Liposoomne magneesium erineb teistest traditsioonilistest magneesiumi toidulisanditest peamiselt just seetõttu, et sealsed toimeained on imendumise tõhustamiseks kapseldatud liposoomi (väike rasvarakkude taskuke). Selline toimeaine liposoomi kapseldamise meetod aitab säilitada toitaineid mao karmi keskkonna eest ning parandab ka magneesiumi imendumist kehas.

Imendumise tõhustamine ongi just see esmane põhjus, miks viimasel ajal liposoomseid toidulisandeid traditsioonilistele üha enam eelistatakse. Kuid kasutegureid on liposoomidel veelgi.

Siin artiklis kirjutamegi veidi täpsemalt sellest, mida liposoomse magneesiumi ja ka teiste liposoomsete toidulisandite kohta teadma peaksid ning milliseid eeliseid lisaks paremale imendumisele liposoomsel magneesiumil sulle veel pakkuda on. Veel kirjutame magneesiumi, kui mineraali olulisusest sinu organismis, magneesiumipuuduse tunnustest, soovitatud annustest, magneesiumist toiduainetes ja sellestki, millal on magneesiumivajadus sinu kehas kõige suurem.

Liposoomne_magneesium

Kõigepealt – mis see liposoom siis üldse endast kujutab?

Sõna “liposoom” tuleneb kreekakeelsest sõnadest: “lipos”, mis tähendab rasva ja “soma”, mis tähendab keha. See annabki liposoomi tähendusele esimese vihje – liposoomi puhul on tegemist millegagi, mis koosneb peamiselt rasvast ehk lipiididest ja on rakumembraanile sarnaselt sfäärilise kujuga. 

Seega, lühidalt öeldes ongi liposoomid väikesed sfäärilise kujuga kunstlikud vesiikulid mida saab luua kolesteroolist ja looduslikest mittetoksilistest fosfolipiididest.

Seletame osad liposoome puudutavad tähendused selguse mõttes lahti:

  • Mida tähendab sfääriline? Miski sfääriline on kolmemõõtmeliselt ümmargune või enam-vähem ümmargune ehk kerajas. Nii on näiteks ka apelsinid, mandariinid, õunad ja ka maakera kerakujulised, kuigi ükski neist pole kunagi täiesti ümmargune.
  • Mis on vesiikul? Vesiikul on sfääriline väike fosfolipiidimolekulide kott, mis ümbritseb veepiiska, eriti kui see on kunstlikult moodustatud ravimite või muude ainete kudedesse kandmiseks.
  • Mis on fosfolipiid? Fosfolipiidid on lipiidide klass ning lipiidid on rasvaühendid, mis täidavad kehas mitmesuguseid funktsioone. Need on osaks rakumembraanidest ja aitavad kontrollida, mis sinu rakkudesse siseneb, seal säilib ja sealt välja läheb. Fosfolipiidid aitavad energiat koguda, vitamiine omastada ja hormoone toota.

Liposoomidel on vähemalt üks lipiidide kaksikkiht ja peamiselt koosnevadki need just fosfolipiididest, eriti fosfatidüülkoliinist (teatud ka kui B4-vitamiin). B4 on vabu radikaale neutraliseeriva toimega ning mängib tähtsat rolli inimrakkude membraani ja tuuma ainevahetuses. Fosfolipiidid moodustavad membraani fosfolipiidse kaksikkihi ja on põhilised rakumembraani komponendid (2).

Kuna liposoomi lipiidide kaksikkiht on koostiselt ja ka struktuurilt väga sarnane kõiki keharakke ümbritseva membraaniga, siis võibki öelda, et liposoomid sarnanevad oma ülesehituselt sinu enda rakkudega. Ilmselt just seetõttu, et liposoomid meie endi keharakke jäljendavad, toimivadki need nii kasulike ja tõhusate vahenditena mille abil aidata paljudel erinevatel toitainetel sinu kehasse kohale jõuda (1).

Miks on liposoome hakatud kasutama toidulisandite tootmisel ja kuidas valmib dehüdreeritud ehk pulbriline liposoomne magneesium?

