PROBIOOTIKUMID – nende liigid, erinevused ja tervisekasud

Mitmesuguste seedimisega seotud hädade korral soovitatakse inimestele osta soolestiku töö tõhustamiseks elavaid organisme e. probiootikume. Loeme pakenditelt erinevate võõrapäraste nimetustega bakterite nimesid, mis tihtipeale meile midagi ei ütle. Eesti keeles on probiootikumide erinevate tüvede kohta äärmiselt vähe infot ja seepärast, et sa ei peaks kobama pimeduses, toomegi nüüd sinuni enim uuritud ja tuntumate bakterite tüvede kohta tehtud uuringute tulemused ja nende toime inimese organismile.

Piimhappebakterid ehk probiootikumid on elusad mikroorganismid. Need on head ja sinu tervisele kasulikud bakterid mida saab omastada hapendatud toidust või toidulisanditest. 

Inimese mikrobioom, mida nimetatakse ka mikroflooraks ja mikrobiootaks, on mikroskoopiline ruum, mis sisaldab tuhandeid baktereid, viiruseid ja muid mikroobe. Sinu seedetraktis elab rohkem mikroorganisme kui elab inimesi maal. Mõned neist mikroorganismidest on kasulikud ning aitavad kehal toitu seedida, teised jälle patogeensed ja kahjulikud. 

Need head mikroorganismid ehk probiootikumid ehk piimhappebakterid takistavad halbadel bakteritel end sinu seedetraktis sisse seadmast ja seal kahju tekitamast. Nii moodustavad head bakterid sinu kaitseks justkui kaitseliini. Sinu enda isikliku armee. 

Üldlevinud arvamuse kohaselt on probiootikumid seotud peamiselt seedimise ja soolestiku tervisega. Siiski, üha rohkem uuringuid näitavad, et seedesüsteemi bakterite tasakaal või tasakaalutus võib olla seotud ka sinu üldise tervise, immuunsüsteemi, teatud haiguste ning lausa meeleolumuutuste ja vaimse tervisega.

Siin loos toomegi ära ülevaate probiootikumide teaduslikult tõestatud peamistest võimalikest kasudest sinu tervisele, ülevaate nende erinevatest liikidest ning vastused teistele probiootikumide tarbimisega seotud küsimustele  (2, 74).

Probiootikumid ehk piimhappebakterid (head bakterid) 

Võib olla keeruline mõista, et osad bakterid meie organismis ei ole mitte ainult head – vaid lausa eluliselt olulised. Aga nii see on! Meie soolestikku enda koduks pidavad bakterid on täitmas vägagi mitmekülgset ja elutähtsat rolli. 

Neid häid baktereid nimetatakse probiootikumideks, mis tuleneb sõnast „pro-“ e. „poolt“ ning „-bio“ „elu“ ehk „elu poolt“ vastandina „antibio-le“ e. „elu vastu“. 

Probiootikumide all mõeldakse enamasti piimhappebaktereid ehk piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mille puhul on laialdased uuringud näidanud, et need võivad aidata soolestiku mikrofloorat tasakaalus hoida.

Inimese mikrobioom e. mikrofloora on mikroskoopiline kosmos, kuhu kuuluvad tuhanded bakterite, viiruste ja muude mikroobide liigid. Bakterid elavad meie soolestikus, suus, nahal, ninas ja mujalgi ning bakterioloogia on tänapäeval üks kõige kiiremini arenevamaid ja revolutsioonilisemaid uurimisvaldkondi.

Seedetrakt kui omaette tiheda elutegevusega maailm

Inimese seedekulgla on kuni 10 meetrit pikk, millest soolestik – kaaludes ligikaudu 2 kg, moodustab umbes 6-9 meetrit. Iga selle ruutsentimeeter on tihedalt asustatud bakterite, viiruste, seente ja arhebakterite sadade liikide poolt, keda on kokku umbes 100 triljonit. 

Peamiselt une ajal tegelevad bakterid organismis paljunemise, toidu pärast võitlemise, toidu seedimise, toksiinide lagundamise ja kõrvalsaaduste nagu vitamiinide, mineraalide, valkude, rasvade, antioksüdantide ja põletikuvastaste ainete eraldamisega verre. Kõike seda selleks, et toita ja kaitsta peremeesorganismi. Need sõbralikud bakterid lagundavad nt suhkruid, tärklist ja süsivesikuid toitaineteks, et keha saaks neid kergesti omastada ja energiaks muuta. 

Teadlased on avastanud, et need mikroorganismid, keda kunagi peeti haigustekitajateks ja keda oli vaja steriliseerijate ning antibiootikumidega rünnata, täidavad tegelikult meie jaoks ülimalt elutähtsaid ülesandeid.

Üks olulisemaid tõdemusi on see, et kuni 80% immuunrakkudest asub inimese soolestikus (peen ja jämesooles) ning just bakterid on need, kes kaitsevad meie immuunsüsteemi, luues esimese kaitseliini kahjulike bakterite nagu nt E. coli bacteria, C. difficile, Helicobacter Pylori ja teiste patogeensete mikroorganismide invasiooni vastu. 

Lagundades ja viies organismist välja toksiine, kantserogeene, allergeene, soolasid ja raskemetalle takistatatakse sellega erinevate haiguste tekkimisi. Bakterid, soolestik ja kogu organism olevat tervikuna omavahel nii tihedalt seotud, et viimaste teadusuuringute järgi mõjutavad need tillukesed olendid isegi meie kesknärvisüsteemi ja aju, meie tuju, veresuhkru stabiilsust ja jõudlust igapäeva eluga hakkama saamisel. 

Näiteks stress, depressioon, keskendumisraskused ja ärevushäired olevat kõik seotud häirunud seedesüsteemiga. Pole siis ime, kui öeldakse, et tervis ja heaolu sõltub meie soolestiku seisukorrast.

Probiootikumide 40 teaduslikult uuritud kasutegurit sinu tervisele

Kuigi probiootikumide võimalikud kasutegurid kui alternatiivsed ravivõimalused paljudele tõsistele tervisehädadele on teadlaste silmis viimasel ajal rohkelt huvi äratanud, ei ole kõiges veel konsensusele jõutud ja vaja on veel edasisi suuremaid uuringuid. 

Siiski, mitmete esialgsete katsete tulemused probiootikumide erinevate tüvede kasulikkuse kohta on paljulubavad ning mõneti lausa üllatavad. Allolevalt toome neist mõned ära.

Probiootikumide võimalikud kasutegurid sinu tervisele:

• Parandavad seedimist (7, 39, 40).
• Aitavad ennetada ja ravida kõhulahtisust (1, 2, 28, 29, 30).
• Suurendavad mikrotoitainete (eriti just kaltsiumi ja raua) ning B-grupi vitamiinide imendumist (B12, folaat) (31).
• Mõjuvad positiivselt kesknärvisüsteemile (4).
• Parandavad mõningaid vaimsete tervisehäirete sümptomeid näiteks ärevuse, stressi, depressiooni, autismismispektri häirete, obsessiiv-kompulsiivse häire ja mäluprobleemide puhul (2, 4, 5, 6).
• Võivad parandada kurvast meeleolust tulenevaid negatiivseid mõtteid (2, 3, 5).
• Rasedusaegne probiootikumide tarvitamine võib vähendada lapse esimese kahe eluaasta jooksul tekkiva ekseemi ohtu lausa 83%. Siiski, selle kohta, et probiootikumid ka ekseemi ravis tõhusad oleks, puuduvad veel piisavad tõendid (1, 2, 11, 12, 14).
• Aitavad enneaegselt sündinud imikutel ära hoida tõsist Nekrotiseeriv enterokoliiti (NEK). See on enamasti enneaegsetel vastsündinutel esinev põletikuline soolehaigus, mis tekib pärast toitmise alustamist (2, 18).
• Kuna seedetrakti mikrobioota tasakaalutust ehk düsbioosi on seostatud psoriaasiga, siis vastavalt uuringutele on probiootikumide tarbimist seostatud ka psoriaasi sümptomite vähenemisega (13).
• Võivad vähendada allergiaid ja allergilist nohu (33, 34).
• Vähendavad halba hingeõhku (kuna probiootikumid hävitavad candida) (35, 36, 37).
• Mõned probiootilised tüved võivad kasulikud olla ka südame tervisele (2, 7).
• Vähendavad üldkolesterooli ja halva kolesterooli (LDL kolesterool) osakaalu veres (2, 7, 8).
• Tõstavad pikaaegsel tarbimisel hea kolesterooli (HDL kolesterooli) taset veres (2, 10).
• Alandavad vererõhku (2, 9).
• Aitavad hoida naha tervemana (38).
• Piimhappebakterid ehk probiootikumid tugevdavad immuunsust. Kuni 80% immuunrakkudest asuvad inimese seedesüsteemis.

