REISIMINE – milliste probleemidega võid oma reisil kokku puutuda ja kuidas neid minimeerida

Reisimine on ülim! See on midagi elevusttekitavat ja vahel ehk isegi lausa muinasjutulist, kus me ei jõua reisi saabumiseni enam minuteid lugeda ning mille suhtes meie ootused ja lootused on enamasti ikka positiivsed. Tahame oma argimured unustada ja puhata, maailma näha, rõõmu tunda, oma muinasjuttu kogeda ning muretud olla!

Aga, kui sinu lennureisid võrduvad lennuhirmuga, eksootikareisid kõhuhädadega ja kultuurireisid vaimse stressiga, siis võivad selle positiivse ootusega seguneda ka mõned murelikud noodid. Õnneks saame selle tillukese tõrvatilga sinu meepotist eemaldada ja sattusid selleks just õigesse kohta, sest siit loost leiad nende ja veel paljude teistegi reisimisega seotud murede ennetamiseks ning lahendamiseks tarvilikke teadmisi ja praktilisi nippe. Mõistagi jagame juhiseid ka selle kohta, millised toidulisandid peaksid endale kohvrisse kaasa pakkima ja milliseid tarvitama juba enne reisi.

Jah, see lugu on pikk – võiks isegi öelda, et ilmselt üks meie pikimaid, aga see eest on siia kokku pakitud ka kõik oluline info, millest arvame sulle abi olevat. Kui mitte täna, siis ehk tulevikus!

Seega, kui sina ise, või keegi sinu lähiringist mõne reisimisega seotud küsimusega silmitsi seisab, võid siia heade soovituste saamiseks alati tagasi piiluma tulla.

Reisimine – 9 peamist reisimisega kaasnevat murekohta ja terviseohtu ning kuidas nendega toime tulla

Tavaliselt on nii, et mida rohkem kogemusi meil koguneb, seda enam hakkame mõtlema sellele, kuidas võimalikke pingeid ja ebamugavusi ennetada. Hakkame oma peas kõike üha enam ja enam läbi mõtlema ja võimalikke stsenaariumeid ette kujutama. Tahame, et kõik oleks kontrolli all ning kulgeks just täpselt nii nagu meie tahama – ilma ebameeldivate üllatusteta.

Siin aga ei aita muu kui ainult eelnevad teadmised. Ja kuigi teadmisi ei saa olla kunagi piisavalt ning targem oled ikka alles reisilt tagasi tulles, proovime siinses loos siiski ära katta enamik teemasid, mida reisides teadma peaksid. Need on:

1. Lennureisid ja 7 sammu kuidas lennuhirmust üle saada.
2. Vaimne tervis ja reisimisega seotud stress (reisistress) – millega peaksid reisides arvestama kui sul juba on vaimse tervise probleem või eelsoodumus selle tekkeks.
3. Keskkonnariskid (matkareisid ja kõrgus, kultuurireisid ja kuumus, suusareisid ja külmus ning päikesereisid ja UV-kiirgus) ja nipid erinevates oludes edukalt toime tulemiseks.
4. Nakkushaigused ja viirused – toidu ja vee kaudu levivad haigused, vere ja kehavedelike kaudu levivad haigused, siirutaja-tekkelised nakkushaigused, zoonoosid (loomade poolt levitatavd haigused), seksuaalsel teel levivad haigused, õhu kaudu levivad haigused ja mulla kaudu levivad haigused (parasiidiid) ning kuidas neid ennetada.
5. Meditsiinilised ohud ja vereülekanne – ohud ja ettevaatusabinõud seoses vereülekandega.
6. Võõramaa liiklus – liiklusega seotud ohud ja ettevaatusabinõud liiklusõnnetustesse sattumise vältimiseks.
7. Võõramaa toit ja jook ehk võõras mikrokliima ja sellega kaasnevad seedeprobleemid.
8. Vesi ja veesport – veespordiga seotud ohud ja ettevaatusabinõud veespordiga seotud ohtude minimeerimiseks.
9. Vägivald – vägivallaga seotud ohud ja ettevaatusabinõud vägivallaga seotud riskide maandamiseks.

Alustamegi siis sellest lennuhirmust ja tema minimeerimisest (need soovitused hirmuga toime tulemiseks kehtivad tegelikult ka mis tahes muu liigse ärevuse ja hirmu korral).

1. Reisimine, lennureisid ja lennuhirm – miks tekib lennureisidel lennuhirm ja 7 viisi kuidas sellest üle saada

Kui lennureis tekitab sinus positiivse reisiootuse asemel hoopis muremõtteid ja ebasoovitavaid emotsioone nagu ärevust ja isegi paanikahooga kulmineeruvat hirmu, siis võid proovida järgida allolevalt toodud seitset sammu, mis aitavad sul ehk vähemalt veidikenegi oma lennuhirmu tagamaid mõistes – seda ka ületada. Või, kui mitte veel päris ületada, siis sellele ületamisele vähemalt sammukese lähemale jõuda. Kõigepealt on aga oluline mõista põhjuseid sinu lennuhirmu taga ja alustuseks just nendest kirjutamegi.

Miks tekib lennuhirm?

Lennuhirmu all kannatavad paljud ja tihti tundub, et selle hirmu taga ei olegi tegelikult ükski konkreetne sündmus. Mis veelgi hullem, aastate möödudes paistab see hirm tihti ka süvenevat ja paljud ei mõista miks see nii on. Aga, kuna lennuhirm algab keskmiselt 27-aastaselt, siis on see ilmselt seotud just ealiste iseärasustega ja seda selles mõttes, et vanemaks saades suhtume lihtsalt asjadesse ja inimestesse teisiti kui noorena. Kardame kõike kaotada ja väärtustame teisiti ka lähisuhteid. 

Või ehk pöörame vanemaks saades rohkem tähelepanu elu haprusele? Seega on see mõnes mõttes asjade loomulik kulg, et mida vanemaks inimene saab, seda kartlikumaks ta muutub. Seesama üldine ealine iseärasus võib väljenduda ka hirmuna lendamise ees.

Sa ei pruugi olla võimeline täpselt kindlaks tegema, millal sinu lennuhirm algas, aga paljud inimesed suudavad tuvastada vähemalt ühe neljast erinevast peamisest asjaolust, mis enamasti lennuhirmu taga peitub ja mis nende esimestele ebameeldivatele tunnetele seoses lendamisega kaasa võis aidata. Allolevalt kirjutamegi kõigest veidi lähemalt, aga lühidalt on need peamised asjaolud: 

• halva lennu kogemus, 
• lendamise kohta hirmutavate lugude kuulmine, 
• lendamine närvilise või klaustrofoobilise tundega,
• reisimine isiklikult stressirohkes eluetapis või peale seda (3).

1. Halva lennu kogemus – kas kogesid ehk eelmise lennu ajal midagi ebameeldivat?

Valdav enamik inimesi, kes lennuhirmu all kannatavad, ei koge lennu ajal kunagi tegelikku ohtu. See on tingitud sellest, et lennunduses ongi oht haruldane. Ometigi tekitab miski osades inimestes hirmu ja see hirm paneb neid muretsema ka tulevaste lendude pärast.

Kõigepealt, kuidas siis defineerida hirmutavat või ebameeldivat kogemust?

Nimelt on see mis tahes kogemus, mille suhtes sinu mõistus otsustab, et see on hirmutav. Olenemata sellest, et see kogemus ei pruugigi reaalselt üldse ohtlik olla ning ka olukord ei ole vägimalgi määral tõsine – kui siiski tunned hirmu, siis mäletad seda kogemust hiljem ikka kui ohtlikku.

Näiteks, ütleme, et lähed lennureisile ja sõit on sujuv ja rahulik. Siis äkki näed, et turvavööde märgutuli põleb ja piloot teatab: “Daamid ja härrad, varsti läheneme tsooni kus võite kogeda väikest turbulentsi. Me palume, et kõik pöörduksid tagasi oma kohtadele ja kinnitaksid turvavööd.” 

Ainuüksi kuuldes, et tuleb turbulents, võib sinu süda koheselt kõvasti tuksuma hakata. Kuigi lennuk on ohutu, tunned end lõpuks ikka traumeerituna. See tähendab, et hoolimata tegelikust ohust sa siiski ehmatasid ja tundsid, et olukord ei ole sinu kontrolli all.

Kui arvad, et olukord on kontrolli alt väljas, tekivad hirmuäratavad mõtted ja keha läheb pingesse. Ning kui see kogemus on piisavalt hirmutav, siis hakkad sellele liigselt keskenduma ja seda ka fookusesse seadma. Sa justkui “kapseldad” selle kogemuse. See tähendab, et kui tulevikus lendama lähed, hakkad turbulentsi võimalust juba ette kartma ja muutud ärevaks juba ainuüksi sellele mõeldes.

Seega, kui sul on mälestusi varasematest lendudest, mille ajal end ebamugavalt tundsid ja need mälestused tulevad sulle kergesti meelde, võibki just see olla sinu praeguse lennuhirmu eest – kui mitte täielikult – siis vähemalt osaliselt vastutav (3).

2. Lendamise kohta hirmutavate lugude kuulmine – kas ehk reageerid kuuldud lugudele?

Sul võib tekkida ebamugavustunne ka lihtsalt sellest, et kuuled kellegi teise probleemist. Nimetagem seda praegu “asenduskogemuseks”. Sa kuuled teise inimese kogemusest ja sinu aju kujutab peale seda juba automaatselt ette, et sama kogemus on hoopis sinul endal. 

Lennunduses on selle nähtuse kohta selgeid näiteid, kus asenduskogemused tekivad iga lennukiõnnetuse puhul millest kuuleme. Inimesed kujutavad ette, mida nad oleksid teinud ja milline oleks see kogemus olnud nende jaoks, kui nad oleksid olnud selle konkreetse lennuki pardal.

Kui sinu mõistus harjutab traumaatilist sündmust kujutluses, reageerib sinu keha sellele peaaegu samuti nagu see toimuks ka tegelikkuses. Ja juba tunnedki ärevust ja hirmu.

Lihtsustatult käib see nii:

Kuulad kellegi teise probleemist -> Kujutled, et see juhtub sinuga -> Muutud ärevaks -> Muretsed oma järgmise lennu pärast.

Veel üks huvitav nüanss on see, et lennuhirmu all kannatajad otsivad sageli andmeid, mis nende ärevust toetaks ja hirmu veelgi suurendaks. Nad jälgivad huviga artikleid, milles arutatakse mis tahes võimalikku ohtu või selle sektoriga seotud probleeme. Teisalt kipuvad nad jälle ignoreerima artikleid, mis räägivad lennunduse ohutusest ja sellest kui palju see sektor viimase kahe aastakümne jooksul paranenud on. 

See on üks viis, kuidas inimesed ise omaenda ebamugavustunde tekkimisele ja süvenemisele kaasa aitavad. Ignoreerides kõiki vastupidiseid andmeid, jätkavad nad tõendite kogumist, mis nende hirmuäratavaid seisukohti hoopis toetavad (3).

3. Lendamine närvilise või klaustrofoobilise tundega – kas sul võivad ehk tagaplaanil olla sootuks muud hirmud, mis suurendavad ebamugavustunnet ka lennureisil?

Ebameeldivustunne lennureiside ajal võib tegelikult tuleneda mitmetest muudestki hirmudest nagu hirm kõrguse-, rahvahulkade-, suletud ruumide (klaustrofoobia)-, võimalike paanikahoogude-, või tunde ees, et oled lõksus. See võib olla lihtsalt ka hirm selle ees, et sul puudub olukorra üle kontroll.

Aga võib-olla oled keegi, kes on varasemalt kogenud paanikahoogusid? Sinu esimene paanikahoog võis olla mõnel müügikohtumisel või vahetult enne kõne pidamist? Seejärel hakkasid paanikahood aeglaselt, kuid kindlalt tekkima ka mujal, näiteks autosõidu ajal või rongis, restoranis või toidupoes, teatris, või avarates ja avalikes ruumides?

Enamik inimesi, kellel on paanikahood, vajavad usku, et nad saavad hirmuäratavatest kohtadest kergesti põgeneda, et nad ei tunne end lõksus ja omavad olukorra üle kontrolli. Lennusõit aga nendele nõudmistele ju ei vasta või mis?

Näiteks astud lennukisse, leiad oma istekoha, istud maha ja hakkad jälgima, kuidas teised inimesed lennukisse tulevad.

Mõni minut hiljem kuuled kuidas algavad teavitused ja mõistad, et uks on kohe-kohe sulgumas. Kui sulle ei meeldi end lõksus tunda ja mõte ukse sulgemisest panebki sind end just nii tundma, võivad sul selsamal hetkel tekkida mitmesugused füüsilised sümptomid nagu südamepekslemine; peapööritus; külmad, klammerdunud käed; kipitustunne sõrmedes, varvastes ja suus; hingamisraskused; väga kuumaks muutumine või klaustrofoobia. Koos kõigi nende füüsiliste sümptomitega võib sul tekkida ka soov lennukist välja tormata, mõeldes: “Ma kaotan varsti kontrolli ja jään lõksu”; “Ma lähen hulluks”; “Ma saan südameinfarkti”; “Ma ei suuda neid tundeid taluda” või “Ma teen ennast lolliks”. Sellised mõtted aga ilmselgelt just suurendavad sinu paanikat.

Seega, iga kord, kui seisad silmitsi oma hirmudega – näiteks klaustrofoobiaga -, võid kogeda ka mõningaid paanikasümptomeid. Ja kui sul on mõnel hiljutisel lennul sellised ebamugavad sümptomid esinenud, siis ei ole sugugi mitte üllatav, et see sind hirmutab ning järgmist lendu – kartuses, et see kõik kordub – kardad. Irooniline on aga see, et mida rohkem sa selliste probleemide pärast muretsed, seda suurem on tõenäosus, et need ka tekivad (3).

4. Reisimine isiklikult stressirohkes eluetapis või peale seda – kas kannatasid enne lennuhirmu tekkimist mitu kuud stressi all?

Sinu esimesed raskused lendamisega võisid tekkida ka pärast pikaaegset stressiperioodi. See puudutab sageli just neid inimesi, kellel on tekkinud paanikahood. Uuringutest teame, et inimesed saavad esimese paanikahoo tavaliselt pärast kuue kuni kaheksa kuu pikkust stressi. See stress on sageli seotud kaotuste teemaga, näiteks surm perekonnas, lähedase inimese pikaajaline haigus, kolimine, töökoha vahetus või abielulahutus.

Isegi mõned sündmused, mis võitudena tunduvad, nagu abiellumine või lapse saamine on need, mis esimesele paanikahoole eelneda võivad. Iga selline positiivne sündmus ei sisalda mitte ainult midagi, mida sa saad, näiteks partner või poeg või tütar, vaid ka mingit kaotustunnet, näiteks oma vabadust ning võimet kontrollida oma aega ja iseseisvust.

Seega, kui läbid väga stressirohke perioodi, muutub sinu meel justkui haavatavamaks ja hapramaks. Siis, veidi hiljem tekib täiesti ootamatult esimene paanikahoog. Kui need paanikahood jätkuvad, siis hakkadki kartma ka kohti või olukordi, kus tunned end lõksus või olukorda mitte kontrollivana. Lennukid võivad sellesse kategooriasse sobida, sest sa ei saa lennukit juhtida ja sa ei saa maha tulla, millal iganes sa soovid (3).

Loodame, et said siit veidi aimu selle kohta, kust sinu hirm seoses lennureisidega alguse võis saada või märkasid ehk lausa mitmeid võimalikke põhjuseid? Aga, veelgi olulisem sellest, kuidas sinu hirm algas, on see, miks see siiani ikka veel eksisteerib? Seega toome nüüd allolevalt sinuni mõned nipid kuidas saaksid oma hirmuga paremini toime tulla. Erinevate ärevushäirete tüüpide kohta ja kuidas ärevushäirega looduslikul moel toime tulla, leiad põhjalikumat lugemist siit.

7 sammu kuidas lennuhirmust üle saada

Kui kardad lennata, siis selle hirmu ületamiseks on tegelikult mitmeid meetmeid, mida ette saab võtta. Kõige esimene samm – sul peab olema motivatsiooni. Hirmuga silmitsi seismine on tõepoolest ääretult vastik, seega, selleks et valida lennureis kui kõige ohutum, lihtsam ja kiirem viis kaugetesse sihtkohtadele jõudmiseks, pead muutuma otsustavaks. 

Kas sagedane lendamine on vajalik sinu ametis? Kas sul on perekond ja sõbrad, keda soovid sagedamini külastada? Või soovid lihtsalt puhkusereise nautida? Või soovid kõigest seda, et sinu hirm ei kontrolliks sind? Kõik need eesmärgid aitavad sul end motiveerida, sest tugev soov oma probleemiga toime tulla võib sind suunata läbi mis tahes takistuste!

Aga, ära hakka hindama, kas need oskused sind aitavad enne, kui sul on olnud võimalus neid ka reaalsetes olukordades harjutada. Hirmuvaba lendamise suunas võid esialgu teha vaid tillukesi samme, näiteks külasta lennujaama, astu statsionaarsesse lennukisse, või tee harjutamiseks esialgu üks hästi lühike lend.

Need tillukesed sammud annavad sulle võimaluse proovida mõnda neist oskustest milleni kohe jõuame. Ja tea, mida rohkem sa harjutad, seda kergemaks läheb (4)!

Kui sinu hirm tulenes näiteks osaliselt murest lennundussektori pärast, siis kuni sa usud, et lennundus on juba loomupäraselt ohtlik, ei ole mingeid tehnikaid, mis sinu lennud hirmuvabaks muudaksid. Seega, kui sinu eesmärk on lennata hirmuvabalt, siis pead lennufirmadega rahu sõlmima. Seepärast ongi alltoodud nippidest esimeseks ülesandeks – õppida usaldama lennundust! Ülejäänud ülesanded on kõik seotud paanikahäire eneseabiprogrammi teiste osadega (4). 

Ja tea ka seda, et kui sa lennundussektorit ei usalda, siis ainult rahustamisest lennundusohutuse kohta ei pruugi piisata. Kui oled juba mõnda aega lennuhirmu tundnud, võib sinu ärevus lendamise ees jätkuda ka uute andmete korral. Mis tähendab, et võid oma murele vajada põhjalikumat lähenemist. Selles suhtes maksab kindlasti otsida abi oma ala spetsialistidelt ja nendeni jõudmisel paluda esialgu abi kasvõi oma perearstilt.

Mainime siinkohal ka seda, et siin loos toodud sammud lennuhirmu ületamise kohta, võivad sind märkamatult aidata hirmu suhtes ka muudes valdkondades – mis iganes sinus ärevust tekitab!

1. samm: reisimine, lennureisid ja lennuhirm – miks peaksid lennuhirmu ületamist alustama lennutööstuse usaldamisest

Sinu esimene ülesanne on lahendada kõik suuremad mured, mis sul seoses lennundussektoriga on. Sa pead, lihtsalt pead tahtma ennast lennureisidel turvaliselt tunda ja selleks vajaliku ka selgeks õppima. Ja ükski eneseabi oskus sind selle eesmärgi saavutamisel ei aita. Seega keskendub siinne peatükk ainult lennundusega seotud küsimusele ja selle ülesande eesmärk on see, et saaksid end siinsete teadmistega rahustada, kui lennule mineku suhtes ärevust tunned.

See kindlustunne ei tähenda, et sinu olemine saab olema füüsiliselt mugav ja lõdvestunud, vaid teadmist, et sinu olemine on lennukis turvaline. Siin on sisekommunikatsioon, mille poole püüelda: “Minu ebamugavustunne ei ole tegelikult seotud sellega, et lennuk on ohtlik, vaid sellega, et mul on raskusi (kontrolli puudumisega, klaustrofoobiaga, paanikahoogudega, lõksus olemisega jne.)” 

Pea meeles, et just siit sa alustadki. Pööra küsimus tagasi iseendale, sest sul on palju rohkem kontrolli enda, kui lennuki üle. Sul on kindlasti palju oskusi ja meetmeid, mida rakendada oma ärevusega seotud probleemi suhtes, aga väga vähe neid, mida rakendada mis tahes lennukiga seotud ohutusprobleemi korral.

Hea uudis on see, et sa tõepoolest ei pea lennates ohutusprobleemide pärast muretsema, kuna lennuk ongi päris kindlasti just see kõige ohutum transpordiliik. Tea ka seda, et kui lõpetad oma hirmudes tööstuse süüdistamise, on sul oma ärevuse sümptomite vähendamiseks kohe oluliselt rohkem psühholoogilist jõudu.

Seega otsi lennureiside kohta aktiivselt teavet, sealhulgas pilootide koolituse, lennukite ehituse ja hoolduse, lennujuhtimissüsteemi, ilmasüsteemide jälgimise ning turbulentsuse kohta. Niisamuti uuri järgi ka kõigi tavaliste vaadete ja helide kohta mida sa lennu ajal näed või kuuled (4). 

Kui otsustad lennureiside kohta täpsemalt järgi uurida, siis on palju asju mida enese rahustamiseks teada saad. Siin on mõned näited:

• Pilootide koolituse maksumus ja kestus suure lennufirma juures on võrreldav arsti koolitamisega.
• Praktiliselt iga süsteemi jaoks lennukis on ette nähtud varusüsteemid, nii, et kui üks süsteem läheb katki, võtab teine selle koha automaatselt üle. Näiteks 747-l on kaheksateist rehvi: neli kummalgi peamisel maandumistoestikul ja kaks ninarattal. Sel kümnendil ehitatud lennukitel on kaks või kolm autopilooti ja üldiselt kolm arvutit, mis suudavad täita kõiki vajalikke funktsioone.
• Kaubalennukid vajavad iga õhus veedetud tunni kohta maa peal keskmiselt kaksteist tundi hooldust.
• Tavapäraselt planeeritud hoolduskontrollid, kui lennuk on maa peal, hõlmavad endas:
  • 12 inimtundi päevas; 
  • veel 17 inimtundi iga nelja või viie päeva järel; 
  • 125 inimtundi iga kolmekümne päeva järel; 
  • 2000 inimtundi kestev ülevaatus (mis hõlmab 110. inimest) kord iga kaheteistkümne kuni kaheksateistkümne kuu järel; 
  • ja iga nelja aasta järel tehtav kapitaalremont, mis võtab aega neli kuni viis nädalat ja nõuab 22 000 inimtundi tööd.
• Lennujuhid läbivad range koolituse ja praktika, mis kestab kolm kuni neli aastat. Iga kaheksatunnise vahetuse jooksul on lennujuht piiratud maksimaalselt viie või kuue tunniga, mil ta suunab aktiivselt liiklust, kusjuures selle aja jooksul tuleb teha mitu pausi.
• Iga lennuk lendab otse keset 16 km (kümne miili) laiust erateed taevas. Ükski teine lennuk ei ole selles ruumis lubatud.
• Standardne tööstuspõhimõte on vältida kõiki äikesetorme vähemalt kahekümne meremiili kaugusel.
• Turbulentsi mõõdetakse gravitatsiooni järgi. Tõsiseks peetakse alles 4G suurust jõudu ja seda kogetakse lennureisi ajal harva. Olgu siinkohal täpsustatud, et G-jõud 4 on võrdne neljakordse raskusjõuga, mida tavaliselt kogetakse hävituslennukite kiirete manöövrite või teatavate lõbustuspargi atraktsioonide ajal. Kuid eeskirjad nõuavad, et lennukid peavad suutma probleemideta lennata vähemalt 2G suuruse jõu korral. Tänapäeval ehitavad tootjad lennukeid, mida katsetatakse nii, et need peavad vastu kuue kuni seitsme G-ga. Emake loodus sellele vastavat turbulentsi õnneks luua ei suuda.

Lennureisil võid märgata ka mitmeid “ebatavalisi” helisid ja asju, mis võivad esitsi tunduda hirmutavad, aga on tegelikult tingitud täiesti tavapärastest ja ohututest toimingutest. Näiteks:

• Sinu lennukisse sisenemise ajal laaditakse kaubaaluseid. Sa võid tunda, kuidas lennuk äkki vastusena kaubaaluste paigutamisele lastiruumi end “liigutab”.
• Sa võid näha “pilvi”, mis kerkivad sinu istme kõrval asuvast alumisest seinast või lae kliimaseadmete kanalitest. See ei ole suits, see lihtsalt näeb välja nagu suits. Kondensatsioon tekib, kui kliimaseadme külm õhk tsirkuleerib kuumas ja niiskes salongis. Külm õhk seguneb kuuma ja niiske õhuga, mis tekitabki kondensatsiooni “pilvi”.
• Kui istud lennuki keskel, tekib sinu isekoha juures enne õhkutõusu ja lennu ajal tõenäoliselt rohkem helisid. See on nii sellepärast, et kõik lennuki juhtimisseadmed ja muud seadmed on kas elektriliselt või hüdrauliliselt aktiveeritud. Enamik hüdraulilise pumbasüsteemi ajamitest asub lennuki keskel, selle kõhus ja maandumistööriistade lähedal. Seetõttu võid kuulda pumpasid, mis tsükliliselt sisse ja välja lülituvad. Nad on selleks loodud, et hoida teatud rõhku. Kui rõhk langeb, pumbatakse see uuesti üles. Sa võid kuulda ka teisi pumpasid, mis aktiveeritakse hüdraulikasüsteemi käivitamiseks, et käivitada esiserva seadmed ja tagumise serva klapid, peamaandur ja ninaratas, spoilerid ja kiirusepidurid.
• Lennuki õhkutõusmise või maandumise ajal võid aeg-ajalt tunda rehvide kerget põrutamist. Ära muretse – lennukil ei ole jalas plätud! Allpool maandumisraja keskel on helkurid, mis on veidi kõrgendatud. Kui piloot on täpselt lennuraja keskjoonel, sõidavad esiratta rehvid otse helkurite peal. Paljud piloodid otsustavad nende põrgete vältimiseks maandumisrajal siiski veidi kõrvale liikuda (4, 5).