Inimene on programmeeritud usaldama ikka pigem vana ja tuttavlikku. Ja kuigi sõnapaar “liposoomne magneesium” võib sulle oma uudsuse tõttu kõlada kahtlasena ja millegina, mille tarbimisega sa ei julge igaks juhuks veel katsetada, siis tea, et tegelikult põhineb liposoomsete toidulisandite, sealhulgas ka liposoomse magneesiumi tootmise tehnoloogia looduslikul nähtusel. 

Lisaks, tegelikult ei ole liposoomne tehnoloogia ammu enam ka uus. Lihtsalt siiani kasutati liposoome peale nende nimetuse esmakordset esilekerkimist 1964. aastal hoopis põhiliselt just ravimite tõhusaks transportimiseks rakku. 

Ning, kuna toimeaine rakku toimetamise seisukohalt avaldas liposoomne kapseldamine paljudele biomeditsiini valdkondadele tänu oma mitmetele eelistele suurt mõju (rakkude ja kudede poolt omastamise takistuste ületamisel, terapeutiliste toimeainete stabiliseerimisel ning ühendite bioloogilise jaotumise parandamisel), siis on selle tehnoloogia potentsiaali viimastel aastatel hakatud pidevalt edasi arendama ja üha enam kasutama ning hindama ka toidulisandite valdkonnas (7). 

Loogika liposoomsete ravimite ja nüüd ka toidulisandite tootmise protsessi taga on selline:

  • Teatud tingimustel suudavad fosfolipiidid püüda vedelikke lipiidimullidesse. See ongi looduse poolt sedapsi seatud. Ning asjaolu, mida need vedelikud sisaldavad (olgu tegu siis vitamiinide, mineraalide või teiste mikroelementidega), ei oma liposoomi jaoks tähtsust. Sellist toimeainete ümbritsemise ehk kinnipüüdmise oskust lipiidide poolt kutsutakse ka kapseldamiseks. Seega on vesilahustes olevad toimeained juba moodustumise järgus automaatselt liposoomide poolt kapseldatud. Toidulisand on seega “liposoomne”, kui toimeaine on suletud liposoomidesse.
  • BARTi teadus- ja arendusosakonna poolt ellu viidud tehnoloogia abil on saadud liposoomid, mis koosnevad ühest letsitiini molekulide (fosfatidüülkoliini) kahekihilisest kihist. Need moodustavad liposoomi põiekese (vesiikuli) ümber välise müüri ja raamivad sel moel veefaasis magneesiumi (magneesiumtsitraat) molekule. Lihtsustatult öeldes mähitakse toitained nagu magneesium sarnaselt rakumembraanidele, kahekihilisse fosfolipiidmembraani.
  • Mikroskoopilised vaatlused on kinnitanud, et liposoomide ehitust ei mõjuta ka antud tehnoloogia lahutamatuks osaks olev pihustuskuivatus.
  • Edasi toimub süntees, mis aitab toimeaineid (nagu vitamiine, mineraale või muid mikroelemente) edukamalt kohale toimetada. Iga toimeaine siht ongi ju tegelikult transpordi käigus jõuda kõigepealt limaskesta, soolt vooderdavate epiteelirakkude kaudu vereringesse ning sealt edasi rakku.

Kuna liposoom on oma ülesehituselt sarnane rakukesta ehk rakumembraaniga, siis on selle kohaletoimetamine rakku palju tõhusam kui teiste mitte-liposoomsete ainete transport. See tagab peaaegu täieliku toimeaine kohaletoimetamise ja võimaldab oluliselt suurendada ka toimeaine biosaadavust. Seega on liposoomse kapseldamise tehnoloogial unikaalsed omadused, mis aitavad parandada toidulisandite imendumist ja tõhusust ning maksiveerivad seeläbi ka toimeaine mõju. 

Liposoomsed_toidulisandid_ja_liposoomse_magneesiumi_eelised

Liposoomne magneesium ja teised liposoomsed toidulisandid – mis on nende eelised traditsiooniliste toidulisandite ees, kuidas liposoomsed toidulisandid toimivad ning miks need tõhusamad on?

Liposoomid on fosfolipiididest valmistatud orgaanilised ained, mis on ehituskivideks ka inimkeha rakkudes. Seetõttu toimivadki need tõhusate kohaletoimetamise mehhanismidena toitainete transportimiseks tähtsatesse organitesse ja kudedesse ning on saanud oluliseks ka toidulisandite tööstuses. 