Head bakterid kaitsevad meie immuunsüsteemi, luues esimese kaitseliini kahjulike bakterite nagu E. coli, C. difficile, Helicobacter pylori ja teiste patogeensete mikroorganismide sissetungi eest.

• Aitavad kaitsta ülemiste hingamisteede haiguste, gripi, külmetushaiguste ja viiruste eest (2, 20, 21, 32).
• Parandavad lekkivat soolestikku ja põletikulist soolehaigust (1, 39, 40).
• Ravivad ärritunud soole sündroomi (2, 17, 40, 41).
• Aitavad haavandilise koliidi ehk haavandilise jämesoolepõletiku korral (2, 15, 16).
• Kuigi piisavad tõendid veel puuduvad, siis osade allikate kohaselt võivad leevendada ka Crohni tõve sümptomeid (1, 42, 43).
• On antioksüdantsete omadustega ning võivad ennetada ning kontrolli all hoida haiguseid mida on seostatud oksüdatiivse stressiga (44).
• Teatud tüved võivad aidata leevendada kõhukinnisust (1, 45, 46).
• Osade esialgsete väikeste loomkatsete põhjal on arvatud, et probiootikumid võivad vähendada vähkkasvajate aktiivsust, aidata vältida teatud vähitüüpide kordumist (nt põievähk) ning olla abiks ka vähiravis (1, 7, 47, 48).
• Vähendavad laktoositalumatust (7, 49).
• Teatud probiootilised tüved aitavad hävitada H. pylori ehk mikroobi Helicobacter pylori, mis põhjustab mao limaskesta põletikku (gastriiti ehk maokatarri) ja sillutab tee maovähi tekkeks (1, 50, 75).
• Olenevalt põhjusest, võivad probiootikumid osadel juhtudel aidata ravida ka tupeinfektsioone (1, 51, 52).
• Aitavad ära hoida tihti esinevaid kuseteede infektsioone (1, 2, 22).
• Osad tüved võivad aidata ravida bakteri Clostridium difficile poolt põhjustatud seedetrakti infektsiooni (1, 53, 54).
• Leevendavad kõhukrampe ja puhitust ehk kõhugaase (41).
• Võivad parandada une kvaliteeti ja kestust (55, 56)
• Normaliseerivad parathormooni (PTH) taset veres (reguleerivad kaltsiumi hulka veres) ning võivad seega aidata tugevdada luid ning ennetada osteoporoosi (57, 58).
• Tasakaalustavad mikrofloora kolonisatsiooni, kaitsevad soolestikku kahjulike bakterite eest ja aitavad vältida düsbioosi (2, 19).
• Vähendavad antibiootikumide kõrvaltoimeid ning osade väikeste uuringute kohaselt võivad vähendada ka keemiaravi ning kiiritusravi kahjulikke mõjusid (48).
• Toetavad maksa tervist alkoholitarvitamisest tuleneva maksakahjustuse korral (59).
• On põletikuvastase toimega (60, 61, 62).
• On kasulikud suu ja hammaste tervisele (63, 64).
• Võivad aidata hallata osasid HIV-i sümptomeid (65, 66, 67, 68, 69).
• Teatud probiootilised tüved (Lactobacillus rhamnosus, Lactobacillus gasseri) võivad aidata langetada kaalu ja kaotada kõhurasva (2, 23, 24, 25).

Millised on probiootikumide peamised liigid?

Mitmesuguste seedimisega seotud hädade puhul soovitatakse inimestele osta soolestiku töö tõhustamiseks elavaid organisme e. probiootikume. Loeme pakenditelt erinevate võõrapäraste nimetustega bakterite nimesid, mis tihtipeale meile midagi ei ütle. 

Eesti keeles on piimhappebakterite erinevate liikide kohta äärmiselt vähe infot ja seetõttu toomegi siinkohal ära mõned faktid enim uuritud ja tuntumate piimhappebakterite kohta.

Enim kasutatud ja uuritud probiootikumid on piimhappebakterite Lactobacillus ja Bifidobacterium liigid (probiootikumide hulka kuuluvad ka laktokokid, mõned enterokokid ja mõned streptokokid). Bifidobakter ei ole traditsiooniline piimhappebakter. Kuid bakteril on omadused, mis kattuvad piimhappebakterite omadustega ning nad toodavad piimhapet. 

Piimhappebakterite ehk probiootikumide perekonnad on Lactococcus, Leuconostoc, Streptococcus, Pediococcus, Lactobacillus, Bifidobacterium, Enterococcus, Vagococcus, Aerococcus, Tetragenecoccus ja Carnobacterium (88).

Probiootikumide peamised perekonnad ja liigid:

• Lactobacillus liigid – enam kui sajast Lactobacillus liigist kasutatakse tavaliselt probiootikumidena järgmiseid liike: Lactobacillus acidophilus, Lactobacillus fermentum, Lactobacillus plantarum, Lactobacillus rhamnosus, Lactobacillus paracasei, Lactobacillus gasseri, Lactobacillus reuteri, Lactobacillus salivarus, Lactobacillus helveticus, Lactobacillius bulgaricus.
• Bifidobakterium liigid – probiootikumideks tunnistatud 30 liigi hulgas on: Bifidobacterium bifidum, Bifidobacterium longum, Bifidobacterium infantis, Bifidobacterium lactis, Bifidobacterium breve, Bifidobacterium adolescentis.
• Streptococcus thermophilus.

1. Probiootikumide perekond – laktobakterid (Lactobacillus)

Kõige olulisemad ja valdavamad bakterid, mis resideeruvad peamiselt inimese peensooles on laktobakterid (Lactobacillus). Lactobacillus on Gram-positiivsete fakultatiivsete anaeroobsete pulgakujuliste bakterite perekond. 

See piimhappebakterite grupp vastutab laktaasi tootmise eest. Laktaas on ensüüm, mis lagundab süsivesikuid nt laktoosi (piimasuhkrut) ja teisi suhkruid piimhappeks. 

Piimhape aitab omakorda luua seedetraktis happelist keskkonda, mis pidurdab paljude soovimatute mikroorganismide arenemist. Piimhape suurendab ka mineraalide nagu kaltsiumi, vase, magneesiumi ja raua imendumist. 

Laktobaktereid on kõige rohkem just hapupiimatoodetes nagu hapupiimas ja värskes ilma konservantideta keefiris, mida soovitakse regulaarselt tarvitada üks klaasitäis päevas.

Laktobakterid kaitsevad organismi allergiliste reaktsioonide eest, tagavad õigeaegse soolestiku tühjendamise, aitavad organismil välja töötada immuunsüsteemi elemente ning mängivad olulist rolli bifidobakterite paljunemiseks soodsa keskkonna loomisel.

Laktobakterid võivad pärssida vähirakkude kasvu jämesooles ja piimanäärmetes hoides nii ära organismi saastamise patogeense flooraga.