Kõik järgmised kuus punkti on kokkuvõte raamatus “Ära paanitse, kolmas väljaanne” käsitletud põhiteemadest, millest oleme põhjalikumalt kirjutanud ka artiklis “PAANIKAHOOG (PAANIKAHÄIRE) – mida teha? Siin on 9 sammu paanikahoogude peatamiseks”. Vaatame need eneseabimeetmed lühidalt üle ka siinse loo raames. Kui soovid paanikahäirest ja sellega toimetulekust veelgi põhjalikumat ülevaadet saada, siis loe edasi siit.

2. samm: reisimine, lennureisid ja lennuhirm – miks peaksid oma ärevust aktsepteerima

Alati, kui hakkad ärevusse ja paanikasse sattuma – kas siis juba enne lendu, või lennu ajal – võta need sümptomid omaks. Ära võitle, ega püüa neid tagasi hoida.

Kui võitled oma ärevuse vastu, siis põhjustad hoopis nende sümptomite suurenemist, mida tegelikult vähendada püüad! Sinu süda tuksub kiiremini ja tugevamalt, sinu peopesad hakkavad higistama, sa tunned peapööritust ja uimasust, sinu kõht läheb pingesse jne.

Niisiis, kui märkad oma sümptomeid, ütle endale: “See on okei, et ma pragu nii tunnen. Ma eeldasingi ja oskasingi seda juba ette arvata, et praegu närvitsema hakkan. Ma saan sellega hakkama.” Seejärel tööta selle kallal, et neid mõtteid ka uskuda.

Kuidas sinu mõistus ja keha sind suures ärevuses oskavad hoida

Ilmselt loed seda osa siin mitte sellepärast, et sul on lennureisi ajal olnud üks ebamugav kogemus, vaid mitu. Miks need ärevad mõtted ja tunded ikka ja jälle siis tagasi tulevad?

Oletame, et sul on olnud mõni kogemus, mida pead halvaks või traumeerivaks. See võib olla olukord, milles ise osalesid, või see võib olla ka kuuldud lugudest pärit “asenduskogemus”, millest ka varasemalt rääkisime. Mõlemal juhul oletame ka seda, et see traumaatiline kogemus on sul veel värskelt meeles. 

Allolevalt näitlikustame, mis juhtub, kui sul taas ebamugavustunne tekib ehk keha ja meele mehhanismid lennuhirmu (tegelikult ka mitmete muude hirmude) taastootmises

• Mõtled lennureisist. Võib-olla oled pargis jalutamas ja kuuled pea kohal lennukit. Või ehk mõtled võimalusele, et lähed mõne nädala pärast puhkusele, või alustad hoopis uut tööd, mis eeldab, et pead osana oma kohustustest ka lendama. Kõik, mis meenutab lendamist, põhjustab aga sulle kohest ebamugavustunnet ja ärevust.
• Sulle meenub mineviku probleem. Miks peaks midagi nii väikest, nagu lennukihääle kuulmine, või taevas lendava lennuki nägemine sinus pingeid tekitama? Aga seepärast, et igasugune selline stiimul võib vallandada negatiivse mälu, kuna sinu mõistus kutsub esile minevikus toimunud asjakohase sündmuse, mis on kõige tugevama emotsiooniga. Kõige tugevama emotsiooniga on aga tihti just ebameeldivad mälestused. Nagu varem mainitud, kui sa seda sündmust nüüd meenutad, juhtub midagi huvitavat – sinu keha reageerib sellele kujutluspildile peaaegu nii, nagu toimuks see sündmus uuesti!
• Kujutad ette, et see probleem toimub hoopis tulevikus. Kui mõtled võimalusele, et pead lähiajal lendama, siis sinu mõtted siinkohal ei peatu. Tõenäoliselt esitad endale hoopis küsimuse: “Kas see võib minuga tulevikus juhtuda? Kuidas ma sellega hakkama saan?” Nende küsimuste hindamiseks paneb sinu mõistus sind visuaalselt sellesse ebamugavasse tulevikustseeni. Aga sellise automaatse tuleviku visualiseerimisega tegelikult ei saagi see hirm ju lõppeda.
• Sinu keha läheb valvesse. Sinu keha muutub otseselt selle kogemuse osaliseks ja reageerib sellele hetkele ka asjakohaselt. Ainult, et see reageerib sinu kujutluspildile, mitte tegelikkusele. Isegi kui näiteks viibid hoopis oma kodu mugavuses rahulikult vannis, siis niipea, kui hakkad visualiseerima ennast lennukis, tunned end klaustrofoobiliselt. Ja kui sa ei oska veel oma ärevuse leevendamisega toime tulla, siis tekivadki kehas ärevuse sümptomid ka reaalselt. Miks? See on nii seatud seepärast, et kui sa kujutad ette, et sul on probleeme, siis sinu mõistus saadab sinu kehale sõnumi: “See on hädaolukord!” Aju saadab signaali hüpotalamusele ja hüpotalamus saadab signaali sinu neerupealistele (mis asuvadki sinu neerude peal). Sinu neerupealised eritavad hormooni nimega adrenaliin. Adrenaliin stimuleerib konkreetsete füüsiliste muutuste tootmist:
  • silmad laienevad, et parandada nägemist;
  • südame löögisagedus suureneb, et veri kiiremini elutähtsatesse organitesse ringleks;
  • hingamine võimendub, et kiiresti ringlevale verele rohkem hapnikku anda;
  • lihased kätes ja jalgades pingulduvad, et aidata sul kiiresti ja täpselt liikuda.

See on sinu keha hädaolukorra reageering, mis valmistub sind kriisiolukorras aitama. See on sama reaktsioon, mis sind tegelikult aitab, kui oled kukkumas või kui auto kaotab libedal teel korraks juhitavuse. Seega ei taha me ju tegelikult sinu keha reaktsiooni muuta – see on väärtuslik osa sinu ellujäämisoskustest. Selle asemel tahame peatada selle, et sinu mõistus ei saadaks sinu kehale sõnumit: “See on hädaolukord!” iga kord, kui lennureisile mõtled.

• Muretsed oma sümptomite pärast. Järgnevalt juhtub huvitav asi. Kui sinu sümptomid muutuvad tugevaks ja püsivad, hakkad muretsema mitte ainult lennu pärast, aga ka oma sümptomite pärast. Sa tead, et sa ei saa lennukit kontrollida ja sa tead, et ei saa maha tulla, millal iganes soovid. Ja nüüd tekib sinu ajus seos, kus paned kahe täiesti erineva asja vahele võrdusmärgi ja hakkad arvama, et sa ei saa ka oma keha kontrollida! Aga see on vale! Mis sa arvad kuidas sinu keha reageerib, kui ütled: “Ma ei tunne, et kontrolliksin olukorda ja olen oma sümptomite pärast mures?” Siin on jälle seesama sõnum: “See on hädaolukord!” Niipea, kui keha kuuleb “hädaolukord”, hüppab ta sulle appi: “Ma olen siin, et sind kaitsta!” Ja sinu neerupealsed hakkavad eritama veel rohkem adrenaliini, et valmistada sind ette selleks teada-tuntud “võitle või põgene” reaktsiooniks. Niipea, kui see juhtub, ütled: “Oh, asjad lähevad hullemaks, ma tunnen end veel kohutavamalt. See on tõesti hirmutav.”

Nii saab sellest aga hoopis nõiaring – sa märkad füüsilisi tundmusi ja hakkad nende pärast omakorda hirmu tundma, see aga põhjustab veelgi ägedama füüsiliste sümptomite suurenemise. Kuna sümptomid tugevnevad, siis hirmutab see sind veelgi rohkem jne. Siis võib juhtuda üks kahest asjast.

Kaks tüüpilist ja täiesti loomulikku reageeringut sinu keha “hädaolukorra” sümptomitele

1. Esimene on see, et jätkad selle lennu broneerimist või jääd lennukisse, kuid tunned end kogu lennureisi vältel ärevana ja ebamugavalt. Seetõttu on mõnel inimesel kogu lennu jooksul tihti ka kõht pinges ja seda isegi juhul, kui lend on sujuv ja rutiinne. 
2. Sinu teine võimalus on põgeneda. Sa ütled: “Sellest piisab, mul on kõrini, ma ei suuda seda taluda!” Ja sa jalutad enne õhkutõusu lennukist välja, või tühistad broneeritud lennu. Kas oled kunagi oma ebamugavustunde tõttu viimasel minutil lendu vältinud? Mis juhtub siis? Oletame, et oled lennul ja uks sulgub enne starti. Nüüd muutuvad sinu sümptomid juba väga tugevaks. Sa ütled: “Ei, ma ei suuda seda taluda. Ma lähen siit välja!” Ja sa kõnnid lennukist välja. Uks sulgub sinu taga ja lennuk taganeb väravast. Kaks asja muutuvad. 

• • Esiteks hakkavad sinu sümptomid vähenema. Hingamissagedus normaliseerub, südame löögisagedus hakkab aeglustuma, vererõhk langeb ning hakkad tundma kergendust ja mugavust. Teisisõnu, sinu keha justkui soosib ja toetab sinu vältimistehnikat. Sinu keha lõdvestub ja ütleb sulle: Sellest lennust loobumine oli tark otsus.
  • Teiseks, sa kipud seda pilti lennust oma peas lõpetama. Sa ütled: “Jumal tänatud, et ma sellest lennust maha jäin. Mis siis, kui ma oleksin jäänud lennukisse? Mu süda oleks nii tugevalt tagunud, et ma oleksin saanud südameinfarkti.” Või: “Mu sümptomid oleksid muutunud nii tugevaks, et ma oleksin saanud paanikahoo. Ma oleksin ennast alandanud. Me oleksime kolmekümne ühe tuhande meetri kõrgusel õhus ja ma oleksin karjudes mööda vahekäike jooksnud.” Sinu füüsiliste sümptomite vähenemine koos selle kujutlusega, et kõik oleks olnud kohutav, kui oleksid lennukisse jäänud, tugevdab sinu otsust lendamist vältida. Ja järgmisel korral võib olla juba palju raskem oma ärevusega silmitsi seista (4).

Me küll jõuame siin loos ka toidulisanditeni, mis meelte rahunemist soodustavad, aga etteruttavalt ütleme juba praegu ära ka selle, et meel ja keha käivad käsikäes ja kui ajukeemia on paigast ära, siis võib teekond ärevuse maandamiseni kui mitte võimatu, siis vähemalt keeruline olla. 

Sinu keha vajab jõudu ja tuge, et ta sulle abiks saaks olla. Seega võiksid oma närvikava ja meelte tugevdamiseks juba mõni nädal enne reisi tarbida lisaks vähemalt magneesiumi (kindlasti mitte igasuguseid, aga just selliseid, mis ka reaalselt imenduvad nagu magneesium glütsinaat ja magneesium tsitraat), aga hea, kui tarbiksid ka kvaliteetseid B-grupi vitamiine ja vähemalt ühte meelte balanseerijat – kas siis stressivastast “Ashwagandhat” või mitmete taimsete ekstraktide segu “Meelerahu” (ühele sobib paremini üks, teisele teine).

Mõni nädal varem just seetõttu, et looduslikud vahendid vajavad toimimiseks veidi aega. Usu, see kombo annab sinu närvikavale uut hingamist ja jõudu ning teeb sinu võitluse ärevusega poole lihtsamaks. Võimalik, et kaotab sinu liiase ärevuse täielikult.

Kuidas oleks siis õigem oma sümptomitele reageerida ja milline roll on oma ärevuse aktsepteerimisel?

Selgitasime, mis on kaitsev ja täiesti loomulik “hädaolukorra” reaktsioon ja miks see tekib. 

Rääkisime ka sellest, mida inimesed kipuvad tegema, kui nad selle reaktsiooni sümptomeid kogevad. Nüüd vaatame, mida saaks teha teisiti, et end mugavamalt tunneksid.

Peaaegu kõik need järgmised strateegiad tuginevad paradoksi mõistele. Paradoks tähendab “loogika vastandit”. Teisisõnu, kui hakkad ärevusse ja paanikasse sattuma, ütleb sinu mõistus: “Parem, kui hakkad neid sümptomeid kartma. Parem, kui põgened ja eelmaldud sellest olukorrast.” Julgustame sind selle asemel neid sümptomeid aktsepteerima, mitte nendega võitlema.

Me ei palu sul seoses lendamisega kustutada kõiki oma hirmusid ja muresid. Lihtsalt soovitame, et reageeriksid neile teisiti, kui neid märkad. On täiesti okei, kui müra kuuldes või lennukis hüplemist tundes ehmatad. See on täiesti normaalne ja sama reaktsioon on paljudel teistelgi inimestel, kes lendavad. 

Kui see ehmatus aga tekib, siis kuidas mitte lasta sellel edasi ärevuse sümptomiteni kerida ja kuidas enda eest hoolitseda? Mida siis esimesena teha:

1. Märka oma ebamugavustunnet. Astu hetkeks tagasi ja kommenteeri oma ebamugavustunnet. Hoia see lause mida endale ütled lihtne. Näiteks ütle endale: “Ahah, see on nüüd vist see koht, kus ma hakkan ennast jälle üles kruvima.” Või: “Ma tunnen, kuidas ma muutun praegu üha närvilisemaks.” Või, siis hoopis: “Ma nüüd istun siin ja mõtlen, kui halvaks võib see lend minna ja hirmutan ennast.”
2. Aktsepteeri oma ebamugavustunne. Sinu negatiivsed kujutlused on mõistetavad – sa ju kardad lendu, seega muretsed selle pärast. See paneb sinu keha ja vaimu valmistuma halvimaks võimalikuks tulemuseks. See reaktsioon on geneetilise eelsoodumusena sinu ajusse sisse ehitatud. Kui meid ähvardab oht, lähevad meel ja keha üle ellujäämispositsioonile, mis on loomulik ning bioloogilisel alusel toimuv protsess. See on fakt. Kui sellele faktile vastu seisad, siis teed olukorra enda jaoks ainult hullemaks. Seega otsusta selle reaktsiooniga leppida nii, nagu lepiksid oma ehmatusreaktsiooniga, kui keegi näiteks sinu kodus sinu selja taga äkitsi valju müra teeb. Ehmatus tuli – ja läks. Rõhutame siinkohal veel, et kui oma sümptomitele tähelepanu pöörad, isegi sellisel viisil, kui püüad end aidata – võid muutuda veelgi närvilisemaks. Kui nii, siis võta ka see lisanärvilisus omaks (4)! 
3. Leia mõni lause, mis sinu aktsepteerimisprotsessi toetaks. Ütle seda mõttes ja lase sellel end aidata. Mõistagi on siinkohal ka oluline, et ise usuksid mida endale ütled. Kaks tavalist lauset, mis võiksid sinu aktsepteerimist toetada on:

• “On okei olla närviline.” ja
• “Ma saan nende tunnetega hakkama.”

Aktsepteerimine on sinu lähtepositsioon, sinu avamispositsioon. Seejärel jätka endale selle aktsepteerimise meeldetuletamist, kui tegutsema hakkad. On mitmeid lihtsaid tehnikaid, mida enda rahustamiseks kasutada saad. Kuid ükski neist ei toimi väga hästi, kui ütled endale: “See ei saa jätkuda!”, “Ma ei suuda seda taluda!”, või “Ma pean end kohe paremini tundma!” Teisisõnu ütled sellega taaskord oma kehale: “See on hädaolukord!”

Ülejäänud osa sellest eneseabiprogrammist pakub sulle konkreetseid meetmeid, mida ette võtta, et end mugavalt tunda. Aga, pea meeles, et oma sümptomite aktsepteerimine on aluseks kõigile teistele oskustele, mida siin loos õpid. Kui sul on raskusi uute oskuste rakendamisega, siis mõtle kõigepealt sellele, et kas ikka rakendad aktsepteerimise põhimõtet. Niimoodi hakkad oma ajule tasapisi uusi seoseid õpetama. See on täiesti võimalik, aga see võtab aega ja nõuab palju märkamisi ja kordamisi.

3. samm: reisimine, lennureisid, lennuhirm ja hingamisharjutused – õpi õigesti hingama

Siin on selle sammu põhisõnum: selleks et leevendada oma keha stressi ja rahustada oma meelt, kasuta lihtsaid hingamisharjutusi. Need aitavad sul soovimatuid mõtteid kiiresti kõrvaldada ja lasevad sul oma lennureisi vaikse meele ja lõõgastunud kehaga nautida.

See, et meie hingamismustrid mõjutavad meie füüsilisi sümptomeid, on meditsiiniliselt tõestatud. Ja hädaolukorra ajal meie hingamissagedus ja hingamismustrid muutuvad. Selle asemel, et hingata aeglaselt oma kopsude alaosaga, hakkame meie hingama kiiresti ja pinnapealselt oma kopsude ülaosaga. Kui me aga sel ajal end füüsiliselt reaalselt ei pinguta, siis võib see tekitada nähtuse, mida nimetatakse hüperventilatsiooniks. 

See omakorda võib seletada mitmeid paanika ajal tekkivaid sümptomeid nagu pearinglus, õhupuudus, kurguklomp, kipitus või tuimus kätes või jalgades, iiveldus või segasus. Nimetame seda taaskord keha hädaolukorraks. Hea uudis on aga see, et muutes hingamist, saad need sümptomid ka tagasi pöörata.

Muutes oma hingamissagedust ja -mustrit, saad nimelt stimuleerida oma keha parasümpaatilist reaktsiooni. See on keha sama võimas ja hädaolukorrale reageerimisele vastupidine süsteem, mida võib kutsuda ka keha rahustavaks reaktsiooniks.

Allolevalt on loetletud füüsilised muutused, mis toimuvad sinu kehas rahustava reaktsiooni käigus. Nagu näed, pöörduvad selles protsessis kõik hädaolukorra reageeringu peamised sümptomid ümber. Üks erinevus nende kahe füüsilise reaktsiooni vahel on ajaline erinevus. 

Hädaolukorra reageering toimub koheselt, kus kõik muutused toimuvad koos. Pärast seda, kui lülitame selle hädaolukorra lüliti sisse, läheb kehal aga veidi aega, et reageerida meie rahustavatele tehnikatele. Seetõttu on oluline, et teaksid millised konkreetsed tehnikad selle hädaolukorra reaktsiooni vastupidiseks muudavad ning sinu kehal rahuneda ja meelel puhastuda aitavad.

Vastus mille sinu keha annab sulle rahustava reaktsiooni korral (parasümpaatiline vastus)

• väheneb hapnikutarbimine,
• aeglustub hingamine,
• aeglustub südame löögisagedus,
• vererõhk langeb,
• lihaspinge väheneb,
• suureneb keha kergustunne ja meele rahulikkus.

Hingamisharjutused hingamise rahustamiseks

Selle asemel, et hingata oma kopsude alaosaga (alumine rindkere), kipuvad ärevuses olevad inimesed väikeste ja kiirete hingetõmmetega hingama oma kopsude ülaosaga (ülemine rindkere).

Pindmine, kopsude ülaosaga hingamine on aga üks panus hüperventilatsiooni tekkimisele. 

Kolm hingamisharjutust, mida kohe järgnevalt kirjeldame, algavad sissehingamisega oma kopsude alaosasse. See on sügavam ja aeglasem hingamine. Kopsude all on lehtjas lihas ehk diafragma, mis eraldab rinnakorvi kõhust. Kui täidad oma kopsude alaosa õhuga, suruvad kopsud diafragma alla ja põhjustavad kõhupiirkonna paisumist. Sinu kõht näib iga diafragma hingamisega justkui paisuvat ja kokku tõmbuvat.

Seda, kuidas muuta oma hirmuäratavaid mõtteid ja negatiivseid kujutluspilte, õpid siinses loos veidi hilisemates sammudes, sest iga kord, kui end katastroofiliste mõtete või kujutlustega hirmutad, stimuleerid oma keha hädaolukorra reaktsiooni uuesti. Alustuseks on sul aga vaja kindlaid teadmisi õigest hingamisest (4).

Hingamisharjutus I – loomulik hingamine

Esimene hingamisharjutus on nn. loomulik hingamine ehk kõhuhingamine. Kui sa just ei ole seotud füüsilise tegevusega, siis on see tegelikult hea viis hingamiseks kogu päeva jooksul. Teisisõnu, sa peaksid harjutama seda hingamisviisi kogu päeva jooksul, sest see tagab piisava hapnikuvoolu ja kontrollib süsinikdioksiidi väljahingamist. See on väga lihtne ja käib nii:

• Hinga õrnalt ja aeglaselt normaalne kogus õhku läbi nina sisse, täites ainult oma kopsude alaosa (sinu kõht paisub, samal ajal kui sinu ülemine rindkere jääb paigale).
• Hinga kergelt välja.
• Jätka seda kerget hingamist lõdvestunud hoiakuga ja keskendu ainult kopsude alaosa täitmisele.
• Esmalt võid proovida seda nii, et üks käsi on kõhul ja teine rinnal. Kui hingad õrnalt sisse, peaks sinu alumine käsi tõusma, samal ajal kui ülemine käsi jääb paigale (4).

Nagu näed, on see hingamismuster vastupidine sellele, mida teed automaatselt ärevuse ajal. Aga, selle asemel, et hingata kiiresti ja pinnapealselt ülemisse kopsuosasse, mis paisutab rindkere, hinga sina nüüd edaspidi õrnalt kopsude alaosasse, paisutades kõhtu.

Hingamisharjutus II – rahustav hingamine

Teine tehnika on sügav diafragmaatiline hingamine ja seda võib kasutada aegadel, mil tunned end ärevana või paaniliselt. Rahustav hingamine on üks väga hea viis kontrollimaks hüperventilatsiooni, aeglustamaks kiiret südamelööki ja suurendamaks füüsilist mugavust. Sel põhjusel nimetame seda rahustavaks hingamiseks. Nii see käib:

• Hinga pikalt ja aeglaselt läbi nina sisse, täites kõigepealt alumised kopsud, seejärel ülemised kopsud.
• Hoia hinge kinni, kuni loed mõttes kolmeni.
• Hinga aeglaselt välja läbi kokkusurutud huulte, lõdvestades samal ajal ka oma näo-, lõua-, õla- ja kõhulihaseid.
• Harjuta seda rahustavat hingamist vähemalt kümme korda päevas mitme nädala jooksul. Kasuta seda alati, kui soovid lõõgastuda ja pingetest lahti lasta ja ka – lihtsalt niisama. See aitab sul selle protsessiga paremini tuttavaks saada, et seda hädaolukorras kasutada. Ja loomulikult kasuta seda alati, kui hakkad ärevust või paanikat tundma (4). 

Hingamisharjutus III – rahustav loendamine

Kolmas tehnika kannab nimetust rahustav loendamine Sellel on võrreldes rahustava hingamisega kaks eelist. 

Esiteks võtab see kauem aega: umbes 90 sekundit 30 sekundi asemel. Lisaks, selle asemel et pöörata nii palju tähelepanu oma murelike mõtete peale, kulutad sina selle aja nüüd pöörates oma tähelepanu hoopis konkreetsele ülesandele. Kui suudad lasta ajal mööduda ilma, et keskenduksid nii intensiivselt oma hirmuäratavatele mõtetele, on sul ka parem võimalus neid mõtteid kontrollida. 

Teiseks aitab ka see viis sinu kehal rahustava vastuseni jõuda. See tähendab, et annad endale 90 sekundit aega, et oma keha maha rahustada ja oma mõtted maha vaikida. Siis, kui see aeg on möödas, oled vähem ärevuses kui varem. Seda hingamisharjutust saad teha nii:

• Istu mugavalt.
• Hinga mõnusalt, pikalt ja sügavalt sisse ning hinga rahulikult ja aeglaselt välja, öeldes samal ajal vaikselt või mõttes sõna “lõõgastu”, või mõnda muud sõna, mis sind paremini kõnetab.
• Sule silmad.
• Lase endal teha kümme loomulikku, kerget hingetõmmet. Loenda iga väljahingamisega allapoole, alustades “kümnest”. Iga väljahingamisega kümnest allapoole loendadaes ei ole vaja enam sõna “lõõgastu” korrata – lihtsalt hinga välja ja ütle mõttes 10, vahepeal sisse ja siis uuesti välja hingates 9, siis 8, 7 jne.
• Sellisel moel mõnusasti ja rahulikult hingates, märka kogu oma kehas kehas erinevaid pingeid, need võivad olla lõualuudes, kõhus, õlgades või otsmikus. Nüüd kujutle, kuidas need pinged leevenevad.
• Kui jõuad “ühe” juurde, ava taas silmad.

Rakendades neid hingamisharjutusi, pea meeles kahte asja:

• Esiteks, meie hingamine sõltub osaliselt meie praegustest mõtetest, seega veendu, et töötad paanika ajal nii oma negatiivsete mõtete, kui ka hingamise muutmise kallal. 
• Ja teiseks, need oskused toimivad täpselt sel määral, mil määral oled valmis neile keskenduma. Seega pane suurem osa oma jõupingutustest sellele, et mitte mõelda millelegi muule – mitte oma murelikele mõtetele, mitte sellele, mida teed pärast hingamisharjutuse lõpetamist ja mitte sellele, kui hästi sul tundub see harjutus välja tulevat (4).

4. samm: reisimine, lennureisid, lennuhirm ja lõdvestumisharjutused – õpi lõdvestuma

Miks võiksid õppida oma keha lõdvestama? Aga seepärast, et kakskümmend viis aastat kestnud uuringud näitavad, et kui suudad oma keha lihaseid lõdvestada, väheneb automaatselt ka sinu vaimne ärevus. 

Seega on ka keha lõdvestamine üks suurepärane võimalus mõningaste ärevuse sümptomite leevendamiseks! Selle asemel, et püüda oma peas neid mürarikkad mõtteid vaigistada, võid sina hoopis lõdvestada oma lihaseid ja lõdvestuvad ka sinu mõtted. Keha rahustamine aitab rahustada ka sinu meelt!

Enne lõdvestamist pingesta

Loomulikult võivad paljud inimesed sulle nõu anda: “Lihtsalt lõdvestu!” Mõnikord tunned end aga nii pinges, et sa ei suuda “lihtsalt lõdvestuda”. Aga mäletad paradoksi põhimõtet? See tähendab, et tee asju, mis tunduvad loogikale vastupidised! Need on ajad, mil tuleb äraspidist loogikat rakendadaes, oma füüsiliste sümptomite vähendamiseks – neid algul hoopis toetada.

