (31, 34).

Soovitatav päevane C-vitamiini annus (NRV) imetavale emale

  • 14–18 aastat: 115 mg (653 umol) päevas
  • 19–30 aastat: 120 mg (682 umol) päevas
  • 31–50 aastat: 120 mg (682 µmol) päevas (31, 34).

Soovitatav päevane C-vitamiini annus suitsetajatele

Suitsetavad inimesed vajavad päevas 35 mg rohkem C-vitamiini kui mittesuitsetajad. Stressi puhul soovitatakse tarvida kuni 1000 mg C-vitamiini (1 g), nakkuste puhul kuni 3000 mg C-vitamiini (3 g) ja vähi puhul osadel andmetel kuni 4000 mg C-vitamiini (4 g) päevas.

C-vitamiini toidulisandeid on soovitatav tarbida ülepäeviti ja mitte võtta neid rohkem kui 1 kapsel (500 mg) korraga. Lisaks on soovitatav vältida selle manustamist õhtul, kuna C-vitamiinil on ergutav toime ja see võib takistada uinumist.

C-vitamiini maksimaalne päevane kogus (UL)

C-vitamiini maksimaalne ohutu kogus ehk UL (ingl Upper Limit) on 2000 mg ehk 2 g päevas (33, 60).

Need, kes võtavad statiine, peaksid siiski pöörduma arsti poole, sest suur hulk askorbiinhapet võib verevedeldajaid häirida. Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi enamiku inimeste jaoks peaks tervislik toitumine pakkuma piisavas koguses C-vitamiini, on perioode ning tervislikke seisundeid, kus sinu keha võib seda rohkem vajada. 

kõhulahtisus

Mis võib juhtuda C-vitamiini üleannustamise korral?

Askorbiinhappe toidulisandite liigne kogus (üle 1000 mg päevas) võib põhjustada järgmiseid terviseseisundeid:

  • Kõhuvalu
  • Kõhulahtisus
  • Kõrvetised
  • Kõhupuhitus
  • Iiveldus
  • Oksendamine
  • Kõhukrambid
  • Peavalu
  • Unetus

Need sümptomid peaksid mööduma, kui vähendad doosi või lõpetad askorbiinhappe vormis toidulisandite võtmise (32, 33).

Millist C-vitamiini toidulisandit eelistada

Kuna inimeste vajadused on erinevad, siis Ecoshi valikust leiad mitmeid erinevaid C-vitamiini toidulisandeid ka neile, kellele tavaline C-vitamiin askorbiinhappe vormis maole liiga võib teha.

C-VITAMIIN ACEROLAGA – bioaktiivne. Bioaktiivsed C-vitamiinid koos tumepunase hapukirsi Acerolaga imenduvad organismi mitmeid kordi paremini kui tavalised askorbiinhappe vormid. Erinevalt happe vormis olevatest C-vitamiinidest toimetavad Ecoshi tootes sisalduvad bioaktiivsed vormid kehas pehmelt, ei ärrita magu ega muid siseorganeid.

C-VITAMIIN + KIBUVITS. Siin tootes on C-vitamiin L- askorbiinhappe vormis millele kibuvits – olles üks kohalikest C-vitamiinirikkamatest marjadest – annab juurde omapoolset väge!

LIPOSOOMNE C-VITAMIIN – vedelal kujul. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga on Ecosh välja arendanud liposomaalse C-vitamiini, mis tagab C-vitamiini parema imenduvuse ja töödeldavuse. Eriti oluline on see just kurnatud organismi puhul.

C-VITAMIIN 100% L- askorbiinhape. See on kõige klassikalisem C-vitamiin, mis täidab oma eesmärki täpselt niisamuti nagu ka kõik ülaltoodud tooted, kuid võib osadel inimestel põhjustada kõrvetisi. Happe vormis C-vitamiini puhul tasub kindlasti teada, et seda peaks tarbima peale sööki.

Iga Ecoshi t valmistamisel on järgitud Euroopa Liidu toiduhügieeni määruse EU 852/2004, rahvusvahelise toiduohutuse standardi ISO 22000:2018 nõudeid ning HACCP põhimõtteid.

NB! Siin esitatud teave on ainult informatiivsel eesmärgil, seega ärge kasutage seda oma terviseprobleemide diagnoosimiseks ega raviks. Ärge pidage siinset infot kui tagatist soovitud tulemuste saavutamiseks, sest see pole mõeldud teie arsti või muu tervishoiutöötaja nõuannete asendamiseks. Enne toidulisandite tarbimist konsulteeri kindlasti arstiga, et vältida võimalikke vastunäidustusi ja soovimatuid kõrvalmõjusid.

