Lõvilaka seen: mida uuringud tegelikult näitavad

Lõvilaka seen (Hericium erinaceus, inglise keeles lion’s mane) on valge, narmasjas söögiseen, mida kasutatakse nii toiduna kui ka toidulisandina. Viimastel aastatel otsitakse seda eelkõige mälu ja keskendumisvõime pärast. Ausalt öeldes on tõendid veel õhukesed: inimestel on tehtud vaid üksikud väikesed uuringud ja nende tulemused ei ole ühtlased. Põnevamad leiud pärinevad rakukultuuridest ja loomkatsetest.

Lühidalt:

• Seen sisaldab heritsenoone, erinatsiine ja beetaglükaane, kuid nende hulk sõltub sellest, kas toode on tehtud viljakehast või mütseelist.
• Väikestes inimuuringutes on nähtud mõju mõne kognitiivse testi tulemusele, kuid mitte kõigis uuringutes.
• Kõrvaltoimed on enamasti kerged ja seedetraktiga seotud, aga allergia ja ravimite koostoimed vajavad tähelepanu.
• Tootesildilt tasub otsida seeneosa (viljakeha või mütseel), mitte ainult sõna „ekstrakt“.

Mis on lõvilaka seen?

Lõvilakk kuulub korallnarmiklaste sugukonda. Erinevalt tavalisest kübara ja jalaga seenest moodustab ta tiheda valge palli, mille küljes ripuvad pikad narmad. Looduses kasvab ta peamiselt lehtpuudel, näiteks tammel ja pöögil, ning Euroopas kannab ta vilja enamasti augustist novembrini.

Liik on levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kuid mõnes riigis on ta haruldane. Ühe teadusartikli põhjal on lõvilakk Eestis ohulähedane liik, tuginedes 2019. aasta Eesti seente punase nimestiku uuendusele. Seetõttu ei ole metsast korjamine soovitatav. Kasvatatud seen on parem valik nii looduse kui ka ühtlase kvaliteedi seisukohast.

Mõjuained: heritsenoonid, erinatsiinid ja beetaglükaanid

Kui lõvilakka nimetatakse „ajuseeneks“, siis peamiselt kahe ühendirühma tõttu. Neid leidub seene eri osades:

• Heritsenoonid (ingl hericenones) on aromaatsed ühendid, mida leitakse peamiselt viljakehast.
• Erinatsiinid on diterpeenid, mida leitakse peamiselt mütseelist ehk seene niidistikust. Ühes mõõtmises oli erinatsiin A sisaldus mütseelis 5 mg grammi kuivaine kohta.

Mõlemad rühmad on stimuleerinud närvikasvufaktori (NGF) tootmist näriliste rakukultuurides. See on laborikatse tulemus ega tähenda automaatselt, et sama juhtub inimese ajus pärast kapsli sissevõtmist.

Kolmas oluline rühm on beetaglükaanid – seene rakukesta polüsahhariidid, mille ahelad on seotud β-(1→3)- ja β-(1→6)-sidemetega. Neid leidub viljakehas ja neid uuritakse peamiselt seoses immuunsüsteemi ja soolestikuga. Kogus ei ole siiski fikseeritud: ülevaateartikli järgi sõltub see tüvest ja töötlemisviisist. Kaks sama nimega toodet võivad seega olla koostiselt väga erinevad.

Mida uuringud inimestel näitavad?

Inimuuringuid on vähe ning enamik on väikesed. Põhilised on need:

• Kerge kognitiivse häirega eakad. Jaapani topeltpimeuuringus manustati 30 inimesele (50–80-aastased) 16 nädala jooksul kas 3 g seenepulbrit päevas või platseebot. Dementsuse hindamisskaalad paranesid seenerühmas, platseeborühmas mitte. Uuringus kasutati 250 mg kapsleid, mida võeti neli tükki kolm korda päevas.
• Terved noored täiskasvanud. 41 inimesega pilootuuringus (18–45-aastased) oli 1,8 g seent seotud kiirema Stroopi testi sooritusega 60 minutit pärast võtmist. 28 päeva jooksul oli trend subjektiivse stressi vähenemise suunas, mitte kindel tulemus.
• Neli nädalat tervetel. Ühes väikeses uuringus ei avaldanud neljanädalane manustamine mõju ainevahetuse paindlikkusele ega kognitsiooni mõõdikutele.

