AUTOIMMUUNHAIGUS – mis võib peituda sellise immuunsüsteemi segaduse taga ja kuidas kehas õige tasakaal tagasi saada?

Autoimmuunhaigus on immuunsüsteemi arusaamatus, kus inimese enda kaitsemehhanism, mis on loodud võitlema sissetungijate ja patogeenide vastu, hakkab ekslikult kehas hoopis terveid rakke ründama. Mis aga sellist segadust põhjustab ja kas on võimalik oma templis see tasakaal kuidagi looduslikul teel paika saada ning oma immuunsüsteem taas õigele rajale juhatada?

Kuna autoimmuunhaiguste levimus on viimastel aastatel näidanud jätkuvat kasvutendentsi, siis on need küsimused tekkinud meie seast üha enamatel ja enamatel. Need küsimused on põhjendatud ja sa ei ole oma küsimustega üksi – me jalutume sel küsimuste rajal koos sinuga ja loodame, et suudame siinses loos ühiselt nendele küsimustele läbi ehk veidi teistmoodi nägemuse ka vastata.

Nii uurimegi siin loos autoimmuunhaigusi just meile omasel moel. Sinuga kaasa mõeldes, põhjalikult süvendes ning mitmekülgselt – ühendades teaduse, tavameditsiini, loodusliku ravi, holistilised meetodid ja põgusalt ka hiina meditsiiniteooriad. Kuna käesolev lugu on pikk ja sind võivad sellest huvitada ainult teatud alateemad, siis klikkagi alltoodud sisuleidjas just nendele pealkirjadele, mis sinu jaoks olulised on.

Ära unusta, meie keha on loodud end ise ravitsema ja mõistlikes kogustes on kõik looduslik ning loomulik talle vaid toeks. See on midagi, mida ta on tundnud juba aegade algusest peale. See on midagi, millega ta on loodud koos eksisteerima, millest tuge ammutama ja millele omalt poolt ka vastu andma. Mitte looduslik ja loomulik seevastu, ei saa tuua tasakaalu tagasi, vaid võib tasakaalu ainult veel rohkem paigast viia. Head lugemist armsad!

Sisuleidja:

1. Mis on autoimmuunhaigus
   
2. Autoimmuunhaiguste levimus
   
3. Autoimmuunhaiguste põhjused, riskitegurid ja riskirühmad – miks on immuunsüsteem segadusse sattunud?
4. Autoimmuunhaigus ja vaktsiin
5. 18 levinud autoimmuunhaigust
   • 1. I tüübi diabeet
   • 2. Reumatoidartriit 
   • 3. Psoriaas ja psoriaatiline artriit
   • 4. Luupus (süsteemne erütematoosne luupus ehk söötraig ehk SEL)
   • 5. Sclerosis multiplex (SM) ehk polüskleroos ehk multiipel- ehk hulgiskleroos ehk hulgikoldekõvastumus ehk multipleksskleroos
   • 6. Gravesi tõbi
   • 7. Hashimoto türeoidiit (krooniline autoimmuune türeoidiit)
   • 8. Põletikuline soolehaigus
   • 9. Addisoni tõbi ehk pronkstõbi
   • 10. Sjögreni sündroom
   • 11. Müasteenia (Myasthenia gravis)
   • 12. Vaskuliit
   • 13. Pernitsioosne aneemia
   • 14. Tsöliaakia
   • 15. Guillain-Barre sündroom
   • 16. Krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaatia (KIDP)
   • 17. Vitiliigo
   • 18. Hemolüütiline aneemia
6. Autoimmunhaiguste ravi – looduslikud ja loomulikud meetmed nagu “Taimede paradoks”, holistiline meditsiin ja hiina meditsiin
7. Autoimmuunhaiguste ravi ja meditsiinidoktor S. Gundry “Taimede paradoks” – toitumine, vitamiinid ja toidulisandid
8. Autoimmuunhaigused läbi holistilise meditsiini pilgu
9. AIP dieet
10. Autoimmuunhaigused läbi hiina meditsiini pilgu
11. Kokkuvõtteks

1. Mis on autoimmuunhaigus

Nagu eelnevalt ka mainisime, on autoimmuunhaigus immuunsüsteemi talitluse segadus, mille korral immuunsüsteem hakkab ekslikult inimese enda terveid rakke ründama. Tavaliselt see ju nii ei ole eks, sest immuunsüsteem on loodud organismi patogeenide, nagu halbade bakterite ja viiruste eest kaitsema. Tavaliselt suudab immuunsüsteem vahet teha sellel, millised on võõrad rakud ja millised on sinu enda rakud ning saadab võõrast tajudes välja oma võitlejarakkude armee, et siis just neid sissetungijaid kui potentsiaalseid kahjutekitajaid rünnata. 

Kuid autoimmuunhaiguse korral peab immuunsüsteem mõnda kehaosa, näiteks liigeseid, nahka, närve, kilpnääret, neerupealisi või vererakke – miskipärast võõraks – seepärast ka potentsiaalselt ohtlikuks. Seetõttu saadab ta välja autoantikehi (valke), et rünnata sinu enda keha täiesti terveid rakke.

Mõnest autoimmuunhaigusest, mida on kokku enam kui 100, on mõjutatud peaaegu 4% maailma inimestest, milledest kõige sagedasemad on I tüüpi diabeet, hulgiskleroos, Crohni tõbi, reumatoidartriit, luupus ja psoriaas. Vähemalt 85% türeoidiidi, hulgiskleroosi, luupuse ja Sjögreni tõvega patsientidest on naised. Osad autoimmuunhaigused mõjutavad ainult ühte organit (näiteks 1. tüüpi diabeet mõjutab kõhunääret), teised (nt süsteemne erütematoosluupus (SLE)) aga kogu keha.

Autoimmuunhaiguste täpsed põhjused ja mehhanismid on siiani teadmata. Kuna aga andmed näitavad viimastel aastakümnetel lääne ühiskondades autoimmuunhaiguste levikus pidevat tõusu, viitavad mõned teadlased sellele, et suurimat rolli meie immuunsüsteemi segaduses mängivad just keskkonnamõjud, mitte geneetilised tegurid nagu seda varasemalt arvati.

Kuigi kaasaegne meditsiin ei suuda enamikku autoimmuunhaigusi täielikult välja ravida, on immuunfunktsiooni pärssivate ravimitega võimalik sümptomeid kontrolli all hoida ja koos haigusega praktiliselt täisväärtuslikku elu elada. Siiski on ka mitmeid teooriaid, mille kohaselt võib teatud taimede ja toidulisandite tarbimine ning toitumise muutmisega oma sümptomeid tõhusalt ka täiesti looduslikult leevendada või mõnda autoimmuunhaigust – isegi välja ravida (1, 28, 29, 30, 31).

Inimene on võimas superorganism, sümbiootiline elusegu, kes saab pidevalt keskkonnast informatsiooni ja siis muudab vastusena sellele informatsioonile mõlemat – nii meie inimese geene kui ka meie kehas elavate bakterite ja viiruste geene. Kuna bakterite ja viiruste geenid moodustavad 99 protsenti meie kombineeritud geenidest (meil on ainult 1% inimese geene ja 90% inimrakke), saab kõik, mis meiega juhtub, alguse soolestikust. Seega saame tegelikult ka ise väga palju ära teha, et kehas see tasakaal taas paika saada ja immuunsüsteemi segadus korrastada. Selle kõigeni jõuame aga siin loos veidi hiljem.

2. Autoimmuunhaiguste levimus

Autoimmuunhaiguste levimus on viimastel aastatel näidanud tõusutrendi ja allolevalt toomegi sinuni ülevaate osade autoimmuunhaiguste esinemmissageduse hiljutistest numbritest.

• BMC Public Health avaldas 2024. aastal uuringu, mis põhineb Global Burden of Disease (GBD) 2021 andmetel. Analüüsitud haiguste hulka kuulusid reumatoidartriit, põletikuline soolehaigus, hulgiskleroos, 1. tüüpi diabeet, astma ja psoriaas. Võrreldes aastate 1990–2021 suundumusi leiti, et reumatoidartriit, hulgiskleroos, 1. tüüpi diabeet ja psoriaas on alates 1990. aastast näidanud oma esinemissageduses tõusutrendi, samas kui põletikulise soolehaiguse ja astma puhul on esinemissagedus vähenenud. Lisaks leiti, et teismeliste ja noorte täiskasvanute seas varieerub haiguskoormus märkimisväärselt nii mandrite lõikes kui ka 204 riigi ja territooriumi vahel (40). Tulemused näitasid, et 2021. aastal oli:
  • reumatoidartriidi globaalne vanusestandardiseeritud levimus 100 000 elaniku kohta 104,35;
  • põletikulise soolehaiguse globaalne vanusestandardiseeritud levimus 100 000 elaniku kohta 29,55;
  • hulgiskleroosi globaalne vanusestandardiseeritud levimus 100 000 elaniku kohta 16,05;
  • 1. tüübi diabeedi globaalne vanusestandardiseeritud levimus 100 000 elaniku kohta 245,51;
  • astma globaalne vanusestandardiseeritud levimus 100 000 elaniku kohta 2245,51;
  • psoriaasi globaalne vanusestandardiseeritud levimus 100 000 elaniku kohta 426,16 (40).
• Current Opinion in Immunology avaldas 2022. aastal ülevaateartikli, mis rõhutab autoimmuunsuse ja autoimmuunhaiguste levimuse dramaatilist kasvu paljudes maailma osades. Artiklis tuuakse välja, et peamised tegurid, mis autoimmuunhaiguste levimuse suurenemisele kaasa aitavad on muutused keskkonnategurites, nagu toitumine, ksenobiootikumid (kehale võõras aine ehk kehavõõras ühend ehk eksogeenne võõraine), õhusaaste, infektsioonid, isiklik elustiil, stress ja kliimamuutused (41).
• International Journal of Celiac Disease avaldas samuti artikli, mis kinnitab, et autoimmuunhaiguste esinemissagedus ja levimus on tõepoolest tõusuteel kogu maailmas. Selleks, et tulla toime nende haiguste kasvava koormusega, rõhutatakse artiklis vajadust autoimmuunhaiguste parema mõistmise, diagnoosimise, ravi ja ka ennetamise järele (42).