Järgnevalt toomegi ära liposoomse magneesiumi 10 peamist eelist, mis laienevad teistelegi liposoomsetele vitamiinidele ja toidulisanditele (7).

Liposoomne magneesium ning selle 10 peamist eelist

1. Liposoomsed ravimid ja toidulisandid (sealhulgas ka liposoomne magneesium) on organismi poolt paremini omastatavad ja tagatud on toitainete maksimaalne vereringesse imendumine

Valdavalt on toidulisanditel madal biosaadavus ehk imendumismäär. Sisuliselt tähendab see lihtsalt seda, et sinu organism peab kapslite ja tablettide töötlemiseks ning sealt toitainete omastamiseks rohkem vaeva nägema. 

Liposoomsete toidulisandite, sealhulgas ka liposoomse magneesiumi imendumise kiirus (ehk aeg millega toimeaine sinu vereringesse jõuab), võib aga olla mitmeid kordi suurem kui toidulisandi või ravimi traditsioonilistel vormidel. See tähendab, et võrreldes magneesiumi toidulisandite traditsiooniliste vormidega – on liposoomsel magneesiumil parem imendumismäär ning rakkude poolne töödeldavus. 

Mida suurem on toimeaine imendumise kiirus ja määr ehk biosaadavus, seda tõhusam on ka selle mõju organismile. Seega, et kuna sinu keha saab sellises vormis toidulisandist magneesiumi kätte suuremal määral, siis võib liposoomse magneesiumi toidulisandi tarbimisest ka rohkem reaalset kasu olla (3, 7, 10).  

Liposoomsetetele toidulisanditele iseloomulik tõhusam imendumine on oluline kõikidele toidulisandite tarbijatele, eelkõige aga just neile, kes kannatavad mõne kroonilisi haiguse, nõrgenenud raku ainevahetuse, või mõne toitaine või ravimi kiireloomulise toime kõrgendatud vajaduse järgi. Seda just seetõttu, et liposoomid võivad toitainete, sealhulgas ka magneesiumi biosaadavust suurendada lausa kordades.

2. Liposoomide abil transporditakse toitained otse rakkudesse kus neid ka kõige rohkem vaja on ning saavutatakse toitainete püsivam vabanemine

Kuna liposoomid koosnevad fosfolipiididest nii nagu ka sinu rakumembraanid, siis imenduvad need sooleseina rakkudest. Nii satuvadki toimeained nagu ka magneesium otse soolerakkudesse (enterotsüütidesse) ja seejärel sealt edasi lümfisüsteemi kaudu verre. See, aga aitab mööda põigata esmasest ainevahetusest ehk metabolismist.

Lihtsustatult öeldes toimib liposoom nagu ekspressbuss, mis jätab otse sihtpunkti jõudmise nimel osad ebavajalikud peatused vahele. Eriliselt tähtis on toimeaine nagu ka magneesiumi otse sihtpunkti jõudmine just nende jaoks, kelle maks on mõne kurnava terviseprobleemi tõttu nõrgaks jäänud ja maksafunktsioon seetõttu kannatada saanud ja/või kellel on kiiresti toitaineid või muid olulisi aineid lisaks vaja (4).

3. Liposoomid kaitsevad toidulisandis sisalduvaid toitaineid seedeensüümide, oksüdatsiooni, pH, temperatuuri ja lagunemise eest ning ka toitainete ära kasutamise eest soolestiku mikrobioomi poolt

Läbi keha liikudes toidulisandid ja seal sisalduvad toitained lagunevad. See tähendab, et traditsiooniliste toidulisandite manustamise korral interakteeruvad toidulisandiga seedeensüümid, seedemahlad ja soolebakterid ning muudavad toidulisandis sisalduvad toimeained seetõttu sageli vähem mõjusaks. 

Liposoom kaitseb aga toidulisandis sisalduvaid toitaineid mao karmi keskkonna ning seedemahlade ja ensüümide lagundava mõju eest. Toimeaine molekul satub otse soolestiku, sealt edasi vereringesse ning võimaldab sel niiviisi ka ellu jääda ja soovitud viisil töötada (5, 7).

