Viirused on bakteritest väiksemad mikroorganismid, mis ei saa kasvada ega paljuneda ilma peremeheta ehk olles elusrakust lahus. Seepärast peavadki nad endi elus hoidmiseks ja paljunemiseks tungima teistesse elavatesse rakkudesse ja kasutama sealseid ressursse.

Mitmesuguseid viiruseid, mis erinevaid haiguseid tekitavad on vägagi palju ja peamised neist siin loos ka üles loetleme. Kirjutame ka sellest kuidas viiruseid liigitada ja kuidas oma immuunsust viiruste ajal tugevdada. Ei taha ju keegi meist nende kavalate sellide uueks peremeheks saada. Alustuseks aga sellest, mis vahe on viirustel ja bakteritel.

Viirused ja bakterid – mis vahe neil on?

Vahel võib olla raske aru saada mis just konkreetselt nakkust tekitab, sest viirus- ja bakteriaalsed nakkused võivad põhjustada sarnaseid sümptomeid. Siinkohal proovimegi asjasse veidi selgust tuua. 

Mis on viirus?

Viirus on nakkusohtlik mikroob, mis koosneb nukleiinhappe segmendist (kas DNA või RNA), mida ümbritseb valgukate. Viiruseid saab eristada selle alusel, kuidas nad oma genoomset teavet salvestavad – näiteks DNA või kahesuunalise RNA abil (5). 

Viirus ei saa üksi paljuneda, vaid peab nakatama rakke ja kasutama peremeesraku komponente, et iseendast koopiaid teha. Selle käigus põhjustab viirus sageli peremeesraku surma, tekitades seeläbi kahju ka peremeesorganismile. Tuntud näited inimeste haigusi põhjustavatest viirustest on herpesviirused, rõugeviirused, hepatiidiviirused, enteroviirused, hantaviirused, togaviirused (punetised), gripiviirused, jne. (2). Peamistest inimesi nakatavatest viirustest kirjutame siin loos alapealkirja “Erinevat tüüpi viirused ja Baltimore’i viiruste klassifitseerimise süsteem” all.

Viirused põhjustavad infektsioone, sisenedes ja paljunedes peremeesorganismi tervete rakkude sees. 

Mis on bakter?

Bakterid on kõikjal esinevad, enamasti vabalt elavad organismid, mis sageli koosnevad ühest bioloogilisest rakust. Tavaliselt mõne mikromeetri pikkused bakterid olid ühed esimestest Maale ilmunud eluvormidest ja on siiani olemas pea, et kõikjal Maa elupaikades. 

Enamik baktereid ei ole kahjulikud ja paljud neist on isegi kasulikud. Nad võivad aidata toitu seedida ja tappa teisi kahjulikke baktereid, mis organismi tungida üritavad. Kuid isegi kasulikud bakterid võivad vahel kasu asemel kahju teha, kui nad kasvavad seal, kus nad kasvama ei peaks (18).

Bakterid on üksikud rakud, mis võivad iseseisvalt ellu jääda nii kehas, kui ka väljaspool seda.

Mis_vahe_on_bakteril_ja_viirusel_ehk_bakter_vs_viirus

Mis vahe on bakteriaalsel infektsioonil ja viirusinfektsioonil?

  • Bakteriaalne infektsioon. Bakteriaalset infektsiooni põhjustavad elusad ainuraksed organismid, mis suudavad iseseisvalt paljuneda. Kuigi inimestel põhjustavad haigusi ainult vähesed bakteritüübid, on oluline teada, et iga bakteriaalne infektsioon, mis satub sügavale kehasse, näiteks verre, südamesse, kopsudesse või ajju, võib olla eluohtlik (18). Tavaliste bakteriaalsete infektsioonide hulka kuuluvad:
    • Campylobacter- ja Salmonella-infektsioonid (tavalised toidumürgistused).
    • Tselluliit, paistetused ja impetiigo ehk ehk mädavill-lööve (bakteriaalsed nahainfektsioonid).
    • Pneumokokkinfektsioon (sealhulgas kõrva- ja ninakõrvainfektsioonid ning mõned kopsupõletiku liigid).
    • Lyme’i tõbi (puukide poolt levitatav haigus).
    • Bakteriaalne vaginoos (bakterite liigne vohamine tupes).
    • Klamüüdia ja gonorröa (sugulisel teel levivad bakteriaalsed nakkused).
    • Streptokokk (lastel levinud bakteriaalne infektsioon, mis põhjustab kurguvalu).
    • Clostridioides difficile (tuntud ka kui C. difficile või C. diff.) infektsioon (infektsioon soolestikus).
    • E. coli infektsioon (mis on tavaline kuseteede infektsioonide ja põiepõletike põhjustaja) (18).
  • Viirusinfektsioon. Organism nagu viirus, mis ei koosne rakkudest, põhjustab viirusnakkust. Viirused peavad alati nakatama inimest või teisi elusolendeid, et luua endast rohkem koopiaid. Erinevatest viiruste tüüpidest kirjutame pikemalt edasi loo allosas.

Enamikku bakteriaalsetest infektsioonidest saab ravida antibiootikumidega, kuid ainult mõnede viirusnakkuste puhul on olemas ravimid, mis neid otseselt ravivad (18).

Milliseid immuunsüsteemi toetavaid tooteid pakub Ecosh viiruste hooajal?

Ecosh’il on suur valik immuunsüsteemi toetavaid tooteid, mida on hea tarvitada just viiruste hooajal. Osad neist toodetest on mõeldud pigem ennetamiseks, teised kasutamiseks siis, kui hakkad tundma mõne külmetushaiguse ligi hiilimist või aktiivse viirusega võitlemise perioodil ning kolmandad siis, kui tervis on juba paranenud, kuid organism tahab järelturgutamist.

Immuunsüsteemi tugevdavad vitamiinid, mineraalained, taimed ja toidulisandid on järgmised: 

  1. D3 vitamiin – mis kõige olulisem, D-vitamiin ehk päikesevitamiin aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele, aga ka kaltsiumi ja fosfori normaalsele imendumisele ning normaalsele vere kaltsiumisisaldusele. Lisaks aitab D-vitamiin hoida normaalsena luid, lihaste talitlust ja hambaid ning osaleb ka rakujagunemise protsessis.
  2. C-vitamiin – C vitamiin aitab vähendada väsimust ja kurnatust ning aitab lisaks kaasa ka:
    • normaalse immuunsussüsteemi talitluse säilimisele intensiivistunud füüsilise koormuse ajal ja ka pärast seda;
    • normaalsele kollageeni (peamine struktuurne proteiin ehk elusvalk sidekoes, mis moodustab ligikaudu 25%-35% kogu keha proteiini sisaldusest) moodustumisele luude, veresoonte, kõhrkoe, igemete, hammaste ja naha normaalseks talitluseks;
    • normaalsele energiavahetusele;
    • närvisüsteemi normaalsele talitlusele;
    • normaalsetele psühholoogistele funktsioonidele;
    • immuunsüsteemi normaalsele talitlusele;
    • E-vitamiini algvormi taastekkimisele ja raua imendumise suurendamisele.
  3. Seleen – seleen aitab kaasa immuunsüsteemi ja kilpnäärme normaalsele talitlusele ning normaalsele spermatogeneesile. Lisaks aitab seleen kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest ning hoida normaalsetena ka küüsi ja juukseid.
  4. Tsink – ka tsink aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Lisaks osaleb tsink rakujagunemise protsessis ja aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest. Peale selle aitab tsink kaasa ka:
    • normaalsele happe-alustasakaalule;
    • süsivesikute ja makrotoitainete normaalsele ainevahetusele;
    • normaalsele kognitiivsele talitlusele;
    • normaalsele DNA-sünteesile;
    • normaalsele viljakusele ja reproduktsioonile;
    • rasvhapete normaalsele ainevahetusele;
    • vitamiin A normaalsele ainevahetusele ja normaalsele valgusünteesile;
    • luude, juuste, naha, küünte, nägemise ja vere testosterooni taseme normaalsena hoidmisele.
  5. Antioksüdandid (C-vitamiin, E-vitamiin, A-vitamiin,  tsink, seleen) – antioksüdantidel on sinu kehas mängida äärmiselt oluline roll. Nimelt neutraliseerivad need vabu radikaale ja võivad seeläbi vabade radikaalide põhjustatud kahju vähendada või ära hoida. Ilma antioksüdantideta saaksid vabad radikaalid sinu kehas ülemvõimu ning kahjustada oma tegevusega rakumembraane, rikkuda DNA-d ja põhjustada lõpuks raku surma.
  6. Pau D’Arco – Puu koore imelisi omadusi teadsid juba muistsed inkad, kes nimetasid sipelgapuud „jumalikuks puuks“. Nüüdseks on ka eestlased on selle loodusapteegi kullavaramusse kuuluva taime hästi omaks võtnud. Pau d’Arco ehk sipelgapuu (Tabebuia heptophylla, T. impetiginosa) puit on kohe eriliselt tugev ja ka vastupidav kõikvõimalikele erisugustele kahjuritele. Ilmselt seetõttu oligi indiaanlastel tavaks endile just sipelgapuu puidust ülimalt vastupidavaid jahivibusid meisterdada. Lisaks väärib mainimist see, et sipelgapuu tüvel ei kasva kunagi seened. Sipelgapuule omistatakse allolevaid toimeid:
    • suurendab organismi füsioloogilist vastupanuvõimet raskete keskkonnatingimuste korral ja aitab kaasa keha kaitsele välistegurite vastu;
    • võib kaitsta kudesid ning rakke oksüdatiivsete kahjustuste (ehk oksüdeerumise) eest;
    • aitab kaasa lõõgastumisele ning vaimsele ja füüsilisele heaolule ning lõõgastusseisund aitab omakorda magada ja toetab öist füsioloogilist puhkust;
    • on traditsiooniliselt tuntud vereringe soodustajana;
    • aitab kaasa normaalse vererõhu säilitamisele ning aitab ka säilitada terveid veresoonte seinu;
    • toetab neerude eritusfunktsiooni ja aitab füsioloogiliselt eemaldada liigset vedelikku.
  7. Para-Herb 9 erineva taimega Para-Herb toetab seedetrakti tööd, organismi puhastamist ja normaalset immuunsüsteemi. Toidulisandis sisalduvaid mõruaineid (nagu koirohi, soolikarohi, kollane emajuur, nelk, pusta pähkli lehed jne.) on hea manustada just siis, kui märkad viiruse esimesi tunnuseid nagu ninakipitus, aevastused, kriipiv tunne kurgus, väsimus ning tujumuutused.
  8. Must pässik koos musta küüslauguga  – see on läbinisti Eestist pärit musta pässikut ja musta küüslauku sisaldav toidulisand. Tootes sisalduv must küüslauk (Allium sativum) on antioksüdantide allikas, mis aitab toetada organismi vastupidavust ajutise stressi korral ning loomulikult ka immuunsüsteemi. Lisaks toetab küüslauk hingamisteede ja veresoonkonna tervist ning aitab säilitada ka tervet maksafunktsiooni.
  9. NAC  (N-Atsetüül L- Tsüsteiin (NAC) – on pärit aminohappest L-tsüsteiin ja on aminohappe tsüsteiini äärmiselt stabiilne ning biosaadav vorm. Aminohapped on olulised ühendid mida organism kasutab mitmete erinevate funktsioonide jaoks, milledest üks on ka valkude moodustamine. Valke on inimkehal vaja kudede hooldamiseks, parandamiseks ja kasvatamiseks. Lisaks on NAC väge täis antioksüdant ning toimib rakke kahjustavate vabade radikaalide, eriti hapnikuradikaalide püüdjana. Lisaks aitab NAC toota glutatiooni. Glutatioon on ainus antioksüdant, mida leidub inimese keha igas rakus selleks, et kaitsta rakke oksüdatiivse stressi ehk teisisõnu –  raku kahjustumise eest. Toidulisandis sisalduv kibuvits (Rosa canina) on samuti hea antioksüdantide allikas, mis kaitseb rakke ja kudesid oksüdatiivsete kahjustuste eest, toetab immuunsüsteemi ja hingamisteede tervist ning aitab kaasa keha loomulikule kaitsevõimele ja füüsilisele heaolule.
  10. Kvertsetiinlooduslikku päritolu, kõrge biosaadavusega ja esmaklassiline flavonoidne FlaviPure® kvertsetiin koos patenteeritud PureWay-C vitamiiniga on tugev antioksüdant, mis aitab kaitsta rakke vabade radikaalide kahjustava toime ning oksüdatiivse stressi eest, aidates seeläbi toetada ka kogu sinu immuunsüsteemi talitlust. Flavonoidid on paljudes taimedes, puuviljades, köögiviljades ja lehtedes esinevad fütokeemilised ühendid ehk fütokemikaalid (need on taimede poolt toodetud keemilised ühendid, mis aitavad taimedel vastu seista seentele, bakteritele, taimeviirusnakkustele ning putukate ja muude loomade poolt hävitatuks saamisele), mis kannavad endas positiivseid toimeid ja mida seetõttu meditsiinis kasutada saab. Naturaalsete taimsete rasvhapete ja tsitrusviljade bioflavonoididega PureWay-C vitamiin vähendab lisaks ka organismi kurnatust ja väsimust.
  11. Probiootikumid – kasulikud piimhappebakterid ehk probiootikumid aitavad üles ehitada vastupidavama immuunsuse, tugevdada soolestiku mikrofloorat ning lõhustada ka toitaineid. Soolestiku mikrofloora on koht, kus tegelikud viirused ja muud patoloogilised mikroorganismid valdavalt kahju tegema pääsevad. Teades, kuidas seedimise iseärasused ning inimkeha vajadused võivad ajaga muutuda, on Ecosh loonud probiootikumid kõikide vanusegruppide jaoks. Ecoshi valikust leiad, probiootikumid beebidele, probiootikumid lastele, probiootikumid täiskasvanutele ja probiootikumid eakatele.
  12. Moringa – Moringa superfood on eriliselt kõrge toiteväärtusega toidulisand, mis aitab rikastada  ainevahetussüsteemi vajalike toitainetega. Moringa oleifera aitab kaasa organismi puhastamisele ja toetab ka immuunsüsteemi vastupanuvõimet. Lisaks aitab see supertaim vähendada väsimust ning kurnatust. Tänapäeva kiires ja stressirohkes elus on hea turgutada oma keha keemiavaba loodusliku ning toonust tõstva taimega.
  13. SuperFood – see toidulisand sisaldab võrratut segu rohelistest taimedest nagu spirulina (Spirulina platerisis), nisuoras (Triticum), klorella (Chlorella pyrenoidosa), lutsern (Medicago), amla (Emblica officinalis), orashein (Elymus repens), viielehine eluväät (Gynostemma pentaphyllum), bambuse lehed just selleks, et varustada sinu organismi kõrge biosaadavusega vitamiinide ja mineraalaineterikka seguga ehk rakutoiduga. Organismi varustamine vajalike toitainetega on äärmiselt oluline tänases maailmas, kus kurnatud mullad annavad toitainevaest saaki ja toitumine kaldub pigem olema ühekülgne.
  14. Viirutus Ecoshi “Viirutus” koostisosad on valitud spetsiaalselt selleks, et tugevdada organismi immuunsüsteemi ja aidata võidelda viiruste vastu. Pau d’Arco ehk sipelgapuu koor ja oliivipuu aitavad toetada organismi füsioloogilist vastupanuvõimet raskete keskkonnatingimuste korral ja aitavad kaasa organismi kaitsevõimele välismõjude eest. Aed-liivatee mõjub hästi hingamisteede tervisele ning on rahustava ja meeldiva toimega neelule, häälepaeltele ja kõrile. Niisamuti toetab ülemiste hingamisteede tervist ning edendab organismi vastupanuvõimet oregano. Toidulisandis sisalduv kassiküüs toetab immuunsüsteemi ja ka liigeste tervist.