3. Autoimmuunhaiguste põhjused, riskitegurid ja riskirühmad – miks on immuunsüsteem segadusse sattunud?

Nagu ka varem mainisime, siis suudab immuunsüsteem tavaliselt võõraid rakke keha oma rakkudest eristada. Kuid autoimmuunhaiguse korral peab inimese enda immuunsüsteem ekslikult mõnda kehaosa, näiteks liigeseid, nahka, närve, kilpnääret, neerupealisi või vererakke – võõraks.

Seetõttu saadab see välja autoantikehi (valke), millede antigeenideks on keha enda rakud ja koed, et rünnatagi siis keha enda terveid rakke. Teadlaste seas pole aga siiani üksmeelt, miks immuunsüsteem, mis on loodud kaitsma inimesi viiruste ja patogeenide eest, nii ekslikult käituma ja inimese keha terveid rakke ründama hakkab.

Siiski on erinevaid teooriaid ja on täheldatud, et mõnel inimesel võib risk autoimmuunhaiguse tekkeks olla suurem kui teistel. Allolevalt need riskitegurid sinuni ka toome.

1. Sugu. On täheldatud, et naised põevad autoimmuunhaigusi umbes kaks korda sagedamini (6,4% naistest vs. 2,7% meestest) kui mehed. Aga miks see nii on? Dr. Gundry (autoimmuunhaiguste ekspert, kelle teooriatest kirjutame siin loos veidi hiljem edasi) sõnul on üks võimalik seletus see, et naise immuunsüsteem peab suutma teha kahte asja, mis on tegelikult täiesti vastandlikud. Esiteks jälgima alati patogeene, nagu bakterid, viirused ja parasiidid, kuid keskenduma samal ajal kõigi aegade suurima parasiidi täielikule ignoreerimisele raseduse ajal. Meditsiinidoktor Steven Gundry sõnul võib just selline kahekordne ja omamoodi vastandlik roll koos mitmete muude teguritega soodustadagi naiste immuunsüsteemis segadust (1, 25, 28).
2. Vanus. Naistel algab autoimmuunhaigus sageli vanuses 15–44 (1, 25).
3. Etniline kuuluvus. Mõned autoimmuunhaigused esinevad sagedamini teatud etnilistes rühmades. Näiteks mõjutab luupus rohkem afroameeriklasi ja hispaanlasi kui kaukaaslasi (1). 
4. Geneetika. Mõned autoimmuunhaigused, nagu näiteks hulgiskleroos ja ka luupus, kipuvad esinema perekonniti. See ei tähenda mõistagi, et igal pereliikmel on sama häire, kuid neil võib olla autoimmuunhaiguse tekkeks lihtsalt pärilik eelsoodumus (1). 
5. Keskkond. Kuna autoimmuunhaiguste levimus kasvab kiiresti, usuvad teadlased, et niisamuti võivad autoimmuunhäirete riski suurendada keskkonnategurid nagu kokkupuude kemikaalide, raskmetallide või lahustitega ning ka infektsioonidega (1). 
6. Toitumine. Kuigi see pole veel teaduslikult tõestatud, kahtlustavad osad teadlased, et “läänelik dieet” võib olla veel üks suur riskitegur autoimmuunhaiguse tekkeks. Selle põhjuseks on asjaolu, et töödeldud, rasva- ja suhkrurikkad toidud võivad olla seotud kehas põletikuga, mis omakorda võib vallandada ka immuunvastuse (1, 26).
7. Gluteen ja lektiinid toidus. Enamik usub, et autoimmuunhaigused on immuunsüsteemi rünnaku tagajärg inimese enda rakkude vastu. Kuid meditsiinidoktor Steven Gundry sõnul võib selle tegelik põhjus olla hoopiski milleski muus. Nimelt on see rünnak tema sõnul tegelikult põhjustatud ekslikust identiteedist, kus immuunrakud ründavad meie keha valke, kuna neil on silmatorkav sarnasus lektiinides sisalduvate valkudega. Tulemuseks on rünnak meie enda vastu molekulaarse mimikri tõttu. See on klassikaline taimestrateegia, mille eesmärk on panna taimede jaoks kiskjad (nagu sina ja mina) kannatama, arenema või muul viisil julgustama meid sööma midagi muud peale taimede. Autoimmuunhaigusi on raske mõista, sest oleme otsinud valedest kohtadest: see algab soolestikust ja lõpeb soolestikus. Steven Gundry sõnul hõlmavad mõned suurimad toidulõksud sageli just nn tervislike toitude söömist, mida inimesed pole kunagi ette nähtud sööma. Nii raske kui ka seda uskuda ka on, siis osad taimed ei taha, et neid söödaks! Nad olid siin esimesed! Nad kaitsevad ennast ja oma seemneid, pannes oma lehtedesse ja seemnetesse valke, mida nimetatakse lektiinideks. Gluteen on vaieldamatult kõige kuulsam lektiin, kuid enamik inimesi veel ei tea, et see on tegelikult üsna väike tegija ja enamik gluteeni asendajaid peidab endas oluliselt hullemaid lektiine! Meditsiinidoktor Steven Gundry räägib, et pooled tema autoimmuunhaigusega patsientidest vältisid enne temaga kohtumist gluteeni, kuid paranesid täielikult alles siis, kui nende menüüst oli lõplikult eemaldatud ka teised lektiinid. Kinoa, mais, oad ning köögiviljad, nagu kartul, tomat, paprika ja osad teisedki, on lektiinidest lausa pungil. Näiteks väidab ka CDC (Centers for Disease Control and Prevention), et 20–30 protsenti kõigist USA toidumürgitusjuhtudest tekivadki just alaküpsetatud ubades olevate lektiinide tõttu – taimed lihtsalt ei taha, et nende seemneid süüakse (ubade keetmine küll vähendab lektiini kogust, kuid osa jääb siiski alles) (28).
8. Muutunud mikrobioom. Tänu meie kaasaegse toidu, mõnede ravimite (nt Advil ja Aleve) ning antibiootikumide (nii ravi ajal kui ka antibiootikume manustatud loomade liha söömisel) levikule on meie mikrobioom täielikult muutunud. Ka see võib olla üks põhjuseid, miks autoimmuunhaigused on varasemast levinumaks muutunud (28).
9. Stress. Niisamuti on arvukad loom- ja inimuuringud näidanud, et immuunfunktiooni mõjutavad ka mitmesugused stressitegurid. Seega on füüsiline ja psühholoogiline stress autoimmuunhaiguste tekkega vägagi otseselt seotud (56).
10. Hügieeni hüpotees. Selle hüpoteesi kohaselt on kokkupuude mustusega või kõikvõimalike bakterite ja mikroobidega varases lapsepõlves meie immuunsüsteemi arengule kasulik ning häälestab immuunsüsteemi ka õigesti. Kuid liigse mikroobide pärast muretsemise ning antiseptikumide ja antibakteriaalsete puhastusvahendite kasutamise tõttu ei puutu lapsed enam tänapäeval kokku nii paljude mikroobidega kui varem. Seetõttu kahtlustavadki mõned teadlased, et mikroobidega kokkupuute puudumine ja ka liigne vaktsineerimine võib osade inimeste immuunsüsteemi panna kahjututes olukordades üle reageerima (1, 27).

4. Autoimmuunhaigus ja vaktsiin

Küsimus, kas autoimmuunhaiguste ja vaktsiinide vahel on olemas seos huvitab paljusid. Seepärast toomegi sinuni allolevalt mõned uuringud ja allikad, mis vaktsineerimise ja autoimmuunhaiguste vahelisi seoseid käsitlevad:

1. Näiteks lahatakse vaktsineerimise ja autoimmuunhaiguste etioloogiat (õpetus haiguste tekkepõhjustest) ühes Springer Linkis avaldatud artiklis. Uuringus leiti, et vaktsiinikomponent (inaktiveeritud viirus/bakter või nõrgestatud elus mikroorganism) või metsik superimpositsiooniga nakkusetekitaja võib geneetilise eelsoodumusega inimestel tõepoolest esile kutsuda autoimmuunhaiguse. Täpsemalt kõlab uuringu kokkuvõttes: “Vaktsineerimine võib avaldada autoimmuunseid kõrvaltoimeid ja potentsiaalselt isegi vallandada täiemahulise autoimmuunhaiguse”. Uuringu kokkuvõttes täpsustatakse, et sellise vastuvõtlikkuse vaktsiinist põhjustatud autoimmuunsuse suhtes määrab tõenäoliselt ka geneetiline eelsoodumus, mis rõhutab veelgi “autoimmuunsuse mosaiigi” tähtsust. Niisamuti rõhutatakse uuringu kokkuvõttes, et võimalike vaktsineerimisega seotud kõrvaltoimete ärahoidmiseks peaks inimestel olema võimalus end testida ning, et selleks on vaja välja tõõtada sobivad testimisvõimalused (43).
2. Ka Healthline avaldas 2022. aastal artikli, mis arutleb vaktsiinide ja autoimmuunhaiguste vaheliste seoste üle. Artiklis märgitakse, et kuigi on mõned esilekerkivad uuringud, mis seda teemat käsitlevad, on praegu saadaval veel väga vähe uurimusi, mis vaktsineerimist otseselt just autoimmuunhaigustega seoksid (44).
3. Ühe uuringu kokkuvõte kõlab aga järgmiselt: “Vaktsineerimine on üks tõhusamaid sekkumisi SARS-CoV-2 nakkuse põhjustatud raskete haiguste ja surmade oluliseks vähendamiseks. Vaktsineerimisprogramme võetakse kasutusele kogu maailmas, kuid enamik neist vaktsiinidest on heaks kiidetud ilma nende kõrvalmõjude ja tõhususe ulatuslike uuringuteta. Viimasel ajal on pärast COVID-19 vaktsineerimist üha enam teatatud uutest autoimmuunsetest nähtustest (nt immuuntrombootiline trombotsütopeenia, autoimmuunsed maksahaigused, Guillain-Barré sündroom, IgA nefropaatia, reumatoidartriit ja süsteemne erütematoosluupus). Molekulaarne mimikri, teatud autoantikehade tootmine ja teatud vaktsiiniadjuvantide roll näivad olevat autoimmuunnähtuste olulised tegurid. Siiski tuleb veel selgitada, kas seos COVID-19 vaktsiini ja autoimmuunsete ilmingute vahel on juhuslik või põhjuslik” (45).
4. NIH Research Matters tõi aga esile, et COVID-19 vaktsineerimine on palju vähem põletikuline kui viirusega nakatumine. Uuringus leiti, et tervetel vabatahtlikel ei tekkinud pärast vaktsineerimist autoantikehi, mis viitab sellele, et vaktsineerimine ei põhjusta autoimmuunvastust samal määral kui nakkus (46).
5. Veel ühes 2024 aastal avaldatud uuringus leiti, et COVID-19 vaktsineerimine võib olla seotud suurenenud hulgiskleroosi (MS) ja haavandilise koliidi (UC) riskiga. Siiski rõhutatakse uuringu kokkuvõttes, et tulemused ei ole lõplike järelduste tegemiseks veel piisavalt tugevad (47).
6. Euroopa kliinilise farmakoloogia ajakirjas avaldatud uuringus tuvastati neli potentsiaalset ohusignaali, mis on seotud autoimmuunhaigustega pärast COVID-19 vaktsineerimist, sealhulgas anküloseeriv spondüliit, põletikuline soolehaigus, reumaatiline polümüalgia ja türeoidiit (49). Uuringust võis lugeda järgmist: “Immuniseerimisele järgnenud kõrvalnähtude tõttu, mis on seotud autoimmuunhaiguste ja koroonaviirushaiguse 2019 (COVID-19) vaktsiinidega, millel on ühised bioloogilised mehhanismid, on COVID-19 vaktsiinidega seotud kõrvalnähtude riski tuvastamine endiselt kriitilise tähtsusega rahuldamata vajadus. Meie eesmärk oli hinnata immuniseerimisele järgnenud kõrvalnähtude võimalikke ohutussignaale ning uurida kaasteatatud kõrvaltoimeid ja ravimeid, kasutades Maailma Terviseorganisatsiooni ülemaailmset andmebaasi VigiBase. Pöörates tähelepanu vajadusele mõista immuniseerimisele (COVID-19 vastu vaktsineerimisel) järgnenud kõrvalnähte seoses autoimmuunhaigustega, tuvastas meie uuring neli potentsiaalset ohutussignaali. Seega rõhutavad meie uuringud ennetava ohutusseire tähtsust (48).