Liposoomne tehnoloogia aitab stabiliseerida kapseldatud toimeaineid ning kaitseb neid mitmete erinevate väliste faktorite ja ka ensümaatiliste transformatsioonide eest (5). Seega pakuvad liposoomid toimeainele tugevat kaitsefunktsiooni. Tänu rakumembraaniga sarnase struktuuriga liposoomidele, imendub toimeaine kergemini ja sealsed toitained vabanevad otse rakku. 

4. Liposoomse magneesiumi ja ka teiste liposoomsete toidulisandite puhul piisab väiksemate annuste tarbimisest

Väiksemaid annuseid on liposoomse magneesiumi ja ka teiste liposoomsete toidulisandite tarbimise korral vaja manustada väga lihtsalt põhjusel – nagu ka varem mainitud, siis imenduvad need organismis kergemini ning pakuvad seetõttu ka rohkem kasu. Kas pole mitte ökonoomne!

5. Pulbriline liposoomne magneesium on lisaainetevaba kuna liposoomne tehnoloogia võimaldab tootjatel lihtsustada toidulisandi koostist ja puudub tarvidus lisada säilitusaineid, konservante, alkoholi ja teisi kahjulike aineid

Teadaolevalt sisaldavad paljud toidulisandid mitmeid erinevaid lisaaineid, nagu glaseeraineid, mahuained, säilitusaineid, paakumisvastaseid ained, želatiini, jne. Liposoomsetel toidulisanditel nimetatud lisaaineid aga vaja ei ole, kuna liposoomse kapseldamise tehnoloogias on kasutusel ainult orgaanilised materjalid (7). 

Seega on pulbriline liposoomne magneesium täielikult GMO-vaba ja ei sisalda mõistagi ka konservante ega säilitusaineid. Liposoomsete toidulisandite tarbimine aitab seetõttu vähendada ka teatud kõrvalmõjusid, mis võivad tekkida traditsiooniliste toidulisandite manustamisel (7). Niisamuti suurendab pulbriline vorm säilitamisel magneesiumi stabiilsust. See tähendab, et liposoomset magneesiumi ei pea tingimata säilitama madalal temperatuuril.

6. Liposoomne magneesium on õrn maole

Liposoomne vorm aitab kaitsta sinu tundlikku maoepiteeli ärrituse eest, mida võivad põhjustada magneesiumtsitraadi toidulisandite tavapärased vormid.

7. Liposoomse magneesiumi puhul puudub üleannustamise risk

Liposoomne magneesium on vees hästi lahustuv. Seetõttu puudub ka üleannustamise oht, kuna keha väljutab liigse magneesiumi uriiniga. Mõistagi ei tähenda see, et võiksidki nüüd hakata sellisel kujul magneesiumi julgelt rohkem tarbima. Toidulisandi manustamisel järgi ikka alati annustamise juhiseid etiketil ja pea eelnevalt nõu oma perearstiga.

8. Liposoomne magneesium ei ole mürgine

Liposoomne magneesium on bioloogiliselt kokkusobiv ja ka biolagunev. Teisisõnu, kuna liposoomne tehnoloogia võimaldab tõhusa kohaletoimetamise abil minimeerida süsteemset toksilisust, siis ei ole ka liposoomne magneesium elavate kudede jaoks ei mürgine, ega ka kahjulik.

9. Liposoomne magneesium on ohutu ka ülitundlikkuse korral

Tänu selle tehnoloogilisele protsessile ja lõplikule koostisele on liposoomne magneesium ohutu ka osade toiduainete suhtes ülitundlikkuse või mitmete teiste erinevate terviseseisundite all kannatajatele.

10. Lisaks muule võivad liposoomid pakkuda ka täiendavat tervisekasu

Liposoomse kapseldamise tehnoloogia on lisaks liposoomsele magneesiumile kasutusel ka paljude ravimite ja teiste toidulisandite tootmises nagu näiteks liposoomses C-vitamiinis, liposoomses D-vitamiinis, liposoomses veganitele mõeldud D-vitamiinis ja mitmetes muudeski toidulisandites, aga liposoomid omavad toiteväärtust ka ise!

Nimelt, liposoomid mängivad organismis ülimalt tähtsat rolli kahjustatud fosfolipiide asendamisel. See, aga on oluline rakkudele kaitset pakkuva membraani säilitamiseks. 

