LIPOSOOMNE VEGAN D3-VITAMIIN – vegan D3-vitamiin samblikest ja selle 9 eelist

Liposoomne vegan D3-vitamiin erineb traditsioonilisest veganitele mõeldud D-vitamiini toidulisandist peamiselt seetõttu, et sealne toimeaine vitamiin D3 on parema imendumise ja kaitsmise tähe all kapseldatud liposoomi ehk imetillukesse rasvaraku taskukesse. Sellisel viisil vitamiinide liposoomi kaitsva mulli sisse peitmine aitab toimeainel seedetrakti karmis olustikus ellu jääda, tõhusamalt imenduda ning seetõttu paremini ka rakkudesse ja kudedesse jõuda.

Toimeaine tõhusam imendumine ja selle rakku toimetamine ongi õigupoolest just see peamine põhjus, miks liposoomsetest toidulisanditest viimasel ajal üha rohkem räägitakse. Aga, see ei ole ainuke eelis ning liposoomse kapseldamise tehnoloogiad on pakkuda mitmeid teisigi plusse.

Siit loost saad põhjaliku ülevaate liposoomsest veganitele sobilikust D-vitamiinist ja selle eelistest traditsiooniliste vegan D-vitamiinide ees. Lisaks toome ära ka mõned olulised erinevused vitamiinide D2 ja D3 vahel ning kirjutame D-vitamiini rollidest, soovitatud annustest, looduslikest vegan D-vitamiini allikatest ning selle defitsiidi tunnustest sinu kehas. Alustuseks aga natuke liposoomidest endist ja ka liposoomse tehnoloogia tagamaadest.

Liposoomid ja liposoomide koostis

Esimese vihje sellele mis on liposoom – annab kreeka keelest pärit sõna ise. Nimelt tähendab sõna “lipos” rasva ja sõna “soma” keha. Seega võibki lihtsustatult öelda, et liposoom on rasvkeha, miski, mis koosneb peamiselt rasvast ehk lipiididest ning millel on keha ehk mingi kuju või vorm.

Veidi keerulisema aga täpsema definitsiooni järgi on liposoomid ühed imetillukesed kunstlikud sfäärilise kujuga vesiikulid, mida luuakse kolesteroolist ja orgaanilistest fosfolipiididest.

Nende jaoks, kes soovivad liposoomide olemusest veelgi selgemat pilti saada, kirjeldame osasid mõisteid täpsemalt:

• Sfääriline? Sfääriliseks nimetatakse midagi, mis on kolmemõõtmeliselt enam-vähem ümara või keraja kujuga. Nii nagu näiteks ka apelsinid ja õunad, mis on mõlemad kerajad, aga mitte kunagi täiesti ümmargused. Samuti on sfääriline ka inimese rakukest ehk rakumembraan. Seega saab öelda, et liposoom sarnaneb kujult inimkeha rakkudega.
• Vesiikul? Vesiikul on imetilluke sfääriline (ehk siis enam-vähem ümmargune) fosfolipiididest pakendike, mis ümbritseb veepiiska. Looduslikult tekivad vesiikulid plasmamembraanis ainete sekretsiooni, omastamise ja ühest kohast teise toimetamise käigus. Nii võivad vesiikulid endotsütoosi käigus rakus ka loomulikult moodustuda, aga neid saab sama hästi kunstlikult luua ka laboritingimustes.
• Fosfolipiid? Fosfolipiidid on lipiidide klassi kuuluvad rasvaühendid, milledel on kehas täita mitmesuguseid erinevaid rolle. Näiteks inimese rakumembraani koostises aitavad fosfolipiidiid kontrollida seda, mis nimelt rakku siseneb, seal hoiustub ning rakust väljub. Niisiis on fosfolipiididel mängida vägagi suur roll vitamiinide ja teiste toitainete omastamisel, energia kogumisel ning isegi hormoonide tootmisel. Liposoom koosneb vähemalt ühest lipiidide kaksikkihist, mis on omakorda tehtud peamiselt just fosfolipiididest, eelkõige fosfatidüülkoliinist (ehk B4-vitamiin). Olgu ka öeldud, et vitamiin-B4 ehk fosfatidüülkoliin on vabasid radikaale neutraliseeriva toimega ning oma osa on tal mängida ka inimkeha rakkude ainevahetuses (2).
• Endotsütoos? See on protsess, mille käigus ained rakku toimetatakse.

Kahekordne lipiidide kiht liposoomis meenutab oma vormilt ja keemiliselt koostiselt kõiki inimkeha rakke ümbritsevat membraani. Tõenäoliselt just see seletabki, miks liposoomse kapseldamise tehnoloogia erinevate toitainete kehasse toimetamisel nii tõhusaks on osutunud (1).

Miks on toidulisandite tootmisel üha enam hakatud kasutama liposoome ja kuidas valmib pulbriline liposoomne vegan D3-vitamiin?

Tavaliselt kipume usaldama ikka tuttavlikku ja järeleproovitut. Seepärast võivad ka liposoomsed vitamiinid oma uudse nimetuse tõttu sinus esialgu kahtlusi äratada ja seetõttu ka ebausaldusväärsetena tunduda. Justkui oleks tegu millegi uuendusliku ja liigselt tehnoloogilisega.

Aga tea, et liposoomide puhul ei ole mitte mingil viisil tegu liigse tehnoloogiaga, sest liposoomsete toidulisandite, nagu ka liposoomsete vegan D3-vitamiinide valmimine tugineb looduslikule nähtusele. Mis tähendab, et liposoomse kapseldamise tehnoloogia kuulub pigemini “looduse, ehk juurte juurde tagasi” rubriiki, kui uute – füüsikaseadustele väljakutseid esitavate ja kunstlikult tekitatute valdkonda.

Peale selle ei ole toimeainete liposomaalne kapseldamine juba ammu enam ka midagi uut. Lihtsalt varasemalt, peale liposoomide nimetuse esmast esilekerkimist aastal 1964, olid need kasutusel peamiselt just ravimite tööstuses. Miks nii?

Nimelt, nii ravimite tegijatele, kui ka osadele teistes biomeditsiini valdkonnas tegutsejatele jättis liposoomne kapseldamine nii sügava mulje just seepärast, et see pakkus terapeutiliste ainete stabiilsuse tagamisel ning toimeaine vereringesse ja rakkudesse (seega sihtpunkti) transportimisel senini kasutatud viiside ees vägagi mitmeid hüvesid (peamised neist hüvedest allolevalt ka loetleme). 

Selline hüvede rohkus on ka põhjuseks, miks liposoome päev päevalt üha enam hinnatakse, pidevalt edasi arendatakse ja nüüdseks väga edukalt juba ka toidulisandite tootmisel kasutatakse (7). 

