Liposoom on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: “Lipos” tähendab rasva ja “Soma” tähendab keha, mis viitab peamiselt rasvast ehk lipiididest koosnevale rakumembraani sarnasele sfäärilisele kaksikkihile. Liposoomi nimetus kerkis esmakordselt esile 1964. aastal, kui Briti hematoloog dr Alec D. Bangham ja R. W. Horne katsetasid instituudi uut elektronmikroskoopi, lisades kuivadele fosfolipiididele negatiivset värvi (Kumar et al. 2010, Bangham 1993). Sellest alates on liposoomtehnoloogiat praktilise kliinilise rakendamise abil pidevalt edasi arendatud ja seda ka toidulisandite maailmas.

Milles seisneb liposoomi erilisus?

Peale avastamist kasutati liposoomtehnoloogiat peamiselt ravimite kohaletoimetamiseks rakku, kuid viimastel aastatel on selle põneva tehnoloogia suurt potentsiaali hakatud rohkem hindama ka toidulisandite valdkonnas. Oma ülesehituselt sarnanevad liposoomid rakkudega ning see muudab nad äärmisel kasulikeks vahenditeks, mille abil tagada paljude erinevate toitainete tõhus kohaletoimetamine. (1)

Ingliskeelne wikipedia ütleb, et liposoom on sfääriline vesiikul (vesiikulite ülesanne on ainete transport või säilitamine raku sees), millel on vähemalt üks lipiidide kaksikkiht. Liposoomid koosnevad enamasti fosfolipiididest, eriti fosfatidüülkoliinist (tuntud ka kui vitamiin B4), misLiposomaalne C-vitamiin on tõhus antioksüdant ja mängib olulist rolli inimeste rakkude tuuma ja membraani ainevahetuses. Fosfolipiidid on peamised rakumembraani komponendid, moodustades membraani fosfolipiidse kaksikkihi (2) .

Liposoompreparaatide revolutsioon põhineb looduslikul nähtusel. Fosfolipiidid püüavad teatud tingimustel vedelikke lipiidimullidesse. See, kas need vedelikud sisaldavad vitamiine, mineraale või mikroelemente, ei oma liposoomi (rasva) jaoks tähtsust. Seda vitamiini, mineraalaine ja teiste ainete kinnipüüdmise ehk ümbritemise nähtust lipiidide poolt nimetatakse ka kapseldamiseks.

Vesilahustes olevad olulised ained on seega moodustumise faasis liposoomide poolt automaatselt ümbritsetud. Liposoomidega rikastatud toiduaine on seega “liposoomne”, kui toidus sisalduv esmane toimeaine on suletud liposoomidesse. Toimub süntees, mis võimaldab vitamiine, mineraale või mikroelemente kergemini transportida. Mis tahes toimeaine eesmärk on jõuda transportimise käigus limaskesta ja sooleepiteelirakkude kaudu vereringesse ja sealt rakku.

Kuna liposoom oma ehituselt sarnaneb rakumembraaniga ehk rakukestaga on selle transportimine rakku oluliselt efektiivsem kui teiste mitte kapseldatud ainete transport. Selle tulemuseks on peaaegu täielik aine kohaletoimetamine. Selle optimeeritud imendumise kaudu saab oluliselt suurendada biosaadavust, mis maksimeerib toimeaine mõju.

Liposomaalsete preparaatide tõhusust on lihtsam mõista, kui arvestada traditsiooniliste suukaudsete mitteaktiivsete (vs bioaktiivsed) tablettide-kapslite aeglasemat imendumist ja madalamat biosaadavust. Seega ilmneb üha enam, et erinevate asendamatute toitainete – vitamiinide, mineraalide – kapseldatus liposoomides toob kaasa märkimisväärsed tervisemõjud ravi vajavate inimeste igapäevaelus.

Liposoomsuse kõrge biosaadavus

Meditsiini ja toitumisteaduse uuringud kinnitavad, et liposoomid suurendavad biosaadavust lausa 46,79 korda. See on kiirus, millega toimeaine jõuab meie vereringesse. Mida suurem on toimeaine biosaadavus, seda suurem on selle mõju organismile (3).  Seega on efektiivne liposomaalse vitamiini või mineraalaine kohaletoimetamine oluline just inimeste puhul, kes põevad kroonilisi haigusi, kelle raku ainevahetus on nõrgenenud ja ei toimi enam nii efektiivselt kui peaks või kes on parasjagu haigestunud ja vajab kiiret toimeaine boosti.

Liposoomid suurendavad biosaadavust lausa 46,79 korda.

Liposoomid imenduvad eelistatult sooleseinast ehk sooleseina rakkudest, kuna need koosnevad fosfolipiididest nagu meie rakumembraanid. Normaalse rasvade imendumise kaudu satuvad toimeained seejärel otse enterotsüütidesse (soolerakkudesse) ja sealt edasi lümfisüsteemi kaudu verre. Seega saab esmast maksa metabolismi vältida, mis on oluline neile kellel maksafunktsioon niigi kurnava haiguse tagajärjel nõrk ning organismil kiirelt vaja toitaineid nagu vitamiine, mineraalaineid ja teisi olulisi toitaineid. (4).