Niisiis, lisaks liposoomsetes toidulisandites sisalduvate toitainete nagu ka magneesiumi kasuteguritele, võivad liposoomid abiks olla ka sinu rakkude tervise säilitamisel.

Liposoomid mängivad organismis ülimalt tähtsat rolli kahjustatud fosfolipiide asendamisel, mis on oluline rakkudele kaitset pakkuva membraani säilitamiseks (7).

Tammetõrud

Magneesiumi olulisus inimese tervisele ja millal on kehas magneesiumi nõudlus suurenenud

Magneesiumil on inimkehas äärmiselt oluline funktsioon ja kõike allolevat lugedes mõistad ka miks. Siiski, pea meeles, et alltoodud faktid ning uuringute tulemused on pigem indikatiivsed ega laiene veel üldiseks ja kõikide poolt heakskiidetud tõeks. Ka ei tähenda see, et magneesiumi tarbimine kindlasti iga kord kirjeldatud terviseseisundite korral aitab. 

Kõike allolevat kirjutades tahame lihtsalt jagada oma teadmisi ning välja tuua valiku meie arvates põnevamatest teadusuuringute tulemustest. Kindlasti pea ka meeles, et ükski teadusalane leid ei pruugi olla tõde kuigi kauaks, sest peagi avastab mõni teine teadlane midagi hoopis uut. Lisaks on alati oluline teada ka seda, et teadusuuringute tulemused kehtivad magneesiumi kui mineraali, mitte konkreetse tootja toidulisandi kohta.

Seega, enne magneesiumi toidulisandite raviotstarbeks tarvitamist pea ikka eelnevalt nõu oma perearstiga ja kuula kindlasti ka oma sisetunnet! Sest teadmiseks võib võtta kõike, uskuda maksab aga siiski vaid seda, mille kohta ka sinu sisemine hääl ütleb, et – jah, see tundub mulle tõesti õige! Nüüd aga edasi magneesiumi, kui mineraali olulisuse juurde.