5. 18 levinud autoimmuunhaigust

Autoimmuunhaigused on küll omamoodi sarnased, kuid ometigi on need samas ka täiesti erinevad. Nagu ühes toonis ja ühte sorti lilled lillepõllul. Nii on ka erinevaid autoimmuunhaigusi tegelikult rohkem kui 100 ning enne kui erinevate looduslike meetmeteni jõuame, milledest autoimmuunhaiguste korral leevendust võib saada, siis kirjeldame allolevalt põgusalt neist kõige levinumaid.

1. I tüübi diabeet

I tüübi diabeedi korral ründavad immuunsüsteemi antikehad kõhunäärme hormooni insuliini tootvaid rakke ja hävitavad need. Nii koguneb ilma vajaliku insuliinikoguseta glükoos rakkudesse sisenemise asemel hoopis vereringesse. Sellist glükoosi kogunemist veres nimetatakse hüperglükeemiaks (kõrge veresuhkru tehniline termin).

Kõrge veresuhkur võib kahjustada veresooni ja elundeid nagu süda, neerud, silmad ja närvid. I tüübi diabeediga inimesed vajavad ellujäämiseks insuliini, kuid igapäeavselt vajaliku insuliini kogused olenevad suuresti elustiilist ja toitumisest (1, 6). Toitumisnõuannete ja diabeedi taga peituvate emotsioonide kohta saad edasi lugeda siit.

2. Reumatoidartriit

Reumatoidartriit on krooniline põletikuline autoimmuunhaigus, mis tekib siis, kui keha immuunsüsteem saadab ekslikult liigeste limaskestale antikehi ja ründab niimoodi enda terveid kehakudesid. Mõnel inimesel võib see haigus mõjutada rohkem kui ainult liigeseid ja kahjustada ka teisi kehasüsteeme, sealhulgas silmi, nahka, kopse, veresooni ja südant.

Reumatoidartriit mõjutab liigeste vooderdust ja põhjustab valulikku turset, mis võib lõpuks viia luude erosiooni, liigeste deformatsiooni ja ka füüsilise puudeni (7). Kuigi uut tüüpi ravimid on oluliselt ravivõimalusi parandanud, võib lisaks ravimitele leevendust leida ka looduslikest autoimmuunhaiguste ravimeetoditest, nagu muudatustest toitumises, kodustest abinõudest ja teatud toidulisanditest. Reumatoidartriidi loodusliku ravi kohta saad pikemalt lugeda siin, aga soovitame sul tutvuda ka siinses loos alapealkirja “6. Autoimmunhaiguste ravi – looduslikud ja loomulikud meetmed nagu “taimede paradoks”, holistiline meditsiin ja hiina meditsiin” all toodud teooriatega.

3. Psoriaas ja psoriaatiline artriit

Psoriaas on levinud krooniline nahahaigus, mis kiirendab naharakkude elutsüklit. Naharakkude kiire paljunemise tõttu põhjustab psoriaas naharakkude kiiret kogunemist naha pinnale ja seetõttu nahal kõrgendatud punaste ketendavate laikude (tavaliselt hõbevalgete naastudega) teket. 

Psoriaas võib esineda erinevates vormides, millest igaühel on oma sümptomid ja ka raskusaste. Näiteks, kuigi psoriaasi peetakse sageli ainult nahahaiguseks, võib see põhjustada ka psoriaatilist artriiti, mis mõjutab umbes 30% psoriaasi põdevatest inimestest ja põhjustab liigeste turset, jäikust ja valu.

Psoriaasi põdevatel patsientidel on sageli ka maksahaigus ja sapphapete puudus, nõrgenenud soolebarjäär või lekkiva soole sündroom. Seetõttu võib sellega kaasneda mitmeid erinevaid terviseseisundeid. Traditsiooniline psoriaasi ravi võib olla väga kasulik, kuid mõnikord pole see ainus lahendus või annab ainult ajutise efekti, kuna ei ravi haiguse tegelikku põhjust. Seepärast on psoriaasi leevendamiseks ka palju looduslikke vahendeid, kus üks neist on näiteks psoriaasi dieet (5). Psoriaasi kohta saad pikemalt edasi lugeda siit, aga piilu siis siin loos kindlasti ka alapealkirja “6. Autoimmunhaiguste ravi – looduslikud ja loomulikud meetmed nagu “taimede paradoks”, holistiline meditsiin ja hiina meditsiin“ alla.

4. Luupus (süsteemne erütematoosne luupus ehk söötraig ehk SEL)

Luupust peetakse krooniliseks haiguseks, mis põhjustab sidekoe põletikku ja võib mõjutada keha mis tahes organit, sealhulgas neere, liigeseid, kopse, veresoonte seinu, südant jne. Sõltuvalt keha nõrgimast kohast, võivad luupuse sümptomid olla inimestel erinevad ning jäljendada sageli mõne muu terviseseisundi sümptomeid (väsimus, liigesevalu, turse, lööve ja palavik). Luupuse põhjused pole aga siiani teada.

Mõnel on rohkem väliseid sümptomeid, nagu lööve nahal, samas kui teistel avaldub haigus sisemiselt. Näiteks Ameerika Ühendriikides kannatab luupuse käes umbes 1,5 miljonit inimest, sealhulgas ka mõned tuntud loomeinimesed. Haigus esineb sagedamini naiste seas (90% luupusehaigetest on naised), eriti aga just noorte naiste seas. Samuti on haigestumise risk suurem, kui haigus on perekonnas varem esinenud (1, 4). Luupuse kohta leiad edasist lugemist siit.

5. Sclerosis multiplex (SM) ehk polüskleroos ehk multiipel- ehk hulgiskleroos ehk hulgikoldekõvastumus ehk multipleksskleroos

Sclerosis multiplex on demüeliniseeriv haigus, mille korral immuunsüsteem ründab seljaaju ja aju närvirakkude kaitsvat katet ja kahjustab seda. Demüeliniseerivad häired on seisundid, mis kahjustavad inimese kesknärvisüsteemis müeliini, ehk närvirakke ümbritsevaid isoleerivaid katteid. Selline müeliini kahjustus häirib närvisüsteemi osade võimet edastada signaale aju ja ülejäänud keha vahel. Sclerosis multiplexil on hulganisti tunnuseid ja sümptomeid, sealhulgas nii füüsilisi kui ka psühhiaatrilisi probleeme.

Mõned sümptomid võivad hõlmata tuimust, lihasnõrkust, kahelinägemist (diploopia, kõnekeeles ka kahekordne või topeltnägemine), ühe silma pimedust, tasakaaluprobleeme ning kõndimis-, tunde- või koordinatsiooniprobleeme. SM-il on mitu vormi ja iga vorm areneb erineva kiirusega. Uued sümptomid ilmnevad kas üksikute atakkidena ehk retsidiivide ja remissioonidega või, siis kogunevad pikapeale aja jooksul ehk progresseeruvad vormid. SM atakkide vahel võivad sümptomid ka täielikult kaduda. Siiski jäävad sageli püsivad neuroloogilised probleemid ja seda eriti haiguse progresseerumisel. Umbes 50% SM-i patsientidest vajab 15 aasta jooksul pärast haiguse algust kõndimisel abi (1, 8, 9).

6. Gravesi tõbi

Gravesi tõbi on haigus, mis mõjutab umbes 1 inimest 200-st ja on kilpnäärme ületalitluse (hüpertüreoidismi) kõige levinum põhjus. See tähendab, et Gravesi tõve korral ründab sinu immuunsüsteem kaela eesosas asuvat kilpnääret ja paneb selle tootma palju rohkem kilpnäärmehormooni, kui sinu keha tegelikult vajab. Kilpnääre on liblikakujuline nääre, mis asub kaela esiosas “Aadama õuna” all ja toodab spetsiifilisi hormoone, mis lisaks mitmetele teistele rollidele kontrollivad ka sinu ainevahetust ja kehatemperatuuri. Need hormoonid ütlevad sinu keharakkudele sedagi, kui palju energiat kasutada. Seetõttu mõjutavad kilpnäärmehormoonid peaaegu kõiki keha organeid. Isegi seda, kuidas su süda lööb. 

Seega võib kilpnäärmehormoonide liiasus põhjustada sümptomeid nagu kiire südametegevus, närvilisus, kaalulangus ja kuumuse talumatus.