Kuidas eristatakse Gram-positiivseid Gram-negatiivsetest bakteritest? 

Grampositiivsed bakterid (tähistatakse G (+) või GP) on bakterid, mis erinevalt gramnegatiivsetest bakteritest hoiavad Grami meetodiga uurides aluselist värvust (kristallvioletti) pärast etanooliga loputamist. Grami meetodil lisatakse pärast kristallvioleti kasutamist kontrastvärvus tavaliselt safraniin, mistõttu kõik grampositiivsed bakterid värvuvad violetseks või tumesiniseks.

Probiootikumide perekonna Lactobacilluse tuntuimad liigid

1.1. Probiootikumid ehk piimhappebakterid: liik Lactobacillus acidophilus

Lactobacillus acidophilus on üks olulisemaid tüvesid Lactobacillus piimhappebakterite grupis. See bakter koloniseerub kõige tihedamini just peensooles, kus ta aitab säilitada tervet sooleseina ja tagab vajaliku toitainete imendumise ning normaalselt töötava seedefunktsiooni. 

• Acidophilus tüvi aitab leevendada seedehäireid. Kontrollitud topeltpime platseebo katse patsientidel näitas, et need kes kasutasid acidophilus probiootilist tüve kogesid oluliselt vähem seedehäirete sümptomeid kui need, kes said platseebot. 
• Eraldi meta-analüüsis leiti veel, et probiootikumid, mis sisaldasid acidophilus tüve, aitasid leevendada kõhulahtisust. 
• Kolmandas uuringus leiti, et toidulisandid, mis sisaldasid nii L. acidophilust kui B. bifidum bakterit aitasid vähendada antibiootikumide kahjulikku mõju soole mikrofloorale. 
• Samuti näitavad uuringuandmed, et L. acidophilus aitab parandada immuunsüsteemi aktiivsust ja toetada naiste vaginaalse mikrofloora tervist (81).

Lactobacillus acidophilus hoiab korras kogu seedefunktsiooni, leevendab nii kõhukrampe, gaase kui ka kõhulahtisust, aitab imenduda toitainetel, tugevdab immuunsüsteemi ning toetab kuseteede heaolu ja naistel vaginaalse mikrofloora tervist. Lactobacillus acidophilus sisaldub ka Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega probiootikumide kompleksis EcoBiotic.

1.2. Probiootikumid ehk piimhappebakterid: liik Lactobacillus fermentum

See piimhappebakteri tüvi, mida leidub probiootilistes toitudes nagu juuretis ja kimchi, toodab kahte võimast superoksiidi e. antioksüdanti nagu dismutaasi ja glutatiooni, mis aitavad soolestikus neutraliseerida seedimise käigus tekkivaid mürke. L. fermentumil on täheldatud ka patogeenide eraldamise võimet (81).

Lactobacillus fermentum toetab üleüldist seedimist, immuunsust ja kehast mürkide väljutamist.

1.3. Probiootikumid ehk piimhappebakterid: liik Lactobacillus plantarum

L. plantarum on tuntud oma võime poolest toota vesinikperoksiidi. Keha kasutab vesinikperoksiidi kui kaitset tarbitud toidust tulenevate bakterite ja teiste  mikroorganismide vastu. Uuringud on leidnud, et see tüvi aitab tervetel täiskasvanutel immuunsüsteemi funktsiooni tõhusalt toetada (81).

Lactobacillus plantarum toetab kogu seedeprotsessi ja immuunsüsteemi. Lactobacillus plantarum sisaldub ka Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega probiootikumide kompleksis EcoBiotic.

1.4. Probiootikumid ehk piimhappebakterid: liik Lactobacillus rhamnosus

L. rhamnosus on maailmas üks enim uuritud laktobakterite liike, mille soodsalt mõjutavaid omadusi on tõestatud tänaseks rohkem kui 260 kliinilises uuringus. 

• Selle liigi tähtsaim funktsioon on inimese immuunsüsteemi tõhustamine, mistõttu aitab L. rhamnosus ennetada hingamisteede haigusi (köha, nohu, astma jne), vähendada riski hambakaariese tekkeks, hoida ära seedetrakti infektsioone ja soodustada nende kiiremat paranemist. 
• L. rhamnosus vähendab riski haigestuda allergiatesse ning soodustab juba väljakujunenud atoopilise nahapõletiku kiiremat leevenemist. 
• See probiootiline liik on tuntud oma võime poolest seedetrakti läbimisel ellu jääda ja seega peetakse L. rhamnosust teiste laktobakterite seas parimaks abiks just naiste vaginaalse tervise toetamisel. Näiteks jõuti ühes uuringus järeldusele, et L. rhamnosus aitab parandada tupe ja kuseteede tervist ja vähendada ka tupe ärrituvust.
• Samuti on L. rhamnosus üks parimaid probiootikume kaasa võtmiseks reisidele. USA uuringuid näitasid, et nendel New Yorki elanikel, kes tarbisid L. rhamnosust reisides arengumaadesse oli kõhulahtisuse esinemise määr 3,9 %, samas neil kes ei probiootikume ei tarbinud oli see määr 7,4% (81).

L. rhamnosus mõjutab inimese kaitsevõimet haigustele e. tõhustab immuunsüsteemi, ennetab hingamisteede haigusi (köha, nohu, astma jne) ning hambakaariese teket, vähendab riski haigestuda allergitesse, aitab ära hoida seedetraktiinfektsioone (nt kõhulahtisust reisimisel arengumaadesse), vähendab antibiootikumi ja kemoteraapia ravist tingitud kõrvaltoimeid nagu nt kõhulahtisust, kõhupuhitust, iiveldust ning aitab IBS (ärrituva soole sündroomi) korral. Lisaks parandab L. rhamnosus naiste vaginaalset tervist. Lactobacillus rhamnosus sisaldub ka Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega probiootikumide kompleksis EcoBiotic.

1.5. Probiootikumid ehk piimhappebakterid: liik Lactobacillus paracasei

L. paracasei on tugev liik, mida leidub peamiselt peensooles. Tarbides koos piimavalguga (mis tõstab vastupanuvõimet maohappele) võib antud bakter koloniseeruda ka jämesooles. Paracasei probiootilisel liigil on unikaalne võime toetada maksa funktsiooni. 

Näiteks leiti ühes uuringus, et toidulisandi tarbimine, mis oli segatud kiudainete ja probiootikumidega (milles sisaldus ka L. paracasei bakter) alandas uriini pH-d ja parandas maksa tegevust (81).

L. paracasei toetab maksa tervist. Lactobacillus paracaseiga lähedalt suguluses olev Lactobacillus casei sisaldub ka Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega probiootikumide kompleksis EcoBiotic.

1.6. Probiootikumid ehk piimhappebakterid: liik Lactobacillus gasseri

L. gasseri on probiootiliste liikide seas suhteliselt uus bakter. Valdavalt on see piimhappebakter seotud vaginaalse mikroflooraga. Näiteks naistel, kes tunnevad tupes ebamugavustunnet on täheldatud tavalisest madalamat L. gasseri kolonisatsiooni kui terve vaginaalse e. tupe mikroflooraga naistel (81).

L. gasseri toetab ka seedetrakti tervist. Uuringud näitavad, et toidulisandis bakterite L. gasseri ja B. longum kombinatsioon aitab täiskasvanutel kõhulahtisusele piir panna.

L. gasseri toetab vaginaalset mikrofloora tasakaalu ja leevendab kõhulahtisust.

1.7. Probiootikumid ehk piimhappebakterid: liik Lactobacillus reuteri

L. reuteri bakterid asuvad nii sooles kui ka suuõõnes. Uuringutulemused on näidanud, et L. reuteri bakter toetab seedetrakti, suu mikrofloora- ning immuunsüsteemi tervist.