Magneesiumi olulisus inimkehas

  • Peaaegu kõik organismi ainevahetuslikud protsessid. Koguseliselt on magneesium neljas element inimkehas ja teine tähtsaim positiivse elektrilaenguga ioon (rakusisene katioon) pärast kaaliumi (13,14). See tähendab, et magneesium osaleb kehas peaaegu kõikides põhilistes biokeemilistes ja ainevahetuslikes protsessides ning sellel on inimese hea tervise säilitamise seisukohalt äärmiselt oluline roll.
  • Luustik. Magneesiumile viidatakse ka, kui olulisele toitainele luustiku tervise seisukohalt (16). Nimelt on süstemaatilised ülevaated näidanud, et suurenenud magneesiumi tarbimine võib kaasa aidata reieluukaela ja puusa luu mineraalse tiheduse kasvule eakamatel täiskasvanutel, kellel on vanusega tõusnud oht luumassi kaoks (17).
  • Vaimne tervis. Uuringud on näidanud ka magneesiumi vaimset tervist toetavat mõju erinevate depressioonitüüpide korral ning selle soodsat koosmõju antidepressantidega (18). 
  • Migreen ja peavalu. Niisamuti võib magneesium toeks olla ka migreeni ning peavalu korral ning aidata vähendada nende raskusastet ja esinemissagedust (19).
  • Veresuhkur. Magneesiumi defitsiidi likvideerimine selle puuduse korral võib diabeedieelses seisundis parandada insuliinitundlikkuse näitajaid ja olla abiks 2. tüüpi diabeedi väljakujunemise pärssimises (19, 20, 21, 22). Lisaks sellele võib magneesiumi tarbimisest olla abi paastuvere glükoosisisalduse ja lipiidiprofiili (HDL, LDL ja TG) parandamisel juba diagnoositud 2. tüübi diabeedi korral. Lipidiprofiiliks nimetatakse vereanalüüside kogumit, mis on kasutusel kõrvalekallete leidmiseks lipiidides, näiteks triglütseriidides ja  kolesteroolis. Lipiidprofiili testi näitajad aitavad tuvastada teatud geneetilisi haigusi ning määrata umbkaudselt kindlaks ka teatud kõhunäärme põletiku vormide ja südame-veresoonkonna probleemide ning muude haiguste riski. Veelgi enamaid magneesiumi manustamisest tulenevaid tervisekasusid on täheldatud just magneesiumipuudusega (hüpomagneseemiaga) inimestel (22, 23).
  • Vererõhk ja süda. On leitud seos ka vere ebapiisava magneesiumisisalduse ning püsivalt normaalsest kõrgema arteriaalse vererõhu (hüpertensiooni) ja südame isheemiatõve tekkeriski vahel (11). Magneesiumi suukaudsel tarbimisel (vähemalt 6 kuud kestva perioodi jooksul) võib olla soodne mõju ka üle 50-aastaste keskmisest kõrgema kehamassiindeksiga inimeste endoteeli funktsioonile. Endoteel on südame ja veresoonte sisemust ümbritsev õhuke membraan. Endoteelirakkude poolt vabastatud ained kontrollivad veresoonte kokkutõmbumist ja lõõgastumist ning ka ensüüme, mis kontrollivad immuunsüsteemi toimimist, vere hüübimist ja trombotsüütide kinnitumist (23). Kuna südamepuudulikkusega isikutel võib magneesiumi defitsiit soodustada eluohtlikke südame rütmihäireid ja/või südame äkksurma, siis peaks juba diagnoositud südame isheemiatõvega inimesed kindlasti konsulteerima oma perearstiga võimalikust magneesiumi lisaks manustamise vajadusest (24).
  • Rasketesse haigustesse haigestumise risk. Osade uuringute tulemused viitavad sellele, et igapäevase magneesiumi tarbimise suurendamine toiduga 100 mg võrra võib olla seotud kõigi surma põhjuste (↓6%) ja ka vähktõve (↓5%) riski vähenemisega (25). Magneesium on mineraal, mis võib mängida rolli ka insuldi ennetuses (19, 26). Siiski, tahame, et võtaksid kõiki loetletud uuringute tulemusi pigem kui indikatiivset infot, mitte kui kindlat väidet ja küsiksid enne toidulisandite manustamist ka oma arsti arvamust. Teadus areneb iga päevaga. Nii avastavad ka teadlased pidevalt midagi uut, lükkavad ümber eelmise tõe või, siis hoopis kinnitavad seda. 
  • Rasedus. Mõnedest uuringutest kogutud andmed viitavad ka võimalikule seosele rasedusaegse ebapiisava magneesiumiga varustatuse ja enneaegsete sünnituste määra vahel (27).

Millal on kehas magneesiumi nõudlus suurenenud

  • Raske füüsilise koormuse ajal.
  • Lapseootuse ja imetamise ajal.
  • Üleminekueas ja peale seda.
  • Eakamas vanuses üleüldiselt.
  • Piiratud imendumise tõttu peensooles.
  • Osade ravimite manustamise nagu prootonpumba inhibiitorite (maohappe teket pärssivad ravimid), diureetikumide (uriini eritumist suurendavad ained) ja takroliimuse (immuunosupressiivse toimega makroliid-antibiootikum) tõttu.
  • Raske vaimse koormuse ajal.
  • Pikaajalise stressi korral.
  • Rohke rafineeritud toidu ning stimulantide (energiajoogid jne.) tarbimise korral.

Kastanimunad_on_justkui_liposoomne_magneesium

Tunnused mis viitavad kehas magneesiumi puudusele

Toitainete puuduse korral annab keha sellest sulle tavaliselt ise märku. Magneesiumi vajakajäämise korral võivad nendeks vihjeteks olla näiteks:

  • isutus,
  • iiveldus ja oksendamine,
  • väsimus ja nõrkus,
  • värinad,
  • surinad või torkimistunne ehk sipelgad,
  • lihasspasmid,
  • liigne erutuvus,
  • unisus,
  • ebanormaalne südamerütm (28).