Selle põhimõtte rakendamiseks on kaks erinevat võimalust. Sa võid enne pingetest lahti laskmist neid eelnevalt intensiivistada, või, siis selle asemel, et neile vastu seista, võid sa teatud füüsilisi sümptomeid julgustada ja neid lausa ise esile kutsuda. Mõlemad neist viisidest võimaldavad sul oma ebamugavaid füüsilisi sümptomeid vähendada.

Seega, kui muutud lennukis üha ärevamaks ja lähed üha enam pingesse, siis soovitame sul seda pinget suurendada, ehk veelgi rohkem pingesse minna. See läheb muidugi vastuollu sinu põhilise loomusega, sest tahad ju pingele vastu seista, eks. Aga, kui seda põhimõtet rakendada proovid, siis võid üllatuda, millise vastuse saad selle peale oma kehalt.

Pea meeles keha füüsilist reaktsiooni hirmule. Kui oled nagu enamik inimesi, siis iga kord, kui tekib hirmuäratav mõte, reageerib keha veidi pingestatumalt. Miks siis selle vastu võidelda (põhjus on muidugi selles, et keegi ei taha olla pinges)?

Selle asemel tee sootuks vastupidi. Järgi oma impulssi, et pingesse minna, kuid tee seda teadlikult, sihilikult ja – vabatahtlikult. Sellega võtad sa kontrolli enda kätte. Sulle meeldib olukorda kontrollida, eks ole? Niisiis, selle asemel, et lihtsalt püüda oma lihaseid lõdvestada, siis enne lõdvestamist hoopis pingesta! Üks võimalus lihaste pingestamiseks on kasutada kümnesekundilist haaret. See käib nii:

Kümnesekundiline haare

1. Võta istme käetugedest kinni ja pigista neid nii kõvasti kui võimalik, sundides oma ala- ja ülakäsi kokku tõmbuma. Pinguta ka oma kõhu- ja jalalihaseid.
2. Hoia seda haaret umbes kümme sekundit, samal ajal hingamist jätkates.
3. Seejärel lase lahti ja lõdvesta lihased pika, õrna rahustava hingamisega (hingamisharjutus II).
4. Korda harjutust veel kaks korda.
5. Seejärel nihele veidi oma istmel, raputades käed, õlad ja jalad lõdvaks ning pöörates paar korda õrnalt pead.
6. Lõpeta harjutus, sulgedes silmad ja hingates õrnalt umbes kolmkümmend sekundit. Lase selle aja jooksul oma kehal end soojana, lõdvestununa ja raskena tunda.

Sümptomite suurendamine

Lisaks füüsilisele pingele võid kogeda ka mitmeid teisi ärevuse sümptomeid. 

Sinu süda hakkab taguma, pea hakkab ringi käima, võib-olla tekib kurku klomp ja sul on raske neelata, sul on rinnus valu, käte või jalgade või suu ümbruses tuimus või kihelus, võib-olla ka värisemine või iiveldus. Kõik need sümptomid võivad muuta sind veelgi hirmunumaks kui olid siis, kui hirm esialgse põhjuse pärast alles algas. Siin on kokkuvõte paradoksaalsest protseduurist, mida saad nende sümptomite puhul rakendada:

Paradoksi kasutamine paanika ajal

1. Praktiseeri rahustavat hingamist (hingamisharjutus II), seejärel alusta loomulikku hingamist (hingamisharjutus I). Ära võitle oma füüsiliste sümptomite vastu ja ära põgene.
2. Jälgi oma sel hetkel valdavat füüsilist sümptomit (see, mida tajud enim). Ütle endale: Ma võtan nende sümptomite üle vabatahtlikult kontrolli. Ma soovin suurendada oma (nimeta domineeriv sümptom, näiteks südamepekslemine).
3. Siis püüa teadlikult seda konkreetset sümptomit võimendada.
4. Nüüd püüda suurendada ka kõiki teisi sümptomeid, mida märkad: Ma tahaksin, et mu süda lööks veelgi kiiremini, nii kiiresti nagu parima trummari kiire trummisoolo. Ma tahaksin rohkem higistada. Vaatan, kas ma suudan kohe praegu oma pea väga ringi käima panna ja oma jalad nii nõrgaks muuta, et need tunduksid justkui tarretisest tehtud.
5. Jätka loomulikku hingamist, samal ajal kui püüad teadlikult ja täielikult suurendada kõiki oma paanikasümptomeid.
6. Ära jää kinni oma murelikesse, kriitilistesse või lootusetutesse kommentaaridesse nagu: “Parem, kui see hakkab varsti toimima!”; “Ma teen seda kindlasti valesti.” või ” See ei toimi kunagi”.

Jällegi on ilmselge, et need on paradoksaalsed juhised, sest neid endale öeldes – tunduvad need mõnevõrra hullumeelsed. Sa mõtled: “Siin ma olen värisevate jalgadega ja tunnen end uimaselt, nagu oleksin kohe-kohe minestamas. Ja nüüd peaksin ma püüdma seda veel hullemaks teha!?” Nii, et see praktika nõuab tõepoolest julgust ja veidike ka usku. Kui aga neid nippe just madala ärevuse ajal harjutad, siis on sul tõelise mure tekkides käepärast veel üks väärtuslik oskus!

Aita oma kehal lõdvestuda ja osale!

Pea meeles, et sa ei pea laskma ebamugavustundel end juhtida. Vaid saad oma mugavuse eest ise vastutuse võtta – ja seda ainult tegutsedes. Kui sul on aega vaid minut või kaks, tee lihtsalt üks rahustav hingamine (hingamisharjutus II) või tee rahustavaid loendusi (hingamisharjutus III) ja vabasta selle käigus oma pinged. Hingamisharjutused, kümne sekundi haarde kasutamine, oma sümptomite võimendamine – need kõik on viisid, kuidas vähendada pinge füüsilisi sümptomeid.

Pea ka meeles, et olukorra üle kontrolli omamiseks ei pea sa olema täiesti lõdvestunud. Mõnikord on lihtsalt vaja proovida oma oskusi, lasta neil aidata oma pingeid võimalikult palju vähendada ja seejärel leppida sellega, et väike pinge võib ikka veel alles jääda.

Ära muretse selle pärast. Parim asi, mida sel hetkel teha, on tegeleda oma ümbruskonnaga. Sa võid üllatusega avastada, et kui sa keskendud sellele huvitavale inimesele enda kõrval, ei olegi sinu väike pinge mõne minuti pärast enam nii häiriv.

Me ei soovita, et sa hakkaksid oma ebamugavustunnet nii väga pelgama, et püüaksid selle välja tõrjuda. Liiga paljud inimesed loevad oma tähelepanu kõrvale juhtimiseks romaani ühte ja sama lõiku ikka ja jälle uuesti. Seda võib teha, aga kui sa samal ajal olend unustanud oma ärevust aktsepteerida, siis ei ole sellest suurt tolku.

Selle asemel pööra tähelepanu oma füüsilisele ebamugavustundele ja vali mõned otsesed tegevused oma mugavuse suurendamiseks. Võiksid öelda: “See on okei, et ma tunnen praegu pinget. See on minu esimene pikk lennureis kaheksa aasta jooksul. Ma olen ennast rahustanud ja oma oskusi harjutanud. Nüüd tegelen mõnda aega oma romaaniga. Kümne minuti pärast kontrollin oma sümptomeid.”

5. samm: reisimine, lennureisid ja lennuhirm – millised on hirmu ja ärevuse ületamisel toetavad meetmed

On ka palju muid väikseid muudatusi, mida oma mugavuse suurendamiseks teha saad.

1. Alusta kofeiini ja suhkru tarbimise vähendamisest lennureisile eelneval päeval ja tee seda ka lennupäeval.
2. Joo palju vett, mineraalidega rikastatud vett, või puuviljamahlu – seda isegi siis, kui sa ei ole janune. Seda selleks, et vältida kuivast lennukiõhust tingitud dehüdratsiooni.
3. Proovi vältida alkoholi enne lennureisi ja selle ajal.
4. Paki lennukisse kaasa kotike asju ajaviiteks, nagu hea raamat, ristsõnamõistatused, lemmikmuusika, suupisted jne.
5. Võta kaasa ka üks patsikumm. Siinse alateema kuuendas sammus saad teada miks.
6. Alusta 3, või vähemalt 2 nädalat enne lennureisi magneesiumi, B-grupi vitamiinide ja Ashwagandha või Meelerahu kuuri. Neid toitaineid ja taimseid ühendeid vajab sinu keha närvikava tugevana hoidmisel, et ta saaks edukalt stressi ja hirmuga toime tulla. Sellest kõigest kirjutame siin loos veidi allpool vaimsest tervisest ja reisitressist rääkiva peatüki, täpsemalt alapealkirja “Toidulisandid millest võib reisistressi korral abi olla ja mida reisikotti kaasa haarata” all ka põhjalikumalt.
7. Paki lennukisse kaasa “Hea une kompleks”. Kui sind kimbutavad enne lennureisi ja selle ajal unehäired, siis ka siin on vahel lihtsam oma keha rahunemist ja magusat und toetada lõõgastumist soodustavate looduslike taimsete ekstraktide või ürtidega. Pikaajaliseks tarbimiseks sobib väga hästi “Hea une kompleks”. Seda lihtsalt seetõttu, et melatoniin kaotab peale mõnepäevast tarbimist oma jõu (kuigi võib omada head mõju siis, kui vaid korra seda tarbima pead), palderjan on liigselt nõrgatoimeline ning selletoimelisi retseptiravimeid me pigem üldse ei soovitaks. Kui looduses on und toetavad abinõud olemas, siis ei ole vaja ennast ravimitega mürgitada. Hea une kompleks aitab vähendada uinumisele kuluvat aega, soodustab ühtlasemat und ja aitab energiataset hoida ka päeval.
8. Saabu lennujaama varakult ja ära kiirusta. Jälgi mõnda aega lennukite õhkutõusu, et saada aimu, millised sammud sind ees ootavad.
9. Lennukile minnes tervita kaptenit ja vaata piloodikabiini. Kaalu meeskonnale ja lennujuhile mainimist, et sa mõnikord kardad.
10. Istekohal säti end mugavalt sisse, tee mõned rahustavad hingamisharjutused (hingamisharjutus II) ja räägi oma naabriga. Kui teised lähevad lennukisse, jälgi nende nägusid, märka nende suhteid ning tervita inimesi, kui nad mööduvad.
11. Tõusmise ajal liiguta nende 30-50 sekundi jooksul varbaid või tee 3 rahustavat hingamist (hingamisharjutus II).
12. Tõusu ajal võid ka nätsu närida või lutsukommi lutsutada, see aitab vältida kõrvade lukku minemist.
13. Lennu ajal küsi lennujuhi käest kõige kohta mis sind häirib.
14. Võta välja oma ajaviitekott ja tegele mõne projektiga.
15. Kui turvavöö märguanne kustub, tõuse püsti, liiguta ja siruta end või jaluta.
16. Tegele millegagi, ära lihtsalt istu ja keskendu vaikselt oma muredele.
17. Kui sul tekib ärevus, vaata üle selle jaotise peamised punktid: tuleta endale meelde, et võid usaldada lennundustööstust; märka oma ärevust ja aktsepteeri seda; hinga, lõdvestu ja võta taas ette uusi toetavaid meetmeid.

6. samm: reisimine, lennureisid ja lennuhirm – tegele oma murede ja ärevust tekitavate mõtete ehk sundmõtetega

Isegi pärast seda, kui oled otsustanud lennundustööstust usaldada, võib sinu mõistus sind jätkuvalt hirmutada mõtetega “mis siis, kui . . .” Näiteks, “Mis siis, kui midagi läheb valesti!”, “Mis siis, kui inimesed näevad, et ma olen närvis!” või “Mis siis, kui mul tekib paanikahoog!” Need mured on lihtsalt “müra” – tähelepanu kõrvalejuhtimine, viisid, kuidas sinu olemine ebamugavaks teha.

Sa tahad selle müra oma peast välja saada ja puhastada oma meeled, et sul oleks meeldivam lennata. Aga, nendest vabanemiseks vajad sa mõningaid erilisi oskusi, millest kokkuvõtte allolevalt ka ära toome. Enamikust neist kirjutame põhjalikumalt meie paanikahäireid puudutavas loos: “PAANIKAHOOG (PAANIKAHÄIRE) – mida teha? Siin on 9 sammu paanikahoogude peatamiseks”. Siin on aga kokkuvõte.

Mured ja muremõtted kui “müra”

Oletame, et kuigi lennufirmades on hiljuti toimunud mõni vahejuhtum, suudad end rahustada mõttega, et see vahejuhtum ei pruugi enam korduda. Kui siis ikka jätkuvalt muretsed, võid endale öelda: “See on tõesti “müra”. Ma kogusin vajaliku teabe ja usaldan tööstusharu. Seega otsustan ma lennata ja tahan nüüd lennata võimalikult lõõgastunult.”

Kui oled selle otsuse teinud – on see juba pool lahingut. Nüüd pead oma muredega otsast peale tegelema, sest mured tavaliselt loogika ees ei lahene. Nüüd pead oma müramõtete summutamiseks hakkama rakendama erinevaid oskusi.

Enne kui teed midagi muud, võta kindel seisukoht: “Ma tegelen nende muredega, mis ikka ja jälle esile kerkivad. Nad hakkavad lihtsalt mu peas jooksma ja hoiavad mind öösiti ärkvel. Nad takistavad mind mugavalt lendamast.” Siin ei saa sa ainult pooleldi seisukohta võtta, vaid pead sellele, et oma muredele kui mürale, millest vabaneda tahad vastu astuda – ka täielikult pühenduma.

Seejärel pead planeerima need hetked, mil muretsema hakkad. Sest mis juhtub, kui need mured algavad? Nagu enda kogemusest juba tead, tunned end hirmununa, pinges ja siis on sul juba raske keskenduda millelegi muule peale oma hirmude.

Kõigepealt – paku endale toetust

Ilmselt on nüüdseks selgeks saanud, et kõik, mida sa nendel aegadel ütled, mõjutab seda, kuidas sa end tunned. Sinu probleeme suurendavad need ütlused, mis algavad sõnadega “Ma ei saa…”. Näiteks: “Ma ei saa lasta inimestel mind niimoodi näha”; “Ma ei saa praegu ärevuses olla”; “Ma ei saa lasta sellel ärevusel süveneda” või “Ma ei saa nende tunnetega hakkama”.

Niisiis, leiame mõned avaldused, mis sinu rahulikku lennureisi hoopis toetaksid. Otsime avaldusi, mis annavad sulle sõnumi: “Ma võin nüüd lõpetada nende murelike mõtete mõtlemise.”

Kui oled oma sümptomite pärast mures, siis kõige tugevamad ütlused algavad sõnadega “See on okei …” ja “Ma võin …”. Näiteks: “On okei olla närvis” ja “Ma saan nende tunnetega hakkama.”

Nagu varem mainitud, peegeldavad need avaldused sinu valmisolekut aktsepteerida oma sümptomeid. Need on lubavad avaldused, need annavad sulle valikuid. Ja need valikud panevad sind end vähem lõksus tundma. Kui aga tunned end vähem lõksus, ei tunne sa end enam nii ebamugavalt.

On ka palju teisi avaldusi, mis võivad samuti toetavatena tunduda. Näiteks: “Need tunded, mida ma tunnen, on ebamugavad, kuid need ei ole ohtlikud.” Teised näited on järgmised: “Need (negatiivsed) mõtted ei aita mind. Ma võin neist lahti lasta.”; “Ma võin need murelikud mõtted nüüd lõpetada.”; “See on ainult ärevus.”; “Ma väärin seda, et tunnen end siin mugavalt.”

Kui sinu mure sisaldab muret lennu pärast, siis vasta nendele negatiivsetele mõtetele positiivsetega, millesse uskuda saad. Siin on mõned näited:

• Need piloodid on hästi koolitatud professionaalid, keda ma võin usaldada.
• See lennuk on turvaline.
• Turbulents võib tunduda ebamugav, kuid see ei ole ohtlik.
• See ei ole hädaolukord.

Kui oled mures, leia ütlused, mis aitavad sul negatiivsetest mõtetest lahti lasta. Mõtle, mida sul on vaja kuulda, et oma murelikku mõtlemist ümber pöörata. Otsi ütlusi, mis võimaldavad sul seejärel öelda: “Nüüd on hea lõõgastuda.” Aga ära lihtsalt ütle neid lauseid. Leia ütlused, millesse tõepoolest uskuda saad ja siis tööta selle nimel, et neid ka uskuda.

Nüüd ehitame sellele avakäigule kolm tehnikat: mõtete peatamine, mõtete edasilükkamine ja mureaja loomine.

1. Muremõtete ja sundmõtete vastu võitlemise tehnika 1 – mõtete peatamine

Negatiivsete mõtete peatamine on üks mugav vahend, mida muretsema hakates kasutada saad (võid selle kohta lugeda ka meie paanikahäirest rääkivas loos: PAANIKAHOOG (PAANIKAHÄIRE) – mida teha? Siin on 9 sammu paanikahoogude peatamiseks). Näiteks kujuta ette, et istud lennukis reisikõrgusel. Kapten teatab, et varsti sisenete kergesse turbulentsi. Sa mõtled: “Oh, ei, mitte turbulentsi! See lennuk ei kannata seda!” Kui aga tahad härjal sarvist haarata, mida siis järgmisena teha? Mõtete peatamine käib allolevalt.

1. Märka, et muretsed (“Nii, see on nüüd see koht, kus ma hakkan ennast üles kruvima.”)
2. Otsusta, kas soovid selle muremõtte peatada (“Aga ma tean, et turbulents ei saa sellele lennukile midagi halba teha, küll aga võib kohvitopsist natuke minu kohvi välja tilkuda.”).
3. Hüüa mõttes “STOP!”. Ja tõmba oma randmel korraks seda kummipaela (patsikummi), mille soovitasime sul toetavate meetmete alateema all lennureisile kaasa haarata. Kui kummipaela unustasid, siis võid ennast õrnalt ka näpistada või käega korraks üle otsaesise tõmmata justkui pühiksid midagi minema.
4. Seejärel alusta rahustavaid loendusi (hingamisharjutus III) või mõnda muud lõdvestustehnikat.
5. Kui muremõtted sind uuesti kimbutama tulevad, siis korda seda protsessi ja korda seda kasvõi kümneid või sadu kordi, sest see aitab sinu ajus uusi ühendusi tekitada, kus soovimatute mõtete peatamine käib juba lihtsasti ning need ei tule enam nii jõuliselt ka tagasi. Ühesõnaga aitab see meetod sul oma mõtted kontrolli alla haarata ja end ka enesekindlamalt tunda (4).

2. Muremõtete ja sundmõtete vastu võitlemise tehnika 2 – muretsemise edasilükkamine

Ilmselt nõustud, et selle asemel, et püüda oma muremõtetest vabaneda, siis pöörad oma muredele ikka ja jälle tähelepanu.

Aga, sa ei pea laskma oma mürarikkal murel oma meelt kogu päeva jooksul vabalt valitseda ja muretsemise edasilükkamise tehnika on veel üks kasulik vahend, mis sulle siin appi tulla võib.  

See käib nii, et valid endale hoopis ise konkreetse aja tulevikus muretsemiseks ja ei lase endal kunagi muretseda mure nõudmisel.

Kui see määratud aeg saabub, siis kas hakkadkii oma murega tegelema või kaalud hoopis muretsemise uuesti edasilükkamist mõnele teisele kindlaksmääratud ajale. Kui võimalik, vali taaskord edasilükkamine.

Ka see muretsemise edasilükkamise meetod treenib sinu ajus uusi ühendusi, mis sul pideva muretsemise lõpetada aitavad.

3. Muremõtete vastu võitlemise tehnika 3 – mureaja loomine – kas sul ikka on muretsemiseks piisavalt muresid?

Kas oled tähele pannud, et muretsed vahel enne lennule minekut mitmeid päevi või isegi nädalaid? Sinu mõistus arvab, et ta kaitseb sind nii, vaadates sinu otsust pidevalt üle ja kontrollides, et ikka õige valiku teed. Probleem on aga selles, et sinu mõistus ei tea, millal lõpetada – ja mure hakkab sekkuma sinu igapäevaellu. Mida rohkem sa selle üle mõtled, seda murelikum oled ja seda vähem pädevaks muutud ka oma muude vaimsete ülesannete täitmisel.

Kui see juhtub, alusta kahe esimese oskuse rakendamisega: mõtete peatamine või edasilükkamine. Paljudes olukordades igatahes üks neist aitab. Kuid mõnikord võib juhtuda, et sinu mure on liiga pealetükkiv ja püsiv ning mõtete peatamisest ja edasilükkamisest ei piisa, et aidata sul nende üle kontrolli saavutada.

Sellises olukorras lisa muretsemiseks aja loomise tehnika, mis on paradoksi eriline vorm, mille puhul muretsed tahtlikult veelgi rohkem, mitte vähem. Kuigi, selle tehnika kasutamine ainult üks või kaks korda ei too soovitud kasu. Ideaalis peaksid seda kasutama iga päev umbes kümme päeva enne lendu.

Vaata antud tehnika eripära kohta lähemalt meie loos “PAANIKAHOOG (PAANIKAHÄIRE) – mida teha? Siin on 9 sammu paanikahoogude peatamiseks” ja harjuta seda ainult lennule eelnevatel päevadel ja nädalatel. Ära kasuta seda lennupäeval, sest see päev on kõige parem veeta murede vaigistamiseks. Selle asemel harjuta lennupäeval paljusid teisi sinu käsutuses olevaid oskusi. Allolevalt toome sinuni lühikokkuvõtte sellest, kuidas käib mureaja loomine.

Mureaja loomine

1. Eralda enda jaoks iga päev kaks 10-minutilist mureaega.
2. Veeda kogu see aeg mõeldes ainult oma muredele seoses ühe küsimusega (võid oma muresid kurta ka mõnda helisalvestisse või rääkida treeneriga (ka selle kohta saad lähemalt lugeda meie paanikahäireid käsitlevast loost)
3. Ära mõtle mitte ühelegi positiivsele alternatiivile, vaid ainult negatiivsele. Ja ära proovi end veenda selles, et sinu mured on irratsionaalsed.
4. Püüa muretsemise ajal muutuda võimalikult murelikuks.
5. Jätka muretsemist iga muretsemisperioodi lõpuni, isegi kui sul saavad ideed otsa ja pead hakkama samu muresid uuesti kordama.
6. Kümne minuti möödudes lase neist muredest mõne eelpool toodud hingamisharjutuse abil lahti ning pöördu tagasi teiste tegevuste juurde.

Mõtete peatamine, edasilükkamine ja mureaja loomine on kõik head viisid murede müra katkestamiseks. Kuid pea meeles, et loodus vihkab vaakumit. Kui vaigistad oma meelt, hakkab aju otsima midagi, mille üle mõelda. Sinu murelikud mõtted on tema jaoks atraktiivsed, sest need on täis emotsioone. Ja muidugi olid need viimased asjad, millele mõtlesid.

Nii et siinkohal tuletame sulle uuesti meelde, et tegutseksid! Suuna oma tähelepanu uuesti teistele tegevustele, mis on sulle huvitavad või meeldivad:

• Kui oled lennukis, võid alustada vestlust kõrval istuva inimesega. Lennukis on palju huvitavaid inimesi, kes lähevad paljudesse põnevatesse kohtadesse. Uuri nende kohta!
• Sa võid hakata lugema seda head raamatut, mille kaasa võtsid.
• Võid võimalusel ka mõne poolelioleva töö juurde tagasi pöörduda. 
• Võid ka lihtsalt muusikat kuulata.
• Enamikus lennukites saad isegi telefoni teel helistada ja vestelda.
• Kui sa muretsed lennureisile eelnevatel päevadel, saad harjutada kõiki siintoodud tehnikaid, lisaks võid sõita rattada, jalutada või teha muud liikumist.

Mida iganes sa ka ei valiks, tea, et sina oled vastutav, mitte sinu mure. Võta enda kontrolli alla see, mida sa teed ja mida sa mõtled. Täida oma aega sihipäraselt enda valitud tegevustega. See aitab tagada, et mured ei hiiliks nii sageli või intensiivselt tagasi (4).

7. samm: reisimine, lennureisid ja lennuhirm – kuidas kasutada visualiseerimist

Kui oled nagu enamik inimesi, kes samuti lendamise suhtes ebamugavust tunnevad, siis töhendab see seda, et sul on tegelikult väga hea kujutlusvõime. Ainus probleem on see, et kujutades ette kohutavaid asju, mis sinuga taevas juhtuvad – muudad oma unistused õudusunenägudeks.

Sa võid väga oskuslikult ette kujutada end oma hirmu tundmas ja tugevdada seda sellega, et visualiseerid oma kujutlusse pildi sellest, millal ja kuidas end viimati lennul kohutavalt tundsid. Nagu juba varem mainitud, võivad need korduvad negatiivsed kujutlused põhjustada vaid seda, et tunned end järgmisel lennul täpselt sama ebamugavalt kui eelmisel. Kui mitte veelgi ebamugavamalt.

Nüüd on aeg seda kõike muuta. Soovitame siinkohal nelja konkreetset visualiseerimisharjutust, mis aitavad sul mugavaks lennuks valmistuda.

1. Keha lõdvestumine ja kujutlusvõime

Paljudele ärevuse all kannatavatele inimestele tuleb kasuks, kui nad tunnevad kõigepealt ära, millal nende keha pinges on ja seejärel lõdvestavad need pinges lihasrühmad. Kui nad suudavad selle füüsilise pinge lahti lasta, vähendavad nad sel hetkel ka oma emotsionaalset ärevust. 

Lihaste lõdvestamise ja kujutluspiltide abil saab seda oskust omandada aga ainult läbi igapäevase harjutamise. Lihaste lõdvestamise tehnika kohta saad lähemalt lugeda meie paanikahäirete loo viiendast sammust alapealkirja “Kontrollitud lihaste sügav lõdvestamine ärevuse korral alt”.