Ravi puudumisel võib hüpertüreoidism põhjustada tõsiseid tüsistusi südame, luude, lihaste, menstruaaltsükli ja viljakusega ning põhjustada terviseprobleeme nii emale kui ka lapsele raseduse ajal. Gravesi tõbi võib mõjutada ka sinu silmi, mis esineb umbes 30% Gravesi tõve põdejatest ja/või nahka. Gravesi haigus on tõsine tervislik seisund ja seda peab ravima sinu tervishoiuteenuse osutaja. Kuid koos tavapärase raviga võid abi leida ka osadest vitamiinidest, elustiili muutustest, kodustest abinõudest ja toitumisest (10, 11). Kilpnäärme ületalitluse kohta leiad põhjalikumat lugemist siit.

7. Hashimoto türeoidiit (krooniline autoimmuune türeoidiit)

Hashimoto türeoidiit on haigus, mille korral immuunsüsteem ründab sinu kilpnääret, põhjustab kilpnäärme alatalitlust ja tingib kilpnäärmehormooni tootmise aeglustumist kuni selle puudulikkuseni väja. Seetõttu on Hashimoto türeoidiit ka kõige levinum hüpotüreoidismi ehk kilpnäärme alatalitluse põhjus. Hashimoto sümptomiteks on enamasti väsimus, kilpnäärme turse (struuma), kaalutõus, juuste väljalangemine ja külmatundlikkus.

Peamiselt mõjutab Hashimoto keskealisi naisi, kuid võib esineda ka lastel ning igas vanuses meestel ja naistel. Tavaliselt ravitakse seda seisundit lihtsalt ja tõhusalt kilpnäärmehormoonide lisaks tarvitamisega. Peale selle võib abi leida looduslikest meetmetest, nagu alternatiivmeditsiin, Hashimoto dieet ja teatud toidulisandid (1, 12). Kilpnäärme alatalitluse kohta saad edasi lugeda siit.

8. Põletikuline soolehaigus

Põletikuline soolehaigus (ingl Inflammatory bowel disease (IBD)) tähistab kahte haigusseisundit (haavandiline koliit ja Crohni tõbi), mis põhjustavad põletikku sooleseina limaskestas.

• Haavandiline koliit mõjutab jämesoole (käärsoole) ja pärasoole limaskesta.
• Crohni tõbi võib põletikku tekitada mis tahes seedetrakti osas (suust pärakuni). Kõige sagedamini mõjutab see peensoole osa enne jämesoolt ehk käärsoolt.

Selline pikaajaline ja pidev põletik põhjustab omakorda seedetrakti kahjustusi. Lisaks tavameditsiinile võib põletikulise soolehaiguse korral leida abi ka looduslikest meetmetest, nagu muudatused toitumises ja teatud toidulisandite tarbimine, milledest kirjutame siin loos peagi alapealkirja “6. Autoimmunhaiguste ravi – looduslikud ja loomulikud meetmed nagu “taimede paradoks”, holistiline meditsiin ja hiina meditsiin” all. (13). Koliidi ja Crohni tõve taga peituvate emotsionaalsete põhjuste kohta leiad edasist lugemist siit.

9. Addisoni tõbi ehk pronkstõbi

Addisoni tõbi on harvaesinev haigus, mis mõjutab inimese neerupealisi (asuvad vahetult neerude kohal), mis toodavad selliseid hormoone nagu kortisooli, aldosterooni ning androgeenhormoone. Seega, Addisoni tõve korral, kui neerupealised on kahjustatud – ei tooda keha neid hormoone enam piisavalt. Kortisooli puudus võib näiteks mõjutada seda, kuidas organism kasutab ja säilitab süsivesikuid ja suhkrut (glükoosi).

Kui aga aldosterooni on liiga vähe, põhjustab see naatriumi kadu ja liigset kaaliumisisaldust vereringes. Addisoni tõve sümptomiteks on madal veresuhkur, nõrkus, väsimus ja kehakaalu langus (1, 14).

10. Sjögreni sündroom

Sjögreni sündroom on autoimmuunhaigus, mis mõjutab peamiselt keha niiskust tootvaid näärmeid nagu pisara- ja süljenäärmeid. Sjögreni sündroom võib aga sageli mõjutada ka teisi organsüsteeme, nagu neere, kopse ja närvisüsteemi. Sjögreni sündroomile iseloomulikud sümptomid on silmade kuivus ja suu kuivus, kuid see võib mõjutada ka nahka ja liigeseid ning põhjustada väsimust ja valu (15).

11. Müasteenia (Myasthenia gravis)

Müasteenia on pikaajaline neuromuskulaarne autoimmuunhaigus. See mõjutab närviimpulsse, mis aitavad ajul lihaseid kontrollida ja põhjustab erineval määral skeletilihaste nõrkust. Nõrkus süveneb aktiivsusega ja paraneb puhkusega. Kõige sagedamini mõjutatud lihased on need, mis kontrollivad näo liigutusi, silmade liigutusi, silmalaugude avanemist ja neelamist. Müasteenia võib põhjustada silmalaugude rippumist, kahelinägemist, raskusi rääkimisega ja ka kõndimisprobleeme (16).

12. Vaskuliit

Vaskuliidi korral ründab immuunsüsteem veresooni. See põhjustab veresoonte (arterite, veenide ja kapillaaride) põletikku ja ahenemist, võimaldades seega vähem verd läbi nende voolata. Kuna need veresooned kannavad verd nii südamesse kui ka teistesse keha organitesse ning sealt tagasi, võib veresoonte tugev ahenemine põhjustada elundikahjustusi või surma. See häire võib mõjutada mis tahes organit, seega on sümptomid väga erinevad ja võivad ilmneda peaaegu kõikjal kehas (3, 17).

13. Pernitsioosne aneemia

Pernitsioosne aneemia on seisund, mille korral keha ei suuda B12-vitamiini puuduse tõttu piisavalt terveid punaseid vereliblesid toota. Seda aga mitte seetõttu, et inimene piisavalt B12 vitamiini ei tarbi vaid seetõttu, et keha ei suuda seda omastada. Nimelt põhjustab pernitsioosne aneemia mao limaskesta rakkude poolt toodetud valgu (mida nimetatakse sisemiseks teguriks) puudust, mida on vaja selleks, et peensooles toidust B12-vitamiini omastada. 

Keha vajab B12-vitamiini selleks, et toota terveid punaseid vereliblesid ja hoida korralikult toimimas ka närvisüsteemi. Ebapiisav kogus B12-vitamiini põhjustab aga aneemiat ehk kehvveresust ja muutub ka keha võime DNA sünteesiks. Pernitsioosne aneemia mõjutab üldiselt 0,1% inimestest, kuid peaaegu kahte protsenti üle 60-aastastest inimestest (3, 18, 19).

14. Tsöliaakia

Tsöliaakiaga inimesed ei saa süüa gluteeni (valk, mida leidub nisus, rukkis, odras ja mitmetes teisteski teraviljatoodetes). Seda seepärast, et kui gluteen satub selle tarbimise korral peensoolde, reageerib immuunsüsteem peensoole ründamisega ning põhjustab seedetrakti selles osas põletikku ja kahjustusi.

Kuigi tsöliaakia levimus on viimastel aastatel suurenenud, mõjutab see siiski vaid väga väikest osa inimkonnast (ülemaailmselt on tsöliaakia levimus umbes 0,5-1%). Seega ei ole gluteenitalumatus ja tsöliaakia üks ja sama asi. Tsöliaakia võib põhjustada selliseid sümptomeid nagu väsimust, kaalulangust, kõhulahtisust, puhitust, gaase, kõhuvalu, iiveldust ja oksendamist ning ka kõhukinnisust (1, 20, 21, 22, 33).

15. Guillain-Barre sündroom

Guillain-Barre sündroom on haruldane seisund, mille korral keha immuunsüsteem ründab inimese närve, mis kontrollivad jalgade lihaseid ning mõnikord ka käsi ja ülakeha. Tavaliselt on esimesteks sümptomiteks nõrkus (mis võib mõnikord olla tõsine) ja surin või pakitsustunne jäsemetes. Need aistingud võivad kiiresti levida ja lõpuks halvata ka kogu keha. Samuti on sümptomiteks kiire pulss ning raskused näo liigutuste, põie kontrolli, soolefunktsiooni, hingamise ja kõndimisega. Peamine Guillain-Barre sündroomi ravimeetod on vere filtreerimise protseduur, mida nimetatakse plasmafereesiks (3, 23).

16. Krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaatia (KIDP)

KIDP on neuroloogiline häire, mille puhul immuunsüsteem ründab sarnaselt Guillain-Barre sündroomiga inimese keha närve. Kuid KIDP korral kestavad sümptomid palju kauem. Olenevalt isikust võivad sümptomid erineda, kuid tavaliselt hõlmavad need väsimust ning valu- ja tuimuspiirkondi. See häire võib aeglustada reflekse ja muuta nõrgaks ka käed ja jalad. Kui seda seisundit piisavalt varakult ei diagnoosita ega ravita, võib umbes 30% patsientidest jääda ratastooli. KIDP ja Guillain-Barre sündroomi ravi on sisuliselt sama (3).

17. Vitiliigo

Vitiligo korral ründab immuunsüsteem naha pigmendirakke (melanotsüüte). Selle tulemuseks on värvimuutused ja laigud erinevates kehapiirkondades, sealhulgas nahal, juustel ja limaskestadel (24).

18. Hemolüütiline aneemia

Hemolüütilise aneemia korral ründab ja kahjustab immuunsüsteem punaseid vereliblesid. Vere punaliblede hävitamise korral tekib organismis hapnikupuudus, mis põhjustab selliseid sümptomeid nagu õhupuudust, pearinglust, peavalu, külmi käsi või jalgu, väsimust, kollaseid silmavalgeid või naha ja südame-veresoonkonna probleeme, sealhulgas südamepuudulikkust (27).

6. Autoimmunhaiguste ravi – looduslikud ja loomulikud meetmed nagu “Taimede paradoks”, holistiline meditsiin ja hiina meditsiin

Autoimmuunhaiguste tavapärase ravi peamine probleem seisneb selles, et retseptiravimite võtmine on vaid ajutine lahendus. Seda seetõttu, et  immuunsüsteemi pärssivad ravimid on teatud aja jooksul küll tõhusad, kuid need ei lahenda suuremat probleemi ehk seda, miks immuunsüsteem üldse tasakaalust välja läks.