Looduslik seaduspärasus liposoomsete toidulisandite tootmismeetodi taga:

• Loodus sättis asjad nii, et kui teatud tingimused on tagatud, siis on fosfolipiidididel omadus erinevaid vedelikke lipiidmullidesse püüda. Justkui nagu lastele vahel maiustusi õhupalli sisse pannakse. Ja samal moel, nagu ei oma õhupalli jaoks tähtsust, mida tema sisse pannakse, ei ole ka liposoomi jaoks tähtis, millist ainet too kinnipüütud vedelik parasjagu endas kätkeb (olgu see siis mõni teraapiline aine ehk ravim, või toitaine nagu vitamiin). Selline lipiidide kinnipüüdmise ehk ümbritsemise võimekus tähendabki kapseldamist – seda sõna oleme siin loos ka varem kasutanud ja kasutame veelgi. 
• Toimeained nagu vitamiinid, mis on vesilahuses ongi sel moel juba moodustumise ajal liposoomide poolt kapseldatud. Niisiis on vitamiin “liposoomne” juhul, kui sealne toimeaine on liposoomi, kui rasvast tehtud õhupallikese sees.
• BART teadus- ja arendusosakonna tööde tulemusel on saadud fosfatidüülkoliini osakestest ehk letsitiinist toodetud liposoomid, mis funktsioneerivad liposoomi vesiikuli välise kaitsemüürina ja sulevad endas D3-vitamiini ehk kolekaltsiferooli osakesi nende orgaanilises faasis. 
• Mikroskoopiliste vaatluste tulemustena võib väita, et liposoomide kvaliteedile, ega ka struktuurile ei avalda mõju ka pulbrilise liposoomse vegan D3-vitamiini tootmisprotsessi kuuluv kuivatamine- ehk dehüdreerimine.

Pulbriline liposoomne vegan D3-vitamiin ja selle 9 peamist eelist traditsiooniliste D-vitamiini toidulisandite ees 

Nii nagu varemgi mainisime, koosnevad liposoomid orgaanilistest fosfolipiididest, millest on ehitatud ka meie endi keharakud. See on ka üks põhjustest, miks toimivadki liposoomid vitamiinide rakku kohaletoimetamisel nii tõhusate kulleritena ja on saanud väärilist tunnustust ka toidulisandite tootmisel. 

Liposoomse kapseldamise tehnologia üks peamistest eelistest on selle suutlikkus eemale hiilida seal peituva toimeaine keemilisest ja/või füüsikalisest lagunemisest ning kindlustada seeläbi ka toitainete säilivusaja pikendamine ilma vajaduseta lisada lisaaineid (39).

Edasi kirjutamegi liposoomse vegan D3-vitamiini eelisest tavaliste toidulisandite ees veidi täpsemalt (7).

1. Liposoomne D-vitamiin veganitele ei sisalda ühtegi loomset koostisosa, aga on ometigi just D3-vitamiini mitte D2-vitamiini toidulisand

Kolekaltsiferool Ecoshi veganitele sobilikus D3-vitamiini toidulisandis on üdini vegan päritolu ja saadud samblikust, mis niisamuti nagu inimese kehagi, päikese mõjul D-vitamiini toodab. Liposoomne D-vitamiin veganitele ei sisalda ka mitte ühtegi teist loomse päritoluga koostisosa.

2. Pulbriline liposoomne vegan D3-vitamiin on hästi imenduv

D-vitamiini positiivne toime on enamasti piiratud selle rasvlahustuva ehk lipofiilse iseloomu, madala biosaadavuse ja halva lahustuvuse tõttu seedekulgla vedelikes. Lisaks laguneb D-vitamiin väga kergesti ka valguse, kõrgema temperatuuri ja õhus oleva hapniku mõjul. Seetõttu on täiesti mõistetav, miks teadlased juba pikka aega D-vitamiini manustamise tõhustamiseks ning uute preparaatide väljatöötamiseks uusi võimalusi otsinud on (36, 37, 38).

Praegu arvataksegi, et liposomaalne tehnoloogia võib olla üks kõige paljulubavamatest lahendustest taoliste vees kehvasti lahustuvate vitamiinide, sealhulgas ka D-vitamiini biosaadavuse tõhustamiseks (36, 38).

Biosaadavuse parandamine on olulisim eesmärk just seetõttu, et halva biosaadavuse korral peab sinu keha toidulisandite töötlemiseks ning sealolevate vitamiinide omastamiseks ülearu vaeva nägema. Ja isegi sel juhul ei omasta keha sealt toitaineid just kuigi palju. Ja vastupidi, kõrge biosaadavuse korral saab keha toidulisandist toimeaine kergemini kätte ning seetõttu pakub toidulisand organismile ka tõhusamat mõju (3, 7, 10).  

Liposoomsel D3 vitamiinil on oluliselt suurem biosaadavus kui selle vitamiini traditsioonilisel vormil. Mis tähendab, et sealsed toimeained jõuavad sinu organismi paremini ja liposoomne D3 vitamiin on traditsioonilistest D3-vitamiinidest tõhusam. 

Parem imendumine on mõistagi iseloomulik kõikidele teistelegi liposoomsetele toidulisanditele ja ravimitele ning selle üheks põhjuseks on ilmselgelt liposoomsete vesiikulite sarnasus bioloogiliste raku membraanidega, mis teeb lihtsamaks vitamiini imendumise soolestikus ja suurendab seeläbi ka toimeaine biosaadavust. 

Liposoomsele D-vitamiinile omane tõhusam imendumine on positiivne kõigi jaoks, ennekõike aga krooniliste haiguste, nõrgenenud raku ainevahetuse või mingi toitaine defitsiidi all kannatavatele inimestele, kes vajavad vitamiini kiiret toimet. 

3. Liposoomid aitavad vegan D3-vitamiini kõige otsemat teed pidi sihtpunkti toimetada

Liposoomid on ühed äraütlemata tulbid ja toimekad kullerid, mis kaitsevad oma saadetist ehk toimeainet ja aitavad sellel kavalalt mööda hiilida esmasest ainevahetusest. 

Nii satubki meie endi rakumembraanidele sarnaselt fosfolipiididest koosnevatesse liposoomidesse kapseldatud veganitele sobilik vitamiin D3 otse sooleseina ja imendub sealt edasi vereringesse. Ja just sinna see vitamiin jõudma pidigi!

Lihtsustatud seletades võiks öelda, et liposoomne D3-vitamiin veganitele on nagu ekspressbuss, mis jätab otseteed pidi ja kiirema kohalejõudmise eesmärgil peatumata osades ebavajalikes bussipeatustes.