Magneesiumi soovituslikud päevased kogused

National Institutes of Health (NIH) andmetel on magneesiumi päevased soovituslikud kogused järgmised:

  • Tüdrukud ja poisid sünnist kuni 6 kuu vanuseni: 30 mg* 
  • Tüdrukud ja poisid vanuses 7–12 kuud: 75 mg* 
  • Tüdrukud ja poisid vanuses 1-3 aastat: 80 mg
  • Tüdrukud ja poisid vanuses 4-8 aastat: 130 mg
  • Tüdrukud ja poisid vanuses 9–13-aastat: 240 mg
  • Tüdrukud vanuses 14–18-aastat: 360 mg (selles vanuses lapseootuse ajal 400 mg päevas, ja imetamise ajal 360 mg päevas)
  • Poisid vanuses 14–18-aastat: 410 mg 
  • Naised vanuses 19–30 aastat: 310 mg (selles vanuses lapseootel naised 350 mg päevas, ja imetavad emad 310 mg päevas)
  • Mehed vanuses 19–30 aastat: 400 mg
  • Naised vanuses 31–50 aastat: 320 mg (selles vanuses lapseootel naised 360 mg päevas, ja imetavad emad 320 mg päevas)
  • Mehed vanuses 31-50 aastat: 420 mg 
  • Naised vanuses 51+ aastat: 320 mg
  • Mehed vanuses 51+ aastat: 420 mg (29).

*Piisav tarbimine.

Magneesium toiduainetes

Enamik inimesi saab kogu vajaliku magneesiumi toidust. Üldreeglina sisaldavad magneesiumi just kõrge kiudainesisaldusega toidud. Mõned head magneesiumiallikad on rohelised lehtköögiviljad (nt spinat), kaunviljad, pähklid, seemned ja täisteratooted. Magneesiumiallikaks võivad olla ka kraani-, mineraal- ja pudeliveed, kuid nende magneesiumisisaldus sõltub kaubamärgist.

Magneesium sisaldub järgmistes toiduainetes:

  • Kõrvitsaseemned, 30g (156 mg)
  • Chia seemned, 30 g (111 mg)
  • Mandlid, 30g (80 mg)
  • Spinat, keedetud, ½ tassi (78 mg)
  • India pähklid, 30g (74 mg)
  • Maapähklid, ¼ tassi (63 mg)
  • Sojapiim, 1 tass (61 mg)
  • Kaerahelbed, keedetud, 1 tass (6 mg)
  • Leib, täistera, 2 viilu (46 mg)
  • Avokaado, kuubikuteks lõigatud, 1 tass (44 mg)
  • Riis, pruun, keedetud, ½ tassi (42 mg)
  • Piim, 1 tass (24 mg) (30).

Toodud magneesiumi kogused toiduainetes on ligikaudsed ja võivad mõistagi kõikuda olenevalt toidu kasvatus-ja töötlusmeetoditest. Tasub teada ka seda, et kui sinu ülejäänud menüü on kõrge rasvasisaldusega, võid oma toidust vähem magneesiumi omastada (30).

Kas liposoomne magneesium on ikka ohtutu?

Liposoome on ravimite rakkudesse kohaletoimetamiseks kasutatud juba rohkem 20 aastat ning selle aja jooksul ei ole täheldatud kõrvaltoimeid, mis tuleneksid liposoomidest endist või liposoomse tehnoloogia kasutamisest.

Liposoomne magneesium – kokkuvõtteks

Magneesiumi toidulisandid on erinevad. Seda nii oma keemilise vormi, kui ka muu koostise poolest. Seetõttu on erinev ka nende imendumine kehas (11, 12). Sisuliselt tähendab see, et erinevate magneesiumipreparaatide võtmise korral – omastab sinu keha nendest magneesiumi erinevalt. Osadel juhtudel rohkem, teistel juhtudel vähem.

Liposoomse kapseldamise tehnoloogia abil tagatakse aga toimeaine (olgu see siis ravim, vitamiin või mineraalaine) imendumise suurendamine ja kindlustatakse samaaegselt ka selle kontrollitud vabanemine ning sihipärane kohaletoimetamine inimkehas. 

Toitainete kapseldamine liposoomi tagab nende kõrgema imendumismäära ja ka biosaadavuse, mis tähendab, et rakud saavad sellisel moel magneesiumi paremini töödelda. 

Seega aitab pulbriline liposoomne magneesium tõhusamalt ületada magneesiumi imendumise ja omastamisega seotud tõkkeid ning toetab organismi normaalset toimimist magneesiumi defitsiidi ja selle suurenenud vajaduse korral.