Niisamuti kaasnevad  immuunsüsteemi pärssivate ravimitega ka omad riskid – näiteks ei saa need nii täpselt sihtida, et just millist immuunvastuse osa alla suruda ja seega mõjutavad need kogu keha immuunvastust. See tähendab, et inimestel, kes võtavad  immuunsüsteemi pärssivad ravimeid, on lihtsalt suurem oht nakatuda ka teistesse infektsioonidesse (50).

Seega, kuna tavameditsiin ei suuda autoimmuunhaigustega tõhusalt toime tulla ega neid otseselt ka ravida, pöörduvadki paljud inimesed autoimmuunhaiguste raviks just loodusliku ja loomuliku poole – sest see on midagi, mida nad saavad ise kontrollida.

Järgmisena jõuamegi selle loo kõige rõõmustavama osani ning räägime sellest, millised on erinevad võimalused autoimmuunhaigustega loomulikult ja looduslikult toime tulemiseks ehk taimede paradoksist ning sellest kuidas vaadeldakse autoimmuunhaigusi holistilisest vaatenurgast ja läbi hiina meditsiini prillide.

7. Autoimmuunhaiguste ravi ja meditsiinidoktor Steven Gundry “Taimede paradoks” – toitumine, vitamiinid ja toidulisandid

Meditsiinidoktor Steven Gundry sõnul – tunnustatud südamekirurgi ja kardioloogi, kes muutis kogu oma karjääri autoimmuunhaiguste ja nende raskete juhtumite ravimiseks – on autoimmuunhaiguste juured meie soolestiku mikrobioomis. Alates oma Palm Springsi kliiniku loomisest on dr Gundry ravinud tuhandeid autoimmuunhaiguste juhtumeid, kasutades keskkonnamuutujana meie geenide (ja meie mikrobioomi geenide) mõjutamiseks just toitumist. 

Steven Gundry “Taimede paradoks” (ingl “The Plant Paradox: The Hidden Dangers in “Healthy” Foods That Cause Disease and Weight Gain”), mis on New York Timesi enimmüüdud teos, on evolutsiooniline pilk “tervislikes” toitudes, nagu puu- ja köögiviljades ning täisteratootedetes peidetud ühenditele, mis põhjustavad kaalus juurde võtmist ja ka krooniliste haiguste teket.

S. Gundry sõnul ei mõjuta keskkonnategurid ja toitumine mitte ainult inimese geene, vaid ka meie mikrobioomi geene – neid triljoneid baktereid ja viiruseid, kes elavad meie soolestikus ja nahal. Nii tema enda kui ka teiste teadlaste töödest on nimelt selgunud, et nii toitumine, toidulisandid, keskkond kui isegi ka valgus, mõjutavad vägagi tugevalt ka meie soolestikus elavate mikroorganismide geenide aktiveerumist.

Inimene on võimas superorganism, sümbiootiline elusegu, kes saab pidevalt keskkonnast informatsiooni ja siis manipuleerib vastusena sellele infole mõlemaga – nii meie inimese geenidega kui ka meie kehas elavate bakterite ja viiruste geenidega. Kuna bakterite ja viiruste geenid moodustavad 99 protsenti meie kombineeritud geenidest (meil on ainult 1% inimese geene ja 90% inimrakke), saab kõik, mis meiega juhtub, alguse just soolestikust!

Dr Steven Gundry sõnul pole tema veel näinud autoimmuunhaigust, mille sümptomeid ei saaks ajutiselt kõrvaldada või neid siis leevendada (remissioon) või toidulisandite ja lihtsate toitumismuudatustega täielikult välja ravida (28).

Pärast aastatepikkust kümnete tuhandete patsientide uurimist, nende ravimist toitumise ja toidulisanditega ning nende muutuste jälgimist (osaliselt vere kaudu) arvab dr Steven Gundry, et toidulisandid on olulised, kuid iga raviprogrammi esimene samm on oma igapäevamenüüst kõrvaldada potentsiaalselt probleeme põhjustavad toidud. Seetõttu ei mängi olulist rolli mitte ainult see, mida sa sööd, vaid ka see, mida sa ei söö.

Meditsiinidoktor Steven Gundry sõnul tuleb autoimmuunhaigus soolestikust ja ka autoimmuunhaiguse ravi peaks algama soolestikust. Seega, kui sul on autoimmuunhaigus, ravi oma soolestikku ja see haigus taandub (28)! Kuigi meetmed iga autoimmuunhaiguse korral võivad erineda, loetleme allolevalt dr Steven Gundry üldised toitumissoovitused autoimmuunhaiguste korral.

7. 1. Tarbi piisavalt D-vitamiini

Kõigepealt – lase testida oma D-vitamiini taset. Kui D-vitamiini tase on alla normi, jätka D-vitamiini võtmist vähemalt senikaua kuniks sinu veres on D-vitamiini näitajad 70 ng/ml ja veelgi parem kuni 100 ng/ml. Meditsiinidoktor Steven Gundry sõnul peaks enamik inimesi võtma vähemalt 5000 rahvusvahelist ühikut (IU) D3-vitamiini päevas, kuid autoimmuunhaigusega inimesed peaksid alustama 10 000 IU-st päevas (mõistagi seda kogust hiljem vere näitajate paranedes vähendades).

Kuigi on levinud tõde, et sellised kogused võivad põhjustada kõrvaltoimeid ja toksilisust, väidab Steven Gundry, et tema ei ole oma kuueteistaastase karjääri jooksul oma patsientide seas veel mürgistussümptomeid näinud – ja seda isegi juhul, kui nende D-vitamiini tase veres on 270 ng/ml.

Ecoshi valikus on D-vitamiini mitmel erineval kujul ja meie e-poest leiavad endale sobiva D-vitamiini nii need, kes eelistavad D-vitamiini kapslites kui ka need, kes eelistavad seda päikesevitamiini vedelal kujul. Niisamuti on olemas organismis kiiresti imenduv liposoomne D-vitamiin ja samblikest pärit veganitele sobiv liposoomne D3-vitamiin.

D-vitamiini toidulisandid Ecoshi valikus:

• Liposoomne D3-vitamiin: 4000 IU (100 μg) kapsel
• Vegan liposoomne D3-vitamiin: 3000 IU / 75 μg kapsel
• D3-vitamiin kapslis: 4000 IU (100 μg) kapsel
• D3-vitamiin kookosõliga, 10ml: 4000 IU tilk
• D3-vitamiin kanepiõliga, 10ml: 4000 IU tilk
• D3-vitamiin kookosõliga lastele, 10 ml: 400 IU tilk

D-vitamiini olulisuse kohta leiad edasist lugemist siit ja kui sul tekkis küsimus, et mis erinevus on tavapäraste ja liposoomsete vitamiinide vahel, siis uuri edasi siit.

7. 2. Väldi gluteeni ja lektiine sisaldavaid toite

Dr. med. Steven Gundry sõnul hõlmavad mõned suurimad toidulõksud sageli just nn “tervislike toitude söömist”, mida aga inimesed pole tegelikult kunagi mõeldud sööma. Nii raske kui ka seda uskuda ka on, ütleb ta, et mõned taimed lihtsalt ei taha, et neid söödaks, sest nemad olid siin maa peal enne meid! 

Seega kaitsevad nad endid, asetades oma lehtedesse ja seemnetesse valke, mida nimetatakse lektiinideks. Gluteen on ülekaalukalt kõige kuulsam lektiin, kuid enamik inimesi ei tea, et selle mõju on tegelikult üsna tühine ja, et enamik gluteeni sisaldavate toitude asemel tarbitavad toitaineid sisaldavad palju hullemaid lektiine.

Pooled tema autoimmuunhaigusega patsientidest olid gluteeni vältinud juba varasemalt, kuid ei paranenud täielikult enne, kui nende igapäevamenüüst olid täielikult eemaldatud ka teised lektiinid.

Näiteks oad, maapähklid, läätsed, baklažaan, puuviljad, kinoa, mais, kaunviljad, kartulid, tomatid, paprika jne on lektiinidest lausa pungil. Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskuse (ingl Centers for Disease Control and Prevention (CDC)) andmetel on 20–30 protsenti kõigist toidumürgitustest Ameerika Ühendriikides seotud just lektiinidega, mis sisalduvad ebapiisavalt keedetud ubades. Seega tundub tõesti, et mõned taimed lihtsalt ei taha, et nende seemneid söödaks. Ubade keetmine küll vähendab sealset lektiinide kogust, kuigi osa jääb neist siiski alles.

Seetõttu palu oma tervishoiuteenuse osutajal lisaks D-vitamiini testile tellida ka adiponektiini ja TNF-alfa taseme test. Kui mõni neist on kõrgenenud (adiponektiin üle 16, TNF alfa 2,9 või kõrgem), kaalu tulevikus rohkelt lektiini sisaldavate toitude vältimist.

Mõned levinumad kõrge lektiinisisaldusega taimsed toidud on järgmised:

• Oad
• Paprika
• India pähklid
• Kikerherned
• Mais
• Kurgid
• Baklažaan
• Rohelised herned
• Kartulid
• Läätsed
• Melonid
• Kaer
• Maapähklid
• Kõrvits ja suvikõrvits
• Soja
• Tomat
• Nisu
• Metsik riis (35)

Siinkohal on oluline märkida, et kuigi lektiin võib põhjustada seedetrakti häireid, on oluline eristada aktiivseid lektiine mitteaktiivsetest lektiinidest. Tooretes taimedes leidub aktiivseid lektiine. Kuid keetmine, ahjus küpsetamine ja ka leotamine võivad need lektiinid deaktiveerida, nii, et neil ei oleks sama mõju kui toorelt söömisel. Ka kääritamine, idandamine ning koorte ja seemnete eemaldamine võivad aktiivse lektiini hulka taimsetes toiduainetes vähendada.

Kuid suure koguse aktiivse lektiini söömine on tegelikult üsna haruldane. Selle põhjuseks on asjaolu, et lektiin on vees lahustuv ja seda leidub tavaliselt taime välimistes osades, mis mõnikord eemaldatakse, näiteks riisikestas või kaerakestas. Enamikku kõrge lektiinisisaldusega toiduaineid – nagu kõvad oad, läätsed ja nisu – ei tarbita tavaliselt toorelt. Neid konserveeritakse vees ja pastöriseeritakse kõrgel kuumusel, keedetakse hautistes või küpsetatakse leivas (35).