D3-vitamiini kiire sihtpunkti ehk vereringesse jõudmine on eriliselt vajalik just nõrgenenud maksafunktsiooniga isikute ja/või toitainete defitsiidi korral (4).

4. Liposoom kaitseb D-vitamiini enneaegse lagunemise eest 

Üldiselt kipuvad kõik vitamiinid – mõni rohkemal, mõni vähemal määral – olema tundlikud kõikvõimalike väliste tegurite suhtes. Need välised tegurid nagu seedemahlad, seedeensüümid, hapnik, teised toidu koostisosad, sobimatu pH, valgus ja bakterid soolestikus, millega vitamiin oma teekonnal kokku puutub – lagundavad toimeainet enne selle sihtpunkti ehk vereringesse ja sealt rakkudesse jõudmist.

Mis tähendab, et traditsioonilise kapsli või tableti kujul saab D-vitamiin läbi seedetrakti liikudes üsnagi destruktiivset kohtlemist tunda, sest kohtub oma teel sihtpunkti kõikide nimetatud teguritega. Seetõttu võib toidulisandis sisalduv vitamiin sageli muunduda või, siis laguneda hoopistükkis. 

Liposoomse D-vitamiini puhul on aga toidulisandis sisalduv D3-vitamiin enne oma sihtpunkti, ehk rakkudesse ja kudedesse jõudmist keemiliste ja ensümaatiliste muutuste ning seeläbi ka lagunemise eest kaitstud. Seda nii seedetrakti karmi teekonna läbimise, kui ka toidulisandi ladustamise ajal. Vitamiini molekul viiakse otse soolestikku, sealt edasi vereringesse ning seejärel rakku. See kõik aitab D3-vitamiinil ka elus püsida ning kehas edukalt oma tähtsaid rolle täita (5, 7).

Liposoomid kaitsevad D-vitamiini muutuste ja lagundavate väliste faktorite eest nii seedetraktis, kui ka toidulisandi ladustamisel (5).

5. Ecoshi pulbriline liposoomne vegan D3-vitamiin ei sisalda säilitusaineid ega geneetiliselt muundatud organisme 

Tavaliselt leidub traditsioonilistes toidulisandites igat sorti erisuguseid lisaaineid, nagu näiteks glaseeraineid, säilitusaineid, alkoholi, mahuaineid, paakumisvastaseid ained, želatiini, orgaanilisi lahusteid jne. 

Toidulisandi pulbriline vorm aga võimaldab selle koostist parandada ja ka oluliselt  lihtsustada, sest pulbriline liposoomne vegan D3-vitamiin valmib sama edukalt ka ilma mitmeid tavapäraseid lisaaineid lisamata. Seepärast piisabki selle tootmisel peamiselt ainult orgaaniliste toorainete kasutamisest (7).

Seega on Ecoshi pulbriline liposoomne vegan D3-vitamiin GMO-vaba ja ei varja endas ka ühtegi piiska säilitusaineid. Kuigi toote koostisesse kuuluvad küll teatavad lisaained, on need peamiselt looduslikud. Selles konkreetses toidulisandis sisalduvate lisaainete kohta saad täpsemalt edasi lugeda siinse loo alapealkirja “Milliseid lisaaineid sisaldab Ecoshi liposoomne vegan D3-vitamiin?” alt. Lisaks suurendab pulbriline vorm säilitamisel D3-vitamiini stabiilsust. Seega ei pea seda ei transportimisel ega ka hoiustamisel tingimata säilitama madalal temperatuuril.

6. Liposoomne vegan D3-vitamiin on bioloogiliselt kokkusobiv

Liposoomne vegan D3-vitamiin on bioloogiliselt kokkusobiv. Biosobivateks peetakse materjale või aineid, mis sobivad eluskoega ning ei tekita kokkupuutel kehavedelike või kehaga immunoloogilist ega toksilist reaktsiooni. Liposoomid just sellised ongi.

See tähendab, et liposoomne vegan D3-vitamiin ei ole elavatele kudedele mürgine ega ka ohtlik.

7. Liposoomne vegan D3-vitamiin ei ole ohtlik ülitundlikele

Tulenevalt oma tehnoloogilisest eripärast ja lihtsustatud koostisest, võib liposoomne vegan D3-vitamiin aidata vähendada kõrvalmõjusid, mis tekivad traditsioonilises vormis vitamiinide tarbimisest ja on seega ohutu ka nende jaoks, kes on osade toiduainete suhtes ülitundlikud (7). 

8. Liposoomid omavad kehas kahjustatud fosfolipiide asendamisel täiendavaid kasutegureid ka ise

Kuigi liposoomne kapseldamine on ravimite ja ka teiste liposoomsete toidulisandite tootmisel (nagu liposoomses D-vitamiinis, liposoomses C-vitamiinis ja liposoomses magneesiumis) kasutusel just sealsete toimeainete efektiivsemaks rakkudesse toimetamiseks, siis liposoomidel on kasulikke omadusi ka endil!

Nimelt on liposoomidel mängida vägagi oluline roll kehas kahjustatud fosfolipiide väljavahetamisel, mida on tarvis rakkudele kaitset pakkuva membraani kaitsmiseks ja säilitamiseks. 

Niisiis, peale toidulisandi esmase kasuteguri, mis tuleneb sealsest vitamiinist ja selle kenasti kehasse jõudmisest, võib liposoom sinu rakkude tervisele ning nende säilitamisele ka ise kaasa aidata. Seetõttu võib liposoomsetel vitamiinidel olla sinu keharakkudele lausa topelt kasulik toime.

Rakkudele kaitseks oleva membraani hoidmise ja säilitamise seisukohalt võivad liposoomid oma kahjustatud fosfolipiide asendamise tõttu mängida vägagi olulist rolli (7).

9. Liposoomse vegan D3-vitamiini puhul piisab väiksematest annustest

Kuna liposoomsest toidulisandist saab organism samas koguses toimeainet kätte vähesema doosiga, siis võrdväärse teraapilise mõju saavutamiseks saab D3-vitamiini manustada väiksemas annuses. 

Liposoomse D3-vitamiini kapslike on küll tilluke, aga seal peituv toimeaine kontsentratsioon on suur. Pulbrilisel liposoomsel vegan D3-vitamiinil on kõrgem biosaadavus, see on ohutu ning toetab tugeva luustiku ja lihaskonna moodustumist ning immuunsüsteemi funktsioneerimist.