Liposoomne magneesium on ennekõike mõeldud toetama sinu organismi magneesiumi defitsiidi ja selle suurenenud vajaduse korral. Ecoshi pulbriline liposoomne magneesium on hästi imenduv, stabiilne ja toetab lihaste, närvisüsteemi ja psühholoogiliste funktsioonide normaalset toimimist magneesiumi puuduse korral. Lisaks aitab see kaasa väsimuse vähendamisele ja tugeva luustiku ning tervete hammaste moodustumisele.

Ülitundlikkuse puhul mõne koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autor: Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad:

  1. Liposoomide revolutsioon vitamiinide inimorganismi viimises (postimees.ee)
  2. Liposome – Wikipedia
  3. Curcumin Study (actinovo.com)
  4. Liposomal formulations for enhanced lymphatic drug delivery – ScienceDirect
  5. Nanoliposomes and their applications in food nanotechnology – PubMed (nih.gov)
  6. Nano-encapsulation as a promising approach for targeted delivery and controlled release of vitamins (translateyar.ir)
  7. Top 5 Health Benefits of Liposomal Supplements | Nutrapakusa
  8. Frontiers | Advances and Challenges of Liposome Assisted Drug Delivery (frontiersin.org)
  9. Liposome: classification, preparation, and applications – PMC (nih.gov)
  10. Liposomal-encapsulated Ascorbic Acid: Influence on Vitamin C Bioavailability and Capacity to Protect Against Ischemia–Reperfusion Injury – PMC (nih.gov)
  11. Bioavailability of magnesium from different pharmaceutical formulations – PubMed (nih.gov)
  12. The Circulating Concentration and 24-h Urine Excretion of Magnesium Dose- and Time-Dependently Respond to Oral Magnesium Supplementation in a Meta-Analysis of Randomized Controlled Trials – PubMed (nih.gov)
  13. Effects of Oral Magnesium Supplementation on Vascular Function: A Systematic Review and Meta-analysis of Randomized Controlled Trials – PubMed (nih.gov)
  14. Magnesium in Prevention and Therapy – PubMed (nih.gov)
  15. Magnesium in man: implications for health and disease – PubMed (nih.gov)
  16. Magnesium and osteoporosis: current state of knowledge and future research directions – PubMed (nih.gov)
  17. Impact of magnesium on bone health in older adults: A systematic review and meta-analysis – PubMed (nih.gov)
  18. Magnesium in depression – PubMed (nih.gov)
  19. Magnesium and health outcomes: an umbrella review of systematic reviews and meta-analyses of observational and intervention studies – PubMed (nih.gov)
  20. Association between magnesium concentrations and prediabetes: a systematic review and meta-analysis – PubMed (nih.gov)
  21. Higher Dietary Magnesium Intake and Higher Magnesium Status Are Associated with Lower Prevalence of Coronary Heart Disease in Patients with Type 2 Diabetes – PMC (nih.gov)
  22. Veronese N et al. Eur J Clin Nutr. 2016 Dec;70(12):1354-1359. doi: 10.1038/ejcn.2016.154. Erratum in: Eur J Clin Nutr. 2016 Dec;70(12):1463.
  23. Effect of magnesium supplementation on type 2 diabetes associated cardiovascular risk factors: a systematic review and meta-analysis – PubMed (nih.gov)
  24. Voultsos P et al. Cardiol Rev. 2021 May 12. doi: 10.1097/CRD.0000000000000397.
  25. Total, Dietary, and Supplemental Magnesium Intakes and Risk of All-Cause, Cardiovascular, and Cancer Mortality: A Systematic Review and Dose-Response Meta-Analysis of Prospective Cohort Studies – PubMed (nih.gov).
  26. The Effect of Magnesium Intake on Stroke Incidence: A Systematic Review and Meta-Analysis With Trial Sequential Analysis – PubMed (nih.gov)
  27. Magnesium levels in relation to rates of preterm birth: a systematic review and meta-analysis of ecological, observational, and interventional studies – PubMed (nih.gov)
  28. Magnesium deficiency – symptoms, causes, treatment & prevention | healthdirect
  29. Magnesium – Health Professional Fact Sheet (nih.gov)
  30. Foods high in magnesium | healthdirect

Kas sellest postitusest oli abi?

Lisa kommentaar

×

Ostukorv