Meeste tervis on viimasel ajal üha enam luubi all olnud ja sellest on ka rohkem rääkima hakatud. Kuigi nooremad mehed on oma tervise suhtes teadlikumaks muutunud ja tunnustatud arstide sõnul on näiteks meeste südame tervis ajas pigem paranenud, on meeste tervis siiski endiselt suurema riski all.

Põhjused selleks on ilmsed. Näiteks pingutavad mehed juba loomupäraselt rohkem üle, samuti kannatavad nad stressi all, magavad vähem, ega pööra nii suurt tähelepanu ka oma söögivalikule. See kõik ühest kandist kulutab, sest toitainete puudus kehas suureneb, aga toitainete vajakajäämisi ei asendata mitte toitaineterikaste toitude söömise, vaid vastupidi, sellega, mis pigem maitsepaletile rõõmu teeb.

Ja samas, isegi kui süüa mitmekesist toitu, on teatud juhtudel kehal keeruline kõiki vajalikke vitamiine ja mineraale omastada ning pikaajaline tervislik seisund ja heaolutunne võivad seetõttu kannatada saada.

Järgnevalt tuleb juttu peamistest olulistest vitamiinidest, mineraalidest ja teistest toitainetest, mida igaühe, eriti aga mehe keha vajab. Seda kõike selleks, et tugevdada oma närvikava ja tulla paremini toime stressiga, et tugevdada oma lihaskonda ning tulla paremini füüsilist sooritust nõudvate ülesannete ning veel palju muugagi. Ja, et lihtsalt nautida oma mehelikku jõudu veel kaua! Siin loos anname ka näpunäiteid meeste hea tervise säilitamiseks ja kirjutame peamistest erinevas vanuses mehi kimbutavatest muredest.

Miks meeste tervis toetust vajab ja miks üldse tarbida toitaineid nagu vitamiine ja mineraalaineid toidulisandina?

Isegi mitmekesise toitumise korral, võib praegustel aegadel olla raskendatud kõikide vajalike vitamiinide ja mineraalainete kättesaamine. Puuduliku vitamiinide ja mineraalide taseme tõttu võivad aga mehe heaolutunne ja tervislik seisund kannatada. Toitaineid keeruline kätte saada mitmetel põhjustel. Näiteks:

1. Puuviljad, köögiviljad ja juurviljad sisaldavad tänu nende liigsele kultiveerimisele tänapäeval oluliselt vähem mineraale ja vitamiine kui vanasti, sest pinnas, kus neid kasvatakse on kommertspõllumajanduse ja väetiste kasutamise tõttu toitainetevaene. Nii on toitainetevaesed ka saadused, mis sellisel pinnasel kasvavad.
2. Toiduained on liigselt töödeldud ja rafineeritud.
3. Toiduained korjatakse tihti enne nende täielikku küpsust (et need transportimisel ei rikneks) ja transporditakse pika maa taha. Selle käigus on aga vitamiinid oma elujõu tihti juba kaotanud.
4. Liigne või pikaajaline stress, ebatervislik toitumine, elustiil, terviseprobleemid, toksiinid, ravimite tarvitamine ja vananemine mõjutavad kõik negatiivselt inimese ainevahetusfunktsioone. Selle tulemusena ainevahetus häirub ja tekib toitainete puudus.
5. Ka ebapiisava toitumise või suurenenud toitainete vajaduse korral ei saa organism kätte piisavalt toitaineid.

Kõigi kirjeldatud põhjuste tõttu võivad seega kapslis olevad toitained meestele suurepäraseks toetavaks vahendiks olla!

• Vitamiinid on ühed hädavajalikud mikrotoitained, milledest igaüks omab erinevatele raku protsessidele kindalt toimet. Need koosnevad paljudest ühendite summast ning üks ja seesama vitamiini koostisosa võib osaleda kümnetes erinevates ensümaatilistes (lagundavates ja ülesehitatavates) protsessides organismis. 
• Mineraalained on aga organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. 
• Valkude ehk aminohapete põhiülesanne on organismi kasvamise, ehituse ja arengu tagamine. Peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega. Valgud osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, samuti osalevad nad paljude ühendite transpordil. 