Lactobacillus reuteri toetab seedetrakti, suu mikrofloora- ning immuunsüsteemi tervist. Lactobacillus reuteri sisaldub ka Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega probiootikumide kompleksis EcoBiotic.

1.8. Probiootikumid ehk piimhappebakterid: liik Lactobacillus salivarus

Kuna L. salivarius on võimeline kasvama kehvemates tingimustes kui teised piimhappebakterid (sealhulgas kõrge soolasisaldusega kasvukeskkonnas ning koos või ilma hapnikuta), siis on see mõnevõrra unikaalne bakter. Lactobacillus salivarus kõrvalmõjud on tavaliselt leebed  nagu kerge lööve või ajutine seedehäire.

• L. salivarus on tuntud peamiselt kolme omaduse poolest – see parandab seedimist, tugevdab immuunsust ja parandab hammaste tervist. 
• Lactobacillus salivariust leidub jämesooles, peensooles, vagiinas ja suus. Et hoida inimese organism terve ja toimiv toodab L. salivarus ise vajalikke antibiootilisi aineid. Need antibiootikumid on konkreetselt suunatud patogeensete bakterite sissetungi vastu. 
• Samuti toodab L.salivarius piimhapet, mis loob mittesobiva keskkonna halbadele bakteritele ja ideaalse keskkonna vajalikele piimhappebakteritele. 
• Võrreldes teiste probiootikumide tüvedega kasvab L. salivarus väga kiiresti. Tänu sellele tõrjub ta kiiresti välja ka halvad bakterid. 
• On leitud, et Salivarius on suurepärane abivahend proteiinide seedimisel. 
• L. salivarius aitab lisaks:
  • pärssida pärmseent e. candidat,
  • vähendada igemepõletikku,
  • vältida STREP kõri (põhjustatud S. Pyogenese poolt),
  • vähendada mastiiti (rinnapõletikku), haavandilist koliiti ja ärritunud soole sündroomi (IBS),
  • pärssida patogeenseid bakterid nagu E. coli ja Salmonella spp (81).

Lactobacillus salivarius kui väga vastupidav bakter aitab korrastada seedimist, tugevdab immuunsust, parandab hammaste tervist, aitab pärrsida pärmseent e. Candidat ning hoida eemal teisi kahjulike bakterite poolt põhjustatud tervisehädasid. Lactobacillus salivarius sisaldub ka Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega probiootikumide kompleksis EcoBiotic.

1.9. Probiootikumid ehk piimhappebakterid: liik Lactobacillus helveticus

Lactobacillus helveticuse puhul on üks huvitavamaid asjaolusid fakt, et see bakter võib vähendada vererõhku. Laialdaselt kasutatakse L. helveticust Šveitsis juustu tootmisel. L. helveticus:

• vähendab kõrgvererõhutõvega inimestel vererõhku,
• parandab une kvaliteeti ja kestust,
• suurendab kaltsiumisisaldust veres,
• väheneb PTH –d (seostatakse luude hõrenemisega),
• normaliseerib mikrofloora kolonisatsiooni,
• Aitab kaasa ACE-inhibiitori tootmisele,
• toetab immuunsüsteemi, soolte, suu, kurgu ja ninakõrvalkoobaste tervist (81).

L. helveticus võib aidata alandada vererõhku, parandada une kvaliteeti ning toetada immuunsüsteemi ja kogu seedesüsteemi tervist. Lactobacillus helveticus sisaldub ka Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega probiootikumide kompleksis EcoBiotic.

1.10. Probiootikumid ehk piimhappebakterid: liik Lactobacillius bulgaricus

L. bulgaricus oli üks esimesi probiootilisi tüvesid, mis uurimise alla võeti. Ilja Mechnikov, Vene Nobeli preemia laureaat, eraldas esmakordselt 1882 aastal kääritatud hapupiimast Lactobacillus bulgaricuse bakteri, kui ta avastas, et Balkani rahva pikaealisus tulenes hapendatud toitude (kääritatud hapupiim, keefir, hapukapsas jne) söömisest. 

• L. bulgaricus bakterist on suur abi neile, kel on  laktoositalumatus ja puudub seedesüsteemis ensüüm, mis aitab murda laktoosi lihtsamaks suhkruks.
• Juhuslik topeltpime platseebo kontrolliga katse näitas, et probiootikumide kompleks nagu  L. casei, L. bulgaricus ja S. thermophilus sisaldavate jookide tarvitamine vähendas antibiootikumide kõrvalmõjuga seotud kõhulahtisuse Clostridium difficile esinemissagedust. Leiti, et sellise probiootikumide koosluse tarvitamine üle 50 aastate seas aitaks vähendada suremust ja kokku hoida haigestumistest tulenevaid tervishoiukulusid. 
• 1960 ja 1970ndatel tegid põhjalikke uuringuid L. bulgaricuse vallas teisedki Vene teadlased ning avaldasid täieliku nimekirja L. bulgaricus kasuteguritest tervisele. Nimelt, teadlaste andmetel L. bulgaricus:  
  • vähendab triglütseriidide ja üldkolesterooli taset veres,
  • tõstab immuunsust ja võitleb viiruste vastu,
  • vähendab lekkiva soole sümptomeid, kõhulahtisust ja iiveldust,
  • parandab piimatoodete (laktoosi) seedimist,
  • vähendab põletikke,
  • parandab IBS (ärrituva soole) sümptomeid,
  • vähendab hambakaariest,
  • haldab HIV sümptomeid,
  • võitleb düspepsiaga (funktsionaalne düspepsia tähendab pidevaid või episoodilisi seedehäireid, mis lähtuvad seedekulgla ülaosast ja millel puuduvad orgaanilise haiguse (nt haavandi, kasvaja) tunnused) (81).

Lactobacillus bulgaricus hoiab korras seedimise, vähendab põletikke, parandab piimatoodete seedimist, vähendab hambakaariest, tõstab immuunsust ja aitab võidelda viiruste vastu.

2. Probiootikumide perekond – bifidobakterid (Bifidobacterium)

Bifidobakterid on Gram-positiivsete anaeroobsete hargnenud pulgakujuliste bakterite perekond. Miljardid bifidobakterid, mis asuvad peamiselt just jämesoole e. käärsoole seintel aitavad ära hoida kahjulike bakterite ja muude patogeensete mikroorganismide, sealhulgas pärmi levikut ja nende poolt sooleseina hõivamist. Bifidobakterid moodustavad suurima bakterite grupi imikute soolestikus, täiskasvanutel on nad suuruselt alles 3. või 4. grupp ning nende osakaal väheneb vananedes veelgi. 

Sarnaselt laktobakeritele toodavad piim- ja äädikhapet ka bifidobaterid, mis tagab kuni 70 protsenti vajalikust energiast sooleseinarakkude jaoks, et suurendada loomulikku kaitsebarjääri soolestikus.

Piimhape soolestikus aitab hoida jämesoole pH happelisena pärssides sedasi halvaloomuliste bakterite kasvu ning soodustades sellega omakorda kasulike bakterite kasvu. Madal pH keskkond on vajalik ka selleks, et aidata mineraalidel nagu kaltsium, vask, magneesium, raud ja tsink verre imenduda. 

Samuti lagundavad bifidobakterid laktoosi, sünteesivad aminohappeid ja valke, alandavad kolesterooli, toodavad K ja B- kompleks vitamiine ning aitavad ära hoida toidumürgitusi.

Uuringud on näidanud, et vanuse, stressi ja ebaõige toitumise tõttu hakkab bifidobakterite hulk organismis vähenema. Tähtsamateks bifidobakterite tüvedeks on B. lactis, B. bifidum, B. longum, B. infantis ja B. breve (81).

Probiootikumide perekonna Bifidobacterium tuntuimad liigid

2.1. Probiootikumid ehk piimhappebakterid: liik Bifidobacterium bifidum

See probiootiline liik hõivab esimeste seas imikute sooleseinad ja jätkab nii kogu elu olles üks peamisi bakterite rühmi terve jämesoole mikroflooras. 