2. Edu visualiseerimine

Kui tihti sa mõtled enne lendu, et sul on lennukis probleeme või et lennukil on probleeme? Liiga kaua oled kartnud lendamist ja hirmuäratavaid pilte, mida lendamine sinu peas esile kutsub. Mis sa arvad, kuidas sinu keha sellistele kujutlustele reageerib? Ta hakkab automaatselt pingulduma, oodates, et sinu kujutlused võivad tõeks saada.

Sul on aeg sellised tarbetud harjumused, mis on seotud ebaõnnestumistega ja maksudega, mida need sinu kehale avaldavad nüüd lõpetada. On aeg seostada lennureisi kogemusega hoopis edu. Sa ei saa seda saavutada lihtsalt sellega, kui ütled endale, et kõik saab korda. Sinu keha ja meel on seatud reageerima spontaanselt hädaga, hoolimata sellest, kui kõvasti sa ka ei püüaks olla positiivselt meelestatud. Sinu keha ja meel vajavad võimalust orienteeruda nüüd positiivsele, orienteeruda edule.

Lase eduka ülesande kujutlusel aidata sul seostada positiivseid tundeid mugava lennu eesmärgi eduka saavutamisega. Ära oota oma esimest edukat lendu, enne kui seda edu tunnet tunda.

Oled oma elus juba palju edu saavutanud ning sinu enesekindluse ja saavutuste tunne on raskelt välja teenitud. Nüüd toogi needsamad tunded ka sellesse konkreetsesse projekti, sest need aitavad sul ebamugavatel hetkedel püsima jääda.

Kasuta selleks meie paanikahäireid kajastava loo neljandas sammus toodud edu visualiseerimise juhendit, et aidata sul enne oskuste harjutamist enesekindlust suurendada. Seejärel, harjuta seda kujutluspilti uuesti iga kord, kui soovid edu tunnete tugevdamist.

3. Hädaolukorrast mugavuse loomine

Enamik inimesi, kes satuvad lennu ajal ebamugavustesse, usuvad, et nad ei saa neid tundeid kontrollida ja, et nad tunnevad end jätkuvalt halvasti, ükskõik mida nad ka ei teeks. Siiani oleme rääkinud palju sellest, kuidas muutes oma tähelepanu fookust, saad muuta ka oma keha tunnetust. Loodame, et “Hädaolukorrast mugavuse loomine” annab sulle võimaluse seda nähtust kogeda.

Sa alustad seda kujutluspilti mõne lühikese rahustamise oskuse harjutamisega. Seejärel kujutle end möödunud lennul, kus sul oli stress. Pööra tähelepanu sellele, mis muutub sinu kehas, kui seda stseeni mõtteliselt läbi vaatad. 

Kui oled oma “vaimusilmaga” valmis sellesse stseeni astuma, märkad tõenäoliselt, et ka sinu praegune stress suureneb. Tegelikult ongi üks peamisi eesmärke see, et tegelikult kogeksid selle harjutuse ajal mõningaid oma tavalisi hädaolusid.

Sel ajal on sul võimalus subjektiivselt mõõta muutusi, mida tunned. Siis on sul võimalus lasta lahti ka sellest kujutluspildist ja sellega seotud kehapingest ning naasta suhteliselt rahulikku seisundisse ja taaskord hinnata kuidas end tunned.

See praktika annab sulle teadmised enesekontrollist – saad muuta oma keha tunnetust, muutes seda, mida mõtled ja mida teed. Ühesõnaga koged kujutluste kaudu, kuidas sinu keha ja vaim võivad pingestuda ja kuidas sa saad seda pinget vähendada – ja seda kõike mõne minutiga. Kindlasti on oluline, et enne, kui hakkad neid oskusi oma ebamugavustunde suhtes lendamisel rakendama, oleks sul nende tehnikate suhtes juba usaldus tekkinud.

Harjuta seda kujutluspilti mitu korda, kuniks märkad, kuidas sinu keha ja vaim võivad pingest rahulikkuseni liikuda juba kergusega.

4. Oma toimetulekuoskuste mõttes harjutamine

Kui oled suutnud reageerida hädaolukorrast mugavuse loomise harjutamisele, oled valmis oma oskusi lennu ajal rakendama. Ainult, et see lend toimub sinu mõtetes, mitte tegelikkuses. Nüüd aga tead, et sinu kujutlusvõime võib olla üsna realistlik. Selles olulises kujutluspraktikas selgitad välja, millised oskused on sulle lennu ajal kõige kasulikumad. Kui saad aimu oma parimatest oskustest, aitab see visualiseerimine sul end fokusseerituna hoida, et oma sümptomitele enne lennureisi ja selle ajal reageerida.

Kujuta ennast ette viies erinevas stseenis tegelikust lennust, näiteks lennuki stardil või reisikõrgusel turbulentses õhus. Esmalt kujuta ette oma tüüpilist reaktsiooni sellele stseenile, eriti kui sul on tavaliselt sel ajal mingi probleem. 

Seejärel proovi ühte või mitut oma toimetulekuoskust ja vaata, kuidas see sinu jaoks edukalt toimib. Kirjuta julgelt üles kõik oskused, mis sind sinu arvates võivad lennul aidata (“tuletan endale meelde, et saan nende tunnetega hakkama, harjutan rahustavaid loendusi, räägin oma istekohakaaslasega, teen “kümnesekundilist haaret” jne). Kui vajad visualiseerimisharjutuse ajal ideid, heida lihtsalt pilk siin loetletule.

Alusta oma toimetulekuoskuste harjutamist mitu nädalat enne järgmist lendu ja jätka nende kasutamist, kuni tunned end uute oskustega mugavalt (4)!

2. Reisimine, vaimne tervis ja reisimisega seotud stress (reisistress) – millega peaksid reisides arvestama kui sul juba on vaimse tervise probleem või eelsoodumus selle tekkeks

Rahvusvaheline reisimine on sageli stressirohke kogemus. Reisijad peavad eralduma perekonnast ja tuttavatest sotsiaalsetest tugisüsteemidest, nad peavad toime tulema võõraste kultuuride ja keeltega ning samuti tundmatute terviseriskide ja muudegi ohtudega. 

Niisamuti tekitavad paljudele stressi juba ainuüksi transpordiga seonduvad mured ja hirmud nagu näiteks lennuhirm millest just rääkisime, kõrgusehirm (need autosõidud kitsastel teedel mägedes võtavad selja hirmuhigist märjaks nii mõnelgi meist), hirm kihutada autodega suurtel maanteedel jne. Kuigi loodame, et saad eelnevas lennuhirme kajastavas lõigus toodud nippe rakendada ka muude hirmude ja ärevust tekitavate olukordade korral.

Suure stressiga toimetulek võib aga põhjustada ka füüsilisi, sotsiaalseid ja psühholoogilisi probleeme. Seega neil, kes puutuvad kokku suurema hulga stressiteguritega, võib olla ka suurem risk psühholoogiliste probleemide tekkeks. Reisistressi all võivad süveneda ka olemasolevad psüühikahäired. 

Lisaks sellele võib nende inimeste puhul, kellel on psüühikahäirete tekkeks eelsoodumus, selline häire ilmnedagi esmakordselt just reisi ajal.

Psüühikahäired ei ole reisijate seas haruldased. Üldiselt on vaimse tervise probleemid reisijate seas ühed peamised tervisehäirete põhjused ning psühhiaatriline hädaolukord on üks kõige tavalisemaid meditsiinilisi põhjusi, miks lennukiga evakueeritakse, koos vigastuste ja südame-veresoonkonna haigustega (1).

Millega on reisides vaja arvestada kui sul juba on vaimse tervise probleem

Arstid, kes hooldavad inimesi oma kodumaal või välismaal, peaksid olema teadlikud erinevustest (nii riikide sees kui ka riikide vahel) vaimse tervise ressursside kättesaadavuses (näiteks erakorralise meditsiini asutused, personal, voodid ja uurimisvõimalused) ning ravimite tüübis ja kvaliteedis. 

Kultuuriliselt sobivad arstid ja tugipersonal võivad olla haruldased või puududa töielikult ning nad ei pruugi mõista ka reisija emakeelt, mistõttu võib osutuda vajalikuks tõlkide kasutamine. Ka õiguslik keskkond, milles arst praktiseerib, võib olla väga erinev. Ebaseadusliku aine kasutamist käsitlevad seadused on väga erinevad ja mõnes riigis võivad karistused olla ka üsna karmid. Selliste erinevuste tõttu vaimse tervishoiu infrastruktuuri ja õigussüsteemide vahel võib arst kõigepealt otsustada, kas reisija ravi on võimalik korraldada reisi sihtkohas või vajab reisija repatrieerimist (kodumaale toomist).

Psüühikahäirete ravimisel peaksid tervishoiuteenuse osutajad olema teadlikud psüühikahäiretega inimeste õigustest ning tagama nende kaitse ja austamise kooskõlas rahvusvaheliste paktide ja siseriiklike õigusaktidega. See peaks hõlmama isikute teavitamist nende õigustest seoses nende ravi, tervisliku seisundi ja ravivõimalustega ning vajaduse korral nõusoleku saamist kõigi diagnostiliste ja ravivõtete tegemiseks (1).

Ettevaatusabinõud reisimisega psüühikahäirete korral ja kuidas reisistressiga toime tulla

Kuigi mõningaid stressi põhjustavaid sündmusi ei ole võimalik prognoosida ega ka ära hoida, siis võib reisimisega seotud stressi vähendada allolevate ettevaatusabinõude tarvitusele võtmine:

1. Võimalikult detailne eelinfo. Reisijad peaksid enne reisi koguma asjakohast teavet (näiteks oma reisi iseloomu, sihtkoha kultuuri ja eeldatavate raskuste kohta). See võimaldab neil säilitada oma enesekindlust ja tulla toime ka esialgu harjumatuna tunduvaga. Samuti võimaldab see neil arendada strateegiaid riskide vähendamiseks. Teabe kogumine enne reisi aitab vähendada ohtu, et reisil psühholoogiline häire tekiks või, et olemasolev psüühikahäire süveneks. Seega uuri enne reisi sihtkoha riigi kohta nii palju kui võimalik – loe raamatuid, vaata reisisaateid, või otsi infot googlest.
2. Võimalikud alternatiivsed ravimid malaaria profülaktikaks. Üksikutel inimestel (umbes 1 reisijal 10 000-st) võib malaaria profülaktikaks kasutatava meflokviini (Lariam) tarbimisel esineda neuropsühhiaatrilisi häireid (krambid, psühhoos ja entsefalopaatia). Seega, need, kellel on hiljuti esinenud neuropsühhiaatriline häire, sealhulgas depressioon, generaliseeritud ärevushäire, psühhootiline häire või krambihäire, peaksid uurima alternatiivsete raviskeemide kohta.
3. Eelnevad toimetulekumehhanismid. Reisijatele, kellel esineb stressi ja ärevust ja seda eriti seoses lennureisidega, tuleks aidata välja töötada toimetulekumehhanismid. Kui arvad, et siin loos varem toodud sammud ei pruugi sind lennuhirmu või muude ärevust tekitavate olukordade ületamisel piisavalt aidata, siis uuri, kas sinu jaoks on kättesaadavad näiteks lennuettevõtjate korraldatavad erikursused?
4. Vajalikud dokumendid ravimite kohta. Arvestades välismaal reisimise ajal tekkida võiva psühhiaatrilise hädaolukorra võimalikke tagajärgi, peaks psühhiaatrilise anamneesi või ravi uurimine olema iga reisieelse konsultatsiooni tavapärane osa. Reisijatele, kellel on varem esinenud märkimisväärseid psüühikahäireid, tuleks anda spetsiaalset meditsiinilist ja psühholoogilist nõu. Need, kes kasutavad psühhotroopseid ravimeid, peaksid reisi ajal jätkama nende võtmist. Teatavates riikides on retsepti alusel väljastatavate psühhotroopsete ravimite (näiteks bensodiasepiini) kaasaskandmine ilma retseptita kriminaalkorras karistatav. Seega on vajalik, et reisijatel oleks kaasas arsti kiri, mis tõendab ravimite või muude meditsiiniliste vahendite vajadust või mõlemat, samuti dokumendid nende kliiniliste seisundite ja ravi üksikasjade kohta, näiteks retseptide koopiad. Kõik need dokumendid peaksid olema ideaalis keeles, mida reisiriigis mõistetakse. 
5. Enesekontrolli tehnikad. Reisijatele, kes viibivad välismaal pikemat aega, võib õpetada enesekontrolli tehnikaid ja stressi vähendamise strateegiaid enne reisi või selle ajal. 

Kui võetakse asjakohaseid ettevaatusabinõusid, on enamik psüühikahäirest mõjutatud inimesi, kelle seisund on stabiilne ja kes on eriarsti järelevalve all, võimelised välismaale reisima (1).

Toidulisandid millest võib reisistressi korral abi olla ja mida reisikotti kaasa haarata

Allnimetatud toidulisandite tarbimist on reisistressi minimeerimiseks soovitatav alustada enne reisimist, kuna nende toime võib võtta aega kuni paar nädalat. Lisaks, kui mõni neist ei peaks sulle mingil põhjusel sobima, jõuad valida mida uut.

• Meelerahu. See erinevate taimeekstraktide ja toitainete kompleks on loodud sinu kehas tasakaalu hoidmiseks ja selleks, et vältida pikaajalisest pingest tingitud kroonilise stressi tekkimist. Meelerahu kompleks sisaldab mitmeid keha jaoks vajalikke ehitusmaterjale ehk aminohappeid ( L-trüptofaan, L-türosiin, L-tauriin ja L-teaniin), taimseid ekstrakte (närvisüsteemi ja intellektuaalseid funktsioone stimuleerivat roosilõhnalist kuldjuurt ning keha vastupanuvõimet stressile suurendavat punase kannatuslille õite ekstrakti) ja südame tööd toetavat foolhapet. Osadele sobivad aga paremini ainult ühe toimeaine põhised looduslikud stressileevendajad nagu ashwagandha.
• Ashwagandha. Ashwagandha on samuti üks taim, mis kehas tasakaalu luua aitab. See toetab keha vastupanuvõimet stressi korral ning aitab kaasa emotsionaalsele heaolule ning vaimsele ja füüsilisele tasakaalule. Lisaks soodustab ashwagandha lõõgastumist ja uinumist, ning toetab sinu keha ja meelt kurnatuse, nõrkuse, väsimuse ja keskendumisraskuste korral. Enamikul juhutudel võib Ashwagandha toimet oodata peale paarinädalast tarbimist.
• Magneesium. Magneesium on vajalik normaalse närvisüsteemi talitluse ja normaalsete psühholoogiliste funktsioonide jaoks. Lisaks aitab magneesium kaasa ka väsimuse ja kurnatuse vähendamisele. See tähendab, et magneesiumi rolli sinu meeleolu loomisel ei saa alahinnata. Kuigi siin on üks aga, nimelt suur osa saadaolevatest magneesiumi toidulisanditest ei pruugi sinu kehasse vajalikul määral imenduda ja isegi kui need on teistest soodsamad – on nende ostmine sisuliselt raha tuulde viskamine. Seega vali võimalusel alati magneesiumi toidulisand, mis sisaldaks magneesium tsitraati või magneesium glüstinaati. Magneesiumi vormide ja olulisuse kohta saad täpsemalt lugeda siit.
• B-grupi vitamiinid. Nii nagu magneesiumil, on ka B-grupi vitamiinidel sinu meeleolus mängida suur roll. Need aitavad kaasa väsimuse ja kurnatuse vähendamisele, närvirakkude omavahelisele suhtlusele (mälu, keskendumine, kontsentreerumine) ning aju- ja närvisüsteemi normaalsele talitlusele. Ecoshi bioaktiive B-grupi vitamiinide kompleks on hästi imenduv ja jõuab sinu kehasse kiiresti.
• Hea une kompleks. See looduslik abivahend aitab lisaks uinumisele kuluva aja lühendamisele hoida ka ühtlasemat ja pikemat unetsüklit, soodustab vastupidavust stressile, ning mängib rolli ka hea energiataseme hoidmisele päeval.

3. Keskkonnariskid (matkareisid ja kõrgus, kultuurireisid ja kuumus, suusareisid ja külmus, päikesereisid ja UV-kiirgus) ja näpunäited harjumatus keskkonnas paremini toime tulemiseks

Harjumatutes ja teistmoodi keskkonnatingimustes võivad reisijad sageli kogeda järske ja dramaatilisi muutusi. Lisaks võib teatud keskkonnamõjudel osadel juhtudel olla kahjulik mõju ka sinu tervisele ja heaolule. Reisimine võib hõlmata suuri erinevusi kõrguses, temperatuuris ja niiskustasemes ning ka kokkupuudet mikroobide, loomade ja putukatega (nende keskkonnariskide juurde, mis hõlmavad erinevaid putukaid, parasiite, nakkuseid ja mikroobe jõuame siin loos hiljem). Siiski saab äkiliste keskkonnamuutuste negatiivset mõju lihtsate ettevaatusabinõude abil minimeerida. Siin peatükis kirjeldatud keskkonnariskide alla kuuluvad:

• 3.1. Kõrgus
• 3.2. Liigne külmus
• 3.3. Soojus ja niiskus
• 3.4. Päikese ultraviolettkiirgus

3.1. Matkareisid, suusareisid ja kõrgus – kõrgusega seotud terviseprobleemid (nt. kõrgusehaigus) ning nende ennetamine

Kui plaanid reisida merepinnast kõrgemale kui 2400 kõrgusele või veelgi kõrgemale, võib sul olla oht haigestuda kõrgusehaigusesse, mis on põhjustatud õhu madalast hapnikusisaldusest. Allpool on näpunäited, mida järgida kõrgusehaiguse ennetamiseks.

Näpunäited kõrgusehaiguse vältimiseks

• Tõuse järk-järgult. Väldi ühe päeva jooksul reisimist madalast kõrgusest kõrgemale kui 2750 meetrit merepinnast. Enne kui kõrgemale reisid, veeda võimalusel paar päeva 2430–2750 meetri kõrgusel. See annab sinu kehale aega madalama hapnikutasemega kohanemiseks.
• Kui oled juba kõrgemal kui 2750 meetrit merepinnast, suurenda ööpäeva jooksul kõrgust mitte rohkem kui 480 meetrit. 
• Iga 1000-nde meetri kohta, mille tõused, proovi veeta sellel kõrgusel veel üks lisapäev ilma, et peaksid veelgi rohkem tõusma.
• Ära joo alkoholi ega tee rasket treeningut vähemalt esimese 48 tunni jooksul pärast seda, kui jõuad kõrgemale kui 2430 meetrit.
• Kaheks ööks või kauemaks kõrgemale kui 2750 meetri kõrgusele reisimine 30 päeva jooksul enne reisi võib aidata sul pärast pikemal reisil kõrgusehaigust vältida.
• Kaalu päevaseid reise veidi kõrgemale ja seejärel tagasi madalamale kõrgusele ööbima naasmist.
• Ägeda mägitõve ennetamiseks ja kõrgete kõrgustega harjumiseks kuluva aja lühendamiseks on saadaval ka ravimid. Räägi sellest oma arstiga.
• Räägi kindlasti ka oma arstiga kui sinu marsruut ei võimalda sul järk-järgult kõrgemale tõusta. Paljud kõrgel asuvad sihtkohad on kauged ja juurdepääs arstiabile võib olla keeruline. Õpi tundma ka kõrgusehaiguse sümptomeid, et saaksid selle vältimiseks vajalikke samme astuda.
• Kanna naha kaitseks veevaba külmakaitsekreemi. See sheavõi ja kakaovõi ning kümne täielikult loodusliku õliga kreem sobib ka kergemate nahavigastuste ja kareda naha korral.
• Enne kõrgustesse ja jahedamatesse temperatuuridesse matkamist võiksid mõelda oma keha kaitsevõime ja liigeste tugevdamisele. Sellised reisid nõuavad sinu kehalt palju, seega pead oma kehale võimalusel head paremat ka tagasi andma. Toidulisandite hulka, mille tarbimist kõrgustesse reisijad juba enne reisi alustada võiks, aga mida ka oma kohvrisse kaasa pakkida võiks, kuuluvad: 
  • Magneesium, sest füüsilise aktiivsuse korral kaob magneesium kehast kiiresti ja selle varusid on vaja ka hästi imenduvate toidulisanditega kiiresti taastada;
  • Probiootikumid Ecobiotic, et sinu seedesüsteemis oleks piisavalt häid baktereid, kes halbade bakterite vastu võideldes sinu keha kaitsevõimet tugevdada aitaksid;
  • Liigeste kompleks, et sinu liigestesse saaks juba ennetavalt rohkesti liigeste ja sidekudede jaoks olulisi ehitusmaterjale nagu kollageeni, C-vitamiini, kondroitiini, glükosamiini ja teisi vajalikke ühendeid;
  • Viirutus, et sinu immuunsüsteemil oleks olemas kõik vajalikud materjalid, mis aitaksid tal kehalise koormuse suurenemisele ja karmimale kliimale vastu panna.

Kõrgusehaiguse tunnused

Kõrgusehaiguse kõige kergema vormi (ingl. Acute mountain sickness (AMS)) sümptomite hulka kuuluvad:

• Peavalu
• Väsimus
• Söögiisu puudumine
• Iiveldus
• Oksendamine
• Lapsed, kes ei oska veel rääkida, võivad tunduda lihtsalt kiuslikud
• Kergeid juhtumeid saab ravida sümptomite leevendamisega, näiteks kasutades peavalu puhul valuvaigisteid. Sümptomid peaksid paari päeva jooksul kaduma iseenesest.

Kõrgushaigusega inimesed ei tohiks reisida kõrgematele kõrgustele enne, kui nende sümptomid on täielikult taandunud. Isik, kelle sümptomid puhkamise ajal halvenevad, peaks rändama madalamale, et vältida veelgi raskemat haigestumist.

Kõrgeusehaiguse tõsisema vormi ehk ajuturse (ingl. High-altitude cerebral edema (HACE)) sümptomite hulka kuuluvad:

• Äärmuslik väsimus
• Unisus
• Segadus
• Koordinatsiooni kaotus
• Kõrgel kõrgusel tekkiv ajuturse on haruldane, kuid see võib põhjustada surma. Kui selline kõrgusehaiguse raske vorm areneb, peab inimene viivitamatult liikuma madalamale kõrgusele, või, siis peavad teised teda madalamale viima.

Kolmandat tüüpi kõrgusega seotud haigus ehk kopsuturse (ingl. high-altitude pulmonary edema (HAPE)) võib kiiresti muutuda eluohtlikuks. Kõrgmäestiku kopsuturse sümptomid on järgmised:

• Õhupuudus
• Nõrkus
• Köha

Nende sümptomitega inimene peab viivitamatult liikuma madalamale kõrgusele ja tõenäoliselt vajab ta hapnikuravi.

Millistel juhtudel peaksid kõrgustesse reisimist vältima või enne reisi konsulteerima oma arstiga

• Südame- või kopsuhaigusega inimesed peaksid enne reisi rääkima kõrgmäestiku olude ja vastava meditsiiniga kursis oleva arstiga.
• Diabeediga inimesed peavad teadma, et nende haigust võib kõrgel kõrgusel olla raske hallata.
• Rasedad naised võivad teha kõrgematesse kõrgustesse küll lühikesi väljasõite, kuid nad peaksid eelnevalt siiski rääkima oma arstiga, sest neil võidakse soovitada mitte jääda ööbima kõrgemale kui 3050 meetrit.
• Inimesed, kellel on mõni haigus (nt sirprakuline aneemia, raske pulmonaalne hüpertensioon), ei tohiks aga kõrgustesse reisida mitte mingil juhul (19).

3.2. Suusareisid ja liigne külmus – külmaga seotud terviseprobleemid (nt. Hüpotermia ja külmakahjustus) ning nende ennetamine

Külmade temperatuuride mõju tundmaõppimist ei pea sa proovima omal nahal. Siit saad teada, kuidas külma ilmaga vigastusi vältida ja mida teha, kui oled külma tõttu ohtlikku olukorda sattunud. Enamik inimesi saab külmavigastusi õnnetuste, raske ootamatu ilma või halva planeerimise tõttu. Seetõttu on mõistlik võtta ette meetmeid külma ilmaga tekkivate vigastuste vältimiseks.

Suusareisidel ja ka mujal külma käes ohutuks viibimiseks järgi neid näpunäiteid

• Kanna sooje riideid mitmes kihis.
• Kanna tihedast kangast tuulekindlat mantlit või jopet.
• Sinu riietuse sisemised kihid olgu kerged ja samuti soojad (vill, merinovill jne), 
• Kanna kindlasti salli ja mütsi ja tea, et labakindad hoiavad sooja paremini kui sõrmikud.
• Veendu, et sinu varustus vastaks ilmale, kliimale ja tegevustele. Märgades oludes vali veekindlad jalanõud, millel on hea haarduvus.
• Tegeledes vesiste tegevustega vali alajahtumise vältimiseks sobivalt paks märgülikond ja kasuta alati isiklikke pinnalpüsimisvahendeid (päästevestid, päästevööd). Need on elupäästvad, kui keegi ei saa vigastuse või külma tõttu ujuda.
• Püsi kuivana, sinu keha kaotab märjana kiiresti soojust.
• Higi ja märjad riided võivad keha kiiresti jahutada ja soojuskadu suurendada.
• Kui liigud aktiivselt, eemalda alati liigsed riided, kui sul hakkab liiga palav või kui hakkad higistama.
• Ära ignoreeri külmavärinaid. Värisemine on varajane märk sellest, et keha kaotab soojust. Pidev värin on märk, et pead otsima peavarju ja saama sooja.
• Olles külma ilmaga õues kanna näole ja kätele alati veevaba külmakaitsekreemi (seda eriti lastele), sest nahale võib liiga teha juba selline külm, mis meile siinsetestki talvedest tuttav on.
• Kindlasti tasub enne külmematesse kraadidesse minekut ennetavalt mõelda ka keha vastupanuvõime tugevdamisele. Toidulisandite hulka, millede tarbimisele suusareisidel või mujal jahedas kliimas viibides mõelda võiksid kuuluvad (parem kui alustaksid sellega juba enne reisi):
  • Magneesium tsitraat, sest keha kaotab sportides magneesiumi ja seda on vaja võimalikult kiiresti taastada;
  • Probiootikumid Ecobiotic, et seedesüsteemis oleks piisavalt häid baktereid, kes halbade bakterite vastu võideldes sinu keha kaitsevõimet tugevdada aitavad;
  • Liigeste kompleks, et sinu liigesed oleks nende jaoks vajalike ehitusmaterjalidega toetatud;
  • Viirutus, et sinu immuunsüsteem suudaks kehalise koormuse suurenemisele ja karmimale kliimale vastu panna.