7. 3. Tarbi prebiootilisi toite

Toidulisandid on olulised, kuid iga tervendamisprogrammi esimene samm on probleemi põhjustavate toiduainete kõrvaldamine. Seega, olulisimat rolli ei mängi mitte niivõrd see, mida sa sööd, vaid pigem see, mida sa ei söö!

Seda öeldes teame nüüd, et meie soolestiku ja naha mikrobioomidel on teatud meeldimised ja soovid. Näiteks armastavad nad prebiootikume. Prebiootikumid on peamiselt lahustuvad kiudained ja resistentsed tärklised, mida meie soolestikus olevad ensüümid ei seedi suhkruks, kuid need on see täpselt toit, mida vajavad kasvamiseks ja õitsenguks meie soolesõbrad ehk head bakterid. 

Veelgi enam, mida rohkem me sööme sellist head soolestiku sõpradele ehk headele bakteritele meeldivat toitu, seda väiksem on võimalus pahaloomulistel bakteritel võimust saada, kuna nad lihtsalt ei suuda neid prebiootikume seedida (28).

Prebiootiliste toitude hulka kuuluvad:

1. Sigurijuur 
2. Võilillelehed
3. Küüslauk
4. Jeruusalemma artišokk – tuntud ka kui päikesejuur 
5. Sibul
6. Porrulauk
7. Spargel
8. Banaan
9. Oder
10. Kaer
11. Õun
12. Konjakijuur
13. Kakao
14. Takjajuur
15. Linaseemned
16. Jaakonijuur (ingl Yacon)
17. Jicama juur – tuntud ka kui mehhiko naeris või  söödav ubajuur
18. Nisukliid
19. Merevetikad (34)

7. 4. Tarbi polüfenoole sisaldavaid toiduaineid või toidulisandeid

Lisaks sõltuvad nii sinu keha kui ka sinu mikrobioom teabest, mida saadakse polüfenoolide nime all tuntud taimsetest ühenditest. Need on tumedad pigmendid marjades, šokolaadis ja kohviubades, mis mõjutavad nii meie endi geene kui ka meie mikrobioomi geene selleks, et parandada mitmeid põletikumarkereid. 

Viinamarjaseemne ekstrakt, männikoore ekstrakt (Pycnogenol®), kurkum ja rohelise tee ekstrakt on head polüfenoolide allikad mida saab lisaks tarbida ka toidulisanditena.

Niisamuti võid iga päev süüa tükikese 72-protsendilist või veelgi enama kakaosisaldusega tumedat šokolaadi. Ka hea ja kvaliteetne oliiviõli on üks tõeliselt hämmastav ja hea polüfenoolide allikas. Oliiviõli pakub aga teisigi kasutegureid. Näiteks näitas üks Hispaania uuring, et inimestel, kes kasutasid viiel järjestikusel aastal liitri oliiviõli nädalas, oli parem mälu ja 67 protsenti vähem rinnavähi juhtumeid kui madala rasvasisaldusega toitumiskultuuri järgivatel inimestel (28).

Polüfenoole sisaldavate toiduainete ja jookide hulka kuuluvad:

• Arooniad 100 g: 1700 mg
• Kultuurmustikad 100 g: 560 mg 
• Põldmarjad 100 g: 260 mg 
• Mustsõstrad 100 g: 758 mg 
• Ploomid 100 g: 377 mg
• Kirsid 100 g: 274 mg
• Õunad 100 g: 136 mg
• Maasikad 100 g: 235 mg
• Vaarikad 100 g: 215 mg 
• Kakaopulber 100 g: 3,448 mg 
• Tume šokolaad 100 g: 1,664 mg
• Must tee 100 milliliitrit (ml): 102 mg
• Roheline tee 100 milliliitrit (ml): 89 mg
• Kohv 100 milliliitrit (ml): 214 mg
• Mandlid 100 g: 187 mg 
• Sarapuupähklid 100 g: 495 mg
• Pekaanipähklid 100 g: 493 mg (kõik pähklid ühtviisi rikkalikult polüfenoole ei sisalda. Kreeka pähklites on neid saja grammi kohta näiteks vaid 28 mg)
• Nelk 100 g: 15,188 mg 
• Kuivatatatud petersell 100 g: 11,960 mg
• Tähtaniis 100 g: 5,460 mg
• Ingver 100 g: 200 mg
• Artišokk 100 g: 260 mg 
• Sigur 100 g: 166–235 mg 
• Spinat 100 g: 119 mg
• Punane sibul 100 g: 168 mg
• Punane vein milliliitrit (ml): 101 mg (Rosé ja valge vein sisaldavad polüfenoole oluliselt vähem – 100 milliliitri kohta umbes 10 mg) (36, 37, 38, 39).

Polüfenoole sisaldavate toidulisanddite hulka kuuluvad:

1. Kurkumiin + piperiin. Kurkumiini ja piperiini 95%-ne ekstrakt lisaks efektiivsust tõstva kurkumi BCM-95 ekstraktiga sisaldab rikkalikult polüfenoole ning on toeks sinu seedetraktile, südamele, hingamisteedele ja ka liigestele. Lisaks kaitseb kurkumiin sinu kõiki keharakke vabade radikaalide kahjuliku mõju eest, toetab immuunsüsteemi vastupanuvõimet (mikroobide, parasiitide ja seente vastu), aitab vähendada väsimust ja kurnatust ning on toeks ka vaimsele tervisele.
2. Viinamarjaseemne ekstrakt. Koos teiste võimsate antioksüdantsete vitamiinide ja mineraalidega sisaldub polüfenoolidest pakatav viinamarjaseemne ekstrakt Ecoshi “Antioksüdantide kompleksi” koostises. Neid võimsaid antioksüdantseid vitamiine ja mineraalaineid on eriliselt hea tarvitada just kevad-, sügis- ja talvisel perioodil. Kuna see toidulisand sisaldab lisaks viinamarjaseemne ekstraktile ka teisi komponente, siis autoimmuunhaiguse korral aruta selle tarbimise suhtes eelnevalt oma arstiga läbi.

8. Autoimmuunhaigused läbi holistilise meditsiini pilgu

Holistiline meditsiin on terviklik arusaam – pigem just suhtumine tervishoiule kui teatud tehnikate kogum, mis arvestab peale füüsilise keha ka inimese psüühika ja elustiiliga.

See käsitleb tervise ja haiguse psühholoogilist, perekondlikku, ühiskondlikku, eetilist ja vaimset ning ka bioloogilist mõõdet. Holistilise meditsiini arusaamade kohaselt on mõned terviseprobleemid ka negatiivselt mõjuvate mõtete või emotsionaalse stressi tulemus. Näiteks näitas ka üks 2018. aastal avaldatud uuring selget seost stressi ja autoimmuunsuse vahel (52).

Allpool selgitab Parsley Healthi meditsiinidoktor Lilli Link seda, kuidas kasutada autoimmuunhaiguste raviks ja diagnoosimiseks algpõhjustega seotud meditsiinilist lähenemisviisi (53).

Autoimmuunhaigus ja stress

Dr. med. L. Link ütleb, et on stressi ja autoimmuunhaiguste vahelist seost näinud oma praktikas uskumatult palju. Tema sõnul võibki haiguse arengut sageli soodustada just stressirohke elusündmus või krooniline stress. Paljudel patsientidel võib küll olla ka geneetiline eelsoodumus autoimmuunprobleemide tekkeks, kuid selleks, et haigus vallanduks, peab elus midagi juhtuma.

“Peaaegu ühtlaselt arvan, et umbes 99 protsendil minu enda patsientidest on perekonnas esinenud autoimmuunsust. Siiski ei haigestu autoimmuunhaigusesse iga inimene, kelle pereliige mõnda sellist haigust põeb. Tavaliselt on ikkagi mõni muu asi mis soodustab autoimmuunse seisundi tekkimist,” ütleb dr. med. L. Link.

Oma sõnul on näinud, et autoimmuunhaiguse võib käivitada stress, mis võib tuleneda nii füsioloogilistest kui ka psühholoogilistest sündmustest. “Mul on patsient, kellel tekkis tsöliaakia alles 70-aastaselt ja seda pärast lõualuu murdmist. Ta elas 70 aastat ilma gluteeniprobleemideta, kuid pärast seda traumaatilist kogemust – enam mitte,” selgitab dr Link. “Mul oli ka keegi, kes sai Gravesi tõve oma partnerist lahku minnes” räägib ta (53).

Autoimmuunhaigused, soolestiku mikrobioom ja toitumine

Samuti on olemas tugev seos soolestiku mikrobioomi ja autoimmuunsuse vahel, selgitab dr. med. L Link. “Lekkiv soolestik võib luua maastiku või võimaluse autoimmuunhaiguste tekkeks või õitsenguks,” ütleb ta. Lekkiv soolestik on seisund, kus soolebarjäär või vooder on kahjustatud ja molekulid võivad liikuda üle soolebarjääri piirkondadesse, kus nad tavaliselt ei oleks. See võib aga vallandada põletiku.

Soolestiku lekkimist võivad põhjustada mitmed erinevad asjad, kuid mõned tavalised tegurid on toitumine, stress, kokkupuude kemikaalidega ja ravimid. Ka teadus viitab sellele, et lekkiv sool on seotud krooniliste haigustega, sealhulgas autoimmuunhaigusega.

Seega haarab kõikehõlmav lähenemine autoimmuunhaiguste ravile lisaks muude teguritega tegelemisele, nagu uni, stress ja toitumine ka soolestiku tervendamist.

Ja toitumine on sageli üks esimesi asju, mida autoimmuunsuse vallandajate määramisel läbi holistilise pilgu vaadata.

Seda muidugi pärast esmalt haiguse õiget tuvastamist ja seejärel arusaamist, et miks immuunsüsteem üldse segadusse läks. Seejärel, enne raviga alustamist vaadatakse läbi kogu sinu elustiil. Holistilise ravi peamine eesmärk on vähendada kehas põletikku, tasakaalustada immuunsüsteemi ja hallata sümptomeid isiklikult välja kirjutatud terviseplaani kaudu, mis sisaldab soovitusi nii toitumise, treeningu, une, kui ka muu kohta.

Holistilises ravis võidakse autoimmuunhaiguste korral sageli soovitada just eliminatsioonidieeti, et teha kindlaks võimalikud põletikku soodustavad käivitajad.

