Liposoomne C-vitamiin erineb traditsioonilisest C-vitamiini toidulisandist peamiselt just seepärast, et seal on toimeaine ehk askorbiinhape imendumise parandamise ja kaitsmise eesmärgil kapseldatud liposoomi (liposoom on justkui imetilluke rasvaraku taskuke). Taoline vitamiinide liposoomi peitmine aitab toimeainel mao karmis keskkonnas elus püsida, muutmata kujul kudedesse jõuda ning parandada ka C-vitamiini imendumist.

Peamiselt just toimeaine imendumise parandamise tõttu liposoomseid toidulisandeid viimasel ajal üha enam eelistataksegi. Kuid lisaks sellele pakuvad liposoomid mitmeid teisigi kasutegureid.

Siin loos kirjutamegi veidi põhjalikumalt liposoomsest C-vitamiinist ning sellest, milliseid plusse lisaks paremale imendumisele liposoomsel C-vitamiinil ja teistelgi liposoomsetel toidulisanditel sulle veel pakkuda on. Lisaks toome ära mõned faktid ka C-vitamiini funktsioonide ja olulisuse kohta inimkehas, C-vitamiini vaeguse tunnused, C-vitamiini soovitatud päevased kogused ja rohkelt C-vitamiini sisaldavate toiduainete nimekirja. Kõigepealt, aga natuke liposoomidest endist.

Liposoomne_C-vitamiin

Mis imeasi see nii palju kõneainet pakkunud liposoom siis üldse on?

Sellele, mis asi see liposoom siis täpsemini on, annab esimese vihje sõna ise. See tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast nagu “lipos”, tähendades rasva ning “soma”, tähendades keha. Nendele tähendustele tuginedes saabki juba eeldada, liposoomi puhul ongi tegu nii-ütelda rasvkehaga, millegagi, mis sisaldab peamiselt rasva ehk lipiide ning millel on mingusugune keha ehk vorm.

Kreekakeelsed sõnad kirjeldavad liposoome tegelikult õigesti, sest liposoomid ongi ühed tillukesed sfäärilise kehaga kunstlikud vesiikulid, mida on võimalik luua orgaanilistest mittetoksilistest fosfolipiididest ja kolesteroolist.

Selguse mõttes kirjeldame osasid liposoome puudutavaid mõisteid veidi täpsemalt:

  • Mis on sfääriline? Sfääriline tähendab kolmemõõtmeliselt ümmargust või kerajat ehk enam-vähem ümmargust kera. Näiteks maakera, apelsinid ja õunadki on kõik keraja kujuga, aga mitte ükski neist pole ealeski täielikult ümmargune.  Ka inimese rakukest ehk rakumembraan on sfääriline, seega on liposoom oma kujult sarnane meie endi keharakkudega.
  • Mida tähendab vesiikul? Vesiikul tähendab väikest sfäärilist (ehk siis kerajat) fosfolipiidimolekulide kotikest, mis veepiiska ümbritseb. Need moodustuvad plasmamembraanis looduslikult ainete sekretsiooni, omastamise ja transpordi käigus. Seega võivad vesiikulid tekkida rakus loomulikult (endotsütoosi käigus), kuid neid saab väga edukalt kunstlikult tekitada ka laboris.
  • Mida tähendab fosfolipiid? Fosfolipiidid kuuluvad lipiidide klassi ning on kehas mitmesuguseid rolle täitvad rasvaühendid. Need kuuluvad ka inimese rakumembraani koostisesse ja aitavad teostada kontrolli selle üle, mis täpselt sinu rakku siseneb, seal talletub ning sealt väljub. Seega on fosfolipiidid abiks energia kogumisel, vitamiinide omastamisel ja ka hormoonide tootmisel. Liposoomil on vähemalt üks lipiidide kaksikkiht, mis koosnebki põhiliselt just fosfolipiididest, eriti fosfatidüülkoliinist (teise nimega B4-vitamiin). Vitamiin-B4 on vabasid radikaale kahjutuks tegeva toimega ning mängib olulist osa ka inimkeha rakkude membraani ja tuuma metabolismis ehk ainevahetuses (2).
  • Mida tähendab endotsütoos? See on üks protsess, mille käigus ained rakku viiakse.

Lipiidide kaksikkiht liposoomis jäljendab nii oma kujult, kui ka koostiselt kõiki meie endi keharakke raamivat membraani. Nähtavasti just selle sarnasuse pärast liposoomid nii tõhusad abilised erinevate vitamiinide ja teiste toimeainete kehasse kohale jõudmisel ongi (1).

Ecoshi_liposoomsed_vitamiinid

Miks kasutatakse toidulisandite tootmisel just liposoome ja kuidas valmib pulbriline liposoomne C-vitamiin?

Oleme kõik loodud uskuma ja usaldama ikka just seda, mis on tuttavlik ja järeleproovitud. Seega võib sõnapaar “liposoomne C-vitamiin” sulle esimese hooga liigselt tehnoloogiline, uus ja seetõttu ka kahtlane kõlada. 

Siiski, liposoomid pole mitte mingil viisil liigselt tehnoloogilised, sest liposoomsete toidulisandite, nagu ka liposoomse C-vitamiini tootmise tehnoloogia põhineb tegelikult looduslikul nähtusel. Seega on liposoomne tehnoloogia pigem “juurte, ehk looduse juurde tagasi tehnoloogia”, kui midagi kunstlikult tekitatut.

Veelgi enam, liposoomse kapseldamise tehnoloogia ei ole juba ammu enam ka uus. Lihtsalt siiani, peale selle nimetuse esimest korda mainimist aastal 1964, kasutati liposoome põhiliselt just ravimitööstuses. Miks?

Nimelt avaldas ravimitööstusele ja teistele biomeditsiini valdkondadele liposoomse kapseldamise tehnoloogia nii suurt muljet just seetõttu, et see pakkus ravitoimeliste ainete stabiliseerimisel ning toimeaine sihtpunkti ehk rakkudesse ja kudedesse kohalejõudmisel seniste meetodite ees vägagi mitmeid eeliseid. Nende samade eeliste tõttu on liposoomse kapseldamise potentsiaali hakatud üha enam hindama, pidevalt edasi arendama ja kasutama ka toidulisandite tootmisel (7). 