Kõige tüüpilisemad külmakahjustused

Külmadel temperatuuridel võib soojus kehast kiiremini lahkuda. Soojuskadu võib aga põhjustada tõsiseid tervisemõjusid, nagu hüpotermia ja külmumine.

Hüpotermia

Hüpotermia tekib siis, kui kehatemperatuur langeb alla 35 °C. Hüpotermia kujuneb tavaliselt väga külmadel temperatuuridel, kuid see võib juhtuda isegi madalatel temperatuuridel (umbes 10 °C), kui inimene on külma saanud vihma kätte jäämise tõttu, jahtub higistamisest või on viibinud külmas vees. Vees võivad inimesed hüpotermia saada tegelikult isegi väga kiiresti ja vesi pea selleks üldsegi mitte külm olema.

Hüpotermia varased sümptomid on järgmised:

• Värisemine
• Väsimus
• Kohmakus
• Segadus

Kui inimese keha kaotab veelgi rohkem soojust:

• Värisemine võib lõppeda
• Nahk võib muutuda siniseks
• Silmapupillid võivad laieneda 
• Pulss ja hingamine aeglustuvad
• Isik võib teadvuse kaotada

Kui inimese kehatemperatuur on alla 35 °C või tal on mõni ülaltoodud sümptomitest, pöördu viivitamatult arsti poole. 

Esmaabi hüpotermia korral kui viivitamatu arstiabi ei ole kättesaadav:

• Otsi peavarju siseruumides, võimalikult soojemas ruumis.
• Eemalda kõik märjad riided.
• Soojenda esmalt rindkere, kaela, pead ja kubemepiirkonda sooja kuiva kompressi või elektritekiga, kui see on saadaval. Lahtiste, kuivade tekikihtide, riiete, käterätikute või linade all saab kasutada ka nahk-naha kontakti.
• Joo alkoholivaba või kofeiinivaba sooja jooki. Soojad joogid võivad aidata kehatemperatuuri tõsta. 
• Ära püüa anda jooke alajahtunud teadvuseta inimesele.

Külmakahjustus

Külmakahjustus on vigastus, mis tekib siis, kui nahk puutub kokku külmumistemperatuuriga. Külmumine võib ulatuda kergest kuni raskeni ja mõjutab kõige sagedamini nina, kõrvu, põski, lõuga, sõrmi või varbaid. Külmumine on ravitav, kuid võib olla tõsine ja kahjustada ka sügavaid nahaaluseid koekihte

Külmakahjustuse varajasteks tunnusteks on tuimus, kipitustunne või valu kehapiirkondades, mis on külmale kõige enam avatud.

Kui märkad külmakahjustuse sümptomeid, pöördu viivitamatult arsti poole. 

Esmaabi külmakahjustuse korral kui viivitamatu arstiabi ei ole kättesaadav

• Koli soojemasse kohta.
• Eemalda kõik märjad riided.
• Leota kahjustatud kehaosa soojas vees (21).

3.3. Kultuurireisid ja liigne palavus – kuumusega seotud terviseprobleemid (nt. kuumalööve, kuumakurnatus ja kuumarabandus) ning nende ennetamine

Võimalus saada reisi ajal kuumarabandus, kuumakurnatus või muu kuumaga seotud haigus sõltub sinu sihtkohast, tegevustest, hüdratatsioonitasemest ja vanusest. Reisijad, kes lõõgastuvad rannas või basseini ääres, tõenäoliselt kuumaga seotud haigusi ei saa. Mida aktiivsem aga kõrgel temperatuuril oled, seda suurem on ka tõenäosus haigestuda kuumaga seotud haigustesse. Siit saad teada, kuidas kuumaga seotud haigusi ennetada, ära tunda ja ravida.

Kuumuse käes ohutuks viibimiseks järgi neid näpunäiteid

• Joo palju alkoholivaba vedelikku.
• Kui oled palju higistanud, siis tea, et higiga lahkuvad sinu kehast ka hädavajalikud mineraalid, millede puuduse korral on väsimus, loidus ja vastuvõtlikkus patogeenidele vägagi kerged tekkima. Kehas mineraalide varude taastamiseks ja täiendamiseks on hea juua mineraalvett. Oma mineraalvee saad kasutades Mineralexit ka ise teha. Lihtsalt lisa oma pudeliveele üks korgitäis Mineralex mineraalide kontsentraati, mis sisaldab looduslikul moel üle 70 mineraali ja mikroelemendi. Aluselise vee nagu Mineralexi joomisel on ka teine pluss, nimelt muudab see sinu keha aluselisemaks, mis ei ole erinevate patogeenide elutegevuseks just lemmikkeskkond.
• Kanna mütsi ja päikeseprille. 
• Kanna avaraid, kergeid ja heledaid riideid.
• Kanna päikesekaitsekreemi vähemalt SPF 15 ja kanna seda nahale uuesti iga kahe tunni järel (või järgi pakendil olevaid juhiseid). Kui eelistad päikesekaitsekreemidele looduslikke õlisid ja võisid, siis tea, et neil on küll väike kaitsefaktor olemas, aga see ei ole suurem kui 2-4. Seega, kui kasutad mõnda looduslikku kreemi, ära viibi otsese päikese käes kaua ja hoolitse selle eest, et müts oleks kogu aeg peas.
• Planeeri õues liikumised ja välitegevused päeva jahedamatele aegadele.
• Puhka sageli ja proovi õues olles viibida pigem varjus.
• Kui tegeled kuumas mõne aktiivse tegevusega, näiteks matkad või sõidad jalgrattaga, proovi enne reisi kohaneda, treenides kuuma käes 1 tund päevas.
• Kui kannad mõnda peakatet, võid sinna alla panna näiteks märja rätiku. Või kanna mõnda väikest rätikut kaasas, mille saad vajadusel märjaks teha ja siis sellega oma nahka jahutada. 
• Kuna paljud eksootikareisid ja ka päikesereisid on seotud viibimisega piirkondades kus on ka suur nakkuste oht, siis on lisaks päikesekaitsele ja piisavale mineraalitarbimisele hea mõelda ka muude probleemide ennetamisele. Allolevad toome ära need päikese- ja eksootikareiside kullavaramusse kuuluvad toidulisandid, mis võiksid mahtuda iga reisiselli reisikotti. 
  • Kuldjume, sest see mitmeid iluvitamiine, taimi ja teisi looduslikke ühendeid sisaldav (C-, B2-, B3-, A- ja E-vitamiin, vask, tsink, viinamarjaseemne ekstrakt, luteiin, L-türosiin, beetakaroteen ja hüaluroonhape) kompleks toetab sinu naha loomulikku pruunistumist ja aitab ka sinu kaunist jume kauem säilitada. Mis aga kõige tähtsam, see kompleks pakub nahale lisakaitset liigse päikese ja teistegi väliskeskkonna kahjulike mõjutuste eest. 
  • Magneesium, see mineraal paki endale kaasa vastavalt oma eelistusele, kas siis kapsli kujul või, siis oma isikliku mineraalvee tegemiseks ja teistegi välja higistatud mineraalide asendamiseks vedelal kujul. 
  • Probiootikumid Ecobiotic, et ennetada kõikvõimalikke reisil tekkida võivaid seedeprombeeme ja toidu ning veega levivaid nakkusi
  • Boulardii, et aidata soolestiku ja mao limaskestadel taastuda kui jäid probiootikumide tarvitamisega hilja peale ja reisil siiski mõne nakkuse said.

Kuumusega seotud terviseprobleemide riskigrupid

Eakad, väikelapsed ja krooniliste terviseprobleemidega inimesed haigestuvad kuumaga seotud haigustesse tõenäolisemalt. Nad haigestuvad ka kiiremini kui terved täiskasvanud. Kuid isegi noored ja terved inimesed võivad liigsest kuumas viibimisest selle käes kannatada.

Tõsised kuumusega seotud terviseprobleemid

Paljusid kuumusega seotud haigusi, nagu kuumakrambid (enim koormatud lihaserühmades kuumaga tekkivad valulikud lihastõmblused) ja kuumalööve (tekib palavusega, eriti kohtades, kus riided hõõruvad) saab ravida kuumusest vabanemise ja hüdratatsiooniga. PS! Kuumalööbe korral on abiks ka naha puhta ja kuivana hoidmisest ning mõne loodusliku ravikreemi kasutamisest. 

Kuid mõned neist kuumaga seotud terviseprobleemidest võivad olla tõsisemad ja on oluline teada, kuidas tõsise kuumaga seotud haiguse tunnuseid varakult tuvastada ja ka ravi saada.

Kuumakurnatus

Kuumakurnatus on kerge kuumusega seotud haigus, mis tekib kuumal temperatuuril ja siis, kui sa ei joo piisavalt vett või muid mittealkohoolseid vedelikke. Suurim oht ​​kuumakurnatuse tekkeks on eakatel, kõrge vererõhuga inimestel ning kuuma käes töötavatel või trenni tegevatel inimestel.

Kuumakurnatuse sümptomiteks on:

• liigne janu,
• tugev higistamine,
• peavalu,
• pearinglus või segasus,
• iiveldus.

Kui sul endal või kellelgi, kellega reisid, on need sümptomid, mine viivitamatult päikese käest ära ja proovi end jahutada ventilaatoriga, olles kliimaseadmega ruumis või minnes jahedasse vette. Joo ka jahedaid mittealkohoolseid jooke, näiteks vett või omatehtud Mineralexi vett. Võid ka juua elektrolüütidega spordijooke, lihtsalt need sisaldavad lisaks kasulikule kraamile ka muud.

Kuumarabandus

Kuumakurnatus võib viia kuumarabanduseni, mis on juba tõsine kuumusega seotud haigus. Kuumarabandus tekib siis, kui kehatemperatuur tõuseb kiiresti ja keha ei saa end maha jahutada.

Kuumarabanduse varajased sümptomid on sarnased kuumakurnatuse tunnustega, kuid põhjustavad veelgi raskemaid sümptomeid, sealhulgas:

• Higistamise puudumine.
• Kehatemperatuur tõuseb 10-15 minuti jooksul 40 °C-ni või veelgi kõrgemale. Isegi ilma kraadimiseta tundub nahk puudutamisel väga kuum.
• Teadvuse kaotus.

Sellisel juhul otsi viivitamatult arstiabi. Kuumarabandus on meditsiiniline hädaolukord. Kui esmaabi ei osutata, võib kuumarabandus põhjustada soovimatuid tagajärgi (20).

3.4. Päikesereisid ja päikese ultraviolettkiirgus – liigse päikesega seotud terviseprobleemid (nt. päikesepõletus) ning nende ennetamine

Õues viibides puutume me kõik kokku päikest saadavate kasuteguritega (D-vitamiin, rõõmus meel jne), aga ka vastupidi – tema kahjuliku ultraviolettkiirtega (UV). Kui kokkupuude UV-kiirgusega on pikaajaline, on oht saada nii lühiajalisi probleeme, nagu päikesepõletused, kuid ka pikaajalisi probleeme, nagu päikesekahjustus, enneaegne vananemine ja soovimatud nahahaigused.

Olenevalt sinu tegevusest ja sihtkohast võib UV-kiirguse oht olla kas suurem või väiksem. Siit saad teada, kuidas end reisi ajal päikese eest kaitsta.

Päikese käes ohutuks viibimiseks järgi neid näpunäiteid

• Sul on kõige suurem UV-kiirguse oht, kui reisid ekvaatori lähedal, suvekuudel, kõrgel kõrgusel või oled õues ajavahemiks 10.00–16.00. 
• UV-kiirtega võid kokku puutuda ka pilvestel päevadel ja talvel. UV-kiired peegelduvad lumele, liivale ja veele. 
• Kaitse end päikese eest iga välitegevuse ajal ja kasuta päikesekaitset.
• Päikesekaitsekreem kaitseb päikesekiirguse eest, peegeldades või neelates UV-kiirgust. Siin on mõned näpunäited päikesekaitsekreemi pealekandmiseks ja valimiseks:
  • Kasuta päikesekaitsefaktorit (SPF) 15 või kõrgemat.
  • Veendu, et sinu päikesekaitsekreem kaitseks nii UVA kui UVB eest, või etiketil oleks “lai spekter”.
  • Kanna päikesekaitsekreemi peale nii, et nahale tekiks paks kiht vähemalt 20 minutit enne päikese kätte minekut.
  • Kanna päikesekaitsekreemi kogu katmata nahale, sealhulgas kõrvadele, peanahale, huultele, kaelale, jalalabadele ja kätele.
  • Kanna seda peale uuesti vähemalt iga 2 tunni järel.
  • Kanna seda peale uuesti iga kord ka siis, kui tuled veest välja või higistad tugevalt.
  • Kui kasutad ka putukatõrjevahendit, kanna peale kõigepealt päikesekaitsekreem ja seejärel putukatõrjevahend. Järgi toote etiketil olevaid juhiseid, et teha kindlaks, kui sageli pead putukatõrje- ja päikesekaitsekreemi uuesti kasutama.
  • Viska päikesekaitsetoodete konteinerid 1–2 aasta pärast minema.
• Kui sa ei plaani viibida päikese käes väga kaua, võid päikesekreemi asemel valida hoopis mõne loodusliku sügavalt niisutava kreemi (näiteks šheavõi ja kakaovõi baasil), kerged kogu keha katvad riided ja laia äärega kübara. Meie eelistamegi tegelikult pigem just seda varianti, sest eks paljud päikesekaitsekreemid sisaldavad lisaks kaitsele päikese eest ka muudki, mida sa võib-olla ei taha, et need sisaldaks. 
• Osadel inimestel aitab nahka päikeseks ettevalmistada ja päikesepõletust ennetada ka see, kui nad käivad mõnel korral enne tugeva päikese hooaega läbi solaariumist. Mõistagi ei maksa sellega liialdada ja olgu ka öeldud, et selles suhtes lähevad paljudel arvamused lahku.
• Kanna riideid, mis katavad nahka võimalikult palju.
• Kanna näo, pea, kõrvade ja kaela varjutamiseks laia äärega mütsi.
• Kanna ka päikeseprille, mis blokeerivad nii UVA- kui ka UVB kiirgust.
• Püsi varjus, eriti keskpäeval (10.00–16.00).
• Joo palju alkoholivaba vedelikku nagu vesi, mineraalvesi või MINERALEX`i vesi, ürditee jne.
• Ka siin tulevad mängu kõik need samad toidulisandid milledest rääkisime ka eksootikareiside ohte kirjeldavas peatükis. Seega, selleks, et sinu päikesereis kulgeks mõnusalt ja nauditavalt ning, et oleksid omalt poolt ebameeldivuste ennetamiseks kõik teinud, paki endale reisikotti kaasa: 
  • Kuldjume, sest nagu ka varem rääkisime, toetab see mitmeid iluvitamiine, taimi ja teisi looduslikke ühendeid sisaldav (C-, B2-, B3-, A- ja E-vitamiin, vask, tsink, viinamarjaseemne ekstrakt, luteiin, L-türosiin, beetakaroteen ja hüaluroonhape) kompleks sinu naha loomulikku pruunistumist ja aitab ka sinu kaunist jume kauem säilitada. UV kiirte tõrjumisel omab see kompleks aga eriliselt suurt tähtsust, kuna pakub nahale liigse päikese ja teistegi väliskeskkonna kahjulike mõjutuste eest lisakaitset; 
  • Magneesium, see mineraal paki endale kaasa vastavalt oma eelistusele, kas siis kapsli kujul või, siis oma isikliku mineraalvee tegemiseks ja teistegi välja higistatud mineraalide asendamiseks vedelal kujul;
  • Probiootikumid Ecobiotic, et ennetada kõikvõimalikke reisil tekkida võivaid seedeprombeeme ja toidu ning veega levivaid nakkusi;
  • Boulardii, et aidata soolestiku ja mao limaskestadel taastuda kui jäid probiootikumide tarvitamisega hilja peale ja reisil siiski mõne nakkuse said.

Kuidas päikesepõletust ravida 

• Joo palju vett või veel parem, MINERALEXi vett.
• Rahusta põletushaavu jahedate vannidega või kanna põletatud kohtadel õrnalt jahedaid niiskeid lappe.
• Täiendava leevenduse saamiseks kasuta paikset looduslikku niisutavat ja õrnalt ravitoimelist kreemi või, kui on käepärast, siis aaloed. Lihtsalt lõika aaloetaimelt (aloe vera) tema leht, koori see ära ja määri tema geelilaadne sisu oma kahjustunud nahale.
• Ära mine tagasi päikese kätte enne, kui põletus on paranenud.
• Kui nahal tekivad villid, seo need kergelt sidemega või kata see nakkuse vältimiseks marliga. Ära purusta ville, kuna see aeglustab paranemist ja suurendab nakkusohtu. 
• Villide purunemisel määri peale antiseptilist salvi.
• Pöördu arsti poole, kui sul on tugev päikesepõletus, eriti kui see katab rohkem kui 15% sinu kehast, kui sul on vedelikupuudus, kõrge palavik või kui sul on üle 48 tunni kestev äärmuslik valu (22).

4. Nakkushaigused ja viirused – toidu ja vee kaudu levivad haigused, vere ja kehavedelike kaudu levivad haigused, siirutaja-tekkelised nakkushaigused, zoonoosid (loomade poolt levivad haigused), seksuaalsel teel levivad haigused, õhu kaudu levivad haigused ja mulla kaudu levivad haigused ehk parasiidid

Olenevalt reisi sihtkohast on alati oht kokku puutuda ka mitmete nakkushaigustega. Nakatumise oht sõltub reisi eesmärgist ja piirkonna marsruudist, majutus-, hügieeni- ja sanitaartingimustest ning ka reisija enda käitumisest. 

Mõnel juhul saab haigusi ennetada vaktsineerimisega (juhul, kui see võimalus vastuvõetav on), kuid on mõned nakkushaigused, sealhulgas mõned kõige olulisemad ja ohtlikumad, mille vastu vaktsiine pole.

Sellistel juhtudel võivad nakkusetekitajatega kokkupuutumise riski oluliselt vähendada üldised ettevaatusabinõud ning mõistagi ka oma keha kaitsevõime suurendamine. Neid abinõusid tuleks kindlasti ka rakendada kui külastad sihtkohta, kus on kokkupuuteoht on suur. Seda isegi olenemata sellest, kas vaktsiin on tehtud või ravimid on manustatud.

Erinevad nakkushaigused

1. Toidu ja vee kaudu levivad haigused. 
2. Vere ja kehavedelike kaudu levivad haigused.
3. Siirutaja-tekkelised nakkushaigused.
4. Zoonoosid (loomade poolt levivad haigused).
5. Seksuaalsel teel levivad haigused.
6. Õhu kaudu levivad haigused.
7. Mulla kaudu levivad haigused (1).

Allolevalt kirjutame kõigist neist veidi täpsemalt.

4.1. Toidu ja vee kaudu levivad nakkushaigused (A-hepatiit, E-hepatiit, kõhutüüfus, koolera ja reisijate kõhulahtisus (peamiselt E.coli nakkus)) ja nende nakkuste riski vähendamine

Rohkem kui 200 haigust on põhjustatud bakterite, viiruste, parasiitide või keemiliste ainetega, näiteks raskmetallidega, saastunud toidu söömisest. Toidu kaudu levivad haigused on põhjustatud toidu saastumisest ja esinevad toidu tootmise, tarnimise ja tarbimisahela mis tahes etapis. 

Need võivad tuleneda mitmest keskkonnasaaste vormist, sealhulgas vee, pinnase või õhu saastumisest, samuti toidu ohtlikust ladustamisest ja töötlemisest. 

Toidu kaudu levivad haigused hõlmavad mitmesuguseid terviseprobleeme alates kõhulahtisusest kuni juba vägagi tõsiste haigusteni. Enamik neist esineb seedetrakti probleemidena, kuigi need võivad põhjustada ka neuroloogilisi, günekoloogilisi ja immunoloogilisi sümptomeid. Kõhulahtisust põhjustavad haigused on suureks probleemiks kõigis maailma riikides, kuigi seda koormust kannavad ebaproportsionaalselt palju madala ja keskmise sissetulekuga riigid. 

Õnneks on toiduga levivad haigused aga enamasti lihtsasti ennetatavad. Seda aga ainult juhul kui sa ennast mitte korrakski ei unusta ja järgid ülima täpsusega siin peatükis alapealkirja “Kuidas vältida toidu ja veega levivatesse nakkushaigustesse nakatumist“ all toodud juhiseid (1).

Peamised toidu ja vee kaudu levivad nakkushaigused, mis reisiselle ohustavad on A-hepatiit, B-hepatiit, kõhutüüfus, koolera ja reisija kõhulahtisus.

A-hepatiit

A-hepatiidi viiruse (HAV) poolt põhjustatud äge hepatiit võib olla tõsine haigus, millega kaasneb palavik, halb enesetunne, müalgia ja anoreksia, millele järgneb kollatõbi < 10 protsendil lastest ja ligikaudu 80 protsendil täiskasvanutest. Lastel on sümptomid tavaliselt minimaalsed, samas kui täiskasvanud võivad haiged olla lausa kuni 27 päeva. 

• Kus A-hepatiit levib? A-hepatiidi mõõduka kuni kõrge riskiga piirkonnad hõlmavad kõiki maailma piirkondi, välja arvatud Kanada, Lääne-Euroopa, Jaapan, Austraalia ja Uus-Meremaa. 
• Kuidas A-hepatiit levib? HAV eritub väljaheitega ja levib peamiselt fekaal-oraalsel teel, sealhulgas saastunud toidu ja vee ning inimestevahelise kokkupuute kaudu. Telkijatel ja matkajatel on haigestumise risk kõrgem. HAV-i risk suureneb isegi nende reisijate seas, kes teatavad, et järgivad sooleinfektsiooni eest kaitsvaid meetmeid või kes peatuvad ainult linnapiirkondades või luksushotellides. Kuigi üldine HAV-i suremus on 0,3%, on see üle 50-aastastel üle 2%. 
• Ennetus. A-hepatiidi vastu on saadaval vaktsiinid, aga ka vaktsineeritud reisijad peaksid oma kokkupuudet HAV-i ja muude patogeenidega minimeerima, vältides teadmata puhtusega vee (või jääga jookide) joomist ja kuumtöötlemata mereandide ning puu- või köögiviljade söömist mida nad ei ole ise koorinud ega valmistanud. Lisaks, kuna tegu on fekaal-oraalsel teel leviva viirusega, siis on eriti tähtsal kohal ka käte pesemine. A-hepatiidiga nakatunud inimestel on eluaegne immuunsus. Kõikide toidu ja vee kaudu levivate nakkuste ennetamisest kirjutame eraldi pikemalt alapealkirja “Kuidas vältida toidu ja veega levivatesse nakkushaigustesse nakatumist” all (6).

E-hepatiit

E-hepatiidi viirus (HEV) põhjustab sporaadilise ja epideemilise ägeda hepatiidi, seda eriti arengumaades. 

• Kus E-hepatiit levib? Kuigi E-viirushepatiit on levinud ülemaailmselt, siis haigestutakse sagedamini Aafrikas, Ida- ja Lõuna-Aasias, Lähis-Idas ja Kesk-Ameerika maades.
• Kuidas E-hepatiit levib? Enteroviirused nagu ka A- ja E-hepatiit on mõlemad need viirused, mis levivad peamiselt fekaal-oraalsel teel kas, siis inimestevahelise kontakti või saastunud toidu või vee allaneelamise teel, kuigi need võivad levida ka oksendamise teel.
• Ennetus. Praegu tõhus E-hepatiidi profülaktika puudub. Aga nii nagu ka A-hepatiidi puhul on parim nakkuse ennetamise viis pesta käsi ja vältida potentsiaalselt saastunud ning kuumtöötlemata toitu ja vett (6).

Kõhutüüfus 

• Kuidas kõhutüüfus levib? Kõhutüüfus on Salmonella typhi bakteri poolt põhjustatud bakteriaalne infektsioon, mis levib krooniliste kandjate või ägedalt haigete patsientide väljaheitega saastunud toidu ja veega. Erinevalt teistest bakteritest põhjustatud haigustest võib kõhutüüfuse algus olla salakaval, millega kaasneb palavik, halb enesetunne, peavalu ja müalgia. Tõsised tüsistused võivad hõlmata šokki, südameklapi infektsioone, meningiiti või luuinfektsioone. Ravimata jätmisel võib kõhutüüfus lõppeda kurvasti. 
• Kus kõhutüüfus levib? Kõhutüüfus levib endeemilistes piirkondadesse nagu Aafrika, Aasia, Kagu-Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika. Ülemaailmne kõhutüüfuse esinemissagedus varieerub madalast < 1 juhtumist 100 000 kohta (USA) kuni 100 juhtumini 100 000 kohta endeemilistes piirkondades, nagu Tšiili, Indoneesia ja India subkontinent. Suurenenud risk on neil, kes plaanivad reisida pikemaks perioodiks (> 3 nädalat), neil, kes reisivad välja tüüpilistest turismipiirkondadest, neil, kes võivad kokku puutuda patsientidega (tervishoiutöötajad), seiklushimulistel sööjatel või neil, kes võtavad maohappesust vähendavaid ravimeid.
• Ennetus. Kõhutüüfuse vaktsiinide kaitse tõhusus on 70–90%. Seetõttu peaksid isegi vaktsineeritud reisijad toidu ja vee valimisel olema ettevaatlikud (6). 