Süstemaatiline ülevaade (viis randomiseeritud uuringut ja palju laborikatseid) leidis, et kahe uuringu koondatud MMSE-skoori keskmine tõus oli 1,17 punkti. See on väike muutus ja uuringud olid väikesed.

Mida see praktikas tähendab? Seen ei ole tõestatud mäluparandaja. Kui otsid ajutööd toetavat taimset toidulisandit, on mõistlik võtta seda ühe võimalusena, mitte lahendusena. Uuringuannused (1,8–3 g päevas) ei pruugi vastata sellele, mis on ühes kapslis. Näiteks Jaapani uuringus tähendas 3 g päevas 12 kapslit à 250 mg. Seetõttu võrdle uuringuannust toote tegeliku koostisega, mitte kapslite arvuga.

Millal ei ole mõtet muutust oodata? Kui mälu- või keskendumisraskuste taga on näiteks unepuudus, püsiv stress või mõne toitaine vaegus, ei lahenda seen põhjust. Sel juhul tasub enne toidulisandi valimist uurida, mis raskusi tegelikult tekitab, ja vajaduse korral pöörduda perearsti poole. Põhjalikuma ülevaate aju tööd mõjutavatest toitainetest leiad artiklist aju ehitus ja aju vitamiinid.

Viljakeha või mütseel: mida toote sildilt otsida?

Toidulisandites on lõvilakk kahel kujul. Viljakeha on seene maapealne osa. Mütseel on niidistik, mida sageli kasvatatakse teraviljal (riisil või kaeral) ning jahvatatakse koos selle substraadiga.

Viljakeha	Mütseel teraviljal
Peamised ühendid	Hericenoonid, beetaglükaanid	Erinatsiinid, aga ka palju tärklist
Tärklis (alfaglükaan)	Sageli alla 3% ekstraktis	FDA-le esitatud dokumendi järgi keskmiselt 60,4%
Beetaglükaan	Ekstraktides sageli üle 20%	Samas dokumendis keskmiselt 1,1%

Allikad: FDA-le esitatud dokument ja toidulisandite hindamisülevaade.

Siit praktilised kriteeriumid:

1. Vaata, kas pakendil on märgitud seeneosa. „Seen“ või „viljakeha“ ei ole sama mis „mütseelibiomass“.
2. Kui tootja annab analüüsitõendi, otsi beetaglükaani sisaldust, mis on mõõdetud seenespetsiifilise meetodiga. Tavaline polüsahhariidide test loeb tärklise samuti sisse.
3. Küsi, kust tooraine pärit on ja kuidas see on töödeldud.

Euroopa Liidus on ka õiguslik vahe. Komisjoni konsultatsiooniloendi järgi on lõvilaka dehüdreeritud mütseelipulber uudse toiduna klassifitseeritud, viljakeha ekstraktipulber aga mitte. Ostjale tähendab see, et mütseelitoode vajab müümiseks eraldi loaprotsessi.

Ecoshi lõvilaka kapslite etiketil on märgitud „lõvilaka seene pulber ja ekstrakt“, pakendis on 90 kapslit ja soovituslik annus 1–2 kapslit päevas. Tooraine on Eestis kasvatatud. Kui soovid teada täpset seeneosa ja ekstrakti suhet, küsi seda klienditoelt. Toode sobib sulle, kui soovid proovida seent toidulisandina ja eelistad kodumaist toorainet. Ei sobi, kui oled seente suhtes allergiline, oled rase või imetad või kasutad ravimeid, mida allpool nimetatakse – siis tasub kõigepealt arstiga nõu pidada. Kui soovid lisaks vastupidavuse toetust, on poes ka lõvilaka ja korditsepsi kombo. Kapsli mg-sisalduse leiad tootelehelt, siis saad seda ülalnimetatud uuringuannustega võrrelda.