Põhimõte liposoomsete toidulisandite valmimise protsessi taga:

  • Looduse poolt on nii seatud, et õigete tingimuste korral püüavad fosfolipiidid vedelikke lipiidmullidesse. Justkui nagu õhupalli sisse. Ja see, millist ainet too kinnipüütud vedelik endas kätkeb (kas on see siis mõni ravim, mineraal, või vitamiin), ei ole liposoomi jaoks oluline. Niisugust lipiidide kinnipüüdmise ehk ümbritsemise võimekust nimetatakse ka kapseldamiseks. Vesilahustes olevad toimeained ja vitamiinid ongi seetõttu juba moodustumise käigus liposoomide poolt kapseldatud. Toidulisand või ravim on seega “liposoomne”, kui sealne toimeaine on püütud ja suletud liposoomi ehk rasvataskukese sisse.
  • BART teadus- ja arendusosakonna poolt tehtud tööd on andnud võimaluse töötada välja ühest letsitiini (fosfatidüülkoliini) molekulide kahekihilisest kihist koosnevad liposoomid. Need on liposomaalse vesiikuli väliseks barjääriks ja püüavad ning sulgevad enda sisse C-vitamiini (L-askorbiinhappe) vesifaasis molekulid. Kõik see muudab võimalikuks ka C-vitamiini lagunemata kujul sinu kehasse jõudmise.
  • Mikroskoopiliste vaatluste tulemused on tõendanud, et liposoomide kuju ega kvaliteeti ei mõjuta ka antud pulbrilise liposoomse C-vitamiini tehnoloogia lahutamatuks osaks olev kuivatus- ehk dehüdreerimise protsess.

Seetõttu, et liposoom oma ülesehituselt inimese rakukesta ehk rakumembraaniga nii sarnane on – on ka selle transportimine rakku oluliselt lihtsam kui mitte-liposoomsete ainete korral. See tagab peaaegu täieliku toimeaine kohaletoimetamise, mille käigus toimeaine nagu näiteks C-vitamiin jõuab alguses soolt vooderdavate epiteelirakkude kaudu vereringesse ning sealt kohe edasi rakku. Toimeaine rakku toimetamine aga ongi ju eesmärk. Liposoomide unikaalsed omadused aitavad tõhustada toidulisandites peituvate toimeainete imendumist ja suurendavad seeläbi ka nende mõju. 

Liposoomsed_toidulisandid_ja_liposoomse_C-vitamiini_eelised

Pulbriline liposoomne C-vitamiin ja selle 9 peamist eelist traditsiooniliste C-vitamiini toidulisandite ees 

Nii nagu siin loos ka varem kirjutasime, on liposoomid orgaanilised fosfolipiididest ained, millest koosnevad ka ehituskivid meie endi keharakkudes. Seetõttu töötavadki liposoomid nii tublide kulleritena toitainete olulistesse organitesse ning kudedesse kohaletoimetamisel ja on saanud väärilise tähelepanu osaliseks ka toidulisandite tootmisprotsessis. 

Mitmete eksperimentaalsete uuringute tulemused on näidanud, et liposoomsel C-vitamiinil on võrdluses tradistioonilise C-vitamiini toidulisandiga üllatavalt rohkelt eeliseid (39, 45, 46).

Allolevalt kirjutamegi liposoomse C-vitamiini peamistest eelisest, mis laienevad ka teistele pulbrilistele liposoomsetele toidulisanditele (7).

1. Pulbriline liposoomne C-vitamiin on paremini imenduv ja omab pikatoimelist mõju

C-vitamiin on oma omaduselt hüdrofiilne (hüdrofiilne tähendab märguvat kiudu, mis seob veemolekule). Seetõttu imendub see üldiselt halvasti ka läbi soole epiteeli rakkude. Mis tähendab, et traditsioonilisel kujul on C-vitamiinil tavaliselt halb imendumismäär ja biosaadavus (38). 

Halb biosaadavus tähendab omakorda, et sinu organism peab traditsioonilisel kujul C-vitamiini toidulisandite töötlemiseks ning sealsete toitainete kättesaamiseks hulganisti vaeva nägema. Ja isegi siis ei omasta keha sealt kuigi palju.

Liposoomse C-vitamiini imendumise kiirus, ehk aeg millega vitamiin vereringesse jõuab, võib aga olla lausa kordades suurem, kui sama toidulisandi traditsioonilisel vormil. Seda seepärast, et liposoomsete vesiikulite struktuuriline sarnasus bioloogiliste membraanidega lihtsustab toimeaine imendumist sooles ja suurendab seeläbi nii aine biosaadavust, kui ka tõhusust. 

Kuna liposoomid võimaldavad C-vitamiini aeglast ja stabiilset liposoomsest vesiikulist vabanemist, siis pikeneb ka aeg (umbes 2,5 korda), kaua C-vitamiin sinu vereringes püsib. 

Uuringute tulemused on näidanud, et võrreldes traditsioonilise toidulisandiga, aitab liposoomne C-vitamiin vereringes saavutada ka oluliselt kõrgemat C-vitamiini sisaldust (4 tundi peale manustamist ligikaudu 85% rohkem ning 10,5 tundi peale manustamist ligikaudu 70% rohkem). 

Seega on liposoomsel C-vitamiinil kordades kõrgem imendumismäär ning rakkude poolne töödeldavus ehk biosaadavus. Mida kõrgem on vitamiini imendumise kiirus ja biosaadavus, seda rohkem saab sinu keha sellises vormis toidulisandist vitamiini kätte ning seda tõhusamat mõju pakub see ka sinu organismile (3, 7, 10).  

Liposoomsele C-vitamiinile iseloomulik tõhusam imendumine on hea uudis kõigi jaoks, ennekõike aga just neile, kes põevad mõnda kroonilist haigust või kannatavad nõrgenenud raku ainevahetuse ja mõne toitaine puuduse all ning vajavad seetõttu C-vitamiini kiireloomulist toimet. 