Samuti võib häid tulemusi anda AIP-dieet ehk autoimmuunprotokolli dieet. AIP dieet ongi loodud selleks, et aidata autoimmuunhaigustega inimestel sümptomeid leevendada ja parandada ka nende üldist heaolu. See toitumiskava sisaldab toitainerikkaid toite, mis minimeerivad põletikku ja toetavad tervet soolestiku mikrofloorat (49, 50, 52). AIP dieedist kirjutame lähemalt edasi kohe järgmise alapealkira “AIP dieet” all.

Seda, et gluteeni eemaldamine võib olla kasulik inimestele, kes soovivad oma autoimmuunhaigust hallata, näitavad ka uuringud. Teatud inimestel võib gluteen vallandada põletikku ja muuta organismi loomulikku mikrobioomi. Gluteen vabastab ka kemikaali, mida nimetatakse zonuliiniks. Zonuliin on praeguse hetkeni ainus teadaolev valk, mis reguleerib otseselt epiteeli läbilaskvust. See tähendab, et zonuliin annab soolestiku seintele signaali avaneda, mis suurendab soolestiku läbilaskvust ehk lekkivat soolestikku.

Toidud, nagu tomatid, paprikad, baklažaan, kartulid, piimatooted, soja ja tsitruselised, võivad samuti põhjustada autoimmuunseid ägenemisi (49, 50).

Siiski märgib dr. med. L. Link, et kui autoimmuunhaigust ei saa toitumise, elustiili, toidulisandite ja muude aspektidega piisavalt hästi kontrollida, on edasiste kahjude vältimiseks vaja siiski ravimeid. «Näiteks reumatoidartriidiga võib saada püsiva liigesekahjustuse. Isegi kui võtad ravimeid, on eesmärk alustada paranemist ja minimeerida ravimeid aeglaselt nii palju kui võimalik”. Autoimmuunhaiguste paranemisprotsess on protsess ja teekond, mille võtad ette koos oma tervishoiu spetsialistiga ning kui elu või midagi muud muutub, võib muutuda ka plaan mis on paranemiseks vajalik (49, 50).

9. AIP dieet ehk autoimmuunprotokolli dieet

AIP dieeti tuntakse ka kui Paleo Autoimmuunprotokolli, kuna see tuleneb paleoliitikumi dieedist (mis põhineb lihal, kalal, köögiviljadel, pähklitel ja seemnetel). Siiski on AIP dieet paleo dieedi rangem versioon, kuna välistab kõik toidud, mis võivad olla antigeensed, stimuleerida immuunsüsteemi või tekitada düsbioosi. AIP mõjust Crohni tõve või haavandilise koliidiga täiskasvanutel teatati esmakordselt 2017. aastal (54, 55).

AIP dieedil on kolm faasi: 

1. Algfaas. Algfaasis eemaldatakse menüüst teraviljad, kaunviljad, köögiviljad nagu tomatid, paprikad, baklažaan ja kartulid, suhkur, piimatooted, munad, pähklid, seemned, alkohol ja kohv, töödeldud toiduained ning seemneõlid; 
2. Uuesti tutvustamise faas. See on faas, kus teatud toidud võetakse taas individuaalselt menüüsse tagasi, jälgides samal ajal sümptomeid või haiguse progresseerumist; 
3. Hooldusfaas, mille käigus patsiendid säilitavad oma isikupärastatud piirangud ja taaskehtestatud faasi seni, kuni neil ei esine sümptomeid. 

AIP dieet on spetsiaalne toitumisrežiim, mille eesmärk on vähendada põletikku, hallata sümptomeid ja toetada paranemist põletikuliste soolehaigustega inimestel, rõhutades toitainerikkaid põletikuvastaseid toite (50).

AIP dieet – lubatud ja välistatud toiduainete loetelu

Alltoodud nimekiri toitudest on lihtsustatud ülevaade AIP dieedi toitumise põhinõuetest, pakkudes piiratud ja lubatud toitude nimekirja vaid väga üldistatult. See ei ole kõikehõlmav nimekiri lubatud ja keelatud toiduainetest ega määratle täpselt ka kõiki toitumisreegleid, vaid annab dieedist vaid põgusa ülevaate (50). Konkreetsete ja personaalsete soovituste saamiseks pöördu antud valdkonna toitumisspetsialisti poole.

Üldise konsensuse kohaselt alati lubatud toiduained:

• kala ja teised mereannid;
• linnuliha;
• punane liha (töötlemata) – üldiste soovituste kohaselt just rohutoidulise söödaga toidetud maheliha;
• köögiviljad (välja arvatud tärkliserikkad köögiviljad ja “ööviljad” nagu tomatid, paprikad, kartulid, baklažaanid);
• puuviljad (lubatud siiski vaid mõõdukalt (2-3 portsjonit päevas));
• mesi (50).

Üldise konsensuse kohaselt osaliselt lubatud toiduained:

• Tärkliserikkad köögiviljad (bataat, jamss, kaalikas, pastinaak jne) on lubatud kui need ei ole “ööviljad”.
• Muud magusained lisaks meele nagu datlisuhkur, vahtrasiirup, vahtrasuhkur, melass, aurutatud roomahl ja kookosesuhkur on lubatud, aga kunstlikud magusained mitte.
• Rasvadest ja õlidest on lubatud rohuga toidetud maheliha rasvad ja rafineerimata õlid, aga keelatud tarbida seemneõlisid ja töödeldud taimeõlisid (50).

Üldise konsensuse kohaselt välistatud toiduained:

• töödeldud liha;
• nisutooted ja gluteen;
• mais;
• kaer;
• riis;
• muud teraviljatooted (peale nisu, maisi, kaera ja riisi, mis on antud dieedi protokollis ka eraldi täpselt loetletud);
• kuivatatud kaunviljad ja oad;
• värsked kaunviljad ja oad (herned ja rohelised oad ei ole küll dieedi alguses lubatud, kuid need on üks esimesi toite, mida soovitatakse dieedi teises faasis kehale uuesti tutvustada);
• “ööviljad” (nagu tomatid, tomatillod (ehk Mehhiko füüsalid), tavaline kartul (mitte maguskartul), baklažaan, paprika, goji marjad jne);
• piimatooted;
• pähklid;
• seemned;
• kunstlikud magusained;
• töödeldud toidud, säilitusained, kunstlikud lisaained;
• munad;
• kakao;
• kohv;
• alkohol;
• teatud keemilised kooslused (PEN; nt Boost®, Ensure®, Pediasure®, Modulen IBD®);
• emulgaatorid (50).

10. Autoimmuunhaigused läbi hiina meditsiini pilgu

Hiina meditsiini kohaselt tekivad autoimmuunhäired siis, kui kehas esinevad ebakõlad on immuunsüsteemi tasakaalust välja viinud. Lühidalt – kehas on kas millegi liig või millegi puudus. Hiina meditsiin suudab seda tasakaalustamatust ravida ja annab konkreetse tervikliku diagnoosi, mis käsitlebki pigem haiguse juurseisundit kui ainult haiguse füüsilisi märke ja sümptomeid.

Kuigi hiina meditsiinis ei ole autoimmuunhaiguse kujunemise selgituseks ühte ja ainsat põhjust, saab autoimmuunhaiguste sümptomeid hiina meditsiini mustrite järgi kategoriseerida ja vastavalt ka ravida. Nagu kõigi hiina meditsiini aspektide puhul, on siin ka toitumissoovitused suuresti individuaalsed ja antud igale patsiendile eraldi lähtuvalt just tema sümptomitest (49).

Autoimmuunhaigus ja nõelravi

Nõelravi protseduuride eesmärk on viia keha tagasi tasakaalu, leevendada valu ning tugevdada ja korrastada immuunsüsteemi. Nõelravi peetakse autoimmuunhaiguste korral ohutuks ja tõhusaks viisiks, mis viies immuunvastuse tagasi tasakaalu – võib tõepoolest aidata reguleerida ka autoimmuunhaigust ennast.

See vähendab ka süsteemset põletikku, mis võib kaasa aidata autoimmuunsete sümptomite süvenemisele. Niisamuti võib nõelravist abi saada valu korral, mis nii paljusid autoimmuunhaigustega inimesi mõjutab. Uuringud näitavad nimelt, et nõelravi vabastab endorfiine – keha hea enesetunde hormoone, mis võivad piirata ka keha reaktsiooni valule. Lisaks autoimmuunhaiguste sümptomite ravile aitavad nõelravi ja hiina meditsiin tegeleda ka haiguse algpõhjusega.

Nõelravi võib olla oluline lisaravi ka immuunsust pärssivate ravimite tarvitamise korral, et soodustada immuunsüsteemi tervet toimimist pikas perspektiivis.

Samuti soodustavad nõelravi ja taimsed preparaadid kosutavaid öid, mis on hea tervise säilitamiseks ja taastamiseks hiina meditsiini kohaselt lausa hädavajalikud. Seda, et unepuudus suurendab kehas autoimmuunhäirete peamiseid sümptomeid nagu põletikku ja valu põhjustavaid põletikueelseid protsesse, on näidanud ka uuringud (49).

Erinevad meridiaanid

Klassikalises hiina meditsiinis võib sinu hiina meditsiini praktik otsustada autoimmuunhaiguse korral töötada lahknevate meridiaanidega – kanalisüsteemiga, mis võib immuunsüsteemi tasakaalutuse taas paika tuua.

Meridiaanid on idamaades avastatud energiakanalid ja moodustavad nõelravi aluse. Lahknevad meridiaanid on sügavamad kui põhimeridiaanid. Nad tasakaalustavad yin/yangi nii välis- kui ka siseorganites ning tugevdavad yini ja yangi vahelist sidet.

Selle süsteemi nimi räägibki täpselt sellest, mida see ka teeb – meridiaanid “suunavad kõrvale ehk lahknevad”, tähendades, et need suunavad patogeenid (milleks antud juhul on keha enese kaitsemehhanism) tervete rakkude ja kudede ründamisest eemale. Selle meridiaanisüsteemi kasutamine võib seega autoimmuunsete protsesside eest kaitsta nii sinu liigeseid, luid kui ka elundeid.