Koolera

• Kuidas koolera levib? Koolera on bakteri Vibrio cholerae põhjustatud kõhulahtisusega haigus, mis saadakse saastunud toidu või vee allaneelamisel. Niisamuti võib nakatumine toimuda ka kärbsete vahendusel või saastunud esemete ja käte kaudu. On ebatavaline, et lääne reisija haigestub koolerasse, kuigi turistirühmade seas on aeg-ajalt teatatud saastunud mereandidega seotud haiguspuhangutest. Koolera põhjustatud kõhulahtisuse sündroom on täiskasvanud reisijatel tavaliselt kerge ja taandub, kuid võib olla tõsine väga noortele, kes on eriti altid kiirele ja tugevale dehüdratsioonile. Ravi on toetav. 
• Kus koolera levib? Koolerabakterit leidub tavaliselt vees või toiduainetes, mis on saastunud koolerabakteritega nakatunud inimese väljaheitega. Koolera esineb ja levib kõige tõenäolisemalt kohtades, kus on ebapiisav veetöötlus, halvad kanalisatsioonitingimused ja ebapiisav hügieen.
• Ennetus. WHO soovitustel ei nõua riigid ametlikult kohustuslikku koolera vastast vaktsineerimist, kuid on soovitatav vaktsineerida ennast 3 nädalat enne nende piirkondade külastamist, kus esineb V.cholerae serorühma 01 põhjustatud puhang. Kindlasti on vajalik ka kvaliteetse joogivee ja ohutute toiduainete tarbimine ning isiklik hügieen (sh käte pesemine) (6). 

Reisijate kõhulahtisus

Reisija kõhulahtisus on määratletud kui kolm või enam vesist väljaheidet iga päev või muu väljaheide, millega kaasnevad kõhukrambid, palavik või oksendamine. Raskematel juhtudel on raske verise kõhulahtisuse ohumärkideks püsiv verine kõhulahtisus, kõrge palavik, oksendamine, tugev kõhuvalu, nõrkus ja dehüdratsioon. 

• Kuidas reisija kõhulahtisus levib? Reisija kõhulahtisust põhjustab enamasti bakter Escherichia coli (E.coli), kuigi on palju potentsiaalseid bakteriaalseid, algloomalisi ja parasiitide patogeene, mis võivad samuti reisija kõhulahtisust põhjustada. E. coli nakkus võib levida kokkupuutel saastunud toidu või veega, või kokkupuutel haigete inimestega.

• • Kus reisija kõhulahtisus levib? Reisija kõhulahtisust esineb arengumaadesse reisijatel (20–70% reisijatest) peamiselt esimese kahe reisinädala jooksul.
  • Ennetus ja ravi. Ka siin on oluline hügieen ja saastunud vee ja toidu vältimine. Ennetusmeetmetest kirjutame täpsemalt järgmise alapealkirja all. Allolevalt toome sinuni reisijate kõhulahtisuse ravimeetmed, aga peaksid kindlasti konsulteerima arstiga, kui sinu sümptomid on rasked, ei parane pärast 24-tunnist antibiootikumravi, või kui oksendamine jätkub.
    • Joo palju vedelikku, et säilitada kehas vedeliku tasakaal. Veelgi enam, nüüd on kaotatud mineraalide taastamiseks mineraalvee joomine kohe eriliselt tähtsal kohal. Tõsiste kõhulahtisuse juhtude korral võib vedeliku asendamiseks kasutada suukaudset rehüdratsioonilahust, mis on saadaval nii internetis kui ka arengumaade apteekides. 
    • Võta käsimüügiravimeid. Kõhulahtisuse sümptomite raviks saab käsimüügist osta mitmeid ravimeid, näiteks loperamiidi. Need ravimid vähendavad tualettruumi kasutamise sagedust ja kiireloomulisust ning võivad hõlbustada bussis või lennukis sõitmist, kui antibiootikumi mõju ootad. Siiski ära antibiootikumi kuuriga kiirusta ja võta neid ainult äärmisel vajadusel. Raske verise kõhulahtisuse korral tuleb loperamiidi tüüpi ravimeid vältida.
    • Sinu arst võib anda reisijate kõhulahtisuse raviks antibiootikume, kuid kaalu nende kasutamist ainult rasketel juhtudel. Kui võtad antibiootikume, võta neid täpselt nii, nagu arst sulle määras. Vahel soovitatakse seda tüüpi nakkuse raviks antibiootikumid juba eos kaasa võtta (tavaliselt kinoloon), mida tuleks mõõduka kuni raske vesise kõhulahtisuse korral võtta 1-3 päeva. Kuigi ka antibiootikum üksi on haiguse kestuse lühendamisel väga tõhus, on näidatud, et antibiootikumravi koos loperamiidiga lühendab kõhulahtisuse kestust oluliselt rohkem kui antibiootikum eraldi. Kui varsti pärast reisilt naasmist tekib tõsine kõhulahtisus, pöördu arsti poole ja küsi väljaheiteanalüüsi, et saaksid teada, milline antibiootikum konkreetsel juhul toimib. 
    • Kindlasti haara reisikotti kaasa ka probiootikumid (enamus juhtudel on neist suurematki abi kui antibiootikumidest) ja kui sa seda veel ennetavalt teinud ei ole, siis alusta nende tarbimist kohe esimesel võimalusel. Ecobiotic probiootikumid sisaldavad 12 erinevat probiootilist tüvi (6).

Kuidas vältida toidu ja veega levivatesse nakkushaigustesse nakatumist

Allolevad ennetusmeetmed laienevad kõikide ülaltoodud toiduga saadavate nakkuste ennetamiseks. Lihtsate ennetusmeetmete võtmisel on isegi koolera risk väga väike inimestel, kes epideemilise kooleraga piirkondi külastavad.

Kui oled nakkuste ennetamiseks teinud mõne vaktsiini, siis tea, et need ei pruugi alati 100% kaitset pakkuda (näiteks kõhutüüfuse vaktsiin on tõhus ainult 50–80% juhtudel). Samuti pole vaktsiine olemas ka päris iga nakkuse ennetamiseks. Seega on oluline, et kasutaksid kõikvõimalike toidu ja joogiga levivate nakkuste vältimiseks ka siintoodud meetmeid.

Vesi

• Joo ainult pudelivett, keedetud vett või keemiliselt töödeldud vett ning pudeli- või purgijooke. Pudelijookide kasutamisel veendu, et tihend poleks purunenud. Gaseeritud vesi võib olla ohutum kui gaseerimata vesi. Väldi kraanivett, masinajooke ja jääkuubikuid. Enda joogivee desinfitseerimiseks vali üks järgmistest valikutest.
  • Keeda seda 1 minut.
  • Filtreeri see ja lisa sinna ½ jooditabletti või 2 tilka majapidamises kasutatavat valgendit liitri vee kohta (koolera vältimiseks).
  • Kasuta müügil olevaid vee kloorimise tablette vastavalt tootja juhistele.
• Kasuta ka nõude pesemiseks, hammaste pesemiseks, toidu pesemiseks ja valmistamiseks ning jää valmistamiseks pudelivett, keedetud vett või keemiliselt töödeldud vett.

Kätepesu

• Pese käsi sageli seebi ja puhta veega (20 sekundi jooksul), eriti enne söömist või enne toidu valmistamist ja pärast tualettruumi kasutamist. Käsi tuleb pesta ka siis kui käed on nähtavalt määrdunud ja isegi kui nad pole nähtavalt määrdunud:
  • enne silmade, nina või suu puudutamist;
  • enne haava ravimist;
  • enne ja pärast halva tervisega inimese eest hoolitsemist või tema isiklike asjade puudutamist;
  • pärast mähkmete või hügieenisidemete vahetamist;
  • peale avalikus kohtades aja veetmist, kus võisid puudutada sageli kasutatavaid esemeid, nagu ukselinke, ostukorve, käsipuid või ühistransporti kasutades;
  • pärast nina nuuskamist, aevastamist või köhimist;
  • kui reguleerisid näokatet või eemaldasid selle;
  • pärast toidu või toore liha puudutamist;
  • pärast olmejäätmete/prügi puudutamist;
  • looma, lemmikloomatoidu või maiuste või loomsete jäätmete puudutamist.
• Kui vett ja seepi pole käepärast, kasuta vähemalt 60% alkoholisisaldusega alkoholipõhist kätepuhastusvahendit.
• Kui kätepesu võimalus igal hetkel puudub, siis on hea mõte hoida oma käed suust ja näost eemal (7, 8).

Toit

• Söö toite, mis on pakendatud või mis on värskelt valmistatud ja serveeritud kuumalt.
• Ära söö toorest või alaküpsetatud liha ja mereande ega tooreid või alaküpsetatud puu- ja köögivilju, välja arvatud juhul, kui need on kooritud.
• Väldi toitu, mis on avatult seisnud (nagu Rootsi lauas). 
• Söö tooreid puu- ja köögivilju ainult siis, kui oled need ise puhta veega pesnud ja koorinud. 
• Joo ainult pastöriseeritud piima (7, 8).
• Ampsa toidu kõrvale ingverit. Seda eriti siis kui ikkagi otsustad seda eksootilist tänavatoitu proovida. Selles suhtes arvamused küll lahknevad, aga osadest patogeenidest võib jagu saada ka inger. Kas näiteks teadsid, kust on tekkinud komme šushi kõrvale ingverit süüa? Nimelt, kunagi usuti, et see hävitab toores kalas olevad patogeenid ja parasiidid. Ingveri mõjudest kõhulahtisuse ennetamisel ja leevendamisel on kirjutatud ka tänapäeval (23, 24, 25). Kes julgeb see proovib!
• Veel üks hea asi, mida nakkuste vältimiseks, või siis nakatumisjuhtumite kergendamiseks ennetavalt teha saad on kindlasti oma immuunsuse tugevdamine. Selleks toitu korralikult ja liigu palju väljas. Immuunsust aitavad tugevdada ka allolevad toidulisandid millede tarbimisega oleks mõistlik alustada juba mõni nädal enne reisi. Kui kõht on headest bakteritest punnis ja organism tugev, tuleb keha ka kõikvõimalike tundmatute viirustega kergemini toime. Sinu keha kaitsearmee tublimate sõdurite hulka kuuluvad:
  • C-vitamiin. Olenevalt toote C-vitamiini sisaldusest võiksid koos klaasi veega võtta päevas 2-4 kapslit. Õrna mao korral on parim tarbida liposoomset C-vitamiini. Eelista kindlasti võimalikult looduslikke ja lisaainetevabu C-vitamiini toidulisandeid nagu C-vitamiin koos kibuvitsaga või C-vitamiin koos acerolaga.
  • D-vitamiin. Enne D-vitamiini tarbimist on alati hea teada oma keha D-vitamiini taset, et siis vastavalt sellele oma tarbimist korrigeerida. Väiksemad doosid on need, mida peaks iga inimene sügis-talvisel perioodil D-vitamiini puuduse vältimiseks võtma igal juhul, aga kui puudus on juba tekkinud, peaks eelistama D-vitamiini toidulisandeid, kus annus on suurem (näiteks 4000IU). Ka D-vitamiini puhul tasub usaldada just selliseid, millede tarbimine on praktikas tõestatud.
  • Tsink. Bioktiivne tsink diglütsinaat on hästi imenduv ja vaba kahjulikest lisaainetest. Mitemete teiste kasutegurite seas aitab see oluline mineraal kaasa ka  immuunsüsteemi ja ainevahetuse normaalsele talitlusele.
  • Seleen. Tugeva immuunsuse kujunemises mängib rolli ka seleen.
  • Viirutus. See iga koduapteegi kullavaramusse kuuluv kompleks sisaldab mitmeid immuunsüsteemi tugevdavaid vitamiine, mineraalaineid ja taimi nagu:
    • oliivipuu lehtede ekstrakti, 
    • harilikku pune ehk oreganot, 
    • koirohtu,
    • aed-liivateed ehk tüümiani, 
    • roosilõhnalist kuldjuurt, 
    • kassiküünt ehk surinami küünisvääti, 
    • sipelgapuu koort,
    • C vitamiini, 
    • tsitrusviljade bioflavonoide, 
    • kvertsetiini, 
    • mangaani, 
    • tsinki, 
    • seleeni ja mitmeid teisigi olulisi organismi tugevdavaid toitaineid.
  • Probiootikumid. Ideaalsel juhul võiksid probiootikume võtta koos tassi veega 2 kapslit päevas tühjale kõhule või enne magamaminekut. Õrna mao korral võta kapsel 30 minutit enne või peale sööki. Eelista kindlasti probiootikume, mis sisaldavad palju erinevaid probiootilisi tüvesid nagu Ecobiotic.

4.2. Vere ja kehavedelike kaudu levivad haigused (HBV, HCV ja HIV) ja nende nakkuste riski vähendamine

Kokkupuude vere kaudu levivate patogeenidega võib tekkida järgmistel juhtudel:

• kokkupuude vere või kehavedelikega;
• kokkupuude vigastatud nahaga;
• kokkupuude limaskestadega; 
• vigastus nõelte või muude teravate instrumentidega, mis on puutunud kokku saastunud vere või kehavedelikega.

Need kokkupuuted võivad ilmneda:

• Kui kasutad süstlaid ja nõelu, mis ei ole steriilsed või on juba kasutatud ja võivad seetõttu olla saastunud vere või kehavedelikega (isegi kui see pole palja silmaga nähtav).
• Õnnetuste või vägivallategude, sealhulgas seksuaalsete rünnakute tagajärjel.
• Seksuaalse kokkupuute korral, kui kondoomi ei kasutatud või kui kondoom oli katki.
• Ka töö käigus ametialasel kokkupuutel tervishoiuasutustes ja väljaspool seda tervishoiutöötajate, teiste töötajate (nt päästjad, politseinikud) või patsientidega.
• Loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud katastroofide ajal.

Juhuslik kokkupuude võib põhjustada nakatumist vere kaudu levivate patogeenidega, eriti HBV, HCV ja HIV. Keskmine serokonversiooni risk pärast ühekordset kokkupuudet nakatunud verega on ligikaudu 2% HCV ja 6–60% HBV puhul. HIV-i puhul on keskmine serokonversiooni risk pärast ühekordset kokkupuudet HIV-nakkusega verega 0,1–0,3%.

Mida saad teha ennetuseks ja mida peaks tegema pärast kokkupuudet

• Väldi kokkupuuteohtu.
• Kokkupuuteeelne vaktsineerimine. B-hepatiidi vastu võib vaktsineerida enne kokkupuudet, et kaitsta reisijaid HBV-nakkuse eest. HCV või HIV vastu vaktsiine ei ole.
• Kokkupuutejärgne profülaktika. Kokkupuutejärgne profülaktika (PEP) on erakorraline meditsiiniline reaktsioon, mida antakse võimalikult kiiresti pärast võimalikku kokkupuudet, et vähendada vere kaudu levivate patogeenide edasikandumise ohtu. See on saadaval HIV ja HBV jaoks.

Juhuslik kokkupuude potentsiaalselt nakatunud vere või muude kehavedelikega on meditsiiniline hädaolukord. Viivitamata tuleks ette võtta järgmised meetmed:

• Kohene esmaabi.
• Pöördu teenusepakkuja poole ja teata õnnetusest.
• PEP, kui see on kohaldatav (1).

4.3. Siirutaja-tekkelised nakkushaigused (malaaria, dengue palavik, chikungunya viiruspalavik, Zika viirus, kollapalavik, Lääne-Niiluse palavik ja Jaapani entsefaliit) – kuidas saad vähendada nendesse nakustesse nakatumise riski 

Siirutaja ehk vektori kaudu levivad haigused moodustavad enam kui 17% kõigist nakkushaigustest ning haigused nagu malaaria, dengue, skistosomiaas, inimese Aafrika trüpanosoomia, leišmaniaas, Chagase tõbi, kollapalavik, Jaapani entsefaliit ja onkotsertsiaas põhjustavad igal aastal ka tõsiseid tagajärgi. 

Siirutajad ehk vektorid on elusorganismid, mis võivad nakkusohtlikke patogeene (parasiidid, bakterid või viirused) inimeste vahel või loomadelt inimestele edasi kanda. 

Paljud neist vektoritest on verdimevad putukad, kes neelavad haigusi tootvaid mikroorganisme nakatunud peremehe (inimese või looma) verd ja edastavad selle hiljem pärast patogeeni paljunemist uude peremeesorganismi. Sageli, kui vektor muutub nakkusohtlikuks, on nad võimelised patogeeni edasi kandma elu lõpuni iga järgneva hammustuse ajal (1). 

Nende haiguste esinemissagedus on kõrgeim troopilistes ja subtroopilistes piirkondades ning need mõjutavad ebaproportsionaalselt palju vaesemaid elanikkonda. Alates 2014. aastast on paljudes riikides elanikkonda vaevanud, elusid nõudnud  ja tervishoiusüsteeme ülekoormanud dengue palavik, malaaria, chikungunya, kollapalaviku ja Zika suured puhangud. Teised haigused, nagu Chikungunya, leišmaniaas ja lümfaatiline filariaas, põhjustavad kroonilisi kannatusi, eluaegset haigestumist ning puudeid.

Allolevalt kirjutame veidi lähemalt osadest siirutajate poolt levitatavatest viirustest, millede suhtes reisisellid ettevaatlikud peaksid olema.

Sääskede poolt levitatavad nakkused

Malaaria

• Malaaria tunnused. Malaaria sümptomid ilmnevad tavaliselt 7–18 päeva pärast seda, kui oled nakatunud sääse käest hammustada saanud. Kuid harvematel juhtudel ei pruugi sümptomeid olla mitu kuud pärast reisi, vahel isegi aastaid. Malaaria sümptomid on järgmised:
  • kõrge palavik, higistamine ja külmavärinad
  • peavalu ja segaduse tunne
  • väsimus ja unisus (eriti lastel)
  • iiveldus ja oksendamine, kõhuvalu ja kõhulahtisus
  • isutus
  • lihasvalud
  • kollane nahk või silmavalged
  • kurguvalu, köha ja hingamisraskused
• Kus levib? Nakkus on teatud piirkondades maailmas väga levinud. Seda leidub peamiselt troopilistes piirkondades, sealhulgas:
  • suured alad Aafrikas ja Aasias
  • Kesk- ja Lõuna-Ameerika
  • Dominikaani Vabariik ja Haiti
  • Lähis-Ida osad
  • mõned Vaikse ookeani saared
• Kuidas levib? Malaaria on parasiitnakkus, mida levitavad Anopheles’ed ehk malaariasääsed. Mis tähendab, et malaaria on põhjustatud nakatunud sääse hammustusest. Nakkuse saamiseks piisab ainult ühest hammustusest ja malaaria ei nakka inimeselt inimesele.
• Malaaria profülaktika ja kuidas malaariat vältida? Kui reisid piirkonda, kus malaaria on levinud, küsi enne minekut nõu perearstilt, õelt või apteekrilt. Parim on seda teha vähemalt 4–6 nädalat enne reisi, kuid vajaduse korral saad kindlasti ka viimase hetke nõu.
  • Sulle võidakse välja kirjutada malaariavastaseid tablette, et vähendada malaaria haigestumise riski, ja teile öeldakse, kuidas saate sääsehammustusi vältida.
  • Võta mis tahes sulle välja kirjutatud malaariaravimit – tavaliselt pead seda võtma paar päeva või nädalat enne minekut, kuni mõne nädala möödumiseni pärast tagasitulekut.
  • Kasuta oma nahal putukatõrjevahendit – veendu, et see oleks 50% DEET-põhine
  • Maga insektitsiidiga töödeldud sääsevõrkude all
  • Kanna pikkade varrukatega riideid ja pükse, et katta käed ja jalad õhtul, kui sääsed on kõige aktiivsemad (9).

Dengue palavik

• Dengue palaviku tunnused. Paljudel inimestel dengue-nakkuse tunnuseid ei esinegi. Kui sümptomid aga ilmnevad, võib neid segi ajada muude haigustega (nt gripp). Sümptomid algavad tavaliselt neli kuni kümme päeva pärast nakatunud sääse hammustamist ja võivad olla järgmised:
  • kõrge palavik – 40 C,
  • peavalu,
  • lihas-, luu- või liigesevalu,
  • iiveldus,
  • oksendamine,
  • valu silmade taga,
  • paistes näärmed,
  • lööve.
• Raske dengue palaviku (ehk dengue hemorraagiline palavik) hoiatusmärgid. Enamik inimesi taastub umbes nädala jooksul. Mõnel juhul sümptomid süvenevad ja võivad muutuda eluohtlikuks. Raske dengue palavik tekib siis, kui veresooned kahjustuvad ja lekivad ning trombotsüütide arv vereringes langeb. Seeläbi võib raske dengue palavik põhjustada šoki, elundipuudulikkuse, sisemise verejooksu ja lõppeda kurvasti. Raske denguepalaviku hoiatusmärgid, mis on eluohtlik hädaolukord, võivad areneda kiiresti areneda. Hoiatusmärgid algavad tavaliselt esimesel või kahel päeval pärast palaviku kadumist ja võivad hõlmata järgmist:
  • tugev kõhuvalu,
  • püsiv oksendamine,
  • verejooks igemetest või ninast,
  • veri uriinis, väljaheites või oksendamises,
  • nahaalune verejooks, mis võib välja näha nagu verevalumid,
  • raske või kiire hingamine,
  • väsimus,
  • ärrituvus või rahutus.
• Kus dengue palavik levib? Dengue palavikku levitav Aedes aegypti elab troopilistes ja subtroopilistes piirkondades üle kogu maailma, peamiselt laiuskraadide 35°N ja 35°S vahel, kus talvine temperatuur ei ole külmem kui 10°C. Kuigi mõned sääsed võivad liikuda nendest laiuskraadidest kaugemale põhja või lõuna poole, ei suuda nad külma talve üle elada. Denguepalaviku juhtumite tõusu on täheldatud kogu maailmas ja juhtumeid on teatatud kõigist WHO piirkondadest. 
• Kuidas dengue palavik levib? Dengue on kõige levinum sääskede poolt leviv viirusnakkus, mida levitavad Aedes aegypti emased (vere saamiseks hammustavad ainult emased, nad teevad seda selleks, et muneda) sääsed. Aedes aegypti hammustab peamiselt päeval. See liik on kõige aktiivsem umbes kaks tundi pärast päikesetõusu ja mitu tundi enne päikeseloojangut, kuid võib hammustada ka öösel hästi valgustatud kohtades. 
• Dengue palaviku profülaktika ja kuidas seda vältida? Ka siin on olulisim vähendada võimalusi, kuidas sääsed su kätte saaksid. Kõikidest nendest olulistest nippidest kirjutame lähemalt alapealkirja “Kuidas ennetada siirutaja-tekkelisi nakkuseid” all.

Chikungunya viiruspalavik

• Chikungunya viiruspalaviku tunnused. Kõige sagedasemad infektsiooni sümptomid on palavik ja liigesevalu. Teised sümptomid võivad hõlmata peavalu, lihasvalu, liigeste turset või löövet.
• Kus Chikungunya viiruspalavik levib? Chikungunya viirus esineb troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. See põhjustab sageli suuri haiguspuhanguid suure rünnakumääraga, mõjutades kuni 75% elanikkonnast piirkondades, kus viirus ringleb. Chikungunya puhanguid on esinenud Aafrikas, Ameerikas, Aasias, Euroopas ning India ja Vaikse ookeani saartel (10).
• Kuidas Chikungunya viiruspalavik levib? Chikungunya viirus kandub inimestele edasi Aedes spp., peamiselt Aedes aegypti ja Ae. albopictus nakatunud sääse hammustuse kaudu. Sääsed nakatuvad, kui nad toituvad vireemsetest ahvilistest või primaatidest, kes mõlemad on tõenäoliselt viiruse peamised võimendavad reservuaarid. Chikungunya viiruspalavik ei levi inimeselt inimesele vaid vajab levikuks vektorit ehk siirutajat (10).
• Kuidas Chikungunya viiruspalavikku ennetada? Väldi sääsehammustusi. Selle juurde kuidas seda täpselt teha tuleme hiljem tagasi.

Zika viirus

• Zika viiruse kerge vormi tunnused. Selle tõve kulg on tavaliselt kerge ja paraneb umbes nädalaga ise, kuid haiguse järgselt esineb nõrkust. Paljudel juhtudel võib Zika-viirushaigus kulgeda ka haigusnähtudeta. Zika viiruse kerge vormi haigusnähud on: 
  • palavik (<38,5⁰C), 
  • peavalu, 
  • silma sidekesta põletik, 
  • kõhuvalu ja kõhulahtisus, 
  • iiveldus, oksendamine ja isutus, 
  • näolt kehale leviv laigulissõlmeline nahalööve, 
  • lihas- ja liigesevalu ning liigeseturse. 
• Zika-viiruse raske vormi tunnused. Zika-viirushaiguse raskem vorm tekib umbes 20% nakatunud inimestest. Eelkõige on ohus rasedad naised (viirus kandub üle lootele). Lootel ja vastsündinul põhjustab Zika viirus:
  • kesknärvisüsteemi väärarenguid (liigne vedelik ajuõõntes, kaltsiumi ladestumine ajus, ajustruktuuride puudumine või vaegareng jm) ja aju arengu peetus. 
  • Lisaks võivad tekkida silma (võrkkesta atroofia) ja sisekõrva (kurtus),
  • närvide, lihaste ja luude (komppöid, liigeste jäikus jm) kaasasündinud kahjustused ja kasvupeetus. 
  • Samuti võib Zika-viirus põhjustada Guillain-Barré sündroomi.
• Kus Zika viirus levib? Zika viirust leidub:
  • Lõuna- ja Kesk-Ameerikas
  • Kariibidel
  • Vaikse ookeani saartel
  • Aafrikas
  • Aasias
• Kuidas Zika viirus levib? Zika viirust levitavad peamiselt mõnes maailma osas leiduvad sääsed (Aedes liiki sääsed (sh A. aegypti ja A. albopictus)). Enamiku inimeste jaoks kulgeb viirus kergelt ja ei ole kahjulik, kuid võib põhjustada probleeme, kui oled lapseootel. Väga harvadel juhtudel võib viirus nakatuda ka seksuaalsel teel ja vereülekandel.
• Kuidas Zika viirust ennetada. Väldi sääsehammustusi (sellest veelgi täpsemalt alapealkirja “Kuidas ennetada siirutaja-tekkelisi nakkuseid“ all) ja: 
  • kasuta oma nahal putukatõrjevahendit – veendu, et see oleks 50% DEET-põhine
  • maga insektitsiidiga töödeldud sääsevõrkude all
  • kanna avaraid riideid, mis katavad käsi ja jalgu – Zika viirust kandvad sääsed on kõige aktiivsemad päeval.