2. Liposoomide abil toimetatakse C-vitamiin kõige otsemat teed sihtpunkti

Liposoomid on ühed tublid abilised, mis aitavad toimeainel – antud juhul C-vitamiinil mööda põigata esmasest metabolismist ehk ainevahetusest. Need, meie endi rakumembraanidele sarnaselt fosfolipiididest koosnevad liposoomid satuvadki otse sooleseina rakkudesse ja imenduvad seejärel sealt edasi läbi lümfisüsteemi vereringesse. Ja just sinna nad jõudma pididki!

Kui proovida seda mahhanismi lihtsamini seletada, siis võiks öelda, et liposoomi puhul oleks tegu nagu ekspressbussiga, mis jätab kiiresti ja otse kohalejõudmise nimel vahele osad ebavajalikud peatused. 

C-vitamiini otse ja kiiresti kohalejõudmine on äärmiselt vajalik just nende jaoks, kellel on näiteks maks teatud kurnava terviseprobleemi tõttu kannatada saanud ning maksafunktsioon seeläbi nõrgenenud ja/või kellel on muul põhjusel (näiteks tõsise toitainete defitsiidi korral) vaja, et toitaineid kiiresti sihtpunkti ehk vereringesse jõuaks (4).

3. Liposoom kaitseb C-vitamiini oksüdatsiooni, seedeensüümide, pH, temperatuuri ja seeläbi ka lagunemise eest 

Askorbiinhape ehk C-vitamiin on juba oma olemuselt ebastabiilne. See tähendab, et see vitamiin on oma iseloomult teistest vitamiinidest oluliselt sensitiivsem nii valguse, temperatuuri, kui ka erinevate pH (happesuse tase) väärtuste suhtes. Eriti tundlik on C-vitamiin aga oksüdeerumisele (14, 29). 

Seega saab läbi seedetrakti liikudes meie loomult õrnake C-vitamiin kohe eriliselt karmi kohtlemise osaliseks, sest kohtub oma teel vereringesse nii seedeensüümide, seedemahlade, kui ka soolebakteritega. Nii muutuvad toidulisandis sisalduvad toimeained sageli vähem mõjusaks või, siis lagunevad hoopis. See, aga võib juhtuda ainult traditsiooniliste C-vitamiini toidulisandite tarbimise korral.

Praegustel andmetel peetakse C-vitamiini stabiilsuse, biosaadavuse ja kaitse suurendamise tagamiseks kõige tõhusamaks just selle nanokapseldamist lipiidkandjatesse ehk rasvataskukestesse. Need rasvataskukesed, mida erinevates tööstusharudes, sealhulgas ka ravimitööstuses ja toidulisandite tööstuses nii sageli kasutatakse ongi just liposoomid (29).

Liposoomse kapseldamise korral on toidulisandis sisalduvad vitamiinid kaitsud enneaegse metaboliseerumise ja keemilise ning ensümaatilise lagunemise eest (seda nii ladustamise, kui ka seedetrakti läbimise ajal), mida võivad muuhulgas põhjustada hapnik, mao karm keskkond ehk seedemahlad, teised toidu koostisosad, sobimatu pH, valgus või seedeensüümid (5, 7).

Nii tõkestavad liposoomid C-vitamiini lagunemist enne, kui see oma sihtpunkti ehk kudedesse jõuab, sest toimeaine molekul transporditakse otse soolestiku ning seejärel edasi vereringesse. See võimaldab C-vitamiinil ka elus püsida ja soovitud moel oma ülesandeid täita (39, 40, 41). 

Liposoomid on abiks kapseldatud C-vitamiini stabiliseerimisel ning kaitsevad vitamiini ensümaatiliste muutuste ja ka mitmesuguste erinevate väliste tegurite eest (5). 

4. Ecoshi pulbriline liposoomne C-vitamiin ei sisalda säilitusaineid

Üldjuhul lisatakse paljudesse traditsioonilistesse toidulisanditesse mitmeid erisuguseid lisaaineid, nagu säilitusaineid, mahuaineid, glaseeraineid, orgaanilisi lahusteid, paakumisvastaseid ained, želatiini, jne. Pulbriline vorm aga aitab toidulisandi koostist lihtsustada ja parandada. Nimelt saab pulbrilist liposoomset C-vitamiini niisama hästi valmistada ka ilma säilitusaineid lisamata ja selle tootmisel kasutatakse ainult orgaanilisi lisaaineid, millede kohta saad täpsemalt edasi lugeda siinse loo alapealkirja “Milliseid lisaaineid sisaldab Ecoshi liposoomne C-vitamiin?” alt (7).

See tähendab, et Ecoshi pulbriline liposoomne C-vitamiin on täiesti GMO-vaba ja mõistagi ei peida endas ka säilitusaineid. Nii ongi Ecoshi liposoomse C-vitamiini üks märkimisväärsetest eelistest ka selle lihtsustatud koostis. Lisaks aitab pulbriline vorm omakorda säilitada ka C-vitamiini stabiilsust ehk kaitsta seda muundumise eest nii transportimisel, hoiustamisel, kui ka sinu seedetraktis. Seega saab sinu keha liposoomsel kujul toidulisanditest kätte lihtsalt rohkem tarvilikke ja vähem ebatarvilikke aineid.

5. Liposoomne C-vitamiin on bioloogiliselt kokkusobiv

Liposoomne C-vitamiin on bioloogiliselt kokkusobiv ja ka biolagunev. Biosobivus on üldine termin, mis kirjeldab materjali või aine omadust, mis sobib eluskoega. Biosobivad materjalid ja ained ei tekita keha või kehavedelikega kokkupuutel toksilist ega immunoloogilist reaktsiooni.

Teisisõnu tähendab see, et liposoomne C-vitamiin on ohutu ning ei ole elavate kudede jaoks mürgine ega ka kahjulik. 