Ecoshi immuunsüsteemi tugevdav toidulisand “Viirutus” on mõeldud tarbimiseks viiruste korral

Ecoshi “Viirutus” koostisosad on valitud spetsiaalselt selleks, et tugevdada organismi immuunsüsteemi ja aidata võidelda viiruste vastu. 

Pau d’Arco ehk sipelgapuu koor ja oliivipuu aitavad toetada organismi füsioloogilist vastupanuvõimet raskete keskkonnatingimuste korral ja aitavad kaasa organismi kaitsevõimele välismõjude eest. Aed-liivatee mõjub hästi hingamisteede tervisele ning on rahustava ja meeldiva toimega neelule, häälepaeltele ja kõrile. Niisamuti toetab ülemiste hingamisteede tervist ning edendab organismi vastupanuvõimet oregano. Toidulisandis sisalduv kassiküüs toetab immuunsüsteemi ja ka liigeste tervist. 

Siinkohal tasub meeles pidada, et viirused on erinevad ning võivad organismis käituda erinevalt. Kvertsetiin, C-vitamiin, N-atsetüül-L-tsüsteiin ja teised koostisosad, mida see toode sisaldab, on tuntud oma immuunsust tugevdava toime poolest, kuid nende täpne toime ja efektiivsus sõltub paljudest teguritest, nagu viiruse tüüp ja organismi üldine tervislik seisund.

Viirutus” on mõeldud immuunsüsteemi turgutamiseks ja ennetavaks kasutamiseks gripi hooajal. Eriti aga just siis, kui viirus juba pesa punumist on alustanud ning sinu kurgus ja ninas endast märku andma hakkab.

Ecoshi “Viirutus” sisaldab rikkalikult erinevate toimeainetega väge täis taimi, vitamiine, mineraale ja teisi aineid nagu näiteks: 

  1. C- vitamiin (1 kapsel: 100 mg). Toidulisandis on kasutatud PUREWAY-Cvitamiin C kompleksi (L-askorbiinhape, tsitrusviljade bioflavonoidid, kus stabilisaatorid on taimsed rasvhapped). Tootes sisalduv PUREWAY-C® on patenteeritud C-vitamiini kombinatsioon koos looduslike taimsete rasvhapete ja tsitrusviljade bioflavonoididega. Täiendavad koostisosad toetavad C-vitamiini omastamist ning selle jaotumist ja püsimist kehas. PUREWAY-C® kompleksil on hea talutavus ja kõrge biosaadavus. C-vitamiin:
    • Aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele ning ka immuunsüsteemi normaalse talitluse säilimisele intensiivse kehalise koormuse ajal ja pärast seda.
    • Aitab kaasa kollageeni normaalsele moodustumisele veresoonte, luude, hammaste, igemete, kõhrkoe ja naha normaalseks talitluseks
    • Aitab kaasa normaalsele energiavahetusele.
    • Aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele ja normaalsetele psühholoogistele funktsioonidele.
    • Aitab vähendada väsimust ja kurnatust.
    • Aitab kaasa E-vitamiini algvormi taastekkimisele ja suurendab raua imendumist.
  2. Kvertsetiin (1 kapsel: 100 mg). Tootes on kasutatud FlaviPure-kvertsetinidihüdraati, mis on ekstraheeritud Sophora Japonica õitest.
  3. NAC (N-atsetüül-L-tsüsteiin) (1 kapsel: 63 mg). Atsetüültsüsteiin on L-tsüsteiini, bioloogilise antioksüdandi glutatiooni  bioloogiline eelkäia. Seega täidab atsetüültsüsteiini manustamine glutatiooni varusid.
  4. Harilik pune ehk oregano (Origanum vulgare L.) ekstrakt 10:1 (1 kapsel: 20 mg). Harilik pune toetab ülemiste hingamisteede tervist ning edendab organismi vastupanuvõimet.
  5. Oliivipuu (Olea Europaea L) lehtede ekstrakt (1 kapsel: 20 mg). Toote koostisesse kuuluv oliivipuu lehtede ekstrakt sisaldab 20% oleuropeiini. Oliivipuu lehtede ekstrakt:
    • Suurendab organismi füsioloogilist vastupidavust raskete keskkonnatingimuste korral.
    • Aitab kaasa organismi kaitsele väliste mõjurite vastu.
    • Aitab kaasa ülemiste hingamisteede tervisele.
    • Aitab säilitada seedetrakti normaalset funktsiooni, toetab soolestiku tööd ja aitab kaasa soolestiku funktsioonidele. 
    • On antioksüdant. Antioksüdandid võivad kaitsta vabade radikaalide eest.
    • Aitab kaasa normaalse vererõhu säilitamisele.
    • Aitab kaasa tervisliku veresuhkru taseme säilitamisele.
  6. Koirohu ingl wormwood (Artemisia absinthium L) 4:1 ekstrakt (1 kapsel: 20 mg). Koirohi on meditsiini ajaloos väga oluline liik, mida kirjeldati varem keskaegses Euroopas kui “kõige tähtsamat meistrit kõigi kurnamiste vastu”. See on Euroopas, aga ka Lääne-Aasias ja Põhja-Ameerikas ravimtaimena tuntud liik. Sellest liigist saadav tooraine on Absinthii herba ja Artemisiae absinthii aetheroleum. Peamised ained, mis vastutavad taime bioloogilise aktiivsuse eest, on: eeterlikud õlid, flavonoidid, kibedust andvad ühendid, asuleenid, fenoolhapped, tanniinid ja lignaanid (7).
  7. Korditsepsi (Cordyceps sinensis) ekstrakt ekstrakt (1 kapsel: 20 mg). Korditsepsi ekstrakt sisaldab polüsahhariide 40% ulatuses. Esialgu Tiibeti ja Hiina traditsioonilises meditsiinis kasutatud seent Ophiocordyceps sinensis (Cordyceps sinensis) nimetatakse vastavalt kas “yartsa gunbu” või “DongChongXiaCao” (“talvine uss-suvine rohi”).
  8. Pau d’Arco (Tabebuia avellanedae) koore 4:1 ekstrakt (1 kapsel: 20 mg). Pau d’Arcole on omistatud mitmeid kasutegureid nagu näiteks:
    • Pau d’Arco suurendab organismi füsioloogilist vastupidavust raskete keskkonnatingimuste korral ja aitab kaasa organismi kaitsele väliste mõjurite vastu.
    • Niisamuti võib Pau d’Arco kaitsta sinu rakke ja kudesid kahjulike oksüdatiivsete kahjustuste eest.
    • Aitab kaasa lõõgastunud olekule ning psüühilisele ja füüsilisele heaolule ning lõõgastusseisundi saavutamine aitab omakorda kaasa magamisele ja füsioloogilisele öisele puhkusele.
    • Traditsiooniliselt teadaolevalt aitab kaasa vereringe ja normaalse vererõhu säilitamisele.
    • Aitab säilitada tervet veresoonte seina suurendades läbilaskvust ja kapillaaride mikrotsirkulatsiooni.
    • Toetab neerude eritamisfunktsiooni ja aitab kõrvaldada füsioloogiliselt liigset vedelikku.
  9. Redutseeritud L-glutatioon (1 kapsel: 20 mg). Glutatioon on antioksüdant taimedes, loomsetes organismides, seentes ning mõnedes bakterites ja arhedes (arhed ehk ürgid, nimetatud ka kui “arhead”, “arhebakterid” ehk “ürgbakterid” (Archaebacteria) ja “metabakterid”). 
  10. Aed-liivatee (Thymus vulgaris L.) 10:1 ekstrakt (1 kapsel: 15 mg). Aed-liivatee ehk tüümian toetab immuunsüsteemi. Lisaks mõjub Aed-liivatee hästi hingamisteede tervisele, on rahustava ja meeldiva toimega kõrile, neelule ja häälepaeltele. Aitab kaasa värskele hingeõhule. Leevendab ja rahustab kurgu ja neelu ärrituse korral. 
  11. Roosilõhnaline kuldjuure (Rhodiola rosea) 4:1 ekstrakt (1 kapsel: 15 mg). Roosilõhnalise kuldjuure ekstrakt sisaldab 3% rosaviine ja 1% salidroside.
  12. Kassiküüne ehk Cats Claw ehk ehk surinami küünisväädi (Uncaria tomentosa) 10:1 ekstrakt 10:1 (1 kapsel: 13 mg). Kassiküüne ekstrakt aitab kaasa immuunsüsteemile ja aitab ka säilitada paindlikke liigeseid.
  13. Resveratrool (1 kapsel: 10 mg). Toidulisandis kasutatud resveratrool on ekstraheeritud vooljast konnatatast Fallopia japonica ja selle trans-resveratrooli sisaldus üle 98%.
  14. Mangaan (mangaandiglütsinaat) (1 kapsel: 5 mg). Mangaani peetakse normaalsele energiavahetusele kaasa aitavaks mineraaliks, mis ühtlasi aitab moodustada ka normaalset sidekude. Lisaks aitab mangaan kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest
  15. Tsink (tsinkdiglütsinaat) (1 kapsel: 5 mg). Tsink aitab sinu kehas kaasa normaalse happe-alustasakaalu loomisele, normaalsele süsivesikute ainevahetusele ja ka normaalsele kognitiivsele talitlusele. Tsink osaleb ka rakujagunemise protsessis ja aitab kaasa normaalsele DNA-sünteesile, vere testosterooni taseme normaalsena hoidmisele ning normaalsele viljakusele ja reproduktsioonile. Niisamuti aitab tsink kaasa normaalsele makrotoitainete, rasvhapete ja vitamiin A ainevahetusele ning normaalsele valgusünteesile. Tsink aitab hoida normaalset nägemist ning ka normaalseid luid, küüsi, juukseid ja nahka. Ja mis antud kontekstis kõige kõige tähtsam, tsink aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele ja rakkude kaitsele oksüdatiivse stressi eest.
  16. Seleen (L-selenometioniin) (1 kapsel: 100 mcg). Seleen on samuti üks oluline mineraal, mis aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele ja rakkude kaitsele oksüdatiivse stressi eest. Lisaks aitab seleen kaasa kilpnäärme normaalsele talitlusele, normaalsele spermatogeneesile ning juuste ja küünte normaalsena hoidmisele.

Viirutuse manustamine

Tarbi toidulisandit 1 kuni 3 kapslit päevas. Isikud, kes manustavad ravimeid, peaksid toidulisandit tarbima üksnes meditsiinilise järelevalve all.

Magneesiumi_toidulisandid

Millises külmetushaiguse etapis milliseid tooteid tarbida ehk tervise toetamise 5 etappi

I ETAPP TERVISE TOETAMINE NING VIIRUSTE JA KÜLMETUSTE ENNETAMINE

Haiguste ennetamiseks on oluline jälgida, et organismis oleksid piisavad toitainete nagu vitamiinide ja mineraalainete varud. Seda just seetõttu, et toitainete defitsiidi korral ei ole immuunsüsteemil piisavalt ressursse, et inimese organismi haiguste eest kaitsta. 

  • Immuunsüsteemi tugevdamiseks ja selle hoidmiseks sobivad järgnevad tooted: 
  • Kuuri pikkus: 2 nädalat.
  • Tarvitamise juhend: kasutada soovitatavaid päevaseid annuseid iga toote kohta.

II ETAPP – KÜLMETUSHAIGUST KAHTLUSTAV PERIOOD

See on etapp kus märkad, et midagi ei ole päris õige ja viiruslik haigus võib hakata tekkima. 

  • Võid tunda järgmisi sümptomeid nagu: halb enesetunne, tujukus, ärrituvus, väsimus, ninas-kurgus kõditab ja kriibib, silmad kipitavad ja jooksevad vett, aevastamine, liigeste ja lihaste valu. 
  • Tooted, mida selles etapis võtta, et organismi toetada:
    • Para-Herb e. mõruained – tarvitada hommikul ja õhtul
    • Viirutus – jagada 1 kuni 3 kapslit ära hommiku, lõuna ja õhtu vahel
    • C-vitamiin – hommikul, lõunal ja õhtul
    • Tsink – lõunal
    • Seleen – lõunal
    • Pau D’Arco ehk sipelgapuu koor – hommikul ja õhtul
    • Ecobiotic  – enne magamaminekut.
  • Kuuri pikkus: 2 päeva.
  • Tarvitamise juhend: kasutada maksimaalseid soovitatavaid päevaseid annuseid iga toote kohta.
  • Kuidas tooted toimivad? Äratavad ja toetavad immuunsüsteemi.

III ETAPP  – AKTIVEERUNUD VIIRUSE PERIOOD

Kui haigus lõi siiski välja ja aktiveerus, siis kolmandas etapis anna immuunsüsteemile ressursse juurde. See on aktiivne viirusega võitlemise periood. Paku kehale puhkust ja maga, nii palju kui võimalik. Tee endale ravimteesid ja nt. vitamiinidest pakatavat rahvameditsiinilist moosi: blenderda jõhvikad, sibul, küüslauk, mesi ja lisa soovi korral ka ingver; sinepi jalavanne, auru ja muid meelepäraseid mooduseid, mida sinu esivanemad on haigustega võitlemiseks teinud. 