Kollapalavik

• Kollapalaviku tunnused. Haigused ulatuvad palavikust koos valudega kuni raske maksahaiguseni, millega kaasneb verejooks ja naha kollasus (ikterus). Selle infektsiooni raviks ei ole ühtegi ravimit. Kollapalaviku peiteaeg on 3 kuni 6 päeva ja enamikul juhtudel kaovad sümptomid 3–4 päeva pärast. Kuigi paljud inimesed ei tunne üldse sümptomeid on kollapalaviku tavalisteks sümptomiteks:
  • palavik, 
  • lihasvalu, 
  • peavalu, 
  • isutus, iiveldus või oksendamine. 
• Kollapalaviku tõsisemate juhtude tunnused. Väike osa patsientidest siseneb 24 tunni jooksul pärast esialgsetest sümptomitest taastumist teise, toksilisemasse faasi. Kõrge palavik taastub ja kahjustatud on mitmed kehasüsteemid, tavaliselt maks ja neerud. Selles faasis tekib inimestel tõenäoliselt kollatõbi (naha ja silmade kollasus, sellest ka nimetus kollapalavik), tume uriin ja kõhuvalu koos oksendamisega. Verejooks võib tekkida suust, ninast, silmadest või maost. Pooled patsientidest, kes sisenevad mürgistusfaasi, surevad 7–10 päeva jooksul.
• Kus kollapalavik levib? Kollapalaviku viirust leidub Aafrika ja Lõuna-Ameerika troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. 
• Kuidas kollapalavik levib?Viirus levib inimestele nakatunud sääse (Aedes liiki kuuluvad sääsed) hammustusega. 
• Kuidas kollapalavikku ennetada. Kollapalavikku haigestumise vältimiseks kasuta putukatõrjevahendit ja kanna pikki pükse ja pikkade varrukatega särki. Loe selle kohta täpsemalt alapealkirja “Kuidas ennetada siirutaja-tekkelisi nakkuseid“ alt. Kollapalaviku ennetamiseks on saadaval ka vaktsiin (11).

Lääne-Niiluse palavik

• Lääne-Niiluse palaviku tunnused. Enamikul (4-l 5-st) Lääne-Niiluse viirusega nakatunud inimestest ei esine mingeid sümptomeid. Ligikaudu 20% inimestest, keda viirus mõjutab, kogevad gripilaadseid sümptomeid, sealhulgas palavikku, peavalu, iiveldust, lihasvalu ja lümfisõlmede turset. Teised sümptomid võivad hõlmata kaela kangust, löövet, unisust või desorientatsiooni. Vähem kui 1% nakatunutest areneb Lääne-Niiluse entsefaliit või meningiit, mis võib põhjustada koomat, värinaid, krampe, halvatust ja isegi surma (12).
• Kus Lääne-Niiluse palavik levib? Lääne-Niiluse palavik on kõigi aegade suurima neuroinvasiivse haiguse puhangu põhjus. Viirust võib leida kogu Aafrikas, Euroopa ja Lähis-Ida piirkondades, Lääne-Aasias, Austraalias, Kanadas, Venezuelas ja Ameerika Ühendriikides. Taudipuhangualad leitakse tavaliselt suurte lindude rändeteede ääres, kusjuures suurimad haiguspuhangud on aset leidnud Kreekas, Iisraelis, Venemaal, Rumeenias ja Ameerika Ühendriikides (12).
• Kuidas Lääne-Niiluse palavik levib? Lääne-Niiluse viirust levitavad Culexi sääsed. Peamised Culex liigid näiteks USA-s on Culex pipiens, Culex tarsalis ja Culex quinquefasciatus. Need sääsed toituvad tavaliselt õhtust hommikuni.
  • Culex pipiens, on levinud peamiselt USA idaosas. See on pruunika või hallika keha ja pruunide tiibadega keskmise suurusega sääsk. Nende vastsed arenevad seisva, saastunud veega mahutites. Lisaks Lääne-Niiluse palavikule on Culex pipiens tuntud ka kui St. Louis entsefaliidi, Lääne hobuste entsefaliidi ja südameusside kandja koertel.
  • Culex tarsalis elab kogu USA-s, kuid seda leidub peamiselt Kesk-Läänes ja Läänes. See on must sääsk, mida eristab valge vööt tema ninaosas, samuti valged triibud piki kesk- ja tagajalgasid. Culex tarsalis on kõige aktiivsem mõne tunni jooksul pärast päikeseloojangut.
  • Culex quinquefasciatus, on sääsk keda võib leida USA kaguosas. See on keskmise suurusega sääsk, mis on pruuni värvi ja on lisaks LääneNiiluse palavikule ka St. Louis entsefaliidi, Lääne hobuste entsefaliidi ja lindude malaaria levitaja (12)
• Kuidas Lääne-Niiluse palavikku ennetada ja ravida. Kuna inimestele vaktsiini ei ole, on ainuke võimalus selle ohtliku haiguse levikut vähendada ennetusmeetmete ning ohupiirkondades sääskede tõrjeprogrammide rakendamise kaudu. Lääne-Niiluse viirusinfektsiooniga seotud sümptomite raviks saab kasutada puhkust ja atsetaminofeeni (paratsetamool). Kergete sümptomitega inimesed paranevad tavaliselt mõne nädala jooksul täielikult. Raskete sümptomitega inimesed paigutatakse sageli hoolduse ja toetava ravi saamiseks haiglasse. Kui arvad, et sinul või mõnel sinu pereliikmel võib olla Lääne-Niiluse viirusnakkus, pöördu viivitamatult arsti poole (12).

Jaapani entsefaliit – tunnused, levik ja ennetus

• Jaapani entsefaliidi tunnused. Enamik inimestel kulgeb nakkus asümptomaatiliselt või minimaalsete sümptomitega, mis hõlmavad endas palavikku ja peavalu. Keskmiselt ühel 250-st nakatunust tekib aga raske neuroinvasiivne haigus, mida iseloomustab kiire kõrge palavik, peavalu, kaela jäikus, desorientatsioon, kooma, krambid ja spastiline halvatus, mis võib lõppeda surmaga. Raske haigusega patsientide surmajuhtumite määr on kuni 30% ja kuni 50% raske haiguse üleelanud patsientidest on märkimisväärsed neuroloogilised või psühhiaatrilised tagajärjed (13).
• Kus Jaapani entsefaliit levib? Jaapani entsefaliidi viirus esineb Aasias ja Okeaanias, Jaapanist India, Pakistani ja Austraaliani. Puhangud on ebaühtlased ning ruumiliselt ja ajaliselt piiratud nähtused, mis tekivad üsna ettearvamatult. Viirus on Aasias peamine viirusliku entsefaliidi põhjustaja, kus igal aastal teatatakse 30 000–50 000 juhtumist. Jaapani entsefaliidiviiruse juhtumeid on inimestel esinenud Lõuna-, Kagu- ja Ida-Aasias, aga ka Okeaanias. Mõnes piirkonnas võib viirus levida aastaringselt, kuid troopilises kliimas on epideemiad tavaliselt seotud mussoonide või vihmaperioodidega ning parasvöötmes toimub levik tavaliselt suvel. Jaapani entsefaliidi üldine ülemaailmne esinemissagedus ei ole teada, kuid hinnangud näitavad, et aastas on ligikaudu 14 000–20 000 surmaga lõppevat ägeda haiguse juhtumit (13).
• Kuidas Jaapani entsefaliit levib? Jaapani entsefaliit levib pistesääsklaste (Culicidae) ja Ardeidae veelindude (nt haigrud) ja sigade vahel. Inimesed ja hobused on ummikperemehed, mis tähendab, et nad võivad küll nakatuda, kuid ei kanna viirust teistele edasi. Aasias näivad Culex tritaeniorhynchus ja Culex vishnui olevat viiruse kõige olulisemad säilitusvektorid. Teised sääseliigid (nt Culex pipiens pipiens, Culex pipiens molestus, Culex quinquefasciatus) näitavad siiski mõõdukat ülekande efektiivsust. Transovariaalset edasikandumist (haigustekitajate levimine emastelt järglastele) on näidatud mõnel Aedes liigil, sealhulgas Aedes albopictusel. Paljud sääsed on kõige aktiivsemad õhtuhämaruses ja koidikul (13).
• Kuidas Jaapani entsefaliiti ennetada ja milline on ravi? Jaapani entsefaliiti saab ennetada vaktsiiniga, aga ka sääskede hammustuste vältimisega endeemilistes maapiirkondades, eriti niisutatavate riisipõldude ja seafarmide läheduses. Isiklikud kaitsemeetmed sääsehammustuste ohu vähendamiseks hõlmavad sääsevõrkude (eelistatavalt insektitsiidiga töödeldud võrkude) kasutamist, magamist või puhkamist varjestatud või konditsioneeritud ruumides, suuremat osa kehast katvate riiete kandmist ja sääsetõrjevahendi kasutamist vastavalt toote etiketil näidatud juhistele. Jaapani entsefaliidi viirusnakkuse spetsiifiline ravi puudub. Raskematel juhtudel tuleb patsiente toetava ravi ja tüsistuste juhtimise eesmärgil tavaliselt hospitaliseerida (13).

Kuidas ennetada siirutaja-tekkelisi nakkuseid

Paljud siirutajate kaudu levivad haigused on kaitsemeetmete kaudu ennetatavad. Veelgi enam, kui peatud oma reisil näiteks kohas, kus saad oma ümbruse korrastamisele ka ise käed külge panna, siis on on sul nakkuse vältimiseks rohkem võimalusi. Need hõlmavad endas allolevat.

• Kontrolli kord nädalas, kas sinu peatumiskoha hoovis on veega täidetud anumad. Viska need ära või anna ringlusse mittevajalikud vett mahutavad mahutid.
• Kui hoiustada tuleb tühje konteinereid või suuri esemeid, näiteks paate või vanu seadmeid, tuleb need katta, ümber pöörata või katuse alla tõsta, mis ei laseks neil veega täituda.
• Puhasta linnuvannid ja lemmikloomade jootmisnõud kord nädalas ning vala ära ka üleliigne vesi potitaimede ja lillepottide all. 
• Kontrolli, et vesi ei jääks vihmaveerennidesse seisma ja kata vihmaveetünnid tiheda võrguga, et sääsed sisse ei pääseks.
• Täida puuõõnsused ja muud taimedes olevad augud liiva või mullaga.
• Kontrolli peidetud veekogusid, nagu kaevud, septikud, ummistunud äravoolud jne.
• Kui avastad ebatavaliselt palju sääski, siis helista tervishoiuasutusele.
• Väldi sääsehammustusi ja kui sääsed on kõige aktiivsemad, kanna pikkade varrukatega särki, pikki pükse, sokke ja kingi.
• Tarvita sääsetõrjevahendeid, nagu DEET, pikaridiin, sidrunieukalüptiõli või IR3535 ainult avatud nahale ja/või riietele (vastavalt toote etiketile). Ära kasuta tõrjevahendeid riiete all.
• Lisaks tõrjevahendi kandmisele saad ennast ja oma perekonda kaitsta, kasutades oma voodi, beebi turvatooli, hälli ja jalutuskäru peal sääsevõrku.
• Paigalda või paranda akna- ja uksevõrke, et sääskedest eemale hoida.

4.4. Zoonoosid

Zoonoos on igasugune haigus või nakkus, mis kandub looduslikult selgroogsetelt loomadelt edasi inimesele. Teada on üle 200 zoonoosi tüübi ning tänapäeval moodustavad need suure protsendi inimeste uutest ja olemasolevatest haigustest. Mõned haigused, nagu HIV, saavad alguse zoonoosist, kuid muutuvad hiljem ainult inimestele mõeldud tüvedeks. Teised zoonoosid võivad põhjustada korduvaid haiguspuhanguid, nagu Ebola viirushaigus ja salmonelloos. Kolmandad, nagu näiteks COVID-19 võivad põhjustada ülemaailmseid pandeemiaid. 

Zoonootilised patogeenid võivad olla viiruslikud, bakteriaalsed või parasiitsed. Need võivad hõlmata ka tavatuid tegureid ja levida inimestele edasi näiteks otsese kontakti või toidu, vee ja keskkonna kaudu. 

Zoonoosid võivad samuti põhjustada häireid toiduks ja muuks otstarbeks kasutatavate loomsete saaduste tootmises ja nendega kauplemises.

Zoonooside tõrjet ja ennetamist raskendav tegur on antimikroobne resistentsus. Nimelt on antibiootikumide kasutamine toiduks kasvatatavatel loomadel tänaseks laialt levinud, see aga suurendab zoonootiliste patogeenide ravimiresistentsete tüvede potentsiaali, mis on võimelised looma- ja inimpopulatsioonides kiiresti levima.

Kuidas zoonoosid levivad

Zoonoosid võivad levida inimestele otsese kontakti, hingamisteede kaudu piisknakkusena (sülje, hingeõhuniiskuse ja muude piiskadena), toidu, vee, keskkonnasaaste või vektorite, näiteks sääskede või kärbeste kaudu. Enamik (60 protsenti) ülemaailmselt teatatud nakkushaigustest on päritolult zoonoossed ja 75 protsenti esilekerkivatest nakkusorganismidest, mis põhjustavad inimestel haigusi, on pärit loomadelt. Teised zoonootilised haigused, milledest osad kuuluvad ka siirutaja-tekkeliste nakkuste hulka ja milledest eelmises peatükis juba rääkisime, nagu denguepalavik, Zika ning ka Krimmi-Kongo hemorraagiline palavik, kujutavad endast täiendavat ohtu.

Mõned muud zoonoosid, mille kohta reisijad peaksid oma reisiplaanidest olenevalt enne reisi veidi uurima on leptospiroos (pärast kokkupuudet nakatunud roti uriiniga) ja lindude gripp (pärast kokkupuudet nakatunud lindudega) (15).

Reisijate zoonootiliste nakkuste oht sõltub mitmest tegurist, sealhulgas teadaolevatest nakkusriskidest reisisihtkohas (sihtkohtades), ettevõetavatest tegevustest ja reisijate poolt nakatumisohu vähendamiseks võetud meetmetest, nagu vaktsineerimine, putuka- ja puugihammustuse ettevaatusabinõud, toidu- ja veehügieen ning teatud toiduainete, näiteks ulukiliha vältimine (lisateave on esitatud allpool) (15).

Kuidas zoonoose ennetada

Zoonootiliste haiguste ennetusmeetodid on iga patogeeni puhul erinevad. Siiski on nakatumise riski vähendamisel mitmeid tõhusaid ettevaatusabinõusid.

• Uute või uuesti esilekerkivate zoonooside kohta on teatatud NaTHNaC puhangu seire andmebaasis ja need hõlmavad selliseid haigusi nagu Ebola viirushaigus, Marburgi viirushaigus, ahvirõuged (mpox) ja Nipah viirus. Lisaks võidakse teatada sellistest haigustest nagu dengue, kui need tuvastatakse maailma uutes piirkondades. Seega soovitame sul enne reisi sealselt lehelt oma sihtkoha kohta infot otsida.
• Pööra oma reisil hoolikalt tähelepanu isiklikule ja kätehügieenile.
• Järgi toidu ja joogi ohutuse soovitusi, väldi ulukliha käitlemist, küpsetamist või söömist.
• Kasuta putuka- ja puugihammustuse vastu ettevaatusabinõusid nii päeval kui öösel (sellest kuidas seda teha kirjutasime pikemalt alapealkirja “Kuidas ennetada siirutaja-tekkelisi nakkusi” all).
• Minimeeri kokkupuudet loomadega, väldi mets- või koduloomade puudutamist, paitamist või toitmist. 
• Loomade hammustuste, kriimustuste või süljega kokkupuutumisel tuleb kokkupuutekoht hoolikalt seebi ja veega pesta ning pöörduda viivitamatult arsti poole.
• Väldi tihedat füüsilist kontakti haigete inimestega; pärast vältimatut kokkupuudet tuleb käsi regulaarselt pesta.
• Kui sa reisilt naased ja end halvasti tunned, pöördu viivitamatult arsti poole (15).

4.5. Seksuaalsel teel levivad haigused

Teadaolevalt kandub seksuaalsel kontakti kaudu (sealhulgas vaginaalse, anaalseksi ja oraalseksi kaudu) üle 30 erinevat bakterit, viirust ja parasiiti. Mõned suguhaigused võivad emalt lapsele edasi kanduda ka raseduse, sünnituse ja rinnaga toitmise ajal. Suurima esinemissagedusega on seotud 8 patogeeni. Neist 4 on praegu ravitavad: süüfilis, gonorröa, klamüüdia ja trihhomoniaas. Ülejäänud 4 on ravimatud viirusinfektsioonid: B-hepatiit, herpes simplex viirus (HSV), HIV ja inimese papilloomiviirus (HPV).

Lisaks levivad seksuaalse kontakti kaudu ka teised nakkused (nt ahvirõuged, Shigella sonnei, Neisseria meningitidis, Ebola ja Zika), ning kerkivad uuesti esile juba  tähelepanuta jäetud sugulisel teel levivad haigused nagu veneeriline lümfogranuloom (lymphogranuloma venereum) (16). 

Mõned faktid:

• Iga päev omandatakse maailmas üle 1 miljoni sugulisel teel leviva infektsiooni, millest enamik on asümptomaatilised.
• Igal aastal on hinnanguliselt 374 miljonit uut nakatumist, millega kaasneb üks neljast ravitavast STI-st: klamüüdia, gonorröa, süüfilis ja trihhomoniaas.
• Hinnanguliselt on enam kui 500 miljonil 15–49-aastasel inimesel suguelundite infektsioon herpes simplex-viirusega (HSV või herpes).
• Inimese papilloomiviiruse (HPV) nakkust seostatakse igal aastal enam kui 311 000 emakakaelavähi surmaga.
• Hinnanguliselt oli 2016. aastal süüfilisega nakatunud peaaegu miljon rasedat naist, mille tulemuseks oli rohkem kui 350 000 sünnitusega kaasnevat probleemi (mis hõlmasid enneaegseid sünnitusi (meditsiinilise määratluse järgi alla 37 rasedusnädala) ja madalat sünnikaalu (alla 2,5 kg)).
• Sugulisel teel levivad haigused mõjutavad otseselt seksuaal- ja reproduktiivtervist ning võivad suurendada HIV-i nakatumise riski.
• Peale nakkuse enda vahetu mõju võivad sugulisel teel levivatel viirustel olla ka muud tõsised tagajärjed:
  • Suguhaigused nagu herpes, gonorröa ja süüfilis võivad suurendada HIV-nakkuse riski.
  • Suguhaiguse ülekandumine emalt lapsele võib põhjustada surnult sündi, vastsündinute surma, madalat sünnikaalu ja enneaegset sündi, sepsist, vastsündinu konjunktiviiti ja kaasasündinud deformatsioone.
  • HPV-infektsioon põhjustab emakakaela vähki ja muid vähktõbesid.
  • B-hepatiit põhjustas 2019. aastal hinnanguliselt 820 000 surmajuhtumit, peamiselt tsirroosi ja hepatotsellulaarse kartsinoomi tõttu. 
  • Suguhaigused nagu gonorröa ja klamüüdia, on naiste vaagnapõletiku ja viljatuse peamised põhjused (16).

Sugulisel teel levivate haiguste ennetamine

• Õige ja järjepideva kasutamise korral pakuvad kondoomid üht tõhusaimat kaitsemeetodit sugulisel teel levivate haiguste, sealhulgas HIV-i vastu. Kuigi kondoomid on väga tõhusad, ei paku nad kaitset sugulisel teel levivate haiguste eest, mis põhjustavad suguelunditeväliseid haavandeid (nt süüfilis või genitaalherpes). Kondoome tuleks võimalusel kasutada igasuguse vaginaalse ja anaalseksi puhul.
• Kahe viirusliku suguhaiguse vastu (B-hepatiit ja HPV) on saadaval ka vaktsiinid.
• Muud biomeditsiinilised sekkumised mõnede suguhaiguste ennetamiseks hõlmavad täiskasvanute vabatahtlikku meditsiinilist ümberlõikamist, mikrobitsiide ja partnerite ravi. Käimas on katsed, et hinnata suguhaiguste kokkupuute-eelse ja -järgse profülaktika kasulikkust ning nende potentsiaalset ohutust koos antimikroobse resistentsusega (16).

4.6. Õhu kaudu levivad nakkushaigused ja kontakthaigused

Õhus levivad haigused levivad köhimise, aevastamise, naermise ja lähikontakti kaudu. Kontakthaigused kanduvad edasi siis, kui haige inimene puutub otse kehaliselt kokku inimesega, kellel haigust ei ole, ning mikroob kandub ühelt teisele.

Õhu kaudu levivad ja otsekontaktsed haigused millede suhtes nii meil kui reisil ettevaatlik olla

• Äge lõtv müeliit
• Siberi katk
• Tuulerõuged
• COVID 19
• Gripp
• Meningiit (Neisseria meningitidis)
• Leetrid (Rubeola)
• Lähis-Ida respiratoorne sündroom (MERS)
• Multisüsteemne põletikuline sündroom
• Mumps
• Läkaköha (läkaköha)
• Katk
• Pneumokokkhaigus
• Respiratoor-süntsütiaalne viirusnakkus (RSV)
• Raske äge respiratoorne sündroom (SARS)
• Staphylococcus aureus (staph), metitsilliiniresistentne staph (MRSA) ja metitsilliini suhtes tundlik staph (MSSA)
• Tuberkuloos (TB) (18).

Õhu kaudu levivate haiguste ja kontakthaiguste ennetamine

Sedasorti levivaid haiguseid leidub kõikjal ja täpselt nii nagu väldid neid meie oma kodumaal, saad neid vältida ka mujal. 

Ettevaatusabinõude soovitused hõlmavad järgmist:

• Pese sageli käsi.
• Köhimisel või aevastamisel kata suu (kasuta oma käte või salvrätiku asemel küünarnuki painutust).
• Väldi lähedast kontakti (nt suudlemist, kallistamist, söögiriistade või tasside jagamist) haigete inimestega.
• Puhasta ja desinfitseeri regulaarselt puudutatavaid pindu (ukselingid, tööpinnad, mänguasjad jne.
• Turguta oma immuunsust C-vitamiini, tsingi ja seleeniga või neid kõiki sisaldava immuunsust tugevdava kompleksiga “VIIRUTUS”. Lisaks võid tarbida ka D-vitamiini.

4.7. Mulla kaudu levivad nakkused ehk parasiitide kaudu levivad haigused (skistosomiaas, nugiusshaigused ehk helmintiaasid ja lambliaas ehk giardiaas)

Helmintiaasid ehk nugiusshaigused, mis levivad kokkupuutel pinnasega ja mida tuntakse mullas levivate helmintidena või sooleparasiitidena, on kõige levinumad nakkused kogu maailmas ning mõjutavad enim just kõige vaesemaid ja haavatavamaid.

Haigusetekitajad on erinevad parasiidid nagu näiteks Ascaris lumbricoides (Askaridiaas on helmintiaaside hulka kuuluv parasiithaigus, mille haigustekitaja on ümaruss inimesesolge ehk Ascaris lumbricoides), Trichuris trichiura (ümaruss) ja kidaussid (ingl. hookworm).

Kõige sagedamini esineb sedalaadi infektsioone naistel ja lastel. Elementaarsete sanitaartingimuste ja puhta vee puudumise tõttu on arengumaades on nende parasiitide nakatumise ohus ligikaudu 46 miljonit last vanuses 1–14 aastat. Vee ja kanalisatsiooni puudumine põhjustab nende nakkuste püsimist. 

Mõned faktid parasiitidega nakatumise kohta

• Umbes 1,5 miljardit inimest on kogu maailmas nakatunud mulla kaudu levivate helmintidega, mistõttu on see kõige levinum nakkus maailmas.
• Ameerikas esineb nakkusi kogu piirkonnas, mõjutades hinnanguliselt kolmandikku elanikkonnast. 
• Riigid, kus helmintiaasi esineb kõige sagedamini, on Brasiilia, Colombia, Mehhiko, Boliivia, Guatemala, Haiti, Honduras, Nicaragua, Peruu ja Dominikaani Vabariik.
• Inimeste väljaheidete nõuetekohase kõrvaldamise tagamiseks on oluline parandada ja suurendada juurdepääsu põhilistele sanitaarseadmetele, nagu ventileeritavad kuivkäimlad ja septikud. 
• Üks gramm nakatunud inimese väljaheiteid võib sisaldada kuni 100 parasiidimuna.

Parasiitidega levivad haigused (skistosomiaas, nugiusshaigused ehk helmintiaasid ja lambliaas ehk giardiaas)

• Skistosomiaas on äge ja krooniline parasiithaigus, mida põhjustavad Schistosoma perekonna ussnugilised (Schistosoma haematobium). Nakatumine tekib siis, kui mageveetigude poolt vabastatud parasiidi vastsed tungivad saastunud mageveekogudes läbi inimese naha. Nakkusallikaks on haigustekitajatega saastunud mageveekogude vesi, seega soolaveekogudes inimesed ei nakatu. See tähendab, et haigustekitajad levivad ainult mageveekogudes ja magevee vahendusel ning inimesed võivad nakkuse saada supeldes, jalutades või ujudes jõgedes, järvedes. Skistosomiaasil on kaks peamist vormi: soole- ja urogenitaalne. 
  • Soolestiku skistosomiaasi tagajärjeks on tavaliselt kõhulahtisus ja veri väljaheites; maksa ja põrna suurenemine ning portaalhüpertensioon, mis on levinud kaugelearenenud juhtudel.
  • Urogenitaalset skistosomiaasi iseloomustab vere esinemine uriinis. Krooniline infektsioon põhjustab põie ja kusejuha fibroosi, mis võib areneda hüdroonefroosiks ja luua tingimused põievähi tekkeks. Naistel võib urogenitaalne skistosomiaas põhjustada vaginaalset verejooksu, valu seksuaalvahekorra ajal ja sõlmekesi häbemes – praegu kirjeldatakse seda kui naiste suguelundite skistosomiaasi. Meestel võib urogenitaalne skistosomiaas esile kutsuda seemnepõiekeste ja eesnäärme haigusi.
• Mulla kaudu levivaid helmintiaase põhjustavad sooleparasiitide rühm, kuhu kuuluvad Enterobius vermicularis (naaskelsaba), Ascaris lumbricoides (solkmed), Trichuris trichiura (piuglane), Ancylostoma duodenale ja Necator americanus (kidaussid). Need levivad mulla väljaheitega saastumise kaudu. Nakatumine mõjutab ebasoodsalt toiteväärtust ja kahjustab kognitiivseid protsesse. Nakatumine toimub siis, kui munad levivad nakatunud inimeste väljaheitega. Täiskasvanuks saanud ussid elutsevad soolestikus, kus nad toodavad iga päev tuhandeid uusi mune. Piirkondades, kus puudub piisav kanalisatsioon, saastavad need munad ka mulda (17).
• Lambliaas ehk giardiaas on mikroskoopilise parasiidi Giardia lamblia (sünonüümid Giardia intestinalis ja Giardia duodenalis)  põhjustatud kõhulahtisusega haigus. Kui inimene või loom on giardiaasi nakatunud, elab parasiit soolestikus ja eritub väljaheitega. Giardia parasiit võib mõnikord ellu jääda nädalaid või isegi kuid ka siis kui ta on kehast väljast.