6. Liposoomne C-vitamiin on õrn seedetraktile

Toimeaine, nagu ka C-vitamiini kapseldamine liposoomi võib vähendada ebameeldivaid kõrvaltoimeid, mis võivad tekkida traditsiooniliste toidulisandite manustamisest, näiteks epiteeliärritust soolestikus. Epiteel on iga loomse organismi välispinna katteks ja sisepinna vooderduseks olev kude. Epiteelkoed ehk epiteelid koosnevad ainult rakkudest (pole veresooni ning praktiliselt puudub rakuvaheline aine) ning katavad limaskesti, nahka ning ka teiste kudede vabu pindasid. 

Mis tähendab, et kui arst on sul mingil põhjusel soovitanud manustada C-vitamiini suurtes annustes (mis ületavad 1-2 g), siis liposoomse C-vitamiini tarbimise korral on kõhulahtisuse ja seedetrakti häirete risk oluliselt väiksem ning seda eriti just tundlikel inimestel (16, 42, 43, 44).

7. Liposoomne C-vitamiin on ohutu ka ülitundlikkuse korral

Kõigest eelnevast tulenevalt on liposoomne C-vitamiin oma tehnoloogilise protsessi ja lõpliku koostise tõttu ohutu ka teatud toiduainete suhtes ülitundlikkuse, või mitmete muude terviseprobleemide all kannatavatele inimestele ning võib pigem isegi vähendada teatud kõrvalmõjusid, mis on tüüpilised tekkima mitte-liposoomsete toidulisandite tarbimisel (7). 

8. Kehas kahjustatud fosfolipiide asendamise tõttu omavad liposoomid täiendavaid kasutegureid ka ise

Nagu ka eelnevalt kirjutasime, kasutatakse liposoome ravimites ja ka teistes liposoomsetes toidulisandites (nagu liposoomses D-vitamiinis, liposoomses veganitele mõeldud D-vitamiinis ja liposoomses magneesiumis) seal sisalduvate toimeainete tõhusamaks kehasse kohaletoimetamiseks, aga liposoomidel on ka endil kasutegureid!

Nimelt mängivad liposoomid vägagi tähtsat osa organismis kahjustatud fosfolipiide asendamisel, mis on vajalik rakke kaitsva membraani hoidmiseks ja säilitamiseks. 

Seega, lisaks toidulisandis sisalduva toitaine enda kasuteguritele, millel liposoom aitab kenasti keharakku kohale jõuda, võib liposoom positiivselt mõjuda ka sinu rakkude heaolu säilitamisele. Selle kohta võib öelda, et liposoomidel on sinu keharakkudele lausa kahekordselt kasulik toime.

Liposoomid mängivad vägagi tähtsat osa organismis kahjustatud fosfolipiide asendamisel, mis on vajalik rakke kaitsva membraani hoidmiseks ja säilitamiseks (7).

9. Liposoomse C-vitamiini puhul piisab väiksematest annustest

Kuna liposoomsel kujul saab sinu keha sama hulga toimeainet kätte väiksema annusega, siis tähendab see, et samaväärse terapeutilise toime saavutamiseks on C-vitamiini vaja tarbida väiksemas koguses. 

Pulbri kujul liposoomne C-vitamiin on loodud toetama sinu organismi selle vitamiini suurenenud nõudluse korral. Liposoomsel C-vitamiinil on kõrgem biosaadavus, see on ohutu ja stabiilne ning aitab kaasa vaimse tervise heaolule, tugevale immuunsüsteemile ja treeningujärgsele taastumisele. Lisaks pakub pulbriline liposoomne C-vitamiin materjale noorusliku ja terve naha ülesehituseks ning annab juurde elujõudu!

C-vitamiini ehk askorbiinhappe funktsioonid ja olulisus inimkehas ning millal on C-vitamiini vajadus organismis suurenenud?

C-vitamiinil on inimkehas täita mitmeid olulisi rolle ja allolevalt nendest ka kirjutame. Aga, ära unusta, et kõik toodud uuringute kokkuvõtted on siiski pigem indikatiivsed, ei laiene veel üldiseks tõeks, ega tähenda ka, et kõik teadlased alati kõiges ühel meelel oleks. Niisamuti ei tähenda see, et C-vitamiini lisaks manustamisest iga kord teatud terviseseisundi korral abi saab. 

Meie soov on lihtsalt jagada kogutud teadmisi ning tuua siinkohal valiku põnevamatest teadusuuringute tulemustest. Loomulikult pea allolevat lugedes ka meeles, et mitte ükski teaduslik avastus ei ole kunagi püsiv ja kõikehaarav tõde, sest peagi leiab mõni teine teadlane midagi täiesti uut. Ka on alati vaja teada sedagi, et uuringute tulemused kehtivad C-vitamiini kui toitaine, mitte mõne kindla tootja toidulisandi kohta.

Seega, enne C-vitamiini raviotstarbeks tarbimist pea ikka alati eelnevalt nõu oma arstiga ja kuula ka oma sisetunnet! Nüüd aga edasi C-vitamiini kui toitaine olulisuse juurde.