  • Selles etapis esinevad tavapäraselt järgmised sümptomid: vedel ja tilkuv nohu, kurguvalu, valutavad silmad, palavik, lihas ja liigesevalu ning väsimus. 
  • Tooted, mida sellel perioodil sobib võtta:
  • Kuidas tooted toimivad? Annavad immuunsüsteemile ressursse viirustega võitlemiseks.
  • Kuuri pikkus: 2 päeva.
  • Tarvitamise juhend: kasutada maksimaalseid soovitatavaid päevaseid annuseid iga toote kohta.

Pane tähele! Palavik on tulnud viiruste ja bakteritega võitlema. Kui vähegi võimalik, siis väldi rohtudega madala palaviku alandamist ja luba oma kehal ise viirusega võidelda. Kui palavik kõrgeneb kiiresti ja on juba suurem kui 39 kraadi, siis helista oma perearstile või tasuta perearsti nõuandeliinile ja konsulteeri palavikualadajate manustamise võimaluse suhtes.

IV ETAPP – ORGANISMI JÄTKUV TOETAMINE 

Selles etapis jätka organismi toetamist erinevate hoolitsustega. Tee endale ravimteesid, jalavanne, auru, puhka, tarvita vitamiinirikkaid marju, puuvilju, aedvilju ja tarbi piisavalt vedelikke, et uhada pisikuid välja. Niisamuti jätka vitamiinirikaste ja mineraalidest pakatavate toiduainete või toidulisandite manustamist.

  • Selles etapis kuuluvad sümptomite hulka: paks rohekas nohu, köha, madal palavik või hakkab mööduma, jõudu on juba veidi rohkem.
  • Immuunsüsteemi toetavad tooted:
    • Viirutus – jagada 1 kuni 3 kapslit ära hommiku, lõuna ja õhtu vahel
    • Tsink – lõunal
    • Seleen – lõunal
    • C-vitamiin – hommikul, lõunal ja õhtul või Antioksüdantide kompleks, mis sisaldab tsinki, seleeni ja C-vitamiini – hommikuti ja õhtul
    • Must pässik – hommikul ja õhtul
    • Pau D’Arco – hommikul ja õhtul
    • Ecobiotic – enne magamaminekut
  • Kuidas tooted toimivad? Jätkuv jõud külmetushaigusega võitlemisel.
  • Kuuri pikkus: 4-10 päeva.
  • Tarvitamise juhend: kasutada maksimaalseid soovitatavaid päevaseid annuseid iga toote kohta.

V ETAPP – HAIGUSJÄRGNE ORGANISMI TOETAMINE

Selles etapis on tervis paranenud, kuid tasub immuunsüsteemi toetamist ja turgutamist jätkata ning organismi varudega täiendada, et vältida võimalikke viiruste tagajärjel tekkida võivaid tüsistusi. 

  • Enesetunne: tunned end tervena, jõud on taastunud, valmis tööle või kooli minema. 
  • Järelravi toetamiseks sobiv valik tooteid:
    • C-vitamiin – hommikul ja lõunal
    • Tsink – lõunal
    • Pau D’Arco – hommikul ja lõunal
    • Moringa – rakkude toitmiseks, hommikul ja õhtul
    • 9 superfoods – rakkude toitmiseks, hommikul ja õhtul
    • VitaBoost – rakkude toitmiseks, hommikul ja õhtul, või
    • Kehapuhastus – rakkude toitmiseks ja keha puhastamiseks – hommikul smuutiga.
  • Kuidas tooted toimivad? Annavad organismile rakutoitu, et immuunsüsteem saaks oma vastupanuvõimet tugevdada.
  • Haigusjärgne organismi toetava kuuri pikkus: 1-2 nädalat.
  • Tarvitamise juhend: kasutada soovitatavaid päevaseid annuseid iga toote kohta.

NB! Ecosh’i tooted on soovituslikud ja ei asenda arstlikke nõuandeid. Raseduse ajal, rinnaga toitmisel või ravimite tarbimisel konsulteerida oma perearsti või vastava ala terapeudiga. Pau D’Arcoga olla ettevaatlik neil, kes tarvitavad verevedeldajaid ja kellel esineb vere hüübimatust. 2 nädalat enne operatsiooni Pau D’Arcot mitte tarvitada.

Vitamiinid_sportlastele

Veel mõned kodused nipid kuidas endal aktiivse viirusega võitlemise perioodil (köha ja nohu) olemine kergemaks teha

  • Viirusnakkuse või külmetuse esimestel päevadel kurista soolveega näiteks 4–5 korda päevas. See takistab viirusel end sinu hingamisteedes (eriti just kurgus) mugavalt sisse seadmast ja paljunemast.
  • Kui sinu viirusega kaasneb ka köha, siis võid proovida looduslikke köhasiirupeid. Siinkohal on tungivalt soovitatav eelistada looduslikke köhasiirupeid, mis sisaldavad näiteks kibuvitsa, tüümiani, kuusevõrseid, punast päevakübarat või teisi röga lahtistavaid taimi. Kui sul on selleks aeg ja võimalus, siis köhasiirupit võid tegelikult endale ja oma perele ka ise valmistada. Selleks leiad erinevaid retsepte nii raamatutest, kui ka internetiavarustest.
  • Köha puhul võib ebamugavustundele kurgus leevendust pakkuda ka köhakommide või kurgutablettide lutsutamine. Kurgutabletid ja köhakommid võivad rahustada sinu ärritunud kurku ning seeläbi kergendada ka kinnist või nö kuiva köha. Aga, pea meeles, et neid ei soovitata väikestele lastele (alla 6-aastasele) lämbumisohu tõttu pakkuda.
  • Ära unusta mett süüa. Teelusikatäis mett võib teinekord lausa imet teha. Siiski ei soovitata mett anda alla 1-aastastele lastele, sest mesi võib sisaldada beebidele kahjulikke baktereid.
  • Õhu niisutamine. Niiskemas õhus on hingamisteede turse korral veidi kergem hingata. Seetõttu võid kasutada näiteks jaheda uduga õhuniisutajat, minna aurusauna (peale sauna võiksid mõistagi end soojas hoida ja viibida mitte liigselt kuumas saunas), hingata kodus sooja auru sisse aurava veekausi kausi kohal, või lasta vann kuuma vett täis, nii, et kogu sinu vannituba täitub sooja auruga. Viimast nippi võid kasutada siis, kui hingamisteede tursega on hädas sinu väike beebi. Võta ta lihtsalt sülle ja ole temaga koos natuke aega (näiteks 10 minutit) auruga täidetud vannitoas.
  • Puhka. Kui keha tegeleb viirusega võitlemisega, siis ei ole hea talle palju muud koormust lisaks anda. Seega, sina puhka ja siis saab sinu keha tegeleda hetkel olulisima – sinu tervendamisega.
  • Joo rohkelt puhast vett. Vedelikul on kasutegureid mitu. Esiteks aitab see vedeldada lima, mille järgselt on seda lihtsam välja köhida või nuusata. Teiseks tea, et just vedelik on see, mis aitab viirused ja bakterid kehast ka välja viia.
  • Kui kinnine nina ei lase sinu lapsel või sul endal magada, siis võid proovida küüslauguküüsi või Vietnami ehk kuldtähe salvi.
    • Küüslauguküüned. Võta lihtsalt mõned küüslauguküüned, purusta need näiteks korraks noaga lapiti tugevalt peale vajutades (nii tulevad mahlad paremi välja) ja aseta küüslauguküüned lapse või enda voodi lähedusse. Küüslauk peaks olema parajas kauguses, et selle aurud haigeni jõuaks, aga, et need magajat ei segaks, ega voodisse kukuks.
    • Vietnami ehk kuldtähe salv. Kuldtähe salvi võid määrida näiteks nina külgedele lohku, kus põsed ja nina kohtuvad (mitte päris ninasõõrmetega samale joonele, aga veidi ülespoole) ning rinnaesisele. Sule samal ajal silmad, sest selle salvi kanged aurud ärritavad silmi. Kuigi salv hakkab naha peal kipitama, siis nahale see kahju ei tee. Avab hoopis hingamisteed ja laseb sul (või sinu lapsel) natuke aega ilma nuuskamata hingata, et rahulikult magama saaksid jääda.
  • Kui sinu ööund segavad tugevad köhahood, siis keera ennast kõhuli. Lihtsalt proovi ja märkad, et köha vaibub peagi.
  • Väldi võimalusel tubakasuitsu. Suitsetamine ja ka suitsu sissehingamine ehk passivne suitsetamine võivad mõlemad sinu köha ärritada ja seeläbi hullemaks muuta (37, 38).

Kindlasti ei ole soovitatav kasutada apteekides müüdavaid käsimüügiravimeid (välja arvatud valuvaigisteid või palavikualandajaid) viiruste sümptomite nagu köha ja nohu, või tavalise külmetuse raviks alla 6-aastastel lastel. Veelgi parem, kui sul oleks võimalik vältida selliste ravimite manustamist ka alla 12-aastastele lastele. Seda kõike sel lihtsal põhjusel, et Mayo Clinicu andmetel näitavad uuringud, et mitmed apteekides müüdavad käsimüügi köharavimid ei toimi sugugi mitte efektiivsemalt, kui platseebo ja toimeained, mis sellistes ravimites sisalduvad – on tegelikkuses ebatõhusad. Kindlasti on märkimisväärne ka see, et taolistel ravimitel võivad olla potentsiaalselt tõsised kõrvalnähud, sealhulgas fataalse lõpuga üleannustamised alla 2-aastastel lastel (37).

Ecosh - Viirused-Viiruste_tüübid_Baltimore’i_viiruste_klassifitseerimise_süsteem_

Erinevat tüüpi viirused ja Baltimore’i viiruste klassifitseerimise süsteem

1971. aastal töötas Ameerika viroloog David Baltimore välja viiruste liigitussüsteemi, mis põhineb mehhanismil, mida üksikud viiruse liigid kasutavad oma nakkustsükli jooksul mRNA tootmiseks (ingl.k messenger-RNA ehk informatsiooni-RNA). Viirused ei saa ise valke toota, sest neil puuduvad rakkudes selleks vajalikud struktuurid, eelkõige ribosoomid. Selle asemel sõltuvad nad rakkudest, mida nad nakatavad, et aidata neil vajalikke valke valmistada (1).

Baltimore’i süsteemi abil on teadlastel võimalik uurida viiruste rühmi, mis käituvad peremeesraku nakatumise ajal sarnaselt. Baltimore’i süsteemis on seitse erinevat viiruste rühma, mis põhinevad: 

  • genoomi moodustava nukleiinhappe tüübil (DNA- või RNA viirused), 
  • sellel, on genoom kas ühe- või kaheahelaline, 
  • ning üheahelaliste RNA-viiruste puhul sellel, kas RNA on positiivse või negatiivse tähendusega (1).

DNA-viirused võib jagada kahte erinevasse rühma: üheahelalised ja kaheahelalised DNA-viirused. RNA-viirused hõlmavad kolme erinevat rühma: kahesuunalised RNA-viirused, positiivse mõttega ühetüvelised RNA-viirused ja negatiivse mõttega ühetüvelised RNA-viirused.

Lõpuks on olemas kaks pöördtranskribeerivate viiruste rühma, mis eristatakse nende nukleiinhappe genoomi ja replikatsioonitsüklis tekkiva vahepealse molekuli alusel: üheahelalised RNA-viirused, millel on DNA vahepealne molekul, ja kaheliinalised DNA-viirused, millel on RNA vahepealne molekul (1).

Baltimore’i viiruste klassifitseerimise süsteem

  • I – Kaheahelalised DNA-viirused (dsDNA). Siia alla kuuluvad näiteks adenoviirused, herpesviirused, papilloomviirused (mis põhjustavad emakakaela vähki ja ka soolatüükaid), rõugeviirused,  polüoomiviirused jne.
  • II – Üheahelalised DNA-viirused (ssDNA). Siia alla kuuluvad näiteks parvoviirused ja anelloviirused
  • III Kaheahelalised RNA-viirused (dsRNA). Siia alla kuuluvad näiteks rotaviirused, lammaste katarraalse palaviku viirus jne.
  • IV Plussahelalised RNA-viirused (+ssRNA). Siia alla kuuluvad näiteks hepatiidiviirused, Lääne-Niiluse viirus, Dengeviirus, MERS, SARS, rinoviirused, enteroviirused, noroviirused, togaviirused (punetised) jne.
  • V Miinusahelalised RNA-viirused (-ssRNA). Siia alla kuuluvad näiteks ebola, leetrid, mumps, marutaud, gripiviirused jne.
  • VI Üheahelalised RNA-viirused koos DNA-vahelüliga (ssRNA-RT). Siia rühma kuuluvad näiteks retroviirused.
  • VII Kaheahelalised DNA-viirused koos RNA-vahendajaga (dsDNA-RT), nagu näiteks B-hepatiidi viirus.

DNA viirused

DNA-viirus on viirus, mille genoom koosneb desoksüribonukleiinhappest (DNA), mida paljundab DNA-polümeraas. Neid võib jagada nendeks, mille genoomis on kaks DNA-ahelat, mida nimetatakse kaheahelalisteks DNA-viirusteks (dsDNA) ja nendeks, mille genoomis on üks DNA-ahel, mida nimetatakse üheahelalisteks DNA-viirusteks (ssDNA) (8). 

Üldiselt jagunevad selgroogsete DNA-viirused 10 perekonda: Asfarviridae, Poxviridae, Iridoviridae, Hepadnaviridae, Herpesviridae, Polyomaviridae, Papillomaviridae, Adenoviridae, Parvoviridae ja Circoviridae. 

dsDNA-viirused kuuluvad peamiselt kahte valdkonda: Duplodnaviria ja Varidnaviria ning ssDNA-viirused kuuluvad peaaegu eranditult Monodnaviria valdkonda, kuhu kuuluvad ka mõned dsDNA-viirused. 