Teoreetiliselt tegelevad lahknevad meridiaanid meie Wei Qi ja Yuan Qi-ga:

• Wei Qi-d võib võrrelda meie immuunsüsteemiga, mis kaitseb keha haiguste ja patogeenide eest.
• Yuan Qi viitab aga meie põhiolemusele ja asjadele, mis moodustavad selle, kes me oleme – meie DNA-le, geneetikale ja meie elutähtsatele organitele.

Töötades Wei Qi ja Yuan Qi tasemel, esindavad lahknevad meridiaanid autoimmuunhäirete protsessi, kus immuunsüsteem (Wei Qi) on tasakaalust väljas ning ohustab keha organeid ja elujõudu (Yuan Qi) (32, 49).

Autoimmuunhaigus ja taimed

Niisamuti on autoimmuunhaiguste korral suurepäraseks vahendiks hiina meditsiini osaks olev taimne ravi. Ja kuigi õigete taimede leidmine on väga individuaalne protsess, on siiski olemas teada-tuntud taimi, mis autoimmuunhaiguste korral tõhusad võivad olla, või siis taimi, mida ei tohiks kindlasti tarbida.

Näiteks peaksid autoimmuunhaigustega inimesed kindlasti vältima taimi, mis stimuleerivad juba niigi kõrgendatud immuunvastust, nagu näiteks punane päevakübar (Echinacea purpurea). Immuunsüsteemi stimuleerimine võib sümptomeid süvendada ja põhjustada seeläbi autoimmuunvastuse ägenemist. 

Selle asemel võivad hiina meditsiini praktikud soovitada ürte, mis aitavad immuunvastust tasakaalustada ja moduleerida, nagu hundihammas (Astragalus), kurkum või Ameerika ženšenn. Veel üks suurepärane immuunmodulaator, mis toniseerib verd ja aitab leevendada valu on Reishi seen. Reishi seene kohta leiad põhjalikumat ligemist siit.

Ravimtaimi soovitavad hiina meditsiini praktikud aga üldise tervisepildi põhjal ja neid ei määrata konkreetsete lääne diagnooside jaoks, st tähendab selle järgi, kuidas meie autoimmuunhaigusi tunneme. Autoimmuunsed seisundid esinevad erinevatel inimestel erinevalt ja võivad olla põhjustatud ka erinevatest teguritest. Sel põhjusel on oluline rääkida oma hiina meditsiini ravimtaimede spetsialistiga, et leida õige ravimtaimede kombinatsioon, mis vastab kõige paremini just sinu konkreetsetele vajadustele (49).

11. Kokkuvõtteks

Autoimmuunhaiguse korral on inimese immuunsüsteem mingil põhjusel segadusse sattunud ja ründab sissetungijate asemel ekslikult hoopis iseenda keha terveid rakke ja kudesid. Mis aga sellist segadust põhjustab, ei oska keegi täna veel täpselt öelda ja ilmselt ei olegi neid põhjusi vaid üks.

Lääne meditsiini kohaselt arvatakse, et autoimmuunhaiguse tekkes võivad olulist rolli mängida nii geneetilised tegurid kui ka keskkonnamõjud.

Alternatiivsete lähenemiste nagu dr. med. S. Gundry “Taimede paradoksi”, holistilise meditsiini ja hiina meditsiini kohaselt peituvad autoimmuunhäirete põhjused tihti aga hoopis mikrobioomi tasakaalutuses, stressis ja mõistagi – meie toitumises.

Viimastel aastatel on autoimmuunhaiguste levimus märkimisväärselt kasvanud ja mõjutab ülemaailmselt miljoneid inimesi. Levinumate autoimmuunhaiguste hulka kuuluvad reumatoidartriit, luupus, 1. tüüpi diabeet ja hulgiskleroos.

Kuna autoimmuunhaiguste tavapärane ravi immuunsust pärssivate ravimite näol ei ravi tegelikult ei haigust ennast ega ka selle põhjuseid, siis pöörduvadki paljud oma immuunsüsteemi taas õigele teele juhatamiseks just looduslike ja loomulike viiside juurde.

Olles tutvunud siin loos autoimmuunhaigustega toimetulekuks erinevate lähenemisviisidega nagu “Taimede paradoks” ning holistiline ja hiina meditsiin, märkasid ehk isegi, et kuigi kõik need kolm lähenemist on omamoodi küll erinevad, keskenduvad need autoimmuunhaiguste ravis ometi mitmetele samadele aspektidele nagu:

• läbi toitumise ja/või toidulisandite kehas põletiku vähendamisele;
• mikrobioomi tasakaalustamisele ja
• elustiiliteguritele nagu piisava une ja stressi vähendamise olulisusele.

Kuigi autoimmuunhaigusega elamine on keeruline, siis ei ole sa üksi ja lootustandvad looduslikud ravimeetodid, osade toitude nagu gluteeni ja lektiinide menüüst eemaldamine, teatud taimed nagu kurkum ja elustiilimuutused võivad aidata sul kehas tasakaalu taas tagasi tuua ning oma igapäevaellu rohkem rõõmu luua.

NB! Ülitundlikkuse puhul mõne siinses loos toodud koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autor: Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad:

1. Autoimmune Diseases, Types, Symptoms, Causes, Diagnosis & Autoimmune Disease Treatment (healthline.com)
2. Autoimmunity and the Gut (hindawi.com)
3. Autoimmune Diseases: What Are They? Who Gets Them? (webmd.com)
4. Statistics, Facts and Figures of Lupus (verywellhealth.com)
5. Is psoriasis a bowel disease? Successful treatment with bile acids and bioflavonoids suggests it is – PubMed (nih.gov)
6. Hyperglycemia (High Blood Glucose) | ADA (diabetes.org)
7. Rheumatoid arthritis – Symptoms and causes – Mayo Clinic
8. Multiple sclerosis – Wikipedia
9. Multiple Sclerosis Review (nih.gov)
10. Graves’ ophthalmopathy. (nih.gov)
11. Graves’ Disease | NIDDK (nih.gov)
12. Hashimoto’s disease – Symptoms and causes – Mayo Clinic
13. CDC -What is inflammatory bowel disease (IBD)? – Inflammatory Bowel Disease – Division of Population Health
14. Addison’s disease – Symptoms and causes – Mayo Clinic
15. Sjögren syndrome – Wikipedia
16. Myasthenia gravis – Wikipedia
17. Vasculitis (arthritis.org)
18. Pernicious Anemia | NHLBI, NIH
19. Optimal management of pernicious anemia – autoimmune disease treatment | JBM (dovepress.com)
20. Gluten Intolerance | Celiac Disease – MedlinePlus
21. Celiac disease and non-celiac gluten sensitivity | The BMJ
22. Celiac disease – Symptoms and causes – Mayo Clinic
23. Guillain-Barre syndrome – Symptoms and causes – Mayo Clinic
24. Vitiligo: MedlinePlus Genetics
25. Updated assessment of the prevalence, spectrum and case definition of autoimmune disease – ScienceDirect
26. Role of “Western Diet” in Inflammatory Autoimmune Diseases | SpringerLink
27. List of autoimmune diseases, with symptoms and treatments (medicalnewstoday.com)
28. Autoimmune Disease Treatment & Diet – Can Autoimmune Disease Be Cured? | Goop
29. The epidemiology of autoimmune diseases – PubMed (nih.gov)
30. Autoimmune Disease Treatment – National Stem Cell Foundation
31. The World Incidence and Prevalence of Autoimmune Diseases is Increasing| Abstract (alliedacademies.org)
32. Autoimmune Conditions + Chinese Medicine — Balance Acupuncture – Charleston, SC (balancecharleston.com)
33. Nisuallergia, -talumatus ja tsoliaakia ARTIKLI tõlge.pdf (tervisekool.ee)
34. Prebiotics: The 19 Best Prebiotic Foods You Should Eat (healthline.com)
35. Should you eat a lectin-free diet? | MD Anderson Cancer Center
36. Polyphenols can be found in many fresh foods | UCLA Health
37. Polyphenols Food List: Seasonings, Berries, and More (healthline.com)
38. Concentration data for Polyphenols, total in Ginger, fresh – Phenol-Explorer
39. Coffee Polyphenols and High Cardiovascular Risk Parameters – ScienceDirect
40. Age-standardized incidence, prevalence, and mortality rates of autoimmune diseases in adolescents and young adults (15–39 years): an analysis based on the global burden of disease study 2021 | BMC Public Health | Full Text (biomedcentral.com)
41. The increasing prevalence of autoimmunity and autoimmune diseases: an urgent call to action for improved understanding, diagnosis, treatment, and prevention. – Abstract – Europe PMC
42. The World Incidence and Prevalence of Autoimmune Diseases is Increasing (sciepub.com)
43. Vaccination and autoimmune diseases: is prevention of adverse health effects on the horizon? | EPMA Journal (springer.com)
44. COVID-19 Vaccines & Autoimmune Diseases: Your Questions Answered (healthline.com)
45. New‐onset autoimmune phenomena post‐COVID‐19 vaccination – Chen – 2022 – Immunology – Wiley Online Library
46. Autoimmune response found in many with COVID-19 | National Institutes of Health (NIH)
47. Frontiers | COVID-19 vaccination and the risk of autoimmune diseases: a Mendelian randomization study (frontiersin.org)
48. Autoimmune disorders reported following COVID-19 vaccination: A disproportionality analysis using the WHO database | European Journal of Clinical Pharmacology (springer.com)
49. Advanced Holistic Center: NYC Acupuncture & Chinese Medicine Center
50. Auto-Immune Protocol Diet (AIP) – Dietary Options (nutritionaltherapyforibd.org)
51. The Plant Paradox: The Hidden Dangers in “Healthy” Foods That Cause Disease and Weight Gain (The Plant Paradox, 1): Gundry MD, Dr. Steven R: 9780062427137: Amazon.com: Books
52. Association of Stress-Related Disorders With Subsequent Autoimmune Disease | Trauma- and Stressor-Related Psychiatric Disorders | JAMA | JAMA Network
53. What to Know About Holistic Autoimmune Disease Treatment (parsleyhealth.com)
54. Efficacy of the Autoimmune Protocol Diet for Inflammatory Bowel Disease | Inflammatory Bowel Diseases | Oxford Academic (oup.com)
55. Autoimmune Protocol Diet Modifies Intestinal RNA Expression in Inflammatory Bowel Disease | Crohn’s & Colitis 360 | Oxford Academic (oup.com)
56. Stress as a trigger of autoimmune disease – ScienceDirect