C-vitamiini funktsioonid ja olulisus kehas

  • Immuunsüsteem ja keha kaitsevõime. C-vitamiini laiahaardeline kasu tervisele tuleneb osalemisest põhilistes immuunsüsteemi funktsioone, ainevahetust ning paljusid ensümaatilisi ja mitteensümaatilisi reaktsioone mõjutavates toimingutes (16, 18). 
  • Viirused ja oksüdatiivne stress. Oma madala oksüdatiivsuse tõttu võib C-vitamiin vähendada reaktiivseid hapnikuliike ning vabu radikaale ning kaitsta sel moel sinu keha oksüdatiivse stressi ja samuti ka selle tagajärgede eest. Seetõttu võib C-vitamiinil olla oluline roll sinu keha toetamisel viiruste nagu gripiviirus, SARS-CoV-2 (COVID-19), või RSV (respiratoorne süntsütsiaalviirus) korral, kuna need võivad põhjustada oksüdatsiooni-antioksüdantide tasakaalutust ja seeläbi ka oksüdatiivse kahjustuste tekkimist rakkudes ja kudedes. C-vitamiini keskmisest suuremate annuste tarbimine raske kuluga haiguste puhul võib osade allikate kohaselt aidata toetada tavapärast viiruse ravi ning viia keha kaitsevõime parandamiseni (16, 20, 25, 26, 32). 
  • Ainevahetus. Inimkeha ainevahetuses on C-vitamiinil täita kolm peamist rolli: 
    • C-vitamiin on ensüümide kofaktor, 
    • reduktsiooniaine mis loovutab elektroni ja,
    • hüdrofiilne (ehk veelembeline aine, mis seguneb meelsasti veega) antioksüdant (16, 19, 20).
  • Kollageen. C-vitamiin osaleb ka kollageeni (see on hädavajalik aine sidekoe valgu sünteesi ja küpsemise jaoks) biosünteesis. See ongi põhjus miks C-vitamiini naha tervise säilitamise ning enneaegse vananemise ennetamise seisukohalt nii oluliseks peetakse (22).
  • Peptiidhormoonid, karnitiin ja noradrenaliin. Tähtsad protsessid ja reaktsioonid, mis kehas piisavas koguses C-vitamiini ehk askorbiinhapet nõuavad on ka: 
    • Peptiidhormoonide ehk geeni aktiivsust reguleerivate polüpeptiidide aktiveerimine. Polüpeptiidid stimuleerivad kasvu ja rakkude taastumist ning paljunemist.
    • Karnitiini kui enamiku taimede, imetajate ja osade bakterite ainevahetuses osaleva ammooniumiühendi süntees. Karnitiin toimetab energia metabolismi toetuseks pika ahelaga rasvhappeid mitokondritesse, kus need energia tootmise eesmärgil oksüdeeritakse. Lisaks osaleb karnitiin ka rakkudest ainevahetusproduktide eemaldamisel.
    • Noradrenaliini, kui kehas ja ajus nii hormooni, kui ka neurotransmitterina toimiva orgaanilise ühendi süntees (16, 21). 
  • Neuroprotektiivsus. Lisaks peetakse C-vitamiini ka vajalikuks närvirakkude kahjustuste, funktsioonihäirete ja degeneratsiooni eest kaitsvaks teguriks (24).
  • Treeningujärgne taastumine. C-vitamiini tarbimise positiivset mõju on täheldatud ka neil, kelle oksüdatiivne stress on põhjustatud mõnest intensiivsest ja pikaajalisest füüsilisest tegevusest, sealhulgas ka treeningust. Sportlaste ja teiste füüsiliselt aktiivsete inimeste jaoks võib suurem C-vitamiini tarbimine olla seega üheks abimeheks taastumaks peale intensiivset füüsilist tegevust ja/või treeningut (27).
  • E-vitamiini aktiveerimine. C-vitamiin võib aidata taastada ka aktiivset alfa-tokoferooli vormi selle oksüdeeritud vormist, tõkestades seeläbi kaudselt lipiidide peroksüdatsiooni. Alfa-tokoferooli on üks E-vitamiini vorm kaheksast (neli tokoferooli ja neli tokotrienooli vormi) tähisega “E307”. Lipiidide peroksüdatsioon tähendab lipiidide oksüdatiivse lagunemise reaktsioonide ahelat. Selle protsessi ehk ahela käigus “varastavad” vabad radikaalid rakumembraanide lipiididest (rasvhapped või nende derivaadid) elektrone ning sellise varguse tulemuseks on rakukahjustus (16, 20). 
  • Kopsufunktsioon. Osad tõendid viitavad ka C-vitamiini soodsale mõjule kopsufunktsioonile (28). 
  • Raua imendumine. C-vitamiin võib peensooles parandada mitteheemilise (taimsetest allikatest saadud raud) raua transpordi tõhusust läbi sooleepiteeli ning seeläbi suurendada ka raua imendumist (16, 29).
  • Elujõud ja vaimne tervis. Piisav C-vitamiin paistab olevat tähtis ka elujõu ja vaimse heaolu säilitamise seisukohalt. Nimelt, täheldati eksperimendi korras esilekutsutud C-vitamiini puudusega inimestel väsimust ja/või ärritust ning isiksuse muutusega seotud tunnuseid nagu eemaldumist ja depressiooni (30, 31).
  • Astma. C-vitamiin võib pärssivalt mõjuda ka ülemiste hingamisteede viiruslikest haigustest tingitud astma ägenemisele (33).
  • Luustik. Osade uuringute tulemuste näitel on olemas ka seos puusaliigese murdumise riski vähenemise ja toiduga tarbitud C-vitamiini vahel. Väidetavalt on puusaliigese luumurru riski võimalik vähendada lausa 5% iga kord, kui C-vitamiini manustamist suurendatakse päevas 50 mg (34).
  • Kolesterool ja vererõhk. Osade uuringute tulemuste näitel on avastatud pöördvõrdeline korrelatsioon vereseerumi C-vitamiini taseme ning süstoolse ja diastoolse vererõhu väärtuste vahel. C-vitamiin võib ka aidata vähenda vere lipiidide (triglütseriidid, kolesterool jt.) taset suurenenud vere kolesteroolitasemega inimestel (düslipideemia) (35, 36, 37).

Inimese organism ise C-vitamiini ei sünteesi. Niisamuti ei moodusta sinu keha ka selle vitamiini varusid. Seepärast ongi tähtis, et sööksid pidevalt C-vitamiinirikkaid puu- ja köögivilju, või tarbiksid ebapiisava toitumise korral C-vitamiini toidulisandeid (16, 18, 21, 29).

C-vitamiinirikkad_toiduained_

Millal on C-vitamiini vajadus kehas suurenenud

C-vitamiini soovitatakse tavaliselt lisaks tarbida ennekõike selle suurenenud vajaduse korral, nagu näiteks:

  • viirusinfektsioonide ja külmetuse ajal,
  • raske füüsilise koormuse ajal,
  • askorbiinhappe soolestikust imendumise häirete või reabsorptsiooni häirete korral enamasti eakatel,
  • C-vitamiini vajadus on suurenenud ka suitsetajatel ja passiivsetel suitsetajatel,
  • toiduallergiate puhul,
  • rasvumise, 2. tüüpi diabeedi, prediabeedi ja kõrgvererõhktõve ehk hüpertensiooni korral. Seega eriti just selliste seisundite korral, mis tõstavad südame-veresoonkonna probleemide riski (14, 15).