DNA-viirused on levinud kõikjal maailmas, eriti aga merekeskkonnas, kus nad moodustavad olulise osa mere ökosüsteemidest ning nakatavad nii prokarüoote, kui ka eukarüoote. Neil näib olevat mitu päritolu, sest Monodnaviria viirused on ilmselt mitmel korral tekkinud arheaalsetest ja bakteriaalsetest plasmiididest. Duplodnaviria ja Varidnaviria päritolu on vähem selge (8).

Tuntud haigusi põhjustavate DNA-viiruste hulka kuuluvad adenoviirused, herpesviirused (nagu näiteks tuulerõuged, vöötohatis, Epstein-Barri viirus), papilloomiviirused ehk HPV viirused (mis tekitavad teadaolevalt emakakaelavähki), rõugeviirused, B-hepatiidi viirus ehk HBV, polüoomiviirused, parvoviirused, anelloviirused jne. Allolevalt räägime kõikidest neist DNA-viirustest veidi lähemalt  (1, 8).

Ecosh - VIIRUSED-Mõned_levinud_inimesi_nakatavad_viirused

I Kaheahelalised DNA-viirused (dsDNA) nagu adenoviirused, herpesviirused, papilloomviirused, rõugeviirused, polüoomiviirused jne.

Loomi või inimesi nakatavad kaheahelalised DNA-viirused (dsDNA) paljunevad tavaliselt peremeesraku tuuma sisenedes, kus nad kasutavad oma genoomi paljundamiseks peremeesraku polümeraase. DsDNA-viiruste puhul seondub DNA-ga transkriptsioonikompleks, mille järel värvatakse RNA-polümeraas, et valmistada mRNA, kasutades DNA negatiivset ahelat mallidena (1). Kaheahelaliste DNA viiruste hulka kuuluvad allolevad viiruste perekonnad nagu adenoviirused, herpesviirused, papilloomviirused, rõugeviirused, polüoomiviirused jne.

1. Adenoviirused (Adenoviridae)

Adenoviirused (Adenoviiruste perekonna liikmed) on keskmise suurusega (90-100 nm), ilma välise lipiidikihita viirused, millel on ikosaedrilised kapsiidid, mis sisaldavad kahesuunalist DNA-genoomi. Adenoviiruste nimetus tuleneb nende esmasest isoleerimisest inimese adenoididest 1953. aastal.

Inimestel on leitud rohkem kui 50 erinevat adenoviiruse serotüüpi, mis põhjustavad mitmesuguseid haigusi, alates kergetest hingamisteede infektsioonidest väikestel lastel (tuntud kui nohu) kuni eluohtlike multiorganite haigusteni nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestel (1, 8, 11). Adenoviirused võivad põhjustada kerget kuni rasket haigestumist, kuigi tõsine haigestumine on harvem. Nõrgenenud immuunsüsteemiga või olemasoleva hingamisteede või südamehaigusega inimestel on suurem risk haigestuda adenoviirusinfektsiooni tõttu raskesse haigusseisundisse. 

Adenoviirused võivad põhjustada mitmesuguseid haigusi nagu näiteks:

  • tavaline külmetus või gripilaadsed sümptomid;
  • palavik;
  • kurguvalu;
  • äge bronhiit (kopsude hingamisteede põletik, mida mõnikord nimetatakse “rindkerehaiguseks”);
  • kopsupõletik;
  • konjunktiviit (konjunktiviit on tavaline probleem, mis põhjustab silma eesmist osa katva õhukese koekihi (sidekesta) punetust ja põletikku);
  • äge gastroenteriit (mao või soolestiku põletik, mis põhjustab kõhulahtisust, oksendamist, iiveldust ja kõhuvalu);
  • põiepõletik või infektsioon (harvaesinev);
  • neuroloogilised haigused ehk aju ja seljaaju mõjutavad haigused (harvaesinev)(10).

2. Herpesviirused (Herpesvirales)

Herpesviirused on dsDNA-viiruste (Baltimore’i I rühm) loomsete peremeesorganismide klass, mida iseloomustab ühine morfoloogia, mis koosneb glükoproteiini sisaldava lipiidümbrisega ümbritsetud ikosaedrilisest kapsiidist. Kõik herpesviirused võivad luua latentse nakkuse konkreetsetes kudedes, mis on igale viirusele iseloomulikud.

Herpesviirustel on ainulaadne neljakihiline struktuur. Suurt, kahesuunalist DNA-genoomi sisaldavat tuuma ümbritseb isosapentaedriline kapsiid, mis koosneb kapsomeeridest. Kapsiidi ümbritseb amorfne (amorfne tähendab seda, et aine füüsikalised omadused ei olene suunast selle aine sees) valgukate (ingl tegument). See on ümbritsetud glükoproteiini sisaldava lipiidkihi ümbrisega.

Herpesviirused jagunevad kolme rühma:

  • α-herpesviirused, herpes simplex’i viiruse tüübid 1 ja 2 ning varicella-zoster viirus, millel on lühike replikatsioonitsükkel, mis indutseerivad tsütopatoloogiat monokihilistes rakukultuurides ja millel on lai leviala;
  • β-herpesviirused, tsütomegaloviirus ning inimese herpesviirused 6 ja 7, millel on pikk replikatsioonitsükkel ja piiratud leviala;
  • ning γ-herpesviirused, Epstein-Barri viirus ja inimese herpesviirus 8, millel on väga piiratud leviala (8, 9).

Inimestel esinevad erinevate herpesviiruste poolt põhjustatud sagedased nakkused on külmetushaigused, genitaalherpes, tuulerõuged ja vöötohatis.

Enam kui 100-st teadaolevast herpesviirusest nakatab tavapäraselt ainult inimesi vaid 8, need on:

  • Herpes simplex’i viirus tüüp 1 ja 2. Tüüp 1 (HSV-1) levib enamasti suu kaudu ja põhjustab infektsioone suus või selle ümbruses (suuherpes või külmetushaavandid). See võib põhjustada ka genitaalherpest. Enamik täiskasvanuid on HSV-1-ga nakatunud. Tüüp 2 (HSV-2) levib seksuaalkontaktide kaudu ja põhjustab suguelundite herpest (40).
  • Varicella-zoster viirus. Varicella zoster viirus (VZV) põhjustab vöötohatist. Sama viirus põhjustab ka tuulerõugeid. Pärast seda, kui inimene on tuulerõugetest paranenud, jääb viirus tema organismis puhkeolekusse (inaktiivseks). Hiljem võib viirus reaktiveeruda, põhjustades vöötohatise. Enamikul inimestel, kellel tekib vöötohatis, esineb elu jooksul vaid üks episood.
  • Tsütomegaloviirus. Mõnikord võib tsütomegaloviirus põhjustada mononukleoosi või hepatiiti (maksaprobleem). Nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel, kes põevad tsütomegaloviirust, võivad tekkida tõsisemad sümptomid, mis mõjutavad silmi, kopse, maksa, söögitoru, magu ja soolestikku. Tsütomegaloviirus-nakkusega sündinud imikutel võib esineda aju, maksa, põrna, kopsude ja kasvuprobleeme (39).
  • Epstein-Barri viirus (EBV). EBV võib põhjustada nakkuslikku mononukleoosi, mida nimetatakse ka monoks, ja lisaks ka muid haigusi. Enamik inimesi nakatub elu jooksul EBVsse ja neil ei teki mingeid sümptomeid. EBV põhjustatud mono on kõige levinum teismeliste ja täiskasvanute seas (41). 
  • Inimese herpesviirus 6 (variandid A ja B). Herpesviirus 6 infektsiooniga kaasnevad raskemad haigused, sealhulgas mononukleoos, koliit, müokardiit ja hepatiit, lisaks dokumenteeritud tüsistused kesknärvisüsteemile, nagu entsefaliit ja meningoentsefaliit (42).
  • Inimese herpesviirus 7. Inimese herpesviirus 7, nagu ka herpesviirus 6, näib olevat peamiselt imiku- ja lapsepõlves omandatud ja võib põhjustada haigust nimega kuues haigus e. imikute roseool (roseola infantum). Herpesviirus 7 võib seotud olla ka febriilsete krampide tekkega ja lisaks on seda seostatud võimaliku entsefaliidi põhjustajana (43).
  • Inimese herpesviirus 8 ja Kaposi sarkoomiviirus (KS). Herpesviirus 8 põhjustab Kaposi sarkoomi (KS) ja on seotud ka primaarse efusioonilümfoomi ja multitsentrilise Castlemani haigusega. Kaposi sarkoom on harvaesinev vähitüüp, mille puhul kasvavad kahjustused nahas, lümfisõlmedes, suu, nina ja kurgu limaskestas ning muudes kehakudedes. Kaposi sarkoom võib mõjutada ka siseorganeid ning seda esineb peamiselt inimestel, kellel on halvasti kontrollitav või raske HIV-infektsioon. Inimese herpesviirus 8 põhjustab ka teatavat tüüpi lümfoomi (vähk, mis algab immuunsüsteemi rakkudest) (8, 9, 44, 45).

3. Inimese papilloomiviirused ehk HPV viirused (Papillomaviridae)

Papilloomiviirused on väikesed, mitteümbristatud, kaheahelalised DNA-viirused, mis nakatavad limaskesta ja naha epiteele paljudel selgroogsetel loomadel liigispetsiifiliselt. Inimese papilloomiviirusi (HPV) on tuvastatud üle 100 tüübi ja umbes pooled neist nakatavad suguelundkonda. Paljusid HPV tüüpe on leitud emakakaelavähi puhul, samas kui teisi on teistes erinevates vähivormides leitud harva või üldse mitte, millest tuleneb ka nomenklatuur “kõrge” ja “madala riskiga” HPVd (12, 13). 

Kuidas papilloomiviirus levib? 

HPV võib nakatuda tupe-, anaal- või suuseksi teel kellegagi, kellel on viirus. Kõige sagedamini levib papiloomviirus olles nakatunuga intiimsuhtes vaginaalsel või anaalsel teel. HPV levib ka tiheda nahaga kokkupuute kaudu seksi ajal. HPV-ga inimene võib nakkuse kellelegi edasi anda isegi siis, kui tal endal ei esine vähimaidki märke ega sümptomeid. Kui oled seksuaalselt aktiivne, võid HPVsse nakatuda ka juhul, kui oled intiimsuhtes olnud ainult ühe inimesega. Sümptomid võivad tekkida ka aastaid pärast intiimsuhet nakatunuga. Seetõttu on ka raske teada, millal esimest korda nakkuse said.

Kas papilloomviirus põhjustab terviseprobleeme? 

Enamikul juhtudel (9 juhul 10-st) kaob HPV kahe aasta jooksul iseenesest ilma terviseprobleemideta. Kuid, kui HPV ei kao, võib see põhjustada terviseprobleeme, nagu suguelundite tüükad ja vähk. Suguelundite tüükad ilmnevad tavaliselt väikese kühmu või kühmude rühmana suguelundite piirkonnas. Need võivad olla väikesed või suured, kõrgendatud või lamedad, või siis lillkapsa kujuga. Tervishoiuteenuse osutaja saab tüükad tavaliselt diagnoosida suguelundite piirkonda vaadates.

Kas papilloomviirus ehk HPV põhjustab vähki? 

HPV ehk papilloomviirus võib põhjustada emakakaelavähki ja muid vähkkasvajaid, sealhulgas vulva-, tupe-, peenise- või pärakuvähki. Samuti võib see põhjustada vähki kurgu tagaosas (nn orofarüngeaalne vähk). See võib hõlmata keelepõhja ja mandleid. Vähk areneb sageli aastaid, isegi aastakümneid, pärast seda, kui inimene on HPVsse nakatunud. Suguelundite tüükad ja vähk tulenevad erinevatest HPV-tüüpidest. Ei ole võimalik teada, kellel tekib HPV tõttu vähk või muud terviseprobleemid. Nõrga immuunsüsteemiga inimesed (sealhulgas HIV-nakatunud inimesed) võivad olla vähem võimelised HPV vastu võitlema. Samuti võib neil olla suurem tõenäosus, et neil tekivad HPV tõttu teised terviseprobleemid (13).

Kas ka soolatüükad on põhjustatud papilloomviirusest?

Tavalised soolatüükad on väikesed, teralised nahakasvajad, mis esinevad kõige sagedamini sõrmedel või kätel, aga ka varvastel ja talla all. Tõsisemad soolatüükad on sageli ka mustriga, mis koosneb pisikestest mustadest punktidest (need on väikesed, hüübinud veresooned). Soolatüükad on põhjustatud inimese papilloomiviiruse (HPV) teatavatest tüvedest ja need levivad puudutusega. Viirus esineb tüügaste naharakkudes. HPV on viiruste perekond, mis mõjutab keha nahka ja niiskeid membraane (limaskesta) (48).

4. Rõugeviirused (Poxviridae) ja Variola viirus (inimese rõugete tekitaja)

Poxviridae on kaheahelaliste DNA-viiruste perekond, kelle looduslikeks peremeesteks on selgroogsed ja lülijalgsed. Selles perekonnas on praegu 83 liiki, mis jagunevad 22 perekonna vahel, mis omakorda jagunevad kahte alamperekonda. Selle perekonnaga seotud haiguste hulka kuuluvad ka meile teada tuntud rõuged. Rõugete põhjustajaks on viirused: Variola major ja Variola minor (14).

Inimest võivad nakatada neli rõugeviiruste perekonda: 

  • Orthopoxvirus: rõugeviirus (variola), vaktsiiniviirus, lehmarõuged, ahvirõuged;
  • Parapoxvirus: orf-viirus;
  • Yatapoxvirus: tanapoksviirus, yaba-ahvide kasvajaviirus; 
  • Molluscipoxvirus: mollusk (ingl molluscum contagiosum virus (MCV)) (14).

Kõige levinumad on vaktsiiniviirus (täheldatud India subkontinendil) ja molluscum contagiosum, kuid ka ahvirõuged on tõusuteel (täheldatud Lääne- ja Kesk-Aafrika vihmametsade riikides). Sarnase nimega haigus tuulerõuged ei ole tõeline rõugeviirus ja seda põhjustab hoopis herpesviirus varicella zoster (14).