Autorid: Maria-Helena Loik ja Agnes Laine

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad:

  1. Scurvy: Symptoms, causes, treatment, and prevention (medicalnewstoday.com)
  2. Scurvy – PMC (nih.gov)
  3. Old world meets modern: a case report of scurvy – PubMed (nih.gov)
  4. Scurvy – About the Disease – Genetic and Rare Diseases Information Center (nih.gov)
  5. Kakadu Plum | Australian Native Food and Botanicals (anfab.org.au)
  6. 20 Foods That Are High in Vitamin C (healthline.com)
  7. Acerola, (west indian cherry), raw Nutrition Facts & Calories (self.com)
  8. Rose Hips, wild (Northern Plains Indians) Nutrition Facts & Calories (self.com)
  9. Peppers, hot chili, red, raw Nutrition Facts & Calories (self.com)
  10. Guavas, common, raw Nutrition Facts & Calories (self.com)
  11. Fruits and Fruit Juices Nutrition Information (self.com)
  12. Thyme, fresh Nutrition Facts & Calories (self.com)
  13. Parsley, raw Nutrition Facts & Calories (self.com)
  14. Mustard spinach, (tendergreen), cooked, boiled, drained, with salt Nutrition Facts & Calories (self.com)
  15. Kale, raw Nutrition Facts & Calories (self.com)
  16. Kiwi fruit, (chinese gooseberries), fresh, raw Nutrition Facts & Calories (self.com)
  17. Broccoli, cooked, boiled, drained, without salt Nutrition Facts & Calories (self.com)
  18. Brussels sprouts, cooked, boiled, drained, without salt Nutrition Facts & Calories (self.com)
  19. Lemons, raw, with peel Nutrition Facts & Calories (self.com)
  20. Litchis, raw [lychee] Nutrition Facts & Calories (self.com)
  21. Persimmons, native, raw Nutrition Facts & Calories (self.com)
  22. Papayas, raw Nutrition Facts & Calories (self.com)
  23. Strawberries, raw Nutrition Facts & Calories (self.com)
  24. Oranges, raw, all commercial varieties Nutrition Facts & Calories (self.com)
  25. Nutritional composition and vitamin C stability in stored camu-camu (Myrciaria dubia) pulp – PubMed (nih.gov)

  26. Peppers, hot chili, green, raw Nutrition Facts & Calories (self.com)
  27. Currants, european black, raw Nutrition Facts & Calories (self.com)
  28. Sea Buckthorn (caasn.com)
  29. 7 Evidence-Based Health Benefits of Camu Camu (healthline.com)
  30. vientiyritysesite_2018.indd (arcticbilberry.fi)
  31. Vitamin C – Health Professional Fact Sheet (nih.gov)
  32. Vitamins and minerals – Vitamin C – NHS (www.nhs.uk)
  33. Too much vitamin C: Is it harmful? – Mayo Clinic
  34. 5 Vitamin C | Dietary Reference Intakes for Vitamin C, Vitamin E, Selenium, and Carotenoids |The National Academies Press
  35. Vitamin C Deficiency – StatPearls – NCBI Bookshelf (nih.gov)
  36. Oral contraceptives and changes in nutritional requirements – PubMed (nih.gov)
  37. Drugs that Deplete: Vitamin C (Ascorbic Acid) | Complementary and Alternative Medicine | St. Luke’s Hospital
  38. The role of vitamin C in stress-related disorders – ScienceDirect
  39. The antioxidant role of vitamin C – ScienceDirect
  40. Vitamin C as an antioxidant: evaluation of its role in disease prevention – PubMed (nih.gov)
  41. BBC Two – Trust Me, I’m a Doctor, Series 4, Episode 1 – Are ‘antioxidant-rich’ products good for me?
  42. Collagen Synthesis – an overview | ScienceDirect Topics
  43. Vitamin C and Infections – PMC (nih.gov)
  44. Vitamin C and Immune Function – PMC (nih.gov)
  45. Effects of vitamin C supplementation on blood pressure – PubMed (nih.gov)
  46. Antioxidant vitamins and coronary heart disease risk: a pooled analysis of 9 cohorts – PubMed (nih.gov)
  47. Effect of vitamin C supplementations on iron deficiency anemia in Chinese children – PubMed (nih.gov)
  48. ASCORBIC ACID SUPPLEMENTATION IN THE TREATMENT OF PRESSURE-SORES – The Lancet
  49. Treatment with supplementary arginine, vitamin C and zinc in patients with pressure ulcers – PubMed (nih.gov)
  50. Cohort study of vitamin C intake and cognitive impairment – PubMed (nih.gov)
  51. Antioxidant intake and cognitive function of elderly men and women – PubMed (nih.gov)
  52. Reduced risk of Alzheimer disease in users of antioxidant vitamin supplements – PubMed (nih.gov)
  53. High Vitamin C Status Is Associated with Elevated Mood in Male Tertiary Students – PMC (nih.gov)
  54. The role of vitamin C in stress-related disorders – ScienceDirect
  55. Vitamin C supplementation lowers serum low-density lipoprotein cholesterol and triglycerides – PMC (nih.gov)
  56. Sprouts and Needles of Norway Spruce (Picea abies (L.) Karst.) as Nordic Specialty—Consumer Acceptance | HTML (mdpi.com)
  57. R.Raudsik „Energiakriis“
  58. L ja L.Mihkelsoo „Isetervendaja käsiraamat“
  59. C-vitamiin ehk askorbiinhape | Tervisliku toitumise informatsioon (toitumine.ee)
  60. Vitamin C – Dietary Reference Intakes for Vitamin C, Vitamin E, Selenium, and Carotenoids – NCBI Bookshelf (nih.gov)

Kas sellest postitusest oli abi?

This Post Has One Comment

  1. Johnnie Miles

    Usually I do not read article on blogs, however I would like to say that this write-up very compelled me to take a look at and do it! Your writing style has been amazed me. Thank you, very nice article.

Lisa kommentaar

×

Ostukorv

´