C-vitamiini soovituslikud päevased kogused

National Institutes of Health (NIH) andmetel on C-vitamiini päevased soovituslikud kogused järgmised:

  • Tüdrukud ja poisid sünnist kuni 6 kuu vanuseni: 40 mg* 
  • Tüdrukud ja poisid vanuses 7–12 kuud: 50 mg* 
  • Tüdrukud ja poisid vanuses 1-3 aastat: 15 mg
  • Tüdrukud ja poisid vanuses 4-8 aastat: 25 mg
  • Tüdrukud ja poisid vanuses 9–13-aastat: 45 mg
  • Tüdrukud vanuses 14–18-aastat: 65 mg (selles eas lapseootuse ajal 80 mg päevas, ja imetamise ajal 115 mg päevas)
  • Poisid vanuses 14–18-aastat: 75 mg 
  • Naised vanuses 19+ aastat: 75 mg (selles eas lapseootel naised 85 mg päevas, ja imetavad emad 120 mg päevas)
  • Mehed vanuses 19+ aastat: 90 mg
  • Suitsetajad: arvatakse, et suitsetavad inimesed vajavad päevas C-vitamiini umbes 35 mg rohkem, kui mittesuitsetajad (47).

*Piisav tarbimine (AI) 

Millistel juhtudel peaksid C-vitamiini tarbimisega ettevaatlik olema 

  • Olenemata asjaolust, et C-vitamiin iseenesest on üldiselt hästi talutav aine, ega kujuta endast ka mingit ohtu, ei soovitata seda lisaks tarbida neil, kellel on neerukivid või risk selle seisundi tekkeks.
  • Rauasalvestustõve ehk hemokromatoosiga inimestel võib raua ja C-vitamiini manustamine suurendada organismis liigse raua kogunemise riski (14, 16).
  • C-vitamiini lisaks tarbimisega on soovitatav ettevaatlik olla ka hematolüütilise aneemia korral.
  • Samuti on vaja C-vitamiini suurte annuste tarbimisel ettevaatlik olla inimestel, kes kannatavad glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkuse all (G6PD) (17).

Enne mis tahes toidulisandi tarbimist pea alati nõu oma perearstiga ja kuula ka oma sisetunnet.

C-vitamiin toiduainetes

Eestis elavate inimeste toidulaual on peamisteks C-vitamiini allikateks tsitrusviljad, tomatid ja tomatimahl ning kartul. Lisaks ka punane ja roheline paprika, kiivid, spargelkapsas, maasikad, rooskapsas ja kantaluup. Kuna C-vitamiini teraviljatoodetes looduslikult ei leidu, siis on seda lisatud vahel ka osadele hommikusöögihelvestele. Kuna askorbiinhape on vees lahustuv ja hävib kuumuse toimel, siis toidu C-vitamiini sisaldus võib väheneda pikaajalisel säilitamisel ja toiduvalmistamisel. Aurutamine või toidu valmistamine mikrolaineahjus võib seda hävimist aga vähendada. Õnneks sobivadki paljud C-vitamiini sisaldavad toiduained nagu puu- ja juurviljad söömiseks just toorelt. Viie erineva portsjoni puu- ja juurvilja tarbimine päevas võib anda rohkem kui 200 mg C-vitamiini, mis katab enamik juhtudel ka päevase C-vitamiini vajaduse.

C-vitamiini sisaldus valitud toiduainetes:

  • Punane paprika, toores, ½ tassi: 95 mg
  • Apelsinimahl, ¾ tassi: 93 mg
  • Apelsin, 1 keskmine: 70 mg
  • Greibimahl, ¾ tassi: 70 mg
  • Kiivid, 1 keskmine: 64 mg
  • Roheline paprika, toores ½ tassi: 60 mg
  • Brokkoli, keedetud, ½ tassi: 51 mg
  • Maasikad, värsked, viilutatud, ½ tassi: 49 mg
  • Rooskapsas, keedetud, ½ tassi: 48 mg
  • Greip, ½ keskmine: 39 mg
  • Brokkoli, toores, ½ tassi: 39 mg
  • Tomatimahl, ¾ tassi: 33 mg
  • Kantaluup, tükeldatud, ½ tassi: 29 mg
  • Kapsas, keedetud, ½ tassi: 28 mg
  • Lillkapsas, toores, ½ tassi: 26 mg
  • Kartul, küpsetatud, 1 keskmine: 17 mg
  • Tomat, toores, 1 keskmine: 17 mg
  • Spinat, keedetud, ½ tassi: 9 mg
  • Rohelised herned, külmutatud, keedetud, ½ tassi: 8 mg (47).

Mõistagi võib C-vitamiini sisaldus antud toiduainetes olenevalt toidu kasvatustingimustest ja töötlemise meetoditest mõnevõrra kõikuda. 

Kas liposoomne C-vitamiin on ikka ohutu?

Nüüdseks juba rohkem kui 20 aasta jooksul millal liposoome on ravimite rakkudesse transportimiseks kasutatud – ei ole täheldatud liposoomidest endist, ega ka liposoomsest tehnoloogiast tulenevaid kõrvaltoimeid. 

Milliseid lisaaineid sisaldab Ecoshi liposoomne C-vitamiin?

Ecoshi liposoomsetest toidulisanditest ei sisalda säilitusaineid mitte ükski, küll aga sisaldavad need mõningasi – enamasti just looduslikke lisaaineid, millede kohta allolevalt veidi täpsemalt ka kirjutame.