5. Polüoomiviirused (Polyomaviridae (PyV)) 

Polüoomiviirused on kaheahelalised väikesed DNA-viirused, mis olid ühed esimesed imetajate viirused, mida molekulaarselt analüüsiti. Polyomaviridae on viiruste perekond, mille looduslikeks peremeesteks on peamiselt imetajad ja linnud. 2020. aasta seisuga on teadaolevalt kuus perekonda ja 117 liiki, millest viis liiki on perekonnaks määramata. Neist 14 liiki on teadaolevalt nakatanud inimest. Neist osasid, nagu näiteks SV40, on inimestel vähemal määral tuvastatud. Enamik polüoomviirustest on väga levinud ja enamikus uuritud inimpopulatsioonides tavaliselt asümptomaatilised. Aga mitte kõik (1, 16). Näiteks:

  • BK polüoomiviirus on seotud nefropaatia tekkega neerusiirdamise ja mitterenaalsete tahkete elundite siirdamise patsientidel. 
  • JC polüoomiviirus on seotud progressiivse multifokaalse leukoentsefalopaatiaga.
  • Merkeli raku polüoomiviirus on seotud Merkeli rakuvähiga.
  • SV40 (lühend ingliskeelsest nimetusest Simian virus 40 ‘ahviviirus 40’ või Simian vacuolating virus 40) on polüoomviirus, mida leidub nii ahvidel kui ka inimestel. Nagu teised polüoomviirused, on ka SV40 DNA-viirus, mis võib loomadel põhjustada kasvajaid, kuid püsib enamasti latentse infektsioonina. Seda viirust on inimestel tuvastatud vähemal määral (1, 16).

II Üheahelalised DNA-viirused (ssDNA) nagu parvoviirused ja anelloviirused

Üheahelalised DNA-viirused (ssDNA) kasutavad transkriptsiooniks sama mehhanismi nagu dsDNA-viirused, kuigi ssDNA muudetakse esmalt raku tuumas peremees-DNA-polümeraaside poolt kahesuunaliseks (1). Üheahelaliste DNA-viiruste hulka kuuluvad:

1. Parvoviirused (Parvoviridae)

Parvoviirused põhjustavad peamiselt mitmesuguseid haigusi loomadel. Näiteks koerte parvoviirus põhjustab raskeid haigusi koertel ja kasside parvoviirus kassidel. Sigadel on sigade parvoviirus peamine viljatuse põhjustaja. Inimese parvoviirustest on kaks kõige märkimisväärsemat parvoviirus B19 ja inimese bokaviirus (8).

  • Parvoviirus B19. Sellesse viirusesse nakatutakse kõige sagedamini kevadel, varasuvel ja hilistalvel. Haigestuvad nii lapsed kui täiskasvanud. Parvoviirus B19 on normaalse immuunsüsteemiga lastel erythema infectiosum’i põhjustaja. Erythema infectiosum’i sümptomite hulka kuuluvad kerge palavik, punane lööve näol ja pitsiline lööve kätel, jalgadel ja torsol. Täiskasvanutel võib parvoviirus 19 põhjustada ägedat sümmeetrilist polüartropaatiat. Kuigi kõige sagedamini põhjustavad ägedat polüartropaatiat parvoviirused, siis seda võivad põhjustada ka alfaviirused, B-hepatiit, C-hepatiit, Epstein-Barri viirus (EBV) ja troopilised viirused, nagu Zika ja chikungunya (CHIKV). Lühenenud erütrotsüütide elueaga isikutel põhjustab parvoviirus mööduvat aplastilist aneemiat ning immuunsupressiooniga patsientidel erütrotsütaarset aplaasiat ning kroonilist aneemiat. Parvoviirus 19 võib põhjustada raseduse katkemist, loote aneemiat ja hüdropsi.
  • Inimese bokaviirus (bocavirus (HBoV)) põhjustab sageli ägedaid hingamisteede haigusi, eriti väikelastel (23). 

2. Anelloviirused (Anelloviridae) 

Anelloviirused on viiruste perekond, mis liigitatakse samuti selgroogsete viiruste hulka. Nimi tuleneb itaalia keelest anello ‘ring’, mis viitab anelloviiruste ringikujulisele genoomile. Anelloviiruste liigid on väga levinud ja geneetiliselt mitmekesised. Nende viroome on esinenud enamikul inimestel.

Anelloviirused sisenevad rakku varakult ja paljunevad püsivalt. Siiski on endiselt vaieldav, kas esimene nakkus on sümptomaatiline või mitte. Üldine anelloviiruste levimus üldpopulatsioonis on üle 90% ja neid on leitud kõikidel kontinentidel. Anelloviirused põhjustavad kroonilisi viirusnakkusi inimestel, mida ei ole veel seostatud haigustega. Inimestel ja loomadel esineb vähemalt 200 erinevat liiki anelloviirusi (8).

III Kaheahelalised RNA-viirused (dsRNA) nagu rotaviirused ja lammaste katarraalse palaviku viirus 

Kaheahelalised RNA-viirused (dsRNA-viirused) on viiruste rühm, mille genoom on kahesuunaline ja koosneb ribonukleiinhappest. Kaheahelalised RNA-viirused koosnevad kolmest rühmast: Reoviridae, Picobirnaviridae ja Birnaviridae. Baltimore’i klassifikatsioonisüsteemis kuuluvad dsRNA-viirused III rühma.

Viiruste rühma liikmed erinevad suuresti peremeeste leviku (loomad, taimed, seened ja bakterid), genoomi segmentide arvu (üks kuni kaksteist) ja viiruse organismi (T-arv, kapsiidikihtide jne.) poolest (17). Kaheahelaliste RNA-viiruste hulka kuuluvad:

1. Rotaviirused

Rotaviirused on ülemaailmselt tuntud väikeste laste gastroenteriidi sagedase põhjustajana. Rotaviirused on kahesuunaliste RNA-viiruste perekond Reoviridae perekonnas. Rotaviirused on imikute ja väikelaste kõige levinum kõhulahtisuse põhjustaja.

5-aastaseks saades on peaaegu iga laps maailmas vähemalt korra rotaviirusega nakatunud. Kuna immuunsus areneb iga nakatumisega, on hilisemad nakkused vähem tõsised. Täiskasvanud haigestuvad harva. Sugukonnas on üheksa liiki, mida nimetatakse A, B, C, D, F, G, H, I ja J (17).

Rotaviirus A, mis on kõige levinum liik, põhjustab üle 90% rotaviirusnakkustest inimestel (17).

2. Lammaste katarraalse palaviku viirus (LKP)

Lammaste katarraalse palaviku viirus põhjustab lammastel tõsise haigestumuse ja suremusega ägedat haigust ja on seetõttu kardetud veiste ja lammaste patogeen. LKP võib nakatada ka kitsi, veiseid ja teisi koduloomi ning samuti metsloomi (näiteks põtru ja hirvi) (17).

RNA viirused

RNA-viiruse geneetiliseks materjaliks on RNA ehk ribonukleiinhape ja RNA-viirused võivad olla nii üheahelalised (üheahelaline RNA (ssRNA)), kui ka kaheahelalised (kaheahelaline RNA (dsRNA)). Üldiselt toimub enamiku seda tüüpi viiruste infektsioonitsükkel raku tsütoplasmas, kuid on ka erandeid (nagu näiteks gripiviirus). RNA-viirusteks ei loeta viirusi, millel esineb infektsioonitsüklis ka DNA etapp (1).

Üheahelalised RNA-viirused (ssRNA)

Üheahelalised RNA-viirused võivad olla plussahelalised (see tähendab samapidised mRNA-ga) või miinusahelalised (vastupidised mRNA-le). Olemas on ka viiruseid (mida nimetatakse ambisense-viirusteks), mille genoom on osaliselt plussahelaline ja osaliselt miinusahelaline (1, 3, 4).

IV Plussahelalised RNA-viirused (+ssRNA) nagu hepatiidiviirused, Lääne-Niiluse viirus, Dengeviirus, MERS, SARS (SARS-CoV-1 ja SARS-CoV-2-koroonaviirus ehk COVID-19), enteroviirused (aseptiline meningiit, rinoviirused (nohu), lastehalvatus ehk poliomüeliit jne), astroviirus, togaviirused (punetised) ja noroviirused

Plussahelaliste RNA-viiruste seas on viirusi, mis põhjustavad haigusi inimestel, aga nakatavad ka põllukultuure, seeni, baktereid ja putukaid. Selgroogsete üheahelalised plussahelalised RNA-viirused (+ssRNA) sisaldavad üheksat perekonda: Caliciviridae, Picornaviridae, Astroviridae, Flaviviridae, Nodaviridae, Hepeviridae, Coronaviridae, Togaviridae ja Arteriviridae. Plussahelalised RNA-viirused, mis põhjustavad haigusi inimestel on näiteks hepatiidiviirused, Lääne-Niiluse viirus, Dengeviirus, MERS, SARS, rinoviirused, enteroviirused, astroviirus ja togaviirused (punetised).

1. Hepatiidiviirused (Hepadnaviridae)

On olemas 5 peamist hepatiidiviirust, mida nimetatakse A, B, C, D ja E tüübiks. Need 5 tüüpi on kõige suuremaks probleemiks nende põhjustatud haiguste ja surmajuhtumite koormuse ning haiguspuhangute ja epideemia leviku potentsiaali tõttu. Eelkõige B- ja C-tüüpi viirused põhjustavad kroonilisi haigusi sadadel miljonitel inimestel ning on kõige sagedasemaks maksatsirroosi ja maksavähi põhjuseks. Kuigi kõik hepatiidiviirused põhjustavad maksahaigust, on nad siiski üksteisest olulisel määral erinevad. 

A- ja E-hepatiit tekivad tavaliselt saastunud toidu või vee tarbimisel. B-, C- ja D-hepatiit tekivad tavaliselt parenteraalse kontakti tagajärjel nakatunud kehavedelikega. Nende viiruste tavalised leviku viisid on saastunud vere või veretoodete saamine, invasiivsed meditsiinilised protseduurid saastunud seadmetega ning B-hepatiidi levik emalt lapsele sünni ajal, pereliikmelt lapsele ja ka seksuaalkontaktide kaudu. 

Äge nakkus võib esineda piiratud sümptomitega, ilma sümptomiteta, või siis võib esineda selliseid sümptomeid nagu kollasus (naha ja silmade kollasus), tume uriin, äärmuslik väsimus, iiveldus, oksendamine ja kõhuvalu (6, 15). 

Erinevad hepatiidiviirused

  • A-hepatiidi viirus (HAV), nimetatud ka kui hepatoviirus A, viiruslik maksapõletik, kollatõbi ja A-hepatiit. A-hepatiidi viirus esineb nakatunud inimeste väljaheites ja levib kõige sagedamini saastunud vee või toidu tarbimisel. HAV võib levida ka teatavate seksuaaltegevuste kaudu. Nakatumine on paljudel juhtudel kerge, enamik inimesi paraneb täielikult ja jääb immuunseks edasiste HAV-nakkuste suhtes. Siiski võib HAV-nakkus olla ka raske ja eluohtlik. Enamik inimesi maailma kehva sanitaarsusega piirkondades on sellesse viirusse juba nakatunud. A-hepatiidi viiruse vastu on olemas vaktsiin.
  • B-hepatiidi viirus (HBV). Kuna B-hepatiidi viirus kuulub hepatiidi viirustest ainukesena DNA viiruste alla, siis sellest kirjutame pikemalt edaso alapealkirja “VII Kaheahelalised DNA-viirused koos RNA-vahendajaga (dsDNA-RT) nagu B-hepatiidi viirus” all.
  • C-hepatiidi viirus (HCV) levib enamasti nakatunud verega kokkupuute kaudu. See võib juhtuda HCV-ga saastunud vere ja veretoodete ülekandmise, meditsiiniliste protseduuride käigus tehtud saastunud süstide, või süstivate narkootikumide kasutamise kaudu. Võimalik on ka seksuaalne nakatumine, kuid see on palju vähem levinud.  C-hepatiidi viirus (HCV) on väike (55-65 nm suurune), Flaviviridae perekonda kuuluv +ssRNA viirus, mis on inimestel C-hepatiidi ja mõnede vähivormide, nagu maksavähk (hepatotsellulaarne kartsinoom, lühendatult HCC) ja lümfoomide põhjustaja (6, 15). HCV vastu ei ole vaktsiini.
  • D-hepatiidi viiruse (HDV) nakkused esinevad ainult neil, kes on nakatunud HBVsse. HDV ja HBV kahekordne nakatumine võib põhjustada tõsisemat haigust. B-hepatiidi vaktsiinid pakuvad kaitset ka HDV-infektsiooni eest.
  • E-hepatiidi viirus (HEV) levib enamasti saastunud vee või toidu tarbimise teel. HEV on levinud hepatiidipuhangute põhjus maailma arengumaades ja seda tunnustatakse üha enam kui olulist haiguse põhjustajat arenenud riikides. HEV-nakkuse vältimiseks on välja töötatud ohutud ja tõhusad vaktsiinid, kuid need ei ole laialdaselt kättesaadavad (15).

2. Lääne-Niiluse viirus

Lääne-Niiluse viirus (ingl West Nile virus (WNV)) on Flaviviridae perekonda (samasse perekonda kuuluvad ka Zika-, Dengue- ja kollapalaviku viirus) kuuluv üheahelaline RNA-viirus, mis põhjustab Lääne-Niiluse palavikku. Viirus levib põhiliselt sääskede, peamiselt just Culexi liikide kaudu. Lääne-Niiluse viiruse esmased peremehed on linnud, nii et viirus jääb “lind-sääsk-lind” ülekandetsüklisse. Viirus on geneetiliselt suguluses Jaapani entsefaliidi viiruste perekonnaga.

Viiruse põhjustatud haigussümptomid esinevad nii inimestel kui ka hobustel, teistel loomadel esinevad sümptomid harva. Vähemal, kui 1% nakatunutest põhjustab haigus entsefaliiti, meningiiti või halvatust. Lääne-Niiluse viiruse vastane vaktsiin inimese jaoks puudub ja immuunsus tekib põdemise järgselt (6).

3. Dengeviirus

Dengeviirus (DENV) on sääskede poolt levitatav Flaviviridae perekonda kuuluv dengepalavikku põhjustav viirus. Dengeviiruse levik on viimase 20 aasta jooksul järsult suurenenud, muutudes üheks kõige hullemaks sääskede poolt levitatavaks inimpatogeeniks, millega troopilised riigid peavad toime tulema.

Praeguste hinnangute kohaselt esineb igal aastal kuni 390 miljonit nakatumist ja paljud dengue’i nakkused on üha enam asümptomaatilised või subkliinilised. Dengeviirus põhjustab ka samanimelist veritsuspalavikku ehk Denque palavikku, mis tapab aastas ligikaudu 25 000 inimest (6, 19).