Erinevus vitamiinide D2 ja D3 vahel

Olenemata sellest, et need mõlemad vitamiinid täidavad sinu kehas sama ülesannet, on D2-vitamiin (ergokaltsiferool) ja D3-vitamiin (kolekaltsiferool) oma molekulaarstruktuurilt teineteisest natuke erinevad. Põhiline erinevus seisnebki selles, et vitamiin D2 pärineb taimsetest saadustest (peamiselt seentest), vitamiin D3, aga loomsetest allikatest. 

Selleks, et vitamiinid D2 ja D3 saaksid kehas oma rolle täita peavad nad eelnevalt organismis läbima kaks protsessi. Enne neid protsesse on nii D2 kui ka D3, põhimõtteliselt mitteaktiivsed:

• Kaltsidiool. Esimesena muudetakse maksa poolt nende vitamiinide keemiline struktuur ja moodustatakse molekul nimetusega kaltsidiool. Sellises vormis ehk kaltsidoolina sinu organismis D-vitamiin salvestubki. 
• Kaltsitriool. Teiseks muudetakse neerude töö tulemusena kaltsidiool – kaltsitriooliks. Kaltsitriool ongi sinu kehas D-vitamiini bioloogiliselt aktiivne vorm ja just see vastutabki D-vitamiini bioloogiliste rollide nagu kaltsiumi metaboliseerimise, luude moodustumise, immuunsüsteemi töö toetamise ja palju muugi eest.

Seetõttu võib öelda, et sisuliselt ei ole D-vitamiin üldsegist vitamiin, aga eelhormoon ehk prohormoon. Mis tähendab, et aktiivseks hormooniks muudab selle vitamiini hoopis sinu enda keha. 

Kõikidel hormoonidel on kehas retseptorid (näiteks lihasrakkudes, luurakkudes ja valgelibledes), millega hormoonid seonduvad ja mida nad nagu võtmega ust lahti keerates aktiveerivad.

Vitamiinil D2 on väidetavalt sama võime reageerida D-vitamiini retseptori suhtes (afiinsus, ehk võime reageerida teise ainega) nagu vitamiinil D3. See aga tähendab, et mitte kumbki neist ei tohiks olla eelisseisus end D-vitamiini retseptoriga sidumisel ning, et teoreetiliselt peaksid nii D2 kui D3 kehas toimima ühtviisi (46).

Aga…

Ühe hiljutise uuringu andmed vihjavad sellele, et vitamiinidel D2 ja D3 võib siiski olla erinev mõju immuunsüsteemi toimimiseks tähtsatele geenidele. Niisamuti märgati erinevust ka ühes teises uuringus, nimelt, et võrreldes vitamiiniga D2, võib vitamiin D3 organismis tõhusamalt parandada ka kaltsiumitaset (48, 49).

Varasemad uuringud ei ole taolisi, ega ka muidu olulisi erinevusi D2 ja D3 vitamiinide mõjudes leidnud ning teadlaste tööde tulemused on demonstreerinud vaid seda, et põhiline erinevus selle vahel, kas tarbitakse D2- või D3-vitamiini, seisneb vereringes ringleva D-vitamiini tasemes. Nimelt, D-vitamiini taseme tõstmisel kehas, paistab D3-vitamiin olevat tõhusam.

Siiski, nii nagu alati, ei ole ka siin kõik teadusinimesed samal seisukohal ja on üksikuid uuringuid, millede resultaadid viitavad sellele, et nii D2 kui ka D3 tõstavad vereseerumis D-vitamiini taset samaväärselt. 

Seniks, kuni teadlased lõpliku tõe väljaselgitamisega ametis on, saab õnneks igaüks ise paluda arstil mõõta oma vereseerumi D-vitamiini taset ja vastavalt sellele tarbimises ka korrektuure teha (46, 47).

Looduslikud vegan D-vitamiini allikad

Paraku on nii seatud, et looduslikult sisaldavad D-vitamiini (ja sedagi minimaalsel määral) vaid loetud toiduained ja need üksikudki on peamiselt just loomsed. Niisamuti peetakse sageli igapäevase vitamiinivajaduse rahuldamise jaoks ebapiisavaks ka D-vitamiiniga rikastatud toiduainete tarbimist. Päikestki on hakatud vältima üha enam ja enam.

See teeb kehale tarvilikus koguses D-vitamiini – milleks on 15-20 mcg ehk 600-800 IU päevas – kättesaamise keeruliseks isegi omnivooridele, rääkimata veganitest. Mis ilmselt seletabki pandeemilist ülemaailmset D-vitamiini vaegust nii kõigesööjate, kui ka veganite hulgas (43).

Teadaolevatel andmetel on looduslikeks D3 ja D2-vitamiini allikateks veganitele päike ja osad seened:

• Looduslikud D3 ja D2 toidust. Parimateks toidust saadavateks looduslikeks D3 allikateks peetakse teadaolevalt rasvast kalaliha ja samuti kalamaksaõli. Vähemal hulgal leidub D3-vitamiini ka veisemaksas, munakollastes ning juustus. Nüüd aga on teada, et D3-vitamiini sisaldavad ka samblikud. Veganitele sobilikku D2-vitamiini peidavad endas osad seened ja pärm. Aga, selles kui suured on D2- vitamiini kogused osades kaubanduslikult müüdavates seentes, ei saa kunagi päris täpselt kindel olla. Seda seepärast, et seentes olev D2 kogus tuleneb nende kavatsuslikust kokkupuutest ultraviolettvalgusega. Kuid see, millises ulatuses D2-vitamiini sisaldus seenekestes UV valgusele eksponeerimise tõttu suureneb, sõltub nii kokkupuute ajast, kui ka valguse tüübist. Nii võib erinevate tootjate seentes D2-vitamiini kogus kõikuda 100 grammi kohta näiteks lausa 0,1 μg (4 IU) kuni 56,1 μg (2242 IU).

Selline erinevatest välistest teguritest olenev suuresti muutuv D2 sisaldus seentes on ka põhjuseks, miks seened ei tohiks kindlasti olla veganite jaoks ainukeseks või peamiseks D-vitamiini allikaks (44, 45).

• Looduslik D3 päikesest. Lisaks imetillukesele kogusele D-vitamiinile, mida omastatakse toiduga, saab inimkeha D-vitamiini toota ka päikesevalguse käes. Üldjuhul saab enamik inimesi piisavas koguses D-vitamiini, veetes keskpäeval otsese päikesevalguse käes vähemalt 15 minutit. Seda, aga vaid juhul kui nad väldivad päikesekaitsekreemi ning päikesele on paljastatud suurem osa nahast. Tumedama nahatooniga inimesed, eakamas vanuses inimesed, põhjapoolsetes riikides või jahedamas kliimas elavad inimesed, ning ka need, kes viibivad õues vaid lühiajaliselt, ei pruugi päikesevalgust piisavas koguses siiski saada. Kindlasti tugineb see, miks enamik meist päikesevalgust pelgab ka paljude dermatoloogide soovitusele hoiduda liigsest UV-kiirgusest selle teadaolevate negatiivsete mõjude pärast.