• Bifidobacterium bifidumi võib leiduda ka peensooles. Kinnitudes soole limaskestale paremini kui patogeensete bakterite tüved ja luues tasakaalustatud soolestiku mikrofloorat aitab B. bifidum lisaks takistada soovimatute bakterite, seente ja pärmi kasvu.
• Lisaks on B. bifidumi roll aidata seedimisel liigendada liitsüsivesikuid, rasvu ja valke. 
• Samuti toodab B. bifidum vastavaid ensüüme, mis lagundavad suuremad molekulid väiksemateks osakesteks, et organism saaks neid efektiivsemalt kasutada.
• Uuringus leiti, et B. bifidum on üks selliseid probiootilisi liike, mis aitab tõhusalt leevendada juhuslikke kõhulahtisusi nagu näiteks reisimisega seotud diarröad (81).

B. bifidum toetab kogu seedefunktsiooni, toitainete imendumist ja leevendab juhuslikku kõhulahtisust (nt reisimisel). Bifidobacterium bifidum sisaldub ka Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega probiootikumide kompleksis EcoBiotic.

2.2. Probiootikumid ehk piimhappebakterid: liik Bifidobacterium longum

B. longum on üks kõige tavalisemaid seedetraktist leitud bifidobaktereid. Selle mõju seedimisele on võime lagundada süsivesikuid ja neutraliseerida soolestikus leiduvaid toksiine. 

• Esialgsed uuringud on näidanud, et B. longum bakteril on antioksüdantsed omadused nagu metalsete mineraalide nt vase ja söövitavate vabade radikaalide eemaldamine kehast.  
• B. longumil on ka immuunsüsteemi toetav toime. Uuringutes täheldati, et peale 20 nädalast B. longumi tarvitamist tõusid eakatel inimestel immuunnäitajad (81).

B. longum tüvi toetab kogu seedefunktsiooni, detoksifikatsiooni ja immuunsüsteemi. Bifidobacterium longum sisaldub ka Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega probiootikumide kompleksis EcoBiotic.

2.3. Probiootikumid ehk piimhappebakterid: liik Bifidobacterium infantis

See probiootiline liik on kasulike bakterite seas suurima koloonia tihedusega just beebidel. B. infantis bakterite kogus väheneb eaga, ent jääb jätkuvalt oluliseks bakteriks meie mikroflooras. Probiootiliste toidulisandite tarbimisel, kuhu kuuluvad ka B. infantis bakterid, on täheldatud puhituse ja roojamise raskuste vähendamist (81).

B. infatis toetab kogu seedefunktsiooni puhituste ja kõhukinnisuse puhul. Bifidobacterium infantis sisaldub ka Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega probiootikumide kompleksis EcoBiotic.

2.4. Probiootikumid ehk piimhappebakterid: liik Bifidobacterium lactis

Bifidobacterium lactis on väga võimas ja üks enim uuritud bakteri liikidest. Teaduslikud uuringud on tõestanud, et B. lactis suurendab immuunsust, võitleb kasvajatega, parandab seedimist ja võib alandada kolesteroolitaset. 

B. animalis/lactis baktereid elab soolestikus ja käärsooles suurel hulgal. Üldiselt on B. lactise ülesanne lagundada keha jääkaineid ja abistada oganismi erinevate vitamiinide ja mineraalide imendumisel. Bifidobacterium lactis bakterikultuuri kasutatakse laialdaselt juustu, kohupiima ja või valmistamisel. Väidetavalt B. lactis:

• Parandab seedimist:
  • väheneb soole lekkimine ja laktoositalumatus,
  • normaliseerib roojamist ja vähendab kõhukinnisust,
  • parandab akuutset e. ägedat kõhulahtisust,
  • parandab IBS –i e. ärritunud soole sündroomi.
• Parandab suu tervist:
  • vähendab hambaauke põhjustvate bakterite hulka,
  • võitleb hambakaariese vastu.
• Parandab immuunsust:
  • ennetab ja vähendab sagedasi ja tõsiseid hingamisteede haiguseid,
  • tugevdab immuunvastust vaktsineerimisele,
  • suurendab eakate immuunsust,
  • pärsib Helicobacter pylorit, mis põhjustab mao ja- kaksteistsõrmikssoole haavandeid,
  • suurendab vastavalt vajadusele T-rakkude aktiivsust (tapjad-T-rakud, tsütotoksilised T-rakud, ingl. Natural killer T cells; Cytotoxic T cells),
  • vähendab nohu ja grippi.
• Vähendab allergiaid ja põletikke:
  • vähendab atoopilise dermatiidi (nahapõletik) sümptomeid ja tundlikkust,
  • vähendab põletikulisi reaktsioone.
• Parandab kolesterooli taset:
  • vähendab üldkolesterooli,
  • suurendab HDL-kolesterooli. HDL-kolesterool e. High Density Lipoprotein on grupp lipiide (rasvu), mille ülesandeks on kolesterooli tagasitransport kudedest maksa. “Heaks kolesterooliks” kutsutaksegi seda põhjusel, et HDL-kolesterool aitab eemaldada verest üleliigset kolesterooli ja läbi selle vähendada ateroskleroosi arenemist. Mida kõrgem on HDL-kolesterooli tase, seda väiksem on risk südame isheemiatõve tekkeks.
• Vähendab tuumorite aktiivsust (81).

Bifidobacterium lactis parandab seedimist, suu tervist, immuunsust ja kolesterooli taset ning vähendab allergiaid, põletikke ja tuumorite aktiivsust. Bifidobacterium lactis sisaldub ka Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega probiootikumide kompleksis EcoBiotic.

2.5. Probiootikumid ehk piimhappebakterid: liik Bifidobacterium breve

B. brevis/breve kasuteguriteks loetakse mitmete põletikuliste protsesside ja halbade bakterite poolt põhjustatud kaebuste vähendamist. B. brevis/breve vähendab:

• kroonilist parodontiiti, ms on mikroobide poolt põhjustatud hammaste tugikudede põletik,
• suuõõnehaavandeid,
• kuseteede oksalaadi taset (oksalaat moodustab vees mittelahustuvaid kristalle, millest võivad moodustuda neerukivid (nt liigsest askorbiinhappe tarbimisest)),
• Helicobacter pylori kolonisatsiooni (81).

B. breve vähendab kroonilist paradontiiti, suuõõnehaavandeid, kuseteede oksalaadi taset ja Helicobacter pylori kolonisatsiooni. Bifidobacterium breve sisaldub ka Ecoshi kaheteistkümne erineva inimesele omase piimhappebakteri tüvega probiootikumide kompleksis EcoBiotic.

2.6. Probiootikumid ehk piimhappebakterid: liik Bifidobacterium adolescentis

Bifidobacterium adolescentis on iga terve inimese soolestiku loomulik koostisosa ja hõivab soolestiku koheselt pärast sündi. Nende populatsioon soolestikus säilib suhteliselt stabiilsena hilise täiskasvanueani. Vähenemist põhjustavad sellised tegurid nagu ebatervislik toitumine, stress ja antibiootikumide tarvitamine. 

B. adolescentis tüve eraldas esmakordselt rinnapiimatoidul oleva vastsündinu väljaheitest Tissier 1899 aastal. Tissier oli esimene, kes kasutas  bifidobakterid raviotstarbel imikute kõhulahtisuse raviks andes neile suukaudselt suurtes kogustes bifidobakterid. 

Alates sellest ajast on piimhappebakterite olemasolu soolestikus seostatud terve mikroflooraga. Uuringu andmed näitavad, et B. adolescentis ennetab ja pärsib põletike tekkeid, ravib maksakahjustusi, kudede kahjustusi seedetraktis, kõhulahtisust, enneteb ja pärsib  käärsoolevähi teket, parandab üldist tervist ning tõstab immuunsust (11).