Kuidas ennetada parasiitidega nakatumist

• Aita end ja oma lähedasi tervena hoida, pestes sageli käsi seebi ja veega, seda eriti peale võimalikku kokkupuudet, enne sööki, peale WC külastamist, mil tõenäoliselt mikroobe levitad.
• Kuna mikroobe ja parasiite võib leida mullast, pese pärast põllutöid, haljastust või aiatööd käsi alati seebi ja veega, isegi kui kandsid kindaid.
• Puhasta või desinfitseeri laste mänguasju ja muid pindu.
• Basseinis, järves ja muudes kohtades, kus me ujume
• Ärge neela vett alla kui ujud basseinis, järves (võimalusel väldi mageveekogusid) või mujal kohtades
• Ära uju ise ega lase lastel ujuda, kui neil on kõhulahtisus.
• Mine enne ja pärast vette minekud dušši alla.
• Vii väikelapsed sageli vannituppa või kontrolli mähkmeid iga tund. Vaheta mähkmeid vannitoas või mähkmevahetusalas – mitte vee ääres –, et mikroobid ja kaka veest eemal hoida.
• Minimeeri kokkupuudet kõigi loomade, eriti aga noorte loomade kakaga. Ära puuduta oma nägu ega suud pärast loomade läheduses viibimist ja pese oma käed võimalikult kiiresti pärast loomade või millegi puudutamist piirkonnas, kus nad elavad ja ringi rändavad.
• Ära joo ega kasuta puu ja juurviljade pesemiseks töötlemata vett ning ära kasuta jääd, mis on valmistatud järvede, jõgede, allikate, tiikide, ojade või madalate kaevude veega.
• Väldi aerutamist, ujumist ja pesemist magedas vees – uju ainult meres või klooritud basseinides. 
• Kui sa pole kindel, kas joogivesi on ohutu:
• Joo pudelivett.
• Muuda oma vesi ohutuks, keetes seda 1 minut või töödeldes seda.
• Kasuta veefiltrit, mis on sertifitseeritud vees levivate algloomsete parasiitide vähendamiseks.

Kuidas parasiitidest lahti saada?

Parasiitide väljutamisest oleme varem kirjutanud mitmeid artiklid ja soovitame sul selle kohta siit ja ka siit edasi uurida. Ennetavalt olgu aga öeldud, et siin tasub alati enne proovida pigem looduslikke vahendeid nagu:

• PARA-HERB – parasiitide vastu
• Musta pähkli ekstrakt
• DETOX-soolepuhastus

5. Meditsiinilised ohud ja vereülekanne – ohud ja ettevaatusabinõud seoses vereülekandega

Vereülekanne on elupäästev sekkumine. Õige kasutamise korral päästab see elusid ja parandab tervist. Vereülekandega kaasneb aga potentsiaalne oht ägedate või hilinenud reaktsioonide ja vereülekandega ülekantavate infektsioonide tekkeks ning seda tuleks määrata ainult selliste seisundite raviks, mis on seotud olulise haigestumusega, mida ei saa muul viisil ära hoida ega tõhusalt juhtida.

Reisijate jaoks tekib vereülekande vajadus peaaegu alati meditsiinilise hädaolukorra tõttu, millega kaasneb äkiline tohutu verekaotus, näiteks:

• õnnetusjuhtum, näiteks liiklusõnnetus,
• günekoloogiline või sünnitusabi,
• raske seedetrakti hemorraagia,
• erakorraline operatsioon.

Vereülekande ohutus sõltub järgmistest võtmeteguritest:

• Ohutu vere ja veretoodete tarnimine vabatahtlike veredoonorite hoolika valiku kaudu madala riskitasemega elanikkonnast, kes loovutavad regulaarselt, testides kogu annetatud verd vereülekandega ülekantavate infektsioonide suhtes ning õiget ladustamist ja transporti kõigil etappidel alates kogumisest kuni vereülekandeni. 
• Asjakohane diagnoos (ainult siis, kui muud abinõud puuduvad), õige ristsobitamine vereüksuse ja retsipiendi vahel ning vere või veretoote ohutu manustamine voodi kõrval koos patsiendi õige tuvastamisega.

Ohud seoses vereülekandega

Paljudes riikides ei pruugi aga sellistele kvaliteedistandarditele vastav vereülekanne kõigis tervishoiuasutustes saadaval olla. Lisaks näitavad tõendid kõigist maailma piirkondadest märkimisväärseid erinevusi kliinilise vere kasutamise mustrites erinevate haiglate, erinevate kliiniliste erialade ja isegi sama eriala erinevate arstide vahel. See viitab sellele, et verd ja veretooteid kantakse sageli üle tarbetult.

Kui õigesti tehtud vereülekanded päästavad igal aastal miljoneid elusid, siis ohtlikud vereülekanded – vere kokkusobimatuse, ülekantava koguse või nakkuste, nagu B-hepatiit (HBV), C-hepatiit (HCV), HIV, ülekandumise tõttu, malaaria, süüfilis või Chagase tõbi – võivad retsipientidel põhjustada tõsiseid reaktsioone.

Suure hemorraagia esialgne ravi on edasise verekaotuse vältimine ja veremahu võimalikult kiire taastamine, et säilitada kudede perfusioon ja hapnikuga varustamine. Selleks tuleb patsiendile infundeerida suurtes kogustes asendusvedelikke, kuni hemorraagiat on võimalik kontrollida. Mõned patsiendid reageerivad kiiresti ja jäävad pärast kristalloidide või kolloidide infusiooni stabiilseks ning ei pruugi vereülekannet vajada.

Malaaria endeemilistes piirkondades on vereülekandega malaaria saamise oht suur. Vereülekande saanud patsientidele võib osutuda vajalikuks malaaria tavapärane ravi (1).

Ettevaatusabinõud, et minimeerida vereülekande vajaduse riski

• Esiteks peaksid tarbetut reisimist vältima need, kellel on juba olemasolevad seisundid, mis võivad tekitada vajaduse vereülekande järele.
• Kõik reisijad peaksid kaasas kandma arstikaarti või muud dokumenti, mis näitab nende veregruppi ja teavet olemasolevate meditsiiniliste probleemide või ravi kohta. 
• Aneemiat ravivad isikud peavad kandma kaasas ja tarbima vajalikke aneemia süvenemist vältida aitavaid ravimeid.
• Reisijad, kellel on kroonilised haigusseisundid, nagu talasseemia või hemofiilia, mis võivad vajada regulaarset vere või plasmast saadud toodete ülekandmist, peaksid enne reisimist saama arstilt nõu oma seisundi juhtimiseks. Samuti peaksid nad määrama oma reisisihtkohas kindlaks sobivad meditsiiniasutused ja kandma vajaduse korral kaasa asjakohaseid ohutuid tooteid.
• Reisijad peaksid võtma kasutusele kõikvõimalikud ettevaatusabinõud, et vältida liiklusõnnetustesse sattumist või muid õnnetusjuhtumiga seotud vigastusi.
• Samuti peaksid nad eelnevalt hankima reisisihtkoha kontaktaadressi, et saada hädaolukorras nõu ja abi.
• Vajadusel soovitatakse reisijatel arutada raviarstiga vereülekande alternatiivide kasutamist (1).

6. Võõramaa liiklus – liiklusega seotud ohud ja ettevaatusabinõud liiklusõnnetustesse sattumise vältimiseks

Liiklusõnnetuste ja vägivallaga seotud riskid on suurimad just madala ja keskmise sissetulekuga riikides, kus liiklusseadused on jõustatud ebapiisavalt ja kus ka traumadega seotud hooldussüsteemid ei pruugi olla hästi arenenud.

Liiklusega seotud ohud

• Liikluse jaotus madala sissetulekuga riikides on sageli keerulisem kui kõrge sissetulekuga riikides ning hõlmab kahe-, kolme- ja neljarattalisi sõidukeid, loomaveokeid, muid transpordivahendeid ning ka jalakäijaid, kes kõik jagavad sama teeruumi. 
• Teed võivad olla halvasti ehitatud ja hooldatud, liiklusmärgid ja valgustus ebapiisavad ning sõiduharjumused kehvad. Seepärast peaksid reisijad, nii autojuhid kui jalakäijad, teedel olema äärmiselt tähelepanelikud ja ettevaatlikud.

Ettevaatusabinõud liiklusõnnetustesse sattumise vältimiseks

Et vähendada liiklusõnnetusse sattumise ohtu, on võimalik ette võtta mitmeid praktilisi ettevaatusabinõusid.

• Hangi teavet külastatavate riikide liiklust ja sõidukite hooldust reguleerivate eeskirjade ning teede seisukorra kohta.
• Enne auto rentimist kontrolli selle rehvide, turvavööde, varurataste, tulede, pidurite jms seisukorda.
• Tea ka mitteametlikke liiklusreegleid – mõnes riigis on näiteks enne möödasõitu kombeks vilgutada esitulesid või anda signaali.
• Ole eriti valvas riigis, kus liiklus toimub sinu elukohariigiga võrreldes vastupidisel pool teed.
• Ära juhi autot pärast alkoholi joomist isegi juhul kui osades riikides on väike promill lubatud.
• Sõida kogu aeg piirkiiruse piires.
• Kasuta alati turvavööd, kui see on olemas.
• Ära sõida tundmatutel ja valgustamata teedel.
• Ära kasuta mopeedi, mootorratast, jalgratast ega kolmerattalist mootorratast.
• Hoia silm lahti hulkuvate loomade suhtes.
• Proovi jääda rahulikuks.
• Lisaks peaksid reisijad, kes juhivad sõidukeid välismaal, veenduma, et neil oleks kaasas isiklik juhiluba ning, et neil oleks vigastuste ravi eest täielik kindlustus (1).

7. Võõramaa toit ja jook ehk võõras mikrokliima ja sellega kaasnevad seedeprobleemid. Seedimine – Ecoshi neljast peamisest toidulisandist koosnev reisipakett sinu kõhu tervisele ja muretule meeleolule

Ka siin tuleb mängu kõik see, mida endaga varem teed, ehk ennetavad meetmed. Sest kui sinu seedimine kubiseb headest bakteritest, siis ei pääse halvad bakterid löögile ja nad saavad juba eos sinu kõhus olevate heade sõdurite poolt hävitatud. Ecoshil on soojale maale reisimiseks pakkuda sulle ka neljast peamisest toidulisandist koosnev reisipakett, kuhu kuuluvad probiootikumid, Boulardii, kiudaineterikas soolepuhastus Detox ja mineraalide kontsentraat Mineralex.

• Ecobiotic probiootikumid. Oma seedimist ja soolestiku häid baktereid saad toetada süües enne reisi ja ka kogu reisi vältel probiootilisi toite või toidulisandeid. Kvaliteetsed kaheteistkümne inimspetsiifilise piimhappebakteri tüvega Ecobiotic probiootikumid toetavad kindlalt sinu soolestiku mikrofloorat, kaitsevad organismi kahjulike mikroobide sissetungi ja infektsioonide eest ning osalevad aktiivselt toitainete lõhustamises ja imendumises. Soovitatav on hakata probiootikume tarbima juba paar nädalat enne reisi, et sinu seedetraktis oleks reisiajaks soolestiku mikrofloorat kaitsvaid häid baktereid juba piisavas koguses. 
  • Ecobiotic: Võta 2 kapslit veega (tühja kõhuga) enne magamaminekut või juhul, kui sul on tundlik magu, siis 30 minutit enne või peale sööki.
• Boulardii. Saccharomyces cerevisiae boulardii on abiks mõnel reisil põetud kõhuviiruse, halva kvaliteediga toidu söömise või ravimite (nt  antibiootikumide) tarvitamise tõttu kahjustada saanud limaskestade taastamisel. Boulardii on pärmiga sarnane aktiivne mikroorganism, mis toodab kaht limaskesta jaoks olulist alusmolekuli nagu spermiini ja spermidiini, mis aitavad kahjustada saanud pinnale (näiteks kõri,- nina-, suu- ja soolestiku limaskestadele) luua uut limaskesta. 
  • Boulardii: Võta vahetult enne sööki koos veega 1 kapsel päevas.
• Kiudaineterikas soolepuhastus Detox. Kiudained koos probiootikumide, kurkumi ja mustikatega on abiks nii kõhulahtisuse kui kõhukinnisuse korral. Vees paisuvad kiudained imavad endasse organismi sattunud kahjulikud patoloogid ja muud ühendid, tehes sealjuures kegemaks ja regulaarsemaks ka kehast jääkainete väljutamise. Need kiudained, mis vees ei lahustu aitavad omakorda puhastada sooleseina sinna kinnitunud jääkidest. Kiudaineterikas soolepuhastus Detox sisaldab kiudainetest psülliumi ja linaseemneid, mis on ühed parimad ja külluslikumad looduslikud kiudainete allikad. Kiudaineterikas Soolepuhastus Detox hoiab sinu seedimise pehme ja kõhu korras kogu reisi vältel. 
  • Kiudaineterikas soolepuhastus Detox: Võta 1-2 spl pulbrit segatuna 1-2 klaasi veega. Tarbi ohtralt vett ka kogu päeva jooksul.
• Mineraalide kontsentraat Mineralex. Kui külastad soojemaid piirkondi, siis kaotab sinu keha higistamisega väga palju mineraale. See võib endaga omakorda jälle kaasa tuua mitmeid ebameeldivaid kõrvalnähte nagu uimasus, peavalu, kiire väsimine, pinges lihased, pearinglus, meeleolu kõikumised jne. Selleks, et organismi kaotatud varud oluliste mineraalidega taastada, vala üks korgitäis Mineralex kontsentraati oma joogivee pudelisse (keedetud vee, muul moel puhastatud vee või poest ostetud pudelivee) ja lonksa seda igal võimalusel. Mineralex teeb joogivee mõnusalt aluseliseks ja pehmeks ning aitab eemal hoida ka patogeene ja viiruseid, kes oma elutegevuseks just happelist keskkonda armastavad. Kehas aluselist keskkonda loov  MINERALEX sisaldab looduslikul moel üle 70 mineraali ja mikroelemendi, millest kõrgeima kontsentratsiooniga on magneesium, naatrium ja kaalium.
  • Mineralex: Lisa 1 korgitäis Mineralex kontsentraati poole liitri vee kohta.

8. Vesi ja veesport – veespordiga seotud ohud ja ettevaatusabinõud veespordiga seotud ohtude minimeerimiseks

Veespordiga seotud ohud

• Veekogude kõige olulisemad terviseriskid on uppumis- ja löökvigastused, eriti pea- ja selgroovigastused.
• Uppumisoht tekib, kui inimene jääb tõusuvee või hoovuse kätte, jääb tõusuvee tõttu kuskile lõksu, kukub paadist üle parda, jääb lõksu vee alla jäänud takistuste tõttu või jääb magama täispuhutavale madratsile ja kandub merele. 
• Ujumisbasseinides ja spaades võivad probleemid tekkida väljalaskeavade läheduses, kus imemine on piisavalt tugev, et haarata kaasa kehaosi või juukseid nii, et pea jääb vee alla. 
• Õnnetused ujumisbasseinis võivad ka olla seotud libisemise, komistamise ja kukkumisega, mis põhjustavad kokkupõrkel teadvuse kaotust. Kui vesi pole selge, võib olla raske näha vee all ujujaid või takistusi.
• Lapsed võivad uppuda väga lühikese aja jooksul ja suhteliselt väikeses veekogus. Kõige sagedasem laste uppumist soodustav tegur on täiskasvanu järelevalve puudumine. Seega peaksid vees või vee lähedal viibivad lapsed olema kindlasti täiskasvanute pideva järelevalve all.
• Uppumine ohustab ka niisama vees jalutajaid ja kalapüüdjaid. Külma vette kukkumine, seda eriti juhul kui kantakse raskeid riideid, võib uppumist põhjustada häiritud ujumisoskuste tõttu.
• Löökvigastused on tavaliselt põhjustatud sukeldumisõnnetustest, eriti madalasse vette sukeldumisest ja/või veealuste takistuste tabamisest, sest vesi võib tunduda sügavam kui see on. Pea löömine vastu kõva pinda võib põhjustada pea- ja/või selgroovigastusi. Lülisamba vigastused võivad põhjustada erineva raskusastmega parapleegia või kvadripleegia. Peavigastused võivad samuti põhjustada põrutust ning mälu ja/või motoorsete oskuste kaotust.
• Täiskasvanute uppumis- ja löökvigastusi seostatakse sageli alkoholitarbimisega, kuna see halvendab otsustusvõimet ja võimet tõhusalt reageerida.
• Vette hüppamine või teiste vees olevate inimeste peale hüppamine võib põhjustada võrkkesta eraldumist, mis võib võib omakorda põhjustada pimedaks jäämist või peaaegu pimedaks jäämist (1).
• Lisaks tuleb mängu ka oht puutuda kokku mageveekogudes elutsevate parasiitidega millest siin loos ka varem rääkisime.

Ujumise ja meelelahutusliku veespordiga seotud ohte saab minimeerida ohutu käitumise ja lihtsate ettevaatusabinõudega.

Ettevaatusabinõud veespordiga seotud ohtude maandamiseks

• Kasuta vajadusel ja võimalusel päästeveste.
• Pööra tähelepanu infole loodete ja hoovuste kohta.
• Väldi spaades ja basseinides vee filtreerimissüsteemide lähendust.
• Taga veekogude läheduses lastele pidev täiskasvanu järelevalve. Seda isegi siis kui tegu on vaid väikese veekoguga.
• Väldi alkoholi tarbimist enne mis tahes tegevust vees või selle läheduses.
• Enne sukeldumist kontrolli hoolikalt vee sügavust ja väldi sukeldumist või hüppamist hägusesse vette, kuna vee all olevad ujujad või esemed ei pruugi olla nähtavad.
• Ära hüppa vette ega teistele vees viibijatele peale (1).

9. Vägivald – vägivallaga seotud ohud ja ettevaatusabinõud vägivallaga seotud riskide maandamiseks

Vägivallaga seotud ohud

Paljudes madala ja keskmise sissetulekuga riikides on märkimisväärseks ohuks ka inimestevaheline vägivald. Sajad kogevad aga salakavalamaid vägivalla või väärkohtlemise vorme, mis füüsilisele ja vaimsele tervisele hoopis pikaajalisi tagajärgi nagu käitumishäireid ja sotsiaalseid probleeme põhjustavad. 

Kuigi siiani puuduvad epidemioloogilised uuringud, mis uuriksid, kuidas puhkuse eesmärgil reisimine võib vägivallaga seotust suurendada või vähendada, on üha uusi tõendeid selle kohta, kuidas see suurendab märkimisväärselt vägivalla teadaolevaid riskitegureid, sealhulgas alkoholi ja ebaseaduslike uimastite tarvitamist noorte täiskasvanute seas.

Ettevaatusabinõud vägivallaga seotud ohtude maandamiseks

• Tarbi alkoholi vaid mõõdukalt ja väldi illegaalsete uimastite tarvitamist.
• Väldi sattumist verbaalsetesse vaidlustesse, mis võivad üle minna füüsiliseks võitluseks.
• Lahku sündmuskohalt, kui tunned end ohustatuna teiste inimeste käitumisest tuleneva meeleolu ja tooni tõttu.
• Väldi kellegi teise eramajja või hotellituppa minemist, kui sa teda veel hästi ei tunne.
• Ole tähelepanelik röövimise võimaluse suhtes nii päeval kui ka öösel.
• Hoia ehted, telefon, fotoaparaadid ja muud väärtuslikud esemed silmist eemal ning ära kanna endaga kaasas korraga suuri rahasummasid.
• Väldi eraldatud randu ja muid kaugemaid piirkondi.
• Kasuta ainult volitatud taksosid.
• Kui sa ei ole veel täisealine, või reisimisel kogenud, siis väldi liikumist öösiti ja ära kunagi reisi üksi.
• Hoia auto uksed lukus ja aknad kinni.
• Ole fooride taga oodates eriti tähelepanelik.
• Pargi auto hästivalgustatud kohtades ja ära võta peale võõraid.
• Kasuta kaugematesse piirkondadesse reisides kohaliku giidi/tõlgi või kohaliku autojuhi teenuseid.
• Sõidukite kaaperdamine on paljudes riikides tunnustatud risk. Kui relvastatud röövlid sinu sõiduki peatavad, ära proovi vastu hakata ja hoia käed kohas, kus ründajad neid kogu aeg näevad (1).

Kokkuvõtteks

Olenemata sellest, kas lähed reisima soojemasse kliimasse või külmemale maale, peab sinu keha kiirete tingimuste muutustega kohanemiseks endast midagi andma ning natuke vaeva nägema. Ainus, mida sina teha saad, on talle selle pingutuse juures veidi tuge pakkuda ja oma organismile tema kaitsevõimet tõsta aitavaid abimehi kinkida.

Reisimine on seiklus, mis avardab meelt ja toob uusi kogemusi, kuid see võib kaasa tuua ka mõningaid väljakutseid. Lennuhirm, erinevad viirused ja liiklusohud on vaid mõned näited takistustest, mis võivad teekonnal ette tulla. Kuid ära muretse, sest ettevalmistus ja teadlikkus aitavad neid riske maandada.

Seega, eriti kui külastad just lõunamaid, alusta oma immuunsüsteemi tugevdamisega juba enne reisi ning tarbi vähemalt nädal aega enne väljasõitu mõnda immuunsüsteemi tugevdavat toitainetekompleksi nagu Viirutus ning kõhu mikrokliimat korras hoidvaid probiootikume. 

Oluline on meeles pidada, et sinu tervis on reisi kõige olulisem osa. Paki mõned olulised toidulisandid nagu probiootikumid, Viirutus ja magneesium endale kaasa ka kohvrisse. Esimene aitab korras hoida sinu seedimise, teist on vaja siis kui mõni nakkus juba kimbutab ja kolmandat kindlasti siis, kui palava ilma tõttu higistad. Kuula oma keha ja anna talle, mida ta vajab, et saaksid oma reisist maksimumi võtta.

Mõnusaid reisielamusi ja turvalist teekonda!

NB! Ülitundlikkuse puhul mõne koostisosa suhtes ära kasuta siin loos kirjeldatud tooteid. Siin edastatud teabel on ainult informatiivne eesmärk ja seda ei tohiks pidada tervishoiuteenusteks ega meditsiiniliseks diagnoosiks ja raviks. Seda teavet ei tohiks võtta garantiina saavutatavate tulemuste tagamisel. Saadud teave ei ole mõeldud ka sinu arsti või teiste tervishoiutöötajate nõuannete asendamiseks. Ära kasuta siin olevat teavet terviseprobleemi diagnoosimiseks või raviks. Terviseprobleemi, ravi ja ravimite tarvitamise korral, enne ravi muutmist või katkestamist tuleb pidada nõu tervishoiutöötajaga, seda ka juhul, kui sul on kahtlus, et sul võib olla terviseprobleeme. Mitte kasutada toidulisandeid mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, harrastada tervislikku elustiili ja kuulata ka oma sisetunnet!

Autor: Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad:

1. Health risks when travelling (who.int)
2. 8 Steps to Overcoming Your Fear of Flying | Anxiety and Depression Association of America, ADAA
3. 4 Most Common Causes of the Fear of Flying – Anxieties.com
4. 7 Steps to Overcome Your Fear of Flying – Anxieties.com
5. Don’t Panic Third Edition: Taking Control of Anxiety Attacks (Newest Edition): Reid Wilson: 9780061582448: Amazon.com: Books
6. Foodborne & Waterborne Diseases | NorthShore
7. General Information | Cholera | CDC
8. Typhoid Fever | Disease Directory | Travelers’ Health | CDC
9. Malaria – NHS (www.nhs.uk)
10. Chikungunya | CDC Yellow Book 2024
11. Yellow Fever (cdc.gov)
12. West Nile Virus: Education, Public Health, Mosquito Management (vdci.net)
13. Factsheet about Japanese encephalitis (europa.eu)
14. Vector-borne diseases (who.int)
15. NaTHNaC – Zoonoses (diseases from animals) in travellers (travelhealthpro.org.uk)
16. Sexually transmitted infections (STIs) (who.int)
17. Schistosomiasis and soil-transmitted helminthiases: treating millions of people, despite the pandemic (who.int)
18. Airborne and Direct Contact Diseases | New Hampshire Department of Health and Human Services (nh.gov)
19. Travel to High Altitudes | Travelers’ Health | CDC
20. Heat Illnesses | Travelers’ Health | CDC
21. Cold Weather and Travel | Travelers’ Health | CDC
22. Sun Exposure | Travelers’ Health | CDC
23. Ginger for Diarrhea: Research, Dosage, and More (healthline.com)
24. Ginger and Cinnamon: Can This Household Remedy Treat Giardiasis? Parasitological and Histopathological Studies – PMC (nih.gov)
25. Ginger Is a Potential Therapeutic for Chronic Toxoplasmosis – PMC (nih.gov)