Kõige kindlam viis teada saamaks, kas sinu igapäevane menüü, päikesevalgus või senini tarbitud toidulisandid sinu D-vitamiini tagavarasid piisavalt täiendavad, on teha vereanalüüs. Need veganid, kellel näitab analüüsi tulemus vereseerumis ebapiisavat D-vitamiini taset, võiksid sellisel juhul kaaluda D2-vitamiini, või vegan D3-vitamiini toidulisandi tarbimist.

D-vitamiini toidulisandid veganitele

D-vitamiini toidulisandite valikus on veganitele sisuliselt kaks võimalust.

• D2-vitamiini (ergokaltsiferooli) sisaldavad toidulisandid: sellistes toidulisandites on D2-vitamiin ehk ergokaltsiferool saadud UV valgusele eksponeeritud pärmist või seentest.
• D3-vitamiini (kolekaltsiferooli) sisaldavad toidulisandid veganitele: sellistes toidulisandites on D3-vitamiin ehk kolekaltsiferool saadud samblikest. Samblikud on ühed ääretult ainulaadsed ja põnevad organismid, mis on õigupoolest kombinatsioon kahest sümbiootiliselt koos elavast taimest – seenest ja vetikast. Samblikud võivad kasvada igas maailmanurgas ning neid leidub kõikjal – maapinnal, kividel ja puude külgedel. D-vitamiini toodavad samblikud enesekaitseks, hoidmaks end peamiselt just päikesekiirte kahjustava mõju eest. Olemasolevatel andmetel ei peitu samblikupõhises D3-vitamiinis toksiine, ega ka teisi saasteaineid ning see on täpselt sama looduslik D3-vorm, mida toodab päikesevalguse mõjul ka inimese keha (50, 51).

D-vitamiini defitsiit vereseerumis on vägagi laialt levinud nii nende seas, kes loomseid toiduaineid väldivad, kui ka nende seas, kes kõike söövad. Seega võiksid nii veganid, kui ka kõigesööjad, kellel päikese käes viibimise ja D-vitamiiniga rikastatud toitude söömise abil normaalset D-vitamiini taset veres säilitada ei õnnestu, kaaluda lisaks D-vitamiini tarbimist toidulisandina.

D-vitamiini funktsioonid ja olulisus inimkehas 

Inimkehas täidab D-vitamiin mitmeid tähtsaid ülesandeid ja siinkohal osadest neist ka kirjutame. Eelnevalt, aga tahame sulle südamele panna, et võtaksid alltoodud infot pigem indikatiivsena. Seda just seepärast, et mitte ühegi uuringu tulemus, ega tänane tõde – ei tähenda veel, et see ka homme kehtib. Teadlased teevad oma tööd iga päev ja võib-olla avastatakse juba järgmine päev midagi, mis kõik meie senised uskumused pea peale keerab. 

Niisamuti maksab alati meeles pidada sedagi, et nii siin loos, kui ka mujal toodud uuringute tulemused on üldised ja kehtivad D-vitamiini kui toitaine kohta ning ei ole mõeldud propageerimaks mõne kindla tootja toidulisandit.

Seepärast, enne D-vitamiini tarbimist, konsulteeri ikka alati eelnevalt oma perearstiga ja kuula ka oma sisetunnet! Nüüd aga D-vitamiinist, kui äärmiselt olulisest toitainest sinu tervise toetamisel.

D-vitamiini funktsioonid ja olulisus inimkehas

• See rasvlahustuv vitamiin on abiks kaltsiumi ja fosfori imendumisele soolestikust ning mõjutab kehas ka mitmeid teisi protsesse nagu immuunsüsteemi tööd, lihaste taastumist, mälu ja meeleolu.
• Piisavat D-vitamiini taset peetakse oluliseks luude mineralisatsiooni, lihaste kokkutõmbumise ehk lihaskontraktsioonide ja närvisignaalide edastamise jaoks ning kõikide keharakkude normaalseks funktsioneerimiseks (28, 29). 
• Raskekujuline D-vitamiini puudus võib lastel põhjustada rahhiiti ja täiskasvanutel osteomalaatsiat (30, 31).
• Osades uuringutes on leitud võimalik seos madala D-vitamiini taseme ja ka mitmete teiste tervisemuredega (31, 32, 33, 34).

Olenemata sellest, et teoreetiliselt arvatakse vitamiinidel D2 (ehk peamiselt seentes leiduv ergokaltsiferool ) ja D3 (ehk peamiselt loomsetes toiduainetes leiduv kolekaltsiferool) kehas D-vitamiini sünteesimisel olema võrdväärne toime, näitavad osad uuringud, et D3-vitamiin on vereseerumis D-vitamiini sisalduse suurendamisel siiski tõhusam. Seega, nendele andmetele tuginedes, võiks oma keha D-vitamiini varude täiendamiseks soosida just D3-vitamiini (29, 35).

D-vitamiini defitsiidi tunnused

D-vitamiini puuduse tunnused täiskasvanutel

Alati ei pruugi D-vitamiini puuduse tunnused täiskasvanutel esineda päris ühtviisi. Veelgi enam – D-vitamiini puudus ei pruugi vahel endast üldse märku anda. Kui tunnused aga esinevad, siis võivad need hõlmata järgmist:

• luuvalu,
• väsimust,
• meeleolu muutuseid ja näiteks ka depressiooni,
• lihasnõrkust, lihaskrampe või lihasvalu (40).

D-vitamiini defitsiidi tunnused beebidel ja lastel

• Kerge defitsiit võib lastel väljenduda lihtsalt lihasnõrkuse ja/või valulike lihastena.
• Tugevam defitsiit võib põhjustada:
  • Pikkade luude valu alajäsemetes, mis võib lapsel segada ka ööund,
  • Väärarenguid nagu kasvupeetust, x-jalgu (genu valgum), või o-jalgu (genu varum),
  • Kõndimima hakkamise hilinemist,
  • Kaltsiumi imendumise häireid, mis võib omakorda põhjustada tahtmatuid lihaskrampe (tetaania), südamelihase nõrgenemist ja südamepuudulikkust (kardiomüopaatia), krampe ja rahhiiti (rahhiidi sümptomiteks on luuvalu, lihasnõrkus ja liigeste deformatsioonid) (40, 41).