  • Riisijahu. Riisijahu lisatakse toidulisanditesse eesmärgiga soodustada voolamist ja takistada paakumist ning klompide tekkimist. Riisijahu kasutatakse ka täite- ehk mahuainena nii toidulisandites, kui ka ravimites nende tootmise ja ka tarbimise lihtsustamise eesmärgil. Seda just seepärast, et teatud juhtudel on toidulisandis piisava koguse vitamiini või ravimi annus lihtsalt nii väike, et niivõrd mikroskoopilisi tablette või kapsleid oleks raske toota ja ka ebamugav manustada. Seetõttu ongi riisijahu kõikvõimalikes kapslites ja tablettides vägagi laialt kasutuselolev ning ka läbinisti looduslik koostisosa.
  • Pullulaan. Vees lahustuv eksopolüsahhariid pullulaan esineb samuti looduslikult ja seda toodab seen Aureobasidium pullulans. Mitmesuguseid polüsahhariidide tüüpe võivad toota näiteks bakterid (nagu dekstraan, alginaat, ksantaankumm), taimed (näiteks tärklis, tselluloos, pektiin) või vetikad (näiteks agar, alginaat ja karrageen) ning neid kasutatakse lisaainetena peamiselt eesmärgiga toitu kaitsta, paksendada või siis tarretada. Konkreetselt pullulaani toodetakse kääritamise teel tärklisesiirupist ja sellel on siduvad ning ka kilekihti moodustavad omadused. Seetõttu tekitab pullulaan läbipaistva, rasvakindla, vees lahustuva ja antistaatilise kile, mis kaitseb ka niiskuse eest. Nii kasutataksegi seda ainet toidulisandite ja ravimite kapslite valmistamisel tihti ka želatiini asendajana. Kokkuvõtvalt võib öelda, et looduslik pullulaan on toiduainete, ravimite ja toidulisandite tööstuses kasutusel paksendajana, glasuurimisvahendina ja kilet moodustava ainena toidulisandite kapslite tootmisel nende katteks ning samuti söödavate maitsestatud kilede tootmisel (nagu näiteks hingeõhu värskendajate katted jne.).
  • Maltodekstriin. Samuti on looduslikku päritolu maltodekstriin kuna seda eraldatakse tärkliserikkast toidust, nagu kartulist, maisist, riisist või nisust. Siiski on maltodekstriin vägagi tugevalt töödeldud. Toiduainete ja toidulisandite tööstuses on maltodekstriin kasutusel mitmete toiduainete tekstuuri, maitse ja ka säilivusaja parandamise eesmärgil. Kui soovid maltodeksriini kohta täpsemalt teada, siis saad edasi lugeda siit. Mainime siinkohal kindlasti ka ära, et Ecoshi toidulisandites sisalduvat maltodekstriini toodetakse garanteeritult GMO-vabast maisist. Mis tähendab, et see sobib ka gluteeni suhtes tundlikele.
  • Kummiaraabik (ingl gum arabic). Looduslikult esinev kumm kummiaraabik on pärit kahe erineva akaatsia liigi, Vachellia seyali ja Senegalia senegali tahkestunud mahlast ehk vaigust. Oma ohutuse ja loodusliku päritolu tõttu on kummiaraabik toiduainete ja toidulisandite tööstuses kõrgelt hinnatud lisaaine ning kasutusel peamiselt just stabiliseeriva ja paksendava vahendina. Aga, kummiaraabikut kasutatakse ka eraldiseisvalt näiteks erinevate seedeprobleemide, nagu kõhukinnisuse või kõhulahtisuse korral.
  • Päevalille letsitiin (fosfolipiidid). Ka letsitiin on läbinisti looduslik. Nimelt on see fosfolipiidide kompleksne segu (letsitiin ei ole mitte üks aine, aga rühm omavahel seotud aineid, mis kuuluvad suuremasse ühendite rühma, mida kutsutaksegi fosfolipiidideks), mida sisaldab iga looduslik õli. Kõige rohkem sisaldavad letsitiini aga soja-, päevalille- ja rapsiõli. Lisaks leidub imetillukeses koguses letsitiini ka munakollases. Fosfolipiidid on inimkehale ääretult olulised. Need on koostisosad rakumembraanides ja vajalikud ühendid ajus, veres, närvikoes ning ka muudeski kudedes. Lisaainena on letsitiin kasutusel emulgaatorina, mis takistaks õlide ja rasvade segunemist teiste ainetega. Letsitiin on toidulisandina müügil ka eraldiseisvalt. Seda näiteks abivahendina imetamisel, kõrge kolesteroolitaseme ja ka haavandilise koliidi korral.
  • Glütserool. Glütserool (nimetatud ka kui glütseriin) on looduslikult esinev suhkrualkoholiühend, mida valmistatakse ka sünteetiliselt. See on magusainena, lahustina ja vahel ka eraldi ravimina kasutusel olev lõhnatu vedelik. Toidulisandi- ja ravimitööstuses on glütserool vägagi laialt levinud koostisosa, mida kasutatakse ravimite ja ka toidulisandite maitse ja samuti nende tekstuuri (sileduse) parandamiseks, et tabletid ning kapslid kergemini neelatavad oleksid. Glütserooli lisatakse tihti ka köhasiirupitele (et takistada kurguärritust, mis veelgi hullemat köha soodustaks). Glütserooli tarbitakse ka eraldiseisva toidulisandina. Seda näiteks hüdratsiooni parandamiseks, energiataseme tõstmiseks ja tõhustamaks sportlikku sooritust. Lisaks manustatakse glütserooli ka teatud tervislike seisundite nagu kõhukinnisuse, kõrge vererõhu ja kõrge kolesteroolitaseme korral.
  • Alfa-tokoferool. Alfa-tokoferool ehk teisisõnu E-vitamiin on tohutult oluline rasvlahustuv mikrotoitaine. See on tugev antioksüdant, mis mängib tähtsat rolli rakkude, DNA ja kehakudede kaitsmisel neid hävitava liigse oksüdatsiooni ehk oksüdatiivse stressi eest. Taoliste antioksüdantide sisaldus toiduainetes ja ka toidulisandites aitabki ära hoida oksüdatsiooni, mis muidu toidu kvaliteeti, selle toiteväärtust ja isegi ka ohutust negatiivselt mõjutaks. Ka loomasööda täiendamine E-vitamiiniga on tõestanud oma tõhusust nii liha maitseomaduste, kui ka selle värske värvi säilimisel. Antioksüdantide soodsate toimete kohta saad põhjalikumalt edasi lugeda lugeda siit ja selle kohta, kuidas kaitsta end oksüdantide tervist kahjustavate mõjude eest – siit. Mõistagi on alfa-tokoferool ehk E-vitamiin müügil nii eraldiseisvalt, kui ühe koostisosana ka mitmetes vitamiinikompleksides.