Liposoomne kapseldamine on tõestanud end ka, et suudab stabiliseerida kapseldatud aineid ning kaitsta neid erinevate väliste tegurite ning ka ensümaatiliste modifikatsioonide eest (5). Seega on liposoomidel kaitsev funktsioon. Mao karm keskkond võib kahjustada toimeaineid ning liposoomidesse kapseldamine aitab kaitsta aktiivseid koostisosi seedesüsteemi sekreetide ja ensüümide lagundava toime eest.

Mis on liposoomne vitamiini toode?

Liposoomide kapseldamise (mitte segi ajada füüsiliste kapslite kapseldamisega) tehnoloogia on tipptehnoloogiline meetod liposoomide valmistamiseks, mis kapseldavad erinevaid aineid. Liposomaalse kapseldamise tehnoloogia süsteemil on ainulaadsed omadused, mis aitavad parandada toidulisandite imendumist ja tõhusust.

Liposomaalse kapseldamise tehnoloogia:

  • mähib toitained kahekihilisse fosfolipiidmembraani, sarnaselt rakumembraanidele
  • kaitseb toitaineid seedesüsteemi eest
  • tagab tervete liposoomide maksimaalse imendumise vereringesse
  • transpordib toitained otse rakkudesse, kus neid kõige rohkem vaja on
  • saavutab toitainete püsivama vabanemise
  • kaitseb toitaineid oksüdatsiooni, pH ja temperatuuri eest
  • kaitseb toitainete ära kasutamist soolestiku mikrobioomi poolt

Liposoomne vitamiin

Näiteks C-vitamiin ehk askorbiinhape on ideaalne liposoomide abil kehasse viidav aine ja hea näide liposomaaltehnoloogia tulemuste eelistest. C-vitamiin on vees lahustuv elutähtis aine, mis mängib toetavat rolli kollageeni sünteesis, energia metabolismis ja immuunsüsteemis. Antioksüdandina võitleb C-vitamiin raku stressiga. Seetõttu tuleb selle elutähtsa vitamiini päevane vajadus rahuldada.

Ecoshi liposomaalne C-vitamiin pakub revolutsioonilist viisi tervise parandamiseks, kuna sellel on parem imendumisaste kui traditsioonilisel mitteaktiivse toimeainega kapslil või tabletil. Kuna C-vitamiini molekulid on kapseldatud nano-suuruses kaitsvatesse liposoomidesse, siis aitavad need vältida seedetõkkeid kaitstes C-vitamiini sellega hävinemise eest. Vereringe kaudu transporditakse C-vitamiin otse rakkudesse. Seetõttu pakub see oluliselt paremat biosaadavust ning lisaks aitab liposoomsus  välistada sooletalumatust ja ärritust, mida puhas askorbiinhape võib oma kanguse tõttu põhjustada.

Ecoshi liposomaalne C-vitamiini on välja töötatud koostöös TalTechi emeriitprofessor ja toitumisteadlase Raivo Vokkiga, kelle juhendamisel sai kogu protsess algusest lõpuni läbi töötatud, uurimistöö ulatuses läbi katsetatud ja kirja pandud. Projekt sai tuge EAS-i Innovatsiooniosakute toetusmeetmest perioodil 21.09.2020 kuni 31.05.2021.

Seega kokkuvõtvalt võib öelda, et Ecoshi liposomaalse C-vitamiini kapseldamise eelisteks on:

  • vitamiinide parem kohaletoimetamine,
  • kõrge rakusisene omastatavus,
  • üledooside vältimine kuna vitamiini ümbritsev fosfolipiidide kiht võimaldab suuremal kogusel toimeainel rakku jõuda,
  • c-vitamiini liig hapuka maitse ja olemuse pehmendamine letsitiini fosfolipiididega,
  • kiirem vitamiini dissotsiatsioon, mis võimaldab kiiremini toimetada vitamiini konkreetse organi/koeni,
  • vitamiini sihipärane kontrollitud aine vabanemine organismis,
  • vitamiini interaktsioonide vähendamine teiste molekulide ja ümbritseva keskkonnaga,
  • füüsilise stabiilsuse tugevdamine, mis ei lase erinevatel ainetel lahuses omavahel liituda ega lase neil gravitatsioonis tõttu eralduda. (6)

Kasutatud kirjandus:

  1. https://tervis.postimees.ee/3999773/liposoomide-revolutsioon-vitamiinide-inimorganismi-viimises
  2. https://en.wikipedia.org/wiki/Liposome
  3. https://www.actinovo.com/en/curcumin-study
  4. Hyeongmin Kim, Yeongseok Kim, Jaehwi Lee, Liposomal formulations for enhanced lymphatic drug delivery,
    https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1818087613000135
  5. Mozafari, M. R., Johnson, C., Hatziantoniou, S., & Demetzos, C. (2008). Nanoliposomes and their applications in food nanotechnology. Journal of Liposome Research, 18(4), lk 309–327.
    https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18951288/
  6.  Katouzian, I., & Jafari, S. M. (2016). Nano-encapsulation as a promising approach for targeted delivery and controlled release of vitamins. Trends in Food Science and Technology, 53, lk 34–48.

 

Kas sellest postitusest oli abi?

Lisa kommentaar

×

Ostukorv