D-vitamiini defitsiidi kohta lastel loe edasi siit.

D-vitamiini soovituslikud päevased kogused veganitele

Kõigepealt olgu öeldud, et soovituslikud D-vitamiini annused võivad olenevalt allikast veidi erineda ja alati oleks parem kui konsulteeriksid enne toidulisandite tarbimist arstiga, kes määrab sulle õige doosi sõltuvalt sinu vereanalüüsi tulemustest. Aga, võttes aluseks National Institutes of Health andmed, siis on D-vitamiini üldised soovituslikud päevased kogused olenevalt vanusest veganitele täpselt samasugused nagu ka kõikidele teistelegi:

• Tüdrukud ja poisid sünnist kuni 12 kuu vanuseni: 10 mcg (400 IU)* 
• Tüdrukud ja poisid vanuses 1-13 aastat: 15 mcg (600 IU)
• Tüdrukud ja poisid vanuses 14-18 aastat: 15 mcg (600 IU) selles eas lapseootuse ajal 15 mcg (600 IU) päevas, ja imetamise ajal samuti 15 mcg (600 IU) päevas)
• Naised ja mehed vanuses 19–50 aastat: 15 mcg (600 IU) (selles eas lapseootuse ajal 15 mcg (600 IU) päevas, ja imetamise ajal samuti 15 mcg (600 IU) päevas)
• Naised ja mehed vanuses 51–70 aastat: 15 mcg (600 IU)
• Naised ja mehed vanuses 70+ aastat: 20 mcg (800 IU) (42).

Aga, tõde ei ole kunagi must-valge. Nimelt põhinevad osade teadlaste väitel senised D-vitamiini soovituslikud annused (samad siiani kehtivad soovituslikud annused, mis ka ülal ära tõime) statilistilisel veal. Seega on osade tõendite kohaselt igapäevane D-vitamiini nõudlus tegelikkuses suurem, kui praegused D-vitamiini soovituslikud kogused ning seetõttu peaksid inimesed nende konkreetsete teadlaste meelest D-vitamiini manustama lausa kordi rohkem (15).

Kuidas sinu seedesüsteem toidu väikesteks osadeks lõhustab, et keha sealseid toitaineid kasutada saaks?

Selleks, et selgemini mõista miks liposoomsed toidulisandid on kiiretoimelisemad ja tõhusamad ning milliseid seedeprotsesse nad vahele jätavad, kirjutame natuke ka inimese seedekulglast ja protsessidest mida läbivad kõik toidud, mida suhu pistame.

Kui toit liigub läbi seedetrakti, lõhuvad sinu seedetrakti organid toidu väiksemateks osadeks, kasutades selleks enamasti erinevaid liikumisi nagu närimist, pigistamist ning toidu segamist seedemahlade, nagu maohappe, sapi ja ensüümidega.

• Suu. Seedeprotsess algab sinu suus, siis kui toitu närid. Sinu süljenäärmed toodavad sülge – seedemahla, mis niisutab toitu, nii, et see kergemini läbi söögitoru ja mao liiguks. Süljes on ka ensüüme, mis koheselt toidus sisalduvat tärklist lagundama hakkavad.
• Söögitoru. Pärast neelamist surub peristaltika toidu söögitorust alla makku. Peristaltika tähendab silelihaskestaga õõneselundite (näiteks söögitoru, mao, soolte ja neerujuha) rütmilist kokkutõmbumist ja lõtvumist.
• Magu. Mao limaskesta näärmed toodavad maohapet ja ensüüme, mis lagundavad toitu. Mao lihased segavad toidu omakorda seedemahladega.
• Pankreas ehk kõhunääre. Sinu kõhunääre toodab seedemahla, mis sisaldab ensüüme, mis lagundavad süsivesikuid, rasvu ja valke. Pankreas toimetab seedemahla peensoolde väikeste torude kaudu, mida nimetatakse kõhunäärme kanaliteks.
• Maks. Sinu maks toodab seedemahla, mida nimetatakse sapiks. See aitab seedida rasvu ja mõningaid vitamiine. Sapiteed kannavad sapi maksast sapipõide ladustamiseks või, siis peensoolde kasutamiseks.
• Sapipõis. Sinu sapipõis säilitab sappi söögikordade vahel. Kui sööd, surub sapipõis sappi läbi sapiteede sinu peensoolde.
• Peensool. Sinu peensool toodab seedemahla, mis seguneb sapiga ja kõhunäärmemahlaga, et viia lõpule valkude, süsivesikute ja rasvade lagundamine. Ka bakterid sinu peensooles toodavad mõningaid ensüüme, mida vajad süsivesikute seedimiseks. Peensooles liigub vesi vereringest seedetrakti, et aidata toitu lagundada. Peensoolest imendub koos teiste toitainetega kehasse ka vesi.
• Jämesool. Jämesoolest liigub vereringesse veel rohkem vett. Bakterid jämesooles aitavad ülejäänud toitaineid lagundada ja toota ka K-vitamiini. Seedeprotsessi jäätmed, sealhulgas ka liiga suureks jäänud toidu osad, muutuvad väljaheiteks (52).

Mis juhtub seeditud toiduga?

Peensool neelab enamiku toidus sisalduvatest toitainetest ja vereringesüsteem edastab need teistele kehaosadele säilitamiseks või kasutamiseks. Spetsiaalsed rakud aitavad imendunud toitainetel läbida soolestiku limaskesta ja jõuda sinu vereringesse. Veri viib omakorda lihtsad suhkrud, aminohapped, glütserooli ning mõned vitamiinid ja soolad maksa. Maks siis ladustab, töötleb ja toimetab toitained vajaduse korral ülejäänud kehasse.

Lümfisüsteem, ehk veresoonte võrgustik, mis kannab infektsioonidega võitlemiseks kogu sinu kehas valgeid vereliblesid ja vedelikku, mida nimetatakse lümfivedelikuks, imab endasse rasvhappeid ja vitamiine (52).

Sinu keha kasutab suhkruid, aminohappeid, rasvhappeid ja glütseriini, et ehitada aineid, mida vajad energiaks, kasvuks ja rakkude parandamiseks (52).

Milliseid lisaaineid sisaldab Ecoshi liposoomne vegan D3-vitamiin?

Ükski Ecoshi liposoomne toidulisand ei sisalda säilitusaineid, küll aga sisaldavad nad mõningasi peamiselt looduslikke lisaaineid, milledest allolevalt veidi ka kirjutame.