Kokkuvõtteks liposoomse C-vitamiini kohta

Liposoomid aitavad kaitsta loomult nii õrna, tundlikku ja kergesti lagunema kippuvat C-vitamiini mitmete erinevate väliste faktorite nagu seedemahlade, seedeensüümide, pH, oksüdatsiooni ja ka paljude teiste destruktiivsete tegurite eest. Lisaks tunnevad sinu keharakud liposoomi pakendatud toitane ära kui tuttava, või nö “oma jope” ja võtavad selle kergesti omaks, sest liposoomid ongi nii oma keemilise, kui ka struktuurilise koostise tõttu väga sarnased meie endi keharakkudega.

Ülitundlikkuse puhul mõne koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autor: Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.

Allikad: 

  1. Liposoomide revolutsioon (postimees.ee)
  2. Liposome – Wikipedia
  3. Curcumin (actinovo.com)
  4. Liposomes for enhanced drug delivery – ScienceDirect
  5. Nanoliposomes and their applications – PubMed (nih.gov)
  6. Liposomes for targeted delivery of vitamins (translateyar.ir)
  7. Health Benefits of Liposomal Vitamins | Nutrapakusa
  8. Advances of Liposome Assisted Drug Delivery (frontiersin.org)
  9. Liposome – PMC (nih.gov)
  10. Liposomal Ascorbic Acid – PMC (nih.gov)
  11. Nutrients | Use of Liposomes to Improve Delivery of Vitamins (mdpi.com)
  12. Vaibhav Kumar Maurya and Manjeet Aggarwal (ijcmas.com)
  13. Current Demands for Liposome Nanoparticles – PMC (nih.gov)
  14. Identifying Opportunities in Vitamin C Research (mdpi.com)
  15. Vitamin C transport – PubMed (nih.gov)
  16. Vitamin C – PubMed (nih.gov)
  17. Effect of High-Dose Vitamin C (hindawi.com)
  18. Vitamin C: should we supplement? – PMC (nih.gov)
  19. Hays NP and Roberts SB. Aging-nutritional aspects, in: Encyclopedia of Food Sciences and Nutrition (Second Edition) Academic Press 2003, Pages 81-87.
  20. Siepelmeyer A et al. Chapter 8 – Nutritional biomarkers of aging, in: Molecular Basis of Nutrition and Aging, Academic Press 2016, Pages 109-120. 
  21. Steinberg FM, Rucker RB., Vitamin C in: Encyclopedia of Biological Chemistry (Second Edition), Academic Press 2013, Pages 530-534.
  22. Vitamin C in Skin Health – PubMed (nih.gov)
  23. Wound Healing Concepts – PubMed (nih.gov)
  24. Vitamin C Influence Neurodegenerative Diseases – PubMed (nih.gov)
  25. Obesity, cardiovascular disease, and role of vitamin C on inflammation – Europe PMC
  26. Application of high-dose vitamin C in the prevention and therapy of coronavirus infection – PubMed (nih.gov)
  27. Effects of vitamin C on oxidative stress, inflammation, muscle soreness, and strength following acute exercise – PubMed (nih.gov)
  28. Vitamin C may alleviate exercise-induced bronchoconstriction | BMJ Open
  29. Potential of Nanonutraceuticals in Increasing Immunity (mdpi.com)
  30. Some behavioral effects of vitamin C – PubMed (nih.gov)
  31. Vitamin C pharmacokinetics in healthy volunteers: evidence for a recommended dietary allowance. – PMC (nih.gov)
  32. Vitamin C as a Supplementary Therapy in Relieving Symptoms of the Common Cold: A Meta-Analysis of 10 Randomized Controlled Trials (hindawi.com)
  33. Vitamin C and common cold-induced asthma: a systematic review and statistical analysis – PubMed (nih.gov)
  34. Dietary vitamin C intake and the risk of hip fracture: a dose-response meta-analysis – PubMed (nih.gov)
  35. Association between Serum Vitamin C and the Blood Pressure: A Systematic Review and Meta-Analysis of Observational Studies (hindawi.com)
  36. Nutraceuticals with a clinically detectable blood pressure-lowering effect: a review of available randomized clinical trials and their meta-analyses – PubMed (nih.gov)
  37. Clinical Advances in Immunonutrition and Atherosclerosis: A Review – PMC (nih.gov)
  38. Bioavailability of nutraceuticals: Role of the food matrix, processing conditions, the gastrointestinal tract, and nanodelivery systems – PubMed (nih.gov)
  39. Stabilization of ascorbic acid by microencapsulation in liposomes (researchgate.net)
  40. Liposomes as nanomedical devices – PubMed (nih.gov)
  41. An overview of liposomal nano-encapsulation techniques and its applications in food and nutraceutical – PubMed (nih.gov)
  42. Bioavailability of phytochemicals – PubMed (nih.gov)
  43. Scientific Opinion on the substantiation of health claims related to vitamin C and reduction of tiredness and fatigue – EFSA Journal – Wiley Online Library
  44. Dietary Reference Intakes for Vitamin C, Vitamin E, Selenium, and Carotenoids – PubMed (nih.gov)
  45. Liposomal and Non-Liposomal Formulations of Vitamin C – PubMed (nih.gov)
  46. CJNE_A_330709[1].pdf (livonlabs.com)
  47. Vitamin C – Health Professional Fact Sheet (nih.gov)

Kas sellest postitusest oli abi?

×

Ostukorv

´