4. MERS ehk Lähis-Ida respiratoorse sündroomiga seotud koronaviirus (MERS-CoV) või EMC/2012 (HCoV-EMC/2012) 

MERS on Betacoronavirus perekonda kuuluv viirus, mis põhjustab Lähis-Ida respiratoorset sündroomi (MERS). See on inimesi, nahkhiiri ja kaameleid nakatav koroonaviiruse liik. Esialgu nimetati MERSi lihtsalt uudseks koroonaviiruseks või nCoV-ks.

2012. aasta juunis teatati viirusest esmakordselt, aga 2015. aasta juuliks oli MERS-CoVi juhtudest teatatud enam kui 21 riigis Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias ning Lähis-Idas. MERS-CoV on üks mitmest viirusest, mille Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on määratlenud, kui tulevase epideemia tõenäolise põhjustaja (6).

5. SARS (SARS-CoV-1 või SARS-CoV-2-koroonaviirus ehk COVID-19)

  • Raske ägeda hingamisteede sündroomi koronaviirus 1 (SARS-CoV-1 või SARS-CoV) on koroonaviiruse tüvi, mis põhjustab rasket ägedat hingamisteede sündroomi (SARS), hingamisteede haigust, mis põhjustas SARSi puhangu aastail 2002-2004. Tegemist on üheahelalise RNA-viirusega, mis nakatab kopsude epiteelirakke. See nakatab inimesi, nahkhiiri ja palmitsiibeteid (Paradoxurus hermaphroditus). SARS-CoV-1 puhang sai suures osas kontrolli alla lihtsate rahvatervise meetmetega. Sümptomite (palavik ja hingamisprobleemid) esinemise kontrollimine, haiguskahtlusega inimeste isoleerimine ja karantiinis hoidmine ning reisimise piiramine avaldasid mõju. SARS-CoV-1 oli kõige enam nakkav, kui patsiendid olid haiged. Seega sai sümptomitega inimeste isoleerimisega tõhusalt vältida ka viiruse edasist levikut (6).
  • SARS-CoV-2-koroonaviirus ehk COVID-19. Raske äge respiratoorse sündroomi koroonaviirus 2 (SARS-CoV-2) on koroonaviiruse tüvi, mis põhjustab hingamisteede haigust, mis on vastutav COVID-19 pandeemia eest. Varem oli viiruse esialgne nimetus 2019 novel coronavirus (2019-nCoV) ja seda on nimetatud ka inimese koroonaviiruseks 2019 (HCoV-19 või hCoV-19). Esimest korda tuvastati see viirus Wuhani linnas Hubeis Hiinas, Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas taudipuhangu 30. jaanuaril 2020 rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorraks ja 11. märtsil 2020 pandeemiaks. SARS-CoV-2 on raske ägeda respiratoorse sündroomiga seotud koronaviiruse (SARSr-CoV) liiki kuuluv viirus, mis on suguluses SARS-CoV-1 viirusega, mis põhjustas SARSi puhangu aastail 2002-2004. Vaatamata tema lähedasele sugulusele SARS-CoV-1-ga, on tema lähimad teadaolevad sugulased, kellega see viirus sõsarrühma moodustab, tuletatud SARS-viirused BANAL-52 ja RaTG13. Olemasolevad tõendid näitavad, et see on tõenäoliselt zoonootilise päritoluga ja on geneetiliselt lähedase sarnasusega nahkhiirte koronaviirustega, mis viitab sellele, et see on tekkinud nahkhiireviirusest. Praegu uuritakse, kas SARS-CoV-2 pärineb otse nahkhiirtest või kaudselt mõne vaheperemehe kaudu (6). 

7. Enteroviirused (nagu aseptiline meningiit, rinoviirused (nohu), lastehalvatus ehk poliomüeliit jne)

Enteroviirused kuuluvad pikornaviiruste rühma ning on viiruste perekond, mida seostatakse mitmete inimeste ja imetajate haigustega. Enteroviirused on nimetatud nende levikutee järgi, mis kulgeb läbi soolestiku. Uuringutes on antikehade neutraliseerimise testide põhjal eristatud 71 inimese enteroviiruse serotüüpi (20).

Enteroviirusnakkuse kergete sümptomite hulka võivad kuuluda palavik, nohu, aevastamine, köha, nahalööve, suu villid ning keha- ja lihasvalu. Kuigi harva, võivad enteroviirused mõnikord põhjustada tõsisemaid haigusi, nagu viiruslik meningiit (seljaaju ja ajukoore infektsioon) või müeliit (ühe või mitme käe või jala äkiline nõrkus). Eriti ohustatud EV-D68 nakkuse tõsiste sümptomite tekkeks on astmaga lapsed. Enteroviirusnakkuse jaoks ei ole spetsiifilist ravi, kuid enamik inimesi paraneb täielikult.

Enteroviirused kuuluvad pikornaviiruste sugukonda, enteroviiruste perekonda, mis võivad pikemat aega säilitada eluvõime väliskeskkonnas, sh vees või niiskes pinnases (20).

Enteroviiruste perekonda kuuluvad näiteks:

  • Enteroviirus A. A enteroviiruste hulka kuuluvad Coxsackie viirus A2, A3, A4, A5, A6, A7, A8, A10, A12, A14, A16 ja enteroviirus A71, A76, A89, A89, A90, A91, A92, A144, A119, A120, A121, A122 (simian virus 19), A123 (simian virus 43), A124 (simian virus 46), A125 (babuuni enteroviirus A13). Coxsackie viirus A16 põhjustab inimestel käe-, jala- ja suutõbe. Mõned algselt uudseteks tunnistatud viirused on osutunud valesti identifitseerituks. Nii on Coxsackie viirus A23 sama serotüüp kui ehhoviirus 9, ja Coxsackie viirus A15 sama serotüüp, kui Coxsackie viirus A11, ning Coxsackie viirus A18 sama serotüüp kui Coxsackie viirus A13 (20).
  • Enteroviirus B. Enteroviiruse B hulka kuuluvad Coxsackie viirus B1,2,3,4,5,6; Coxsackie viirus A9; ehhoviirus 1-33 ja enteroviirus B69-113. Coxsackie B viirusi leidub kogu maailmas ja need võivad põhjustada müokardiiti (südamepõletikku); perikardiiti (südant ümbritseva koti põletikku); meningiiti (aju ja seljaaju ümbritsevate membraanide põletikku) ja pankreatiiti (kõhunäärmepõletikku) (20).
  • Enteroviirus C. Enteroviirus C koosneb polioviirustest 1, 2 ja 3;  Coxsackie viirustest A1, A11, A13, A18, A17, 20, A21, A22, A24 ja enteroviirustest C95, C96, C99, C102, C104, C105, C109, C113, C118 (20).
  • Polioviirused. Polioviiruse kolmel serotüübil, PV-1, PV-2 ja PV-3, on igaühel veidi erinev kapsiidvalk. Kapsiidvalgud määravad rakuretseptorite spetsiifilisuse ja viiruse antigeensuse. Kõik kolm polioviiruste vormi on äärmiselt nakkavad ja levivad inimestevahelise kontakti kaudu. Kõige sagedamini põhjustab inimestel nakatumist siiski PV-1. Polioviirus võib mõjutada seljaaju ja põhjustada poliomüeliiti, mis on invaliidistav ja eluohtlik haigus, mis põhjustab paresteesiat, meningiiti ja püsivat halvatust. Sümptomite hulka võivad kuuluda kurguvalu, palavik, väsimus, iiveldus, peavalu ja kõhuvalu (kuigi 72% nakatunutest ei ilmuta nähtavaid sümptomeid). Poliomüeliidi ennetamiseks on saadaval kahte tüüpi vaktsiinid: inaktiveeritud polioviirusvaktsiin, mida manustatakse süstina jalga (IPV) või käsivarde ja suukaudne polioviirusvaktsiin (OPV). Poliovaktsiin on väga tõhus, andes kaitse 99-le 100-st vaktsineeritud lapsest (20).
  • Enteroviirus D68 (EV-D68). Enteroviirus D68 tuvastati esmakordselt Californias 1962. aastal. Võrreldes teiste enteroviirustega on sellest aga näiteks USAs viimase 40 aasta jooksul teatatud harva. Enamik inimesi, kes nakatuvad, on imikud, lapsed ja teismelised. EV-D68 põhjustab tavaliselt kerget kuni rasket hingamisteede haigestumist. Siiski ei ole EV-D68 haiguste kogu spekter täpselt määratletud. Enamasti algab see viirus tavaliste nohu ja köha sümptomitega. Mõnedel, kuid mitte kõigil, võib esineda ka palavik. Raskematel juhtudel võib esineda hingamisraskusi, vilisevat hingamist, või hingamisprobleeme (20).
  • Enteroviirus A71 (EV-A71). Enteroviirus A71 on lisaks Coxsackie viirus A16-le samuti üks tähelepanuväärsemaid käe-jala ja suutõve (ehk villiline enteroviirusstomatiit eksanteemiga) tekitajatest ning on mõnikord seotud ka raskete kesknärvisüsteemi haigustega.
  • Rinoviirused kui peamised nohu põhjustajad (20).

Kolm tuntumat mitte-polioviirust on enteroviirus D68 (EV-D68), enteroviirus A71 (EV-A71) ja Coxsackie viirus A6 (CV-A6). EV-D68 põhjustab tavaliselt hingamisteede haigusi. EV-A71 ja CV-A6 põhjustavad teadaolevalt käte-, suu- ja sõrataudi.

7.1. Rinoviirused (peamised nohu põhjustajad)

Rinoviirus (ingl rhinovirus) on kõige levinum viiruslik nakkusetekitaja ja peamine nohu põhjustaja inimesel. Rinoviirusinfektsioon paljuneb temperatuuril 33-35 °C, mis on ka ninas esinev temperatuur.

Rinoviirused kuuluvad Enteroviiruste perekonda. Rinoviiruste kolm liiki (A, B ja C) hõlmavad umbes 165 tunnustatud tüüpi, mis erinevad üksteisest vastavalt nende pinnaantigeenidele või geneetikale. Nad kuuluvad kõige väiksemate viiruste hulka ja nende läbimõõt on umbes 30 nanomeetrit. Võrdluseks, teised viirused, nagu rõuged ja vaktsiiniviirus, on ligikaudu kümme korda suuremad, umbes 300 nanomeetrit, samas kui gripiviirused on umbes 80-120 nm suurused (6).

Enteroviiruste poolt põhjustatud haigused

Enteroviirused võivad põhjustada kõike, alates löövetest väikestel lastel, kuni suvise külmetushaiguse, entsefaliidi, nägemishäirete ja südamepiirkonna põletikuni. Seega võivad enteroviirusnakkuste esinemissagedus ja raskusaste olla erinevad. Lastehalvatust ehk poliomüeliiti põhjustavad enteroviirused põhjustavad näiteks USAs igal aastal 10-15 miljonit nakatumist, kus haiglaravi vajavad kümned tuhanded. Enteroviirusi saab tuvastada rakukultuuride või PCR-analüüsi abil, mis on kogutud fekaal- või hingamisteede proovidest. Allpool on toodud tavalised enteroviirustega seotud haigused, sealhulgas lastehalvatus.

  • Poliomüeliit ehk lastehalvatus, mis levib peamiselt fekaal-oraalsel teel.
  • Mittespetsiifiline palavikuhaigus on enteroviirusnakkuse kõige sagedasem esinemisviis. Peale palaviku on sümptomiteks lihasvalu, kurguvalu, seedetrakti vaevused nagu kõhuvalu ja peavalu. Vastsündinutel võivad aga sümptomid olla sepsise sarnased, mis võib olla raske ja eluohtlik.
  • Aseptiline meningiit. Enteroviirused on kaugelt kõige levinumad aseptilise meningiidi põhjused lastel. Ameerika Ühendriikides põhjustavad enteroviirused näiteks 10-15 miljoni meningiidi nakkuse tagajärjel 30 000 kuni 50 000 hospitaliseerimist aastas.
  • Epideemiline müalgia ehk Bornholmi tõbi. Seda haigust iseloomustab tugev valu rinnus ja kõhus koos palaviku ning mõnikord iivelduse, peavalu ja oksendamisega.
  • Perikardiit ja/või müokardiit. Need südame põletikulised haigusseisundid on mõlemad tavaliselt põhjustatud just enteroviiruste poolt. Nende haiguste sümptomiteks on palavik koos hingamishäirega ja valu rinnus. Teatatud on ka rütmihäiretest, südamepuudulikkusest ja müokardiinfarktist.
  • Herpangiini põhjustab Coxsackie A viirus ja see põhjustab löövet suuõõnes ja neelus koos kõrge palaviku, kurguvalu, halva enesetunde ja sageli ka neelamishäirete, söögiisu kaotuse, seljavalu ja peavaluga. See viirus möödub tavaliselt ise ja sümptomid mööduvad 3-4 päeva jooksul.
  • Käe-jala ja suutõbi (ehk villiline enteroviirusstomatiit eksanteemiga). See on lastehaigus, mida põhjustab kõige sagedamini Coxsackie A viiruse ehk EV71 nakkus.
  • Entsefaliit. Entsefaliit on harva esinev enteroviirusnakkuse ilming, aga kui see siiski esineb, siis on kõige sagedamini leitud selle põhjustajaks olevat enteroviirus 9.
  • Müokardiit. Müokardiiti iseloomustab müokardi (südamelihasrakkude) põletik. Viimase paarikümne aasta jooksul on lisaks enteroviirusele, mida alguses peeti kõige sagedamini selle patoloogia põhjustajaks, tuvastatud ka mitmeid teisi müokardiidi patogeneesis rolli mängivad süüdlasi. Üks levinumaid enteroviirusi, mis on leitud müokardiiti põhjustavateks viirusteks, on Coxsackie B3 viirus.
  • Müalgiline entsefalomüeliit (ME) ehk krooniline väsimussündroom. 2007. aasta uuringus pakuti välja, et enteroviirusega seotud ägedad hingamisteede, või seedetrakti infektsioonid võivad olla müalgilise entsefalomüeliidi põhjuseks (20).