• Riisijahu. Riisijahu on toidulisandites kasutusel voolamist soodustava ja paakumisvastase vahendina, mis takistab klompide tekkimist. See on täiteaine, ehk aine, mida lisatakse nii ravimitesse, kui ka toidulisanditesse nende tootmise ja ka tarbimise lihtsustamise eesmärgil. Osadel juhtudel peaks ravimi või toidulisandi doos olema lihtsalt nii minimaalne, et niivõrd tillukesi tablette või kapsleid oleks raske toota ja ka ebamugav tarbida. Seepärast ongi riisijahu kapslites ja tablettides vägagi levinud ning ka läbinisti looduslik koostisosa.
• Maltodekstriin. Ka maltodekstriin on looduslikku päritolu (sest seda eraldatakse tärkliserikkast toidust, näiteks kartulist, maisist, riisist või nisust). Samas on aga maltodekstriin väga tugevalt töödeldud. Seda lisatakse paljudele toiduainetele maitse, tekstuuri ja ka säilivusaja parandamiseks. Maltodeksriini kohta leiad täpsemat lugemist siit. Olgu siinkohal mainitud, et Ecoshi toidulisandites sisalduvat maltodekstriini toodetakse garanteeritult GMO-vabast maisist ja see on sobilik ka gluteeni suhtes tundlikele.
• Pullulaan. Pullulaan on eksopolüsahhariid, mis esineb looduslikult ja mida toodab seen nimega Aureobasidium pullulans. Pullulaan on vees lahustuv polüsahhariid, mida toodetakse tärklisesiirupist kääritamise teel ja sellel on siduvad ning kilekihti moodustavad omadused. Erinevaid polüsahhariidide tüüpe toodavad näiteks bakterid (nagu dekstraan, alginaat, ksantaankumm), taimed (näiteks tärklis, tselluloos, pektiin) või vetikad (näiteks agar, alginaat ja karrageen) ning neid kasutatakse lisaainetena toidu paksendamise või tarretamise eesmärgil. Pullulaan tekitab rasvakindla, läbipaistva, vees lahustuva ja antistaatilise kile, mis on samas ka niiskuskindel. Seetõttu kasutataksegi seda želatiini asendajana toidulisandite ja ravimite kapslite valmistamisel. Pullulaan on kasutusel ka paksendajana, glasuurimisvahendina, kile moodustamise vahendina või kandjana toidulisandite kapslite tootmisel, toidulisandite tablettide katteks, söödavate maitsestatud kilede tootmiseks, nagu näiteks hingeõhu värskendajad, moosid ja želeed, kondiitritooted ning mõned liha- ja puuviljatooted.
• Kummiaraabik (ingl gum arabic). Kummiaraabik on looduslikult esinev kumm, mis koosneb algselt kahe akaatsialiigi, Vachellia seyali ja Senegalia senegali kõvastunud mahlast. Oma loodusliku päritolu ja ka ohutuse tõttu on see tunnustatud kui kõige olulisem eksudaatkumm. Lisaainena on kummiraabik toiduainetes kasutusel stabiliseeriva ja paksendava vahendina, aga seda kasutatakse eraldiseisvalt ka erinevate seedeprobleemide, nagu kõhulahtisuse või kõhukinnisuse korral.
• Glütserool. Glütserool (teatud ka kui glütseriin), on looduses esinev suhkrualkoholiühend, mida saab valmistada ka sünteetiliselt. See on ilma lõhnata vedelik, mida kasutatakse magusainena, lahustina ja vahel ka eraldi ravimina. Farmaatsias on glütserool vägagi levinud koostisosa ja seda kasutatakse ravimite maitse ja sileduse parandamiseks. Seda lisatakse ka köhasiirupitele (vältimaks kurguärritust, mis veelgi hullemat köha põhjustaks). Glütserool on kasutusel ka sellel eesmärgil, et tabletid kergemini neelatavad oleksid. Eraldiseisva toidulisandina kasutatakse glütserooli vahel ka energiataseme tõstmiseks, hüdratsiooni parandamiseks ja sportliku soorituse täiustamiseks. Niisamuti tarbitakse seda ka osade terviseprobleemide nagu kõrge vererõhu, kõrge kolesteroolitaseme ja kõhukinnisuse korral.
• Päevalille letsitiin (fosfolipiidid). Letsitiin on läbinisti looduslike fosfolipiidide kompleksne segu, mida leidub igas looduslikus õlis, kuid kõige rohkem sisaldub letsitiini soja-, päevalille- ja rapsiõlis. Niisamuti leidub seda väikeses koguses ka munakollases. Letsitiin ei ole tegelikult sugugi mitte üks kemikaal, aga rühm omavahel seotud kemikaale. Need kuuluvad suuremasse ühendite rühma, mida nimetatakse fosfolipiidideks. Fosfolipiidid on osaks rakumembraanidest ja olulised ühendid nii veres, ajus, närvides, kui teisteski kudedes. Lisaainena kasutatakse letsitiini emulgaatorina. See tähendab, et see tõkestab õlide ja rasvade segunemist muude ainetega. Letsitiini toidulisandeid müüakse ka eraldiseisvalt näiteks imetamise abivahendina ning kõrge kolesteroolitaseme ja haavandilise koliidi raviks.
• Alfa-tokoferool. Alfa-tokoferool ehk E-vitamiin on ääretult tähtis mikrotoitaine ja rasvlahustuv antioksüdant, millel on oluline roll kehakudede kaitsmisel neid kahjustava kontrollimatu oksüdatsiooni eest. Selliste antioksüdantide olemasolu toidus aitabki ära hoida lipiidide oksüdatsiooni, mis muidu toidu kvaliteeti, selle toiteväärtust ja isegi ka ohutust negatiivselt mõjutaks. Ka loomade sööda täiendamine E-vitamiiniga on oma tõhusust tõestanud liha maitse ja selle värske värvi säilitamisel. Antioksüdantide positiivsete mõjude kohta saad täpsemalt edasi lugeda lugeda siit ja oksüdantide tervist kahjustavate mõjude kohta siit.

Liposoomse vegan D3-vitamiini kohta kokkuvõtteks 

Pulbri kujul liposoomne vegan D3-vitamiin on mõeldud toetama sinu keha kolekaltsiferooli vaeguse või selle kõrgenenud vajaduse korral. Liposoomne vegan D3-vitamiin aitab varustada sinu organismi optimaalse annusega ning seetõttu D-vitamiini vaeguse kehas kiiresti ka kõrvaldada. 

Unikaalne liposomaalne kaitse aitab mööda hiilida takistustest seedetraktis, kaitseb D3-vitamiini kahjustumise eest ja toimetab D3-vitamiini otse sihtpunkti. Suurenenud biosaadavuse ja stabiilsuse tõttu, pakub liposoomne D3 sinu tervisele tõhusamat tuge kui traditsioonilised D-vitamiini toidulisandid.