B. adolescentis:

• eemaldab piimast kaseiini,
• võtab osa B-vitamiinide tootmisest,
• stimuleerib soolestiku peristaltikat,
• niisutab väljaheidet, millest on kasu kõhukinnisuse põdejatele,
• töötab välja antibiootilisi aineid E.coli, Staphylococcus aureuse, Shigella düsenteeria, Salmonella, Proteus ssp. ja Candida albicansi vastu ning surub nii alla nende kasvu soolestikus,
• ravib kõhulahtisust,
• tõstab immuunsust (81).

3. Probiootikumide perekond – Streptococcus

Probiootikumid ehk piimhappebakterid: liik Streptococcus thermophilus

Streptococcus thermophilus on väga võimas piimhappebakter, mida on samuti palju uuritud. See probiootiline liik asub peamiselt käärsooles ning omab tugevat mõju seedetraktile, immuunsüsteemile ning paljudele muudele tervise parandamises suurt rolli mängivatele faktoritele.

S. thermophilust kasutatakse juustu ja jogurti valmistamisel ning ka see bakter toodab laktaasi, mis aitab piimasukrut e. laktoosi lõhustada. Streptococcus thermophilus toodab ka kehale omaseid antibiootilisi kemikaale, mis aitavad vältida soole haavandeid, nakatumast kopsupõletikku ning ennetada antibiootikumide tarvitamisest tulenevat C. difficile´i.

S.thermophilus bakterid:

• Parandavad seedimist:
  • vähendavad antibiootikumiraviga seotud kõhulahtisust,
  • pärsivad haavandilise koliidi sümptomeid,
  • vähendavad lekkiva soole sümptomeid,
  • lõhustavad laktoosi,
  • vähendavad IBS sümptomeid,
  • vähendavad ägedat kõhulahtisust.
• Tugevdavad immuunsust:
  • ennetavad ja võitlevad ülemiste hingamisteede infektsioonide (nt. kopsupõletiku) vastu,
  • ennetavad Helicobater pylori poolt põhjustatud haavandeid,
  • vähendavad AIDS sümptomeid,
  • võitlevad Clostridium difficile vastu.
• Pakuvad tervisele ka teisi kasutegureid nagu:
  • parandavad väikelaste probiootilist mikrofloorat,
  • vähendavad atoopilist dermatiiti,
  • vähendavad neerukivide tekkeriski,
  • suurendavad HDL kolesterooli taset (hea kolesterool),
  • suurendavad kasvajate vastast toimet,
  • vähendavad lapse koolikuid (81, 89).

Probiootikumide kohta enim küsitud küsimused

1. Kas probiootikume saab ka toidust?

Jah, probiootikume leidub ka toidus ja teatud toitude söömisega saad oma tervist ja soolestiku tööd positiivselt toetada. Oluline on seejuures tähele panna, et toidud, mida sa valid, ei oleks eelnevalt pastöriseeritud, kuna see hävitab enamiku mikroorganismidest, mis annavad probiootilistele toitudele nende toime. 

Siiski, hapendatud toidu ostmisel võiksid eelistada usaldusväärset tootjat, kuna valede meetodite kasutamine võib põhjustada kahjulike bakterite või mikroorganismide moodustumist. 

Probiootikumid toidust ehk probiootilised toidud – 18 parimat probiootilist toiduainet on:

1. Jogurt.
2. Keefir.
3. Kookoskeefir.
4. Veekeefir.
5. Pett.
6. Toorpiim – näiteks toores lehmapiim, kitsepiim või lambapiim. Kitsepiimast, lambapiimast ja A2 piimast valmistatud juustudes on eriti palju probiootikume, sealhulgas thermophillus, bifidus, bulgaricus ja acidophilus.
7. Hapukapsas.
8. Õunaäädikas.
9. Hapukurgid ja muud hapendatud toidud.
10. Teatud tüüpi vetikad nagu spirulina ja klorella.
11. Tume šokolaad.
12. Osad juustud, näiteks gouda, mozzarella, cheddar ja kodujuust, sest head bakterid elavad nendes juustudes vananemisprotsessi üle.
13. Miso.
14. Tempeh (fermenteeritud sojatoode).
15. Natto (kääritatud sojaoad).
16. Kimchi (Aasia vürtsikas hapukapsas).
17. Kombucha (mustast ja rohelisest teest valmistatud kääritatud jook).
18. Kvass (iidsetest aegadest Ida-Euroopas levinud kääritatud jook, mida valmistatakse traditsiooniliselt rukki või odra kääritamisel).

2. Kas probiootikumid hävivad kuumutamisel?

Jah, on oluline ära märkida, et valitud toiduaineid ei tohiks eelnevalt pastöriseerida, kuna see hävitab suurema osa probiootilistest mikroorganismidest.

3. Kui söön probiootilisi toite vähe, siis milliseid probiootikume ja millal juurde tarbida?

• Kuna puhast ja naturaalset pastoriseerimata piimast valmistatud hapupiima või keefiri on tihtipeale raske leida, siis alternatiivseks võimaluseks on manustada inimspetsiifilisi probiootilisi piimahappebaktereid purgist, et tõsta kasulike bakterite osakaalu soolestiku mikroflooras. 
• Kuna probiootikumide eelised sõltuvad konkreetsest tüvest, ei pruugi kõik liigid tingimata sinu jaoks igas olukorras kasulikud olla. Seetõttu võiksid enne valiku tegemist ja probiootikumide tarbimist pidada nõu oma perearstiga või tutvuda hoolikamalt siinses artiklis toodud viidetega.
• Võiksid kindlasti kaaluda probiootikumide tarbimist, kui oled manustanud antibiootikume (kuna antibiootikumid hävitavad nii halvad kui ka head bakterid) või, kui sul on muu pikaajaline terviseprobleem (näiteks seedehäired, kandidoos, kõrge kolesteroolitase, allergiad).

Just terviseprobleemide puhul ei pruugigi olla piisav manustada probiootikume ainult toidu kaudu (seda enam, et puhtast ja looduslikust pastöriseerimata piimast valmistatud hapupiima või keefirit on sageli raske leida), kuna sõltuvalt säilitamisest ja töötlemise kvaliteedist ei pruugi toidus sisalduda piisavas koguses elujõulisi baktereid.

• Kui tarbid toidulisandeid, veendu, et toode sisaldab ka tegelikult etiketil märgitud baktereid. Kuna enamik probiootikume müüakse toidulisanditena, ei läbi need testimis- ja heakskiitmisprotsessi, mida ravimid teevad. Seega, kuna tootjad ise vastutavad selle eest, et tooted oleksid enne turustamist ohutud ja etiketil esitatud väited vastaksid tõele – on ülimalt tähtis valida oma probiootikumid usaldusväärselt tootjalt.
• Vastavalt vanusele on soolestiku mikrofloora erinev ja ka probiootikumide vajadus võib olla sellest tulenevalt erinev. Seepärast on Ecoshi valikus sobivad probiootikumid igale vanusele ja igaks olukorraks.
  • Bacillus Subtilis Plus on batsillide perekonda kuuluv probiootikum, mis toetab immuunsüsteemi, soolestiku ja seedetrakti tervist. Tootele lisatud kiudaineterikkad prebiootilised taimed nagu moringa ja võilillejuur rikastavad ainevahetussüsteemi vajalike toitainetega, toetavad organismi vastupanuvõimet ja on kõrge toiteväärtusega. Võilillejuured toetavad lisaks seedetrakti ja maksa tööd.
  • Ecobiotic kaheteistkümne erineva inimspetsiifilise piimhappebakterit üvega toetab soolestiku mikrofloorat ning osaleb aktiivselt toitainete lõhustamises ja imendumises.
  • EcoBiotic Baby Formula imikutele sisaldab inimspetsiifilisi piimhappebakterid, mis toetavad tõhusalt väikelaste soolestiku mikrofloorat ning osalevad aktiivselt toitainete lõhustamises ja imendumises.
  • EcoBiotic Junior Formula noorukitele sisaldab inimspetsiifilisi piimhappebakterid, mis toetavad tõhusalt noorukite soolestiku mikrofloorat ning osalevad aktiivselt toitainete lõhustamises ja imendumises.
  • EcoBiotic Adult Formula täiskasvanutele sisaldab inimspetsiifilisi piimhappebakterid, mis toetavad tõhusalt keskealiste soolestiku mikrofloorat ning osalevad aktiivselt toitainete lõhustamises ja imendumises.
  • EcoBiotic Senior Formula eakatele sisaldab inimspetsiifilisi piimhappebakterid, mis toetavad tõhusalt eakate soolestiku mikrofloorat ning osalevad aktiivselt toitainete lõhustamises ja imendumises.
• Kuigi soolestikus leidub sadu bakteritüvesid, on oluline, et probiootikum sisaldaks just neid tüvesid, mis sobiksid omavahel ja suudaksid soolestikku jõudes teiste bakteritega koos toimida.