8. Astroviirus

Astroviirusnakkus imetajatel avaldub kliiniliselt gastroenteriidina. Haigust on kõige põhjalikumalt uuritud inimestel ja vabatahtlikel uuringutel on astroviirusega nakatunud inimestel kõige silmatorkavam sümptom kõhulahtisus, samuti oksendamine, iiveldus, ärevus, peavalu, halb enesetunne, kõhuvalu ja palavik (46).

9. Togaviirused (Togaviridae) – Punetised

Togaviiruste perekonnad on Alphavirus, mida kannavad sääsed, ja Rubivirus, mis sisaldab punetiste ehk saksa leetrite viirust. Mõned alfaviiruste liigid tekitavad inimestel ka rasket entsefaliiti. Ka hobused võivad saada raske või surmaga lõppeva nakkuse – hobuste entsefaliidi. Rubiviirus (rubella) erineb immunoloogiliselt teistest togaviirustest (24).

Punetisi põhjustab Matonaviridae perekonna Rubivirus sugukonda kuuluv punetiste viirus. See on tavaliselt kergelt mööduv viirus, mis paraneb ilma ravita 7-10 päeva jooksul. Kuigi punetiste sümptomid kestavad tavaliselt vaid mõned päevad, võivad lümfisõlmed peale viiruse möödumist olla paistes mitu nädalat (25).

Punetiste sümptomid on järgmised:

  • punakas-roosa nahalööve, mis koosneb väikestest laikudest;
  • paistes lümfisõlmed pea ja kaela vahelises piirkonnas;
  • kõrge palavik;
  • külmetushaiguse sarnased sümptomid, nagu köha ja nohu;
  • valulikud liigesed – seda sagedamini täiskasvanutel (25).

Kuidas punetised levivad?

Punetised levivad sarnaselt nohu või gripiga, nakatunud inimese nina või kurgu eritise kaudu, mis satub õhku kui keegi köhib, aevastab või räägib. Sümptomite avaldumiseks võib kuluda kaks kuni kolm nädalat. Kui sul on punetised, oled teistele inimestele nakkusohtlik alates nädal enne sümptomite tekkimist, kuni neli päeva pärast lööbe esmakordset ilmnemist (25).

Noroviirus (mida paljud kutsuvad ekslikult nimega “kõhugripp”)

Noroviirused (NoV) on geneetiliselt mitmekesine viiruste rühm, mis kuulub perekonda Caliciviridae. Noroviirus on väga nakkav viirus, millesse võib nakatuda igaüks –  nii noor, kui vana. Noroviirusnakkust iseloomustab iiveldus, oksendamine, vesine kõhulahtisus, kõhuvalu ja mõnel juhul ka maitse kadumine. Rahvasuus nimetatakse noroviirust tihti eksitavalt kõhugripiks (47).

V – Üheahelalised, miinusahelalised RNA-viirused (-ssRNA) nagu ebola, leetrid, mumps, marutaud, gripiviirused, hantaviirused jne.

Miinusahelalisted RNA-viirused nakatavad loomseid organisme ja mõnda üksikut taime ning jagunevad seitsmesse perekonda: Orthomyxoviridae, Paramyxoviridae, Filoviridae, Rhabdoviridae, Bornaviridae, Arenaviridae ja Bunyaviridae. 

Miinusahelalised RNA-viirused on tihedalt seotud lülijalgsete loomadega ja neid võibki mitteametlikult jagada lülijalgsetest sõltuvateks ja lülijalgsetelt pärinevateks viirustest, mis suudavad nüüdseks paljuneda selgroogsetel ka ilma lülijalgsete abita. Inimestel haigusi põhjustavate -ssRNA-viiruste hulka kuuluvad näiteks Ebola viirus, hantaviirused, leetrid, mumps, marutaud ja gripiviirused. 

1. Mononegavirales (ebola viirus, respiratoor-süntsütiaalne viirus (RSV), leetrite viirus, mumpsi viirus, Nipah viirus ja marutaudiviirus)

Mononegavirales on negatiivse ahelaga RNA-viiruste klass, mille genoom on mittesegmenteeritud. Mõned selle järjestuse liikmed, mis põhjustavad inimestel haigusi, on Ebola viirus, inimese hingamisteede süntsütsiaalviirus, leetrite viirus, mumpsi viirus, Nipah viirus ja marutaudiviirus. Järjekorda kuulub üksteist viiruste perekonda: Artoviridae, Bornaviridae, Filoviridae, Lispiviridae, Mymonaviridae, Nyamiviridae, Paramyxoviridae, Pneumoviridae, Rhabdoviridae, Sunviridae ja Xinmoviridae (28).

1. 1. Ebola viirus (EBOV) 

Ebola viirus (EBOV) on üheahelaline RNA-viirus, mis kuulub koos Marburgi viirusega Filoviruste sugukonda. See 1976. aastal avastatud viirus on üks surmavamaid teadaolevaid viirusi. Ebolaviiruse perekond koosneb viiest liigist: Zaire’i ebolaviirus (ZEBOV), Sudaani ebolaviirus (SEBOV), Bundibugyo ebolaviirus (BEBOV), Tai Forest (Cote d’Ivoire) ebolaviirus (CIEBOV) ja Restoni ebolaviirus (REBOV). ZEBOV ja SEBOV on olnud enamiku haiguspuhangute põhjuseks ja on kõige patogeensemad, kusjuures haigestumus on kuni 90% (21).

Ebola levib inimeselt inimesele, kui puututakse kokku nakatunu kehavedelikega, nagu sperma, sülg, veri, uriin, väljaheited ja okse. Ebola sümptomid võivad alata 2-21 päeva pärast nakatumist. Need võivad ilmneda äkki ja hõlmata gripitaolisi sümptomeid, nagu kõrge kehatemperatuur, äärmuslik väsimus ja peavalu.

Muud sümptomid võivad hõlmata järgmist:

  • kõhulahtisus ja kõhuvalu,
  • nahalööve,
  • naha ja silmade kollasus,
  • veri väljaheites,
  • palju verevalumeid kogu kehal,
  • verejooks kõrvade, silmade, nina või suu kaudu (22).

1.2. Leetrid ehk leetriviirus (ladina Morbillivirus, inglise Measles virus lüh MeV) ehk Morbilli viirus 

Leetrid on põhjustatud leetrite viiruse (nimelt väga nakkava Morbilli viiruse) poolt, mis on paramyxoviruste sugukonda kuuluv üheahelaline, negatiivse tähendusega RNA-viirus perekonnast Morbilliviirused.

Kuidas leetrid levivad?

Viirus on väga nakkav ja levib köhides ja aevastades tiheda isikliku kontakti või otsese kontakti kaudu eritistega. Leetrid on kõige nakkavam teadaolev viirus, mis jääb nakkavaks kuni kaheks tunniks õhuruumis või lähedalasuvatel pindadel. Leetrid on nii nakkavad, et kui üks inimene on nakatunud, siis nakatuvad 90% mitteimmuunsetest inimestest, kes on temaga tihedas kontaktis. Inimesed on ainsad loomulikud viiruse peremehed ja teisi loomseid viiruse reservuaare ei ole teadaolevalt olemas (kuigi arvatakse, et ka mägigorillad on haiguse suhtes vastuvõtlikud).

Leetriviirusega nakatumise riskifaktorid on HIV/AIDSist põhjustatud immuunpuudulikkus, immunosupressioon pärast elundite või tüvirakkude siirdamist või kortikosteroidravi ja seda sõltumata immuniseerimise staatusest. Nakatumise ohtu suurendab reisimine piirkondadesse, kus leetrid tavaliselt esinevad või kokkupuude sellisest piirkonnast pärit reisijatega ja passiivsete, pärilike antikehade kadumine enne rutiinse immuniseerimise vanust (27). 

Inimesed on teistele nakkavad alates neljast päevast enne, kuni neli päeva pärast lööbe algust. Kuigi seda peetakse sageli lastehaiguseks, võivad leetrid mõjutada inimesi igas vanuses (27).

Leetrite sümptomid

Sümptomid tekivad tavaliselt 10-12 päeva pärast kokkupuudet nakatunud inimesega ja kestavad 7-10 päeva. 

  • Esimesed sümptomid on tavaliselt palavik, sageli üle 40 °C, köha, nohu ja põletikulised silmad. Kaks või kolm päeva pärast sümptomite tekkimist võivad suus tekkida väikesed valged laigud, mida nimetatakse Kopliki laikudeks. 
  • Punane, lame lööve, mis tavaliselt algab näost ja levib seejärel ülejäänud kehale, algab tavaliselt kolm kuni viis päeva pärast sümptomite tekkimist. 
  • Levinumad tüsistused on kõhulahtisus (8% juhtudest), keskkõrvapõletik (7%) ja kopsupõletik (6%), mis tekivad osaliselt leetrite põhjustatud immuunsupressiooni tõttu.
  • Harvemini võivad tekkida krambid, pimedus või ajupõletik.
  • Enamik inimesi ei haigestu rohkem kui üks kord (27).

1.3. Mumps ehk parotiit  

Mumps on nakkuslik kõrva-süljenäärmete põletik ja seda põhjustab viirus nimega mumpsi viirus (MuV). Mumpsiviiruse ainus looduslik peremees ongi inimene. Haigus kandub edasi kokkupuutel hingamisteede eritistega, näiteks aevastamise ja sülje kaudu. Nakatumine põhjustab palavikku, lihasvalu ja valulikku näärmete (kaks süljenääret, mis asuvad suu külgedel kõrvade ees) turset. Infektsioon võib hõlmata ka paljusid teisi kudesid ja organeid, mille tulemuseks on mitmesugused põletikulised reaktsioonid, nagu entsefaliit, aseptiline meningiit, orhiit (munandi- ja munandimanusepõletik), müokardiit, pankreatiit ja mastiit. 

Mumps ei ole tavaliselt eluohtlik ja taandub enamasti mõne nädala jooksul pärast sümptomite ilmnemist. Siiski võivad tekkida pikaajalised tüsistused, nagu halvatus, krambid, hüdrotsefaalia ja kurtus. Ravi on oma olemuselt toetav ja nakkus on vaktsineerimise abil ennetatav (29).

1.4. Marutaud (ka hüdrofoobia) 

Marutaudiviirus, mille teaduslik nimetus on marutaudi lüssaviirus, on neurotroopne viirus, mis põhjustab marutaudi inimestel ja loomadel. Marutaud levib enamasti loomade sülje kaudu, aga harvematel juhtudel ka kokkupuutel inimese süljega. Marutaudi lüssaviirusel on äärmiselt lai peremeespiirkond. Looduses on leitud, et ta nakatab paljusid imetajate liike, samas kui laboris on leitud, et ta võib nakatada nii linde, kui ka imetajate, lindude, roomajate ja putukate rakukultuure. 

Marutaudist on teatatud enam kui 150 riigis kõigil mandritel, välja arvatud Antarktika. Peamine haiguskoormus on Aasias ja Aafrikas, kuid viimase 10 aasta jooksul on teatatud mõnedest juhtudest ka Euroopas, eriti Aasiast ja Aafrikast tagasipöörduvatel reisijatel (30).

Marutaudi sümptomid

  • Esimesed marutaudi tunnused võivad olla äärmiselt sarnased gripi sümptomitega, sealhulgas üldine nõrkus või ebamugavustunne, palavik või peavalu. Need sümptomid võivad kesta mitu päeva. 
  • Samuti võib esineda ebamugavustunne, kipitustunne või sügelus hammustuskohal, mis mõne päeva jooksul areneb ajuhäirete, ärevuse, segaduse ja rahutuse sümptomiteks. 
  • Haiguse edenedes võib inimesel tekkida deliirium, ebanormaalne käitumine, hallutsinatsioonid ja unetus. Marutaudi lüssaaviirus võib olla peremehe organismis ka mitteaktiivne ja muutuda aktiivseks alles pika aja möödudes (30).

2. Gripiviirused (Orthomyxoviridae)

Inimese gripiviirused kuuluvad negatiivse tähendusega RNA-viiruste perekonda Orthomyxoviridae, mis koosneb A-, B- ja C-gripiviiruste perekondadest (mida kannavad näiteks ka puugid ja mis nakatavad inimesi) ja isaviirustest (mis nakatavad kalu), samuti mõnest muust, hiljuti kirjeldatud arboviirusest.

  • A-gripiviirused nakatavad inimesi, linde ja loomi. A-gripiviirusel on võime osavasti ning kärmesti muutuda ja levida ning seetõttu ka massilisi haiguspuhanguid põhjustada.
  • B-gripiviirused naktavad peale inimeste ka hülgeid ja tuhkruid. B-gripiviirused on vähem muutlikud ning põhjustavad seetõttu inimeste seas enamasti vaid lokaalseid puhanguid.
  • C-gripiviirust on leitud inimestelt, koertelt ja sigadelt. See on vähem levinud ja põhjustab üksikuid haigusjuhte (26).

Kuidas gripiviirused levivad?

Kui nakatunud inimene köhib või aevastab, satuvad viirusi sisaldavad tilgakesed (nakkusohtlikud tilgakesed) õhku. Need võivad levida kuni ühe meetri kaugusele ning nakatada läheduses olevaid inimesi, kes neid tilgakesi sisse hingavad. Viirus võib levida ka gripiviirusega saastunud kätega.

Gripiviiruste replikatsioonitsükkel, alates sisenemisest kuni uue viiruse tekkimiseni, on väga kiire, kusjuures esimesed gripiviirused eralduvad nakatunud rakkudest juba 6 tunni pärast. Gripiviiruse osakeste nakkavus sõltub vee temperatuurist, pH-st ja soolsusest ning ultraviolettkiirgusest. 4 °C juures on nakkavuse poolväärtusaeg vees umbes 2-3 nädalat, kuigi tavalistes keskkonnatingimustes on ellujäämine lühem. Sõltuvalt viiruse tüübist, väljaheite tüübist, temperatuurist ja muudest keskkonnatingimustest, säilivad linnugripiviirused lindude väljaheites ja eritistes kuni 4 nädalat (26).

Gripiviiruseid saab inaktiveerida desinfitseerimisvahenditega, näiteks kloori või hüpokloritit sisaldavate vahenditega või alkoholidega, ning neid saab hävitada temperatuuril üle 70 °C (26).

3. Hantaviirused (Hantaviridae)

Hantaviirused (Hantaviridae) on viiruste perekond, mis on oma nime saanud Lõuna-Koreas asuva Hantani jõe piirkonna järgi. Hantaviirusnakkusi seostatakse inimestel kahe haigusega: neerusündroomiga hemorraagiline palavik ja kopsusündroomiga hantaviiruse-nakkus.