Ülitundlikkuse puhul mõne koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autorid: Agnes Laine ja Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad: 

1. Liposoomide revolutsioon vitamiinide inimorganismi viimises (postimees.ee)
2. Liposome – Wikipedia
3. Curcumin Study (actinovo.com)
4. Liposomal formulations for enhanced lymphatic drug delivery – ScienceDirect
5. Nanoliposomes and their applications in food nanotechnology – PubMed (nih.gov)
6. Nano-encapsulation as a promising approach for targeted delivery and controlled release of vitamins (translateyar.ir)
7. Top 5 Health Benefits of Liposomal Supplements | Nutrapakusa
8. Frontiers | Advances and Challenges of Liposome Assisted Drug Delivery (frontiersin.org)
9. Liposome: classification, preparation, and applications – PMC (nih.gov)
10. Liposomal-encapsulated Ascorbic Acid: Influence on Vitamin C Bioavailability and Capacity to Protect Against Ischemia–Reperfusion Injury – PMC (nih.gov)
11. Bioavailability of magnesium from different pharmaceutical formulations – PubMed (nih.gov)
12. The Circulating Concentration and 24-h Urine Excretion of Magnesium Dose- and Time-Dependently Respond to Oral Magnesium Supplementation in a Meta-Analysis of Randomized Controlled Trials – PubMed (nih.gov)
13. Effects of Oral Magnesium Supplementation on Vascular Function: A Systematic Review and Meta-analysis of Randomized Controlled Trials – PubMed (nih.gov)
14. Magnesium in Prevention and Therapy – PubMed (nih.gov)
15. Magnesium in man: implications for health and disease – PubMed (nih.gov)
16. Magnesium and osteoporosis: current state of knowledge and future research directions – PubMed (nih.gov)
17. Impact of magnesium on bone health in older adults: A systematic review and meta-analysis – PubMed (nih.gov)
18. Magnesium in depression – PubMed (nih.gov)
19. Magnesium and health outcomes: an umbrella review of systematic reviews and meta-analyses of observational and intervention studies – PubMed (nih.gov)
20. Association between magnesium concentrations and prediabetes: a systematic review and meta-analysis – PubMed (nih.gov)
21. Higher Dietary Magnesium Intake and Higher Magnesium Status Are Associated with Lower Prevalence of Coronary Heart Disease in Patients with Type 2 Diabetes – PMC (nih.gov)
22. Veronese N et al. Eur J Clin Nutr. 2016 Dec;70(12):1354-1359. doi: 10.1038/ejcn.2016.154. Erratum in: Eur J Clin Nutr. 2016 Dec;70(12):1463.
23. Effect of magnesium supplementation on type 2 diabetes associated cardiovascular risk factors: a systematic review and meta-analysis – PubMed (nih.gov)
24. Voultsos P et al. Cardiol Rev. 2021 May 12. doi: 10.1097/CRD.0000000000000397.
25. Total, Dietary, and Supplemental Magnesium Intakes and Risk of All-Cause, Cardiovascular, and Cancer Mortality: A Systematic Review and Dose-Response Meta-Analysis of Prospective Cohort Studies – PubMed (nih.gov).
26. The Effect of Magnesium Intake on Stroke Incidence: A Systematic Review and Meta-Analysis With Trial Sequential Analysis – PubMed (nih.gov)
27. Magnesium levels in relation to rates of preterm birth: a systematic review and meta-analysis of ecological, observational, and interventional studies – PubMed (nih.gov)
28. Development of Vitamin D Toxicity from Overcorrection of Vitamin D Deficiency: A Review of Case Reports – PubMed (nih.gov)
29. World Health Organization‎. Vitamin and mineral requirements in human nutrition, 2nd ed. World Health Organization 2005. https://apps.who.int/iris/handle/10665/42716 Accessed 14 June 2021.
30. Vitamin D and health – The missing vitamin in humans – PubMed (nih.gov)
31. Current vitamin D status in European and Middle East countries and strategies to prevent vitamin D deficiency: a position statement of the European Calcified Tissue Society – PubMed (nih.gov)
32. The Association Between Vitamin D Status, Vitamin D Supplementation, Sunlight Exposure, and Parkinson’s Disease: A Systematic Review and Meta-Analysis – PubMed (nih.gov)
33. Vitamin D deficiency as a risk factor for dementia and Alzheimer’s disease: an updated meta-analysis | BMC Neurology | Full Text (biomedcentral.com)
34. Psychological consequences and differential impact of the COVID-19 pandemic in patients with mental disorders – PubMed (nih.gov)
35. Comparison of vitamin D2 and vitamin D3 supplementation in raising serum 25-hydroxyvitamin D status: a systematic review and meta-analysis – PubMed (nih.gov)
36. Nutrients | Free Full-Text | Use of Lipid Nanocarriers to Improve Oral Delivery of Vitamins (mdpi.com)
37. Vaibhav Kumar Maurya and Manjeet Aggarwal.pdf (ijcmas.com)
38. Bioavailability of Different Vitamin D Oral Supplements in Laboratory Animal Model – PubMed (nih.gov)
39. Current Demands for Food-Approved Liposome Nanoparticles in Food and Safety Sector – PMC (nih.gov)
40. Vitamin D Deficiency: Causes, Symptoms & Treatment (clevelandclinic.org)
41. Vitamin D deficiency in children | NUH
42. Vitamin D – Health Professional Fact Sheet (nih.gov)
43. Vitamin D deficiency: a worldwide problem with health consequences – PubMed (nih.gov)
44. 7 Supplements You Need on a Vegan Diet (healthline.com)
45. Microsoft PowerPoint – AICR09_Mushroom_VitD.ppt (usda.gov)
46. Vitamin D2 and D3: what’s the difference and which should you take? (theconversation.com)
47. Vitamin D2 Is as Effective as Vitamin D3 in Maintaining Circulating Concentrations of 25-Hydroxyvitamin D | The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism | Oxford Academic (oup.com)
48. Frontiers | Vitamins D2 and D3 Have Overlapping But Different Effects on the Human Immune System Revealed Through Analysis of the Blood Transcriptome (frontiersin.org)
49. Effects of High-Dose Vitamin D2 Versus D3 on Total and Free 25-Hydroxyvitamin D and Markers of Calcium Balance – PMC (nih.gov)
50. Vegan Nutrition | Vegan vitamin D | How to get it (vegansociety.com)
51. Using the Lichen Plant for Organic Vitamins | GLS Health
52. Your Digestive System & How it Works | NIDDK (nih.gov)