Kõige paremad on inimeselt saadud bakteritüved e. inimspetsiifilised piimhappebakterid, mille efektiivsus on teadusuuringutega tõestatud.

• Piimhappebaktereid tuntakse kui inimesele ohutuid baktereid st. mitte kunagi pole täheldatud nende hulgas ühtegi infektsiooni põhjustajat. Vastupidi, nende positiivset toimet inimese tervisele on tõestatud juba esimeste piimhappebakterite isoleerimise järel 1845 aastal.
• On tähtis, et toode sisaldaks toimimiseks piisavalt baktereid.
• Samuti on oluline, et bakterid suudaksid ellu jääda piisavalt kauaks, et soolestikuni jõuda.
• Kliinilistes uuringutes kasutatud probiootikumide ning poodides müüdavate probiootiliste toitude (jogurtid, hapendatud toiduained jne) ja toidulisandite vahel võib olla suur erinevus (70, 71).

4. Probiootikumide kõrvaltoimed – kas probiootikumid on ikka ohutud?

Kuna probiootikumid ehk head bakterid eksisteerivad kehas juba niigi, siis üldjuhul on nende lisaks tarbimine ohutu. Siiski võivad probiootikumid teatud olukordades kõrvalmõjusid põhjustada.

Probiootikumide kõrvaltoimed, aga tähendavad üldjuhul tegelikult hoopis seda, et head bakterid on hakanud tööle! Eeldades, et probiootikumide kõrvaltoime mõju on suhteliselt väike ja nähud ei kesta üle 14 päeva, on põhjust nende kõrvaltoimete üle pigem rõõmustada.

• Ajutised reaktsioonid nagu kerge puhitus, kõhulahtisus või -kinnisus annavad tunnistust sellest, et kahjulikud bakterid asenduvad kasulikega, toimub sooletikust jääkainete väljutamine ja soole keskkonna parandamine ja paranemine. Samuti tuleb meeles pidada, et kuigi need kõrvaltoimed on ebameeldivad, on need tunduvalt kergemad võrreldes paljude ravimitest tulenevate kõrvaltoimetega.
• Kõhu- ja nahaprobleemid. Probiootikumid võivad eriti just esimestel päevadel peale tarbimise alustamist põhjustada kergeid kõhuprobleeme nagu gaase, puhitust, maoärritust, kõhulahtisust, kõhukinnisust, lööbeid või vinne. Need sümptomid kaovad tavaliselt pärast seda, kui keha on heade bakteritega juba harjunud.
• Teatud juhtudel infektsioonid ja muud probleemid. Kui sul on immuunsüsteemi probleem või mõni muu tõsine tervisemure, võib kõrvalnähtudeks olla suurem tõenäosus. Mõnes uuringus on probiootikumide tarvitamist seostatud infektsioonide ja muude kõrvaltoimetega. Kõige tõenäolisemalt tekib ebasoovitavaid kõrvalnähte inimestel, kellel on probleemid immuunsüsteemiga, kes on hiljuti läbinud operatsiooni või kes on kriitliselt haiged. Seega kui kahtlustad, et sul võib olla mõni neist probleemidest, konsulteeri enne probiootikumide tarbimist oma perearstiga (70, 71).

3 viisi, kuidas probiootikumidest tulenevaid kõrvaltoimeid vähendada

1. Annuse vähendamine

Üks võimalus vähendada kõrvaltoimeid on vähendada doosi ja manustada kahe kapsli asemel üks, kuni  keha harjub uute bakteritega. Kui keha on harjunud, saab annust taas suurendada. Probiootikumide liigtarbimine võib soolestikus liiga kiiret CFU e. bakteri kolooniate paljunemist põhjustada.

2. Vee tarbimine

Vesi peaks aitama kõrvaltoimeid vähendada. Kõik nimetatud kõrvaltoimed nagu kõhulahtisus, gaasid, puhitused, krambid, lööbed, vinnid annavad tunnistust sellest, et organismis on vähe vett ja keha ei tule soolestiku puhastuse ja jääkainete väljutamisega toime. Organism vajab keha puhastamiseks ilmtingimata vett. Vesi on parim detoksifitseerija.

3. Anna oma kehale aega kohaneda

Võttes probiootikume võib keha tappa suurel hulgal halbu baktereid asendades neid kasulikega. See võib aga kehale üsna suur šokk olla.  Anna kõrvaltoimete puhul kehal harjuda vähemalt kaks nädalat kuni need mööduvad. Kui kõrvaltoimed ei taandu on põhjust pöörduda arsti juurde.

5. Mida tähendab probiootikumi nimi?

Harvardi meditsiinikooli andmetel on rohkem kui 500 erinevat tüüpi probiootilisi liike. Iga probiootikum identifitseeritakse selle ainulaadse tüve järgi, millele antakse esmalt nimi selle perekonna, seejärel liigi ja seejärel tüve järgi (nt Lactobacillus casei W56). Perekonna mikroobidel on ühine geneetika, kuid igal liigil ja tüvel on erinevad geenid (87).

NB! Siin esitatud teave on ainult informatiivsel eesmärgil, seega ärge kasutage seda oma terviseprobleemide diagnoosimiseks ega raviks. Ärge pidage siinset infot kui tagatist soovitud tulemuste saavutamiseks, sest see pole mõeldud teie arsti või muu tervishoiutöötaja nõuannete asendamiseks. Enne toidulisandite tarbimist konsulteeri kindlasti arstiga ja/või terapeudiga, et vältida võimalikke vastunäidustusi ja soovimatuid kõrvalmõjusid.

Autorid: Agnes Laine ja Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com, Shutterstock.com

Allikad:

1. Health benefits of taking probiotics – Harvard Health
2. 8 Health Benefits of Probiotics (healthline.com)
3. A randomized controlled trial to test the effect of multispecies probiotics on cognitive reactivity to sad mood – PubMed (nih.gov)
4. Effect of Probiotics on Central Nervous System Functions in Animals and Humans: PubMed (nih.gov)
5. The effects of probiotics on mental health and hypothalamic-pituitary-adrenal axis: PubMed (nih.gov)
6. Clinical and metabolic response to probiotic administration in patients with major depressive disorder: PubMed (nih.gov)
7. Cholesterol-lowering probiotics as potential biotherapeutics for metabolic diseases – PubMed (nih.gov)
8. The effect of a probiotic milk product on plasma cholesterol: PubMed (nih.gov)
9. Effect of probiotics on blood pressure: PubMed (nih.gov)
10. Long-term consumption of fermented dairy products over 6 months increases HDL cholesterol – PubMed (nih.gov)
11. Probiotics in the management of atopic eczema – PubMed (nih.gov)
12. Maternal probiotic supplementation during pregnancy and breast-feeding reduces the risk of eczema in the infant – PubMed (nih.gov)
13. The role of gut microbiome in the pathogenesis of psoriasis and the therapeutic effects of probiotics (nih.gov)
14. Probiotics for treating eczema (nih.gov)
15. The role of probiotic lactic acid bacteria and bifidobacteria in the prevention and treatment of inflammatory bowel disease and other related diseases: PubMed (nih.gov)
16. Maintaining remission of ulcerative colitis with the probiotic Escherichia coli Nissle 1917 is as effective as with standard mesalazine – PubMed (nih.gov)
17. The efficacy of probiotics in the treatment of irritable bowel syndrome: PubMed (nih.gov)
18. Probiotics for prevention of necrotizing enterocolitis in preterm infants – PubMed (nih.gov)
19. Live probiotics protect intestinal epithelial cells from the effects of infection with enteroinvasive Escherichia coli (EIEC) – PubMed (nih.gov)
20. Probiotics for preventing acute upper respiratory tract infections – PubMed (nih.gov)
21. Effect of long term consumption of probiotic milk on infections in children attending day care centres: double blind, randomised trial – PubMed (nih.gov)
22. Randomized, placebo-controlled phase 2 trial of a Lactobacillus crispatus probiotic given intravaginally for prevention of recurrent urinary tract infection – PubMed (nih.gov)
23. Effect of Lactobacillus rhamnosus CGMCC1.3724 supplementation on weight loss and maintenance in obese men and women – PubMed (nih.gov)
24. Effect of Lactobacillus gasseri SBT2055 in fermented milk on abdominal adiposity in adults in a randomised controlled trial – PubMed (nih.gov)
25. Beneficial metabolic effects of a probiotic via butyrate-induced GLP-1 hormone secretion – PubMed (nih.gov)
26. Probiotics and immune health (nih.gov)
27. Beneficial Effects of Probiotic Consumption on the Immune System – FullText – Annals of Nutrition and Metabolism 2019, Vol. 74, No. 2 – Karger Publishers
28. Probiotics for the prevention of pediatric antibiotic-associated diarrhea – PubMed (nih.gov)
29. Efficacy of probiotics in prevention of acute diarrhoea: PubMed (nih.gov)
30. Probiotics for treating acute infectious diarrhoea – PubMed (nih.gov)
31. Can prebiotics and probiotics improve therapeutic outcomes for undernourished individuals? (nih.gov)
32. Probiotics and Paraprobiotics in Viral Infection: Clinical Application and Effects on the Innate and Acquired Immune Systems (nih.gov)
33. Allergies? Probiotic combination may curb your symptoms, new study finds — ScienceDaily
34. Treatment of Allergic Rhinitis with Probiotics: An Alternative Approach (nih.gov)
35. Effect of Probiotics on Oral Candidiasis: A Systematic Review and Meta-Analysis (nih.gov)
36. 5 Benefits of Oral Probiotics (healthline.com)
37. A preliminary study of the effect of probiotic Streptococcus salivarius K12 on oral malodour parameters – PubMed (nih.gov)
38. Health effects of probiotics on the skin – PubMed (nih.gov)
39. Protection and Restitution of Gut Barrier by Probiotics: Nutritional and Clinical Implications (nih.gov)
40. Probiotics for Leaky Gut – Dr. Michael Ruscio, BCDNM, DC (drruscio.com)
41. Effectiveness of probiotics in irritable bowel syndrome: Updated systematic review with meta-analysis (nih.gov)
42. Probiotics for Crohn’s disease: Benefits and research (medicalnewstoday.com)
43. Probiotics for Crohn’s disease: what have we learned? (nih.gov)
44. Antioxidant properties of potentially probiotic bacteria: in vitro and in vivo activities – PubMed (nih.gov)
45. Are probiotics useful in the treatment of chronic idiopathic constipation in adults? A review of existing systematic reviews, meta-analyses, and recommendations (nih.gov)
46. Probiotics may ease constipation – Harvard Health Blog – Harvard Health Publishing
47. Probiotic Bacteria: A Promising Tool in Cancer Prevention and Therapy (nih.gov)
48. Probiotics and Cancer – Cancer Therapy Advisor
49. The effects of probiotics in lactose intolerance: A systematic review – PubMed (nih.gov)
50. Are probiotics useful in Helicobacter pylori eradication? (nih.gov)
51. Warding Off Recurrent Yeast and Bacterial Vaginal Infections: Lactoferrin and Lactobacilli (nih.gov)
52. Probiotics for prevention of recurrent vulvovaginal candidiasis: a review – PubMed (nih.gov)
53. Probiotics in Clostridium difficile Infection (nih.gov)
54. Probiotics for Prevention and Treatment of Clostridium difficile Infection – PubMed (nih.gov)
55. Effects of Probiotics on Cognitive Reactivity, Mood, and Sleep Quality (nih.gov)
56. The Latest on Sleep and Gut Health – Your Guide to Better Sleep (thesleepdoctor.com)
57. Role of Gut Microbiota in the Skeletal Response to PTH | The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism | Oxford Academic (oup.com)
58. The Potential of Probiotics as a Therapy for Osteoporosis (nih.gov)
59. Probiotics restore bowel flora and improve liver enzymes in human alcohol-induced liver injury: PubMed (nih.gov)
60. Evidence of the Anti-Inflammatory Effects of Probiotics and Synbiotics in Intestinal Chronic Diseases (nih.gov)
61. Even ‘dead,’ this probiotic may be effective against inflammation (medicalnewstoday.com)
62. Probiotics May Lower Inflammation and Treat Diseases | Live Science
63. The Surprising Benefits of Taking Probiotics for Teeth and Gum Health (unitedconcordia.com)
64. Use of Probiotics and Oral Health (nih.gov)
65. Microbiota and Probiotics in Health and HIV Infection (nih.gov)
66. The Role of Probiotics in HIV Patients With Immunological Non-Responder – ClinicalTrials.gov
67. Probiotics and Anti-inflammatory Processes in HIV Infection: From Benchside Research to Bedside – ScienceDirect
68. The effect of probiotics on CD4 counts among people living with HIV (researchgate.net)
69. Are Probiotics the Next Wonder Drug in HIV Care? – Infectious Disease Advisor
70. Probiotics – NHS (www.nhs.uk)
71. Probiotics: Risks and Benefits (webmd.com)
72. Probiotics – Health Professional Fact Sheet (nih.gov)
73. What are the different types of probiotics? (webmd.com)
74. What’s a Probiotic? – Probiotics DatabaseProbiotics Database (probioticsdb.com)
75. Võitlus vähkitekitava bakteri vastu on arvatust raskem | Teadus 3 minutiga | ERR
76. Your gut is the cornerstone of your immune system | Health24 (news24.com)
77. Vaccines, Blood & Biologics | FDA
78. probiotics review – Search Results – PubMed (nih.gov)
79. Gut microbiota is linked with age-associated inflammation – Gut Microbiota for Health
80. Probiotic Strains (probacto.com)
81. Best Probiotic Strains (Benefits & Side Effects) — Probiotics.org
82. Bifidobacterium breve: A Healthy Probiotic Strain (globalhealing.com)
83. Bifidobacterium adolescentis – microbewiki (kenyon.edu)
84. PROBIOTIC BIFIDOBACTERIUM ADOLESCENTIS STRAINS – CHR HANSEN AS (sumobrain.com)
85. Anti-proliferative effects of Bifidobacterium adolescentis SPM0212 extract on human colon cancer cell lines | BMC Cancer | Full Text (biomedcentral.com)
86. Bifidobacterium bifidum – Probiotics DatabaseProbiotics Database (probioticsdb.com)
87. What are Probiotics? | Probiotic Supplements, Foods, and Strains (omnibioticlife.com)
88. Lactic Acid Bacteria – an overview | ScienceDirect Topics
89. Streptococcus thermophilus – an overview | ScienceDirect Topics