Nende kahe haiguse ühiseks tunnuseks on suurenenud veresoonte läbilaskvus, mis põhjustab hüpertensiooni, trombotsütopeeniat ja leukotsütoosi. Kopsuhaigus on neist kahest tõsisem, samas kui hemorraagiline palavik on palju levinum. Hantaviirusnakkuse jaoks ei ole spetsiifilist ravi ja ravi on peamiselt toetav.

  • Neerusündroomiga hemorraagiline palavik (NSHP). Neerusündroomiga hemorraagilist palavikku põhjustavad Aasias ja Euroopas peamiselt hantaviirused. Sõltuvalt viirusest varieerub selle kliiniline esinemine subkliinilisest kuni surmaga lõppevani. Pärast 2-4 nädalat kestvat inkubatsiooniperioodi algab tüüpiline haigus mittespetsiifiliste sümptomitega, nagu kõrge palavik, külmavärinad, peavalu, seljavalu, kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine. Pärast algperioodi algab verejooks naha all, sageli koos madala vererõhuga, millele järgneb edasine sisemine verejooks kogu kehas. Seejärel algab neerufunktsiooni häire, mis viib edasiste tervisehäireteni, mis võivad põhjustada surma (35).
    • Dobrava ja Hantaa viirused põhjustavad raskemat haigusevormi, kus kõrge palavik kestab 3-7 päeva. Kõrge kehatemperatuuriga kaasneb lisaks peavalu, kehv üldine enesetunne, isutus, kõhu- ja seljavalu, iiveldus, oksendamine, peenetäpiline lööve, konjunktiviit, uriinipeetus, vererõhu langus ning verejooksud ja verevalumid. Selle haigusevormi suremus on ligikaudu 5-15%. 
    • Puumala viirus põhjustab kergemat tüüpi haigust, mida Euroopas tuntakse ka epideemilise nefropaatiana. Suremus on 1% (36).
  • Kopsusündroomiga hantaviiruse-nakkus. Hantaviiruse pulmonaalset sündroomi (HPS), mida nimetatakse ka hantaviiruse kardiopulmonaalseks sündroomiks (HKPS), põhjustavad Ameerikas tavaliselt hantaviirused. Selle inkubatsiooniperiood ulatub 16-24 päevani. Haigestumine näitab esialgu sarnaseid sümptomeid nagu neerusündroomiga hemorraagiline palavik. Pärast mõnepäevaseid mittespetsiifilisi sümptomeid tekib järsult progresseeruv või produktiivne köha, õhupuudus ja kõrgenenud südame löögisagedus, mis on tingitud vedeliku kogunemisest kopsudesse. Nende sümptomitega kaasneb lümfisüsteemi kahjustus. Haigusnähud hõlmavad kõrget palavikku, kõhuvalu, lihasevalu, vererõhu langust ja hingamishäireid. Haigus võib süveneda hingamispuudulikkuse, kopsuturse ja šokini. Surm südame-veresoonkonna šokist võib tekkida kiiresti pärast raskete sümptomite ilmnemist. Suremus on ligikaudu 35-50%. Kuigi HKPS on tavaliselt seotud Uue Maailma hantaviirustega, on Euroopas harva põhjustanud sündroomi ka Puumala ortohantaviirus (35).

Hantaviiruste levik

Hantaviirused levivad kokkupuutel näriliste kehavedelikega, eriti hammustustest saadud süljest ja uriini ning väljaheite aerosoolides sisalduvate viiruseosakeste sissehingamisel. Mõlemad hantaviiruste põhjustatud haigused levivad samamoodi. HKPS-i põhjustavate hantaviiruste hulgas on Andide ortohantaviirus, mis on ainus hantaviirus, mille puhul on kinnitatud, et see on võimeline levima inimeselt inimesele, kuigi see on haruldane (35).

VI Üheahelalised RNA-viirused koos DNA-vahelüliga (ssRNA-RT) nagu retroviirused

Retroviirused

Retroviirus on viirus, mis kasutab RNA-d oma genoomse materjalina. Retroviirusega nakatumisel muundab rakk retroviiruse RNA-d DNA-ks, mis omakorda sisestub peremeesraku DNA-sse. Seejärel toodab rakk rohkem retroviirusi, mis nakatavad teisi rakke. Geneetiliselt töödeldud retroviirusi kasutatakse tihti geenide kandjatena ka geeniravis. Endogeensetest retroviirustest (loomade genoomides päritud proviiruse DNA) saadud tõendid viitavad sellele, et retroviirused on nakatanud selgroogseid juba vähemalt 450 miljonit aastat. Paljud retroviirused põhjustavad tõsiseid haigusi nii inimestel, teistel imetajatel, kui ka lindudel (32).

Retroviirustel on oma kolmes põhigrupis mitmeid alamperekondi:

  • Onkoretroviiruste (vähki põhjustavad retroviirused) hulka kuulub inimese T-lümfotroopne viirus (HTLV), mis põhjustab inimestel üht tüüpi leukeemiat ja hiirte leukeemiaviirused (MLV).
  • Lentiviiruste (aeglased viirused) hulka kuuluvad HIV-1 ja HIV-2, mis põhjustavad inimestel omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (AIDS).
  • Spumaviirused on healoomulised ja ei ole seotud ühegi haigusega ei inimestel ega loomadel (32).

T-lümfotroopne viirus

Primaatide T-lümfotroopne viirus (PTLV) on rühm retroviirusi, mis nakatavad primaate, kasutades paljunemiseks nende lümfotsüüte. Neid, mis nakatavad inimesi, nimetatakse inimese T-lümfotroopseteks viiruseks (HTLV) ja neid, mis nakatavad ahve, nimetatakse simiani T-lümfotroopseteks viirusteks (STLV). 

PTLV-d teatakse nende võime tõttu põhjustada täiskasvanute T-rakkude leukeemiat/lümfoomi, kuid HTLV-1 puhul võib see põhjustada ka demüeliniseerivat haigust, mida nimetatakse troopiliseks spastiliseks parapareesiks (33).

HIV viirus

Inimese immuunpuudulikkuse viirused (HIV) on kaks inimest nakatavat lentiviiruse liiki (retroviiruste alarühm). On iseloomustatud kahte tüüpi HIV viirust, need on HIV-1 ja HIV-2. Aja jooksul põhjustavad nad omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (AIDS). See on seisund, mille puhul immuunsüsteemi progresseeruv ebaõnnestumine võimaldab eluohtlike oportunistlike infektsioonide ja ka vähkkasvajate levikut (31).

Ilma ravita on keskmine elulemus pärast HIV-nakkust sõltuvalt HIV-i alatüübist hinnanguliselt 9-11 aastat (31).

HIV levik

Enamikul juhtudel on HIV nakkus seksuaalsel teel leviv nakkus, mis toimub vere, ejakulatsioonieelse sperma, sperma ja vaginaalvedelikega kokkupuutel või nende ülekandmisel. Mitteseksuaalne ülekandumine võib toimuda nakatunud emalt lapsele raseduse ajal, sünnituse ajal kokkupuutel ema vere või vaginaalvedelikuga ja rinnapiima kaudu.

Nendes kehavedelikes esineb HIV nii vabade viirusosakeste, kui ka nakatunud immuunrakkudes oleva viiruse kujul. Uuringud on näidanud (nii samasooliste, kui ka erisooliste paaride puhul), et HIV ei ole kondoomita seksuaalvahekorra kaudu ülekantav, kui HIV-positiivse partneri viiruskoormus on püsivalt määramata (31).

HIV nakatab inimese immuunsüsteemi elutähtsaid rakke, nagu T-abilise rakud (eriti CD4+ T-rakud), makrofaagid ja dendriitrakud (31).

VII Kaheahelalised DNA-viirused koos RNA-vahendajaga (dsDNA-RT) nagu B-hepatiidi viirus

Seitsmendasse Baltimore’i rühma kuuluvad viirused, mille kaheahelalise DNA-genoomi replikatsioonitsüklis on RNA-vahendaja (dsDNA-RT). dsDNA-RT-viirustel on ühes ahelas lõhe, mis parandatakse, et luua täielik dsDNA-genoom enne transkriptsiooni. dsDNA-RT viirused transkribeeruvad samamoodi nagu dsDNA viirused, kuid kasutavad pöördtranskriptsiooni, et replitseerida oma ringikujulist genoomi, kui see on veel kapsiidis. 

dsDNA-RT viirused kuuluvad sarnaselt ssRNA-RT-ga kõik klassi Revtraviricetes. Tunnustatud on kaks dsDNA-RT-viiruste perekonda: 

  • Caulimoviridae, mis on taimi nakatav viiruste perekond.
  • Hepadnaviridae, mille looduslikeks peremeesteks on inimesed, ahvid ja linnud. Selles perekonnas on praegu 18 liiki, mis jagunevad 5 perekonna vahel. Selle tuntuim liige on B-hepatiidi viirus. Selle perekonnaga seotud haigused on järgmised: maksainfektsioonid, nagu hepatiit, hepatotsellulaarsed kartsinoomid (kroonilised infektsioonid) ja tsirroos (34).

B-hepatiidi viirus ehk HBV (Hepadnaviridae)

B-hepatiidi viirus (HBV) on osaliselt kaheahelaline DNA-viirus, mis kuulub viiruste perekonda Hepadnaviridae ja põhjustab B-hepatiiti. On olemas 5 peamist hepatiidiviirust, mida nimetatakse A, B, C, D ja E tüübiks. Kõik teised inimese hepatiidi viirused on RNA-viirused, välja arvatud B-hepatiit (HBV), mis on DNA-viirus. 

Muud harvaesinevad hepatiidi põhjused võivad olla ka tsütomegaloviiruse, Epstein-Barri viiruse ja herpes simplex’i viiruse infektsioonid, toksilised kemikaalid, ravimite üleannustamine ja autoimmuunne hepatiit. Hepatiidi viirused on maailmas kõige levinumad hepatiidi tekitajad, kuid hepatiiti võivad põhjustada ka muud infektsioonid, mürgised ained (nt alkohol, teatavad ravimid) ja autoimmuunhaigused (15).

B-hepatiidi viirus (HBV) levib nakatunud vere, sperma ja muude kehavedelikega kokkupuutel. HBV võib nakatunud emadelt imikule üle kanduda sünni ajal või pereliikmelt imikule varases lapsepõlves. 

Nakatumine võib toimuda ka HBV-ga saastunud vere ja veretoodete ülekandmise, meditsiiniliste protseduuride käigus tehtud saastunud süstide ja süstitavate narkootikumide kasutamise kaudu. HBV kujutab endast ohtu ka tervishoiutöötajatele, kes saavad nakatunud HBV-patsientide hooldamisel juhuslikult süstlatorkevigastusi. HBV ennetamiseks on olemas ohutud ja tõhusad vaktsiinid (15).

Ülitundlikkuse puhul mõne koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autorid: Maria-Helena Loik, Agnes Laine

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad:

  1. Virus classification | McGraw Hill’s AccessScience
  2. Virus (genome.gov)
  3. RNA-viirused | Haiguste ABC – Kliinik.ee
  4. RNA-viirused – Vikipeedia (wikipedia.org)
  5. What is a Positive-Sense Single-Stranded RNA (+ssRNA) Virus? (news-medical.net)
  6. Positive-strand RNA virus – Wikipedia
  7. Artemisia absinthium L.—Importance in the History of Medicine, the Latest Advances in Phytochemistry and Therapeutical, Cosmetological and Culinary Uses – PMC (nih.gov)
  8. DNA virus – Wikipedia
  9. Herpesviruses – Medical Microbiology – NCBI Bookshelf (nih.gov)
  10. Symptoms of Adenovirus | CDC
  11. Adenoviridae – Wikipedia
  12. Human Papillomavirus (HPV) Infection – Human Papillomaviruses – NCBI Bookshelf (nih.gov)
  13. STD Facts – Human papillomavirus (HPV) (cdc.gov)
  14. Poxviridae – Wikipedia
  15. Hepatitis (who.int)
  16. Polyomaviridae – Wikipedia
  17. Double-stranded RNA viruses – Wikipedia
  18. Bacterial Infection: Causes, Symptoms, Treatment & Prevention (clevelandclinic.org)
  19. Tapjaviiruste rünnak: kümme kõige enam surma külvavat viirust meie planeedil – Forte (delfi.ee)
  20. Enterovirus – Wikipedia
  21. Ebola Virus – an overview | ScienceDirect Topics
  22. Ebola virus disease – NHS (www.nhs.uk)
  23. Viral Arthritis – StatPearls – NCBI Bookshelf (nih.gov)
  24. Bunyavirus | Description, Types, & Disease | Britannica
  25. Rubella | NHS inform
  26. Virology of human influenza (who.int)
  27. Measles – Wikipedia
  28. Mononegavirales – Wikipedia
  29. Mumps virus – Wikipedia
  30. Rabies virus – Wikipedia
  31. HIV – Wikipedia
  32. Retrovirus – Wikipedia
  33. Primate T-lymphotropic virus – Wikipedia
  34. Baltimore classification – Wikipedia
  35. Orthohantavirus – Wikipedia
  36. Neerusündroomiga hemorraagiline palavik | Terviseamet
  37. Cough Causes – Mayo Clinic
  38. Four Types of Coughs | Allina Health
  39. CMV | Clinical Features for Healthcare Professionals | Cytomegalovirus | CDC
  40. Herpes simplex virus (who.int)
  41. Epstein-Barr and Infectious Mononucleosis (Mono) | CDC
  42. Herpes Virus Type 6 – StatPearls – NCBI Bookshelf (nih.gov)
  43. Human Herpesvirus 7 – an overview | ScienceDirect Topics
  44. Kaposi’s sarcoma – Illnesses & conditions | NHS inform
  45. Definition of human herpesvirus 8 – NCI Dictionary of Cancer Terms – NCI
  46. Astroviruses – PMC (nih.gov)
  47. Norovirus | CDC
  48. Common warts – Symptoms and causes – Mayo Clinic

Sinu tugevaimaks terviseks!

Ecosh

?

Kas sellest postitusest oli abi?

This Post Has One Comment

  1. margella.laius

    Suur aitäh Teile heade soovituste ees!

Lisa kommentaar

×

Ostukorv

´