Teiste raviseente kohta saad lugeda artiklitest must pässik ehk chaga ja valikust kategoorias vaimne tervis.

Lõvilakk köögis

Värske lõvilakk on mahe ja kergelt magus ning tema lõhenevat, kiulist viljaliha on võrreldud krabi- või homaarilihaga. Enamikus juhistes on põhitehnika sama:

1. Puhasta seen kuiva harja või niiske lapiga, sest vett imeb ta nagu käsn.
2. Rebi seen kätega tükkideks või lõika umbes 1–2 cm paksusteks viiludeks.
3. Pane tükid kuumale kuivale pannile ilma õlita, kuni vesi aurustub ja seen hakkab pruunistuma.
4. Lisa alles siis või või õli ja küpseta kuldseks.

Kuivpraadimine on oluline, sest seen vabastab palju vett. Kui lisad rasva kohe, tuleb tulemus lödi ja kummine. Kasvatamise ja kulinaarsete nippide kohta on eraldi artikkel lõvilaka seen ehk lion’s mane.

Köögis kasutatud värske seen ja toidulisandi ekstrakt ei ole omavahel võrreldavad. Toidu puhul ei tea sa tüve ega toimeainete hulka, ekstrakt aga on kontsentreeritum. Uuringuannustele vastavat kogust ei ole söögiga lihtne saavutada.

Ohutus: kellele lõvilakk ei sobi?

Lõvilakk on enamasti hästi talutav, aga mitte kõigile.

• Seedetrakt. Pikemaajalistes uuringutes on esinenud kõhuvalu, iiveldust või kõhulahtisust, tavaliselt alla 10%-l osalejatest.
• Allergia. Seeneallergia korral tuleks lõvilakka vältida. Üksikjuhtudel on kirjeldatud ka ägedat ülitundlikkusreaktsiooni. Hingamisraskuse või näoturse korral otsi kohe abi.
• Mütseelikapslid. Uuringus, kus kasutati erinatsiin A-ga rikastatud mütseelikapsleid, katkestas neli osalejat kõhuvalu, iivelduse ja nahalööbe tõttu.
• Rasedus ja imetamine. Andmeid ohutuse kohta ei ole, seega pole soovitatav.
• Verd vedeldavad ja diabeediravimid. Laborikatsetes on seen aeglustanud trombotsüütide kokkukleepumist ja loomkatsetes mõjutanud veresuhkrut. Need on teoreetilised koostoimed, mitte inimestel kinnitatud, kuid ettevaatus on põhjendatud.

Mälu halvenemine, segasus või uued kognitiivsed muutused vajavad arsti hinnangut. Toidulisand ei asenda diagnoosi ega ravi.

Korduma kippuvad küsimused

Allikad

1. Hericium erinaceus – Wikipedia
2. First records of three Hericium species in Kosovo
3. Unveiling the Chemical Composition and Biofunctionality of Hericium erinaceus
4. Hericenones and erinacines: stimulators of nerve growth factor biosynthesis
5. Polysaccharides from Hericium erinaceus Fruiting Bodies
6. Bioactive constituents of Hericium erinaceus
7. Lion’s Mane – PubMed
8. Benefits, side effects, and uses of Hericium erinaceus as a supplement
9. Acute and chronic effects of lion’s mane on cognitive function, stress and mood
10. Four weeks of Hericium erinaceus supplementation
11. Systematic review of Hericium erinaceus as a supplement
12. FDA-le esitatud dokument alfaglükaani testimise kohta
13. Lion’s Mane Mushroom: Dosing & Top Picks
14. Consultation process on novel food status – European Commission
15. How to Cook Lion’s Mane Mushroom
16. Lion’s Mane Recipes
17. Lion’s Mane – LiverTox
18. Prevention of Early Alzheimer’s Disease by Erinacine A-Enriched Hericium erinaceus Mycelia
19. Lion’s Mane Mushroom – WebMD
20. Lion’s Mane Mushroom Drug Interactions