Ilma vitamiinide, mineraalideta ja teiste toitaineteta ei saa keha lihtsalt toimida. 

Kuidas teada, millist vitamiini või toitainet sinu keha enim vajada võib?

Geneetika, asukoha, toidu kättesaadavuse ja elustiili tõttu on kõigil ainulaadsed toitumisvajadused. Näiteks, kui inimene tarbib palju lehtköögivilju, võib tal organismis olla piisavalt kaaliumi. Kuid, kui see sama inimene satub harva otsese päikesevalguse kätte, võib tal puudus olla D-vitamiinist (5). 

Seetõttu on toidulisandite tarbimisele enamasti kõige mõistlikum läheneda lähtudes isiklikest vajadusest ja elustiilist, konsulteerida oma perearstiga, või, siis teha eelnevalt analüüsid teatud toitainete võimaliku puuduse väljaselgitamiseks. Analüüse saad teha oma perearsti juures ja ka Synlabis ning seda kindlasti teha ka soovitame. Üks asi muidugi mida teadma pead on see, et magneesiumi puudust kahjuks vereanalüüs ei näita. Magneesium, on aga üks olulisemaid mineraale, mille puuduse all nii paljud kannatavad. Seda miks see nii on, selgitame täpsemalt magneesiumist rääkiva alapealkirja all.

On ka muid tegureid, mis aitavad kindlaks teha, millist toidulisandit võiks olla parim juurde manustada, näiteks perekonna ajalugu, aktiivsuse tase ja stressitase. Lisaks võivad rolli mängida ka sellised muutujad nagu alkoholi tarbimine, kofeiini tarbimine, füüsiline aktiivsus ja isegi reisimine. Näiteks neil, kes tarbivad liiga palju alkoholi, võib olla keskmisest suurem risk hoopis B-grupi vitamiinide puuduse tekkeks (5).

Koos puuduse peamiste sümptomitega ja päevaste soovituslike kogustega on allolevalt ära toodud need peamised vitamiinid ja mineraalid, mis võiksid sobida just Eesti meestele ning aidata neil normaalsetena hoida mitmeid tähtsaid kehafunktsioone ja kehasüsteeme nagu lihaskonda, luustikku, närvisüsteemi ja immuunsust ning pakkuda lisaks ka üldist heaolutunnet.

7 vajalikku vitamiini ja muud toitainet mehe heaks

1. Meeste tervis ja D-vitamiini olulisus 

D-vitamiini puudus on väga tavaline ning väidetavalt kannatab D-vitamiini puuduse all lausa 70% eurooplastest (1). Aga miks sellest vitamiinist nii palju räägitakse ja miks D-vitamiin nii oluline on?

D-vitamiini rollid

• D-vitamiin aitab hoida luid normaalsena. Koos kaltsiumiga, võivad optimaalsed D-vitamiini kogused aidata toetada luude tervist. See on eriti oluline just vanemas eas meeste jaoks, kes on altimad kukkumisele, sest D-vitamiini pikaajaline puudus võib mõjutada luude tihedust ning luumurdude kergesti tekkimist (6, 7, 8, 9, 10, 11).
• Vitamiin D aitab hoida normaalsena lihaste talitlust. Normaalse lihaste talitluse all ei olegi siinkohal mõeldud vaid musklite kasvatamist ja säilitamist, sest näiteks skeletilihaste peamisteks funktsioonideks on hoopis tavapäraste liigutuste tekitamise jaoks vajalikud kontraktsioonid, kehaasendi ja kehahoiaku säilitamine, kehatemperatuuri säilitamine, toitainete säilitamine ja liigeste stabiliseerimine.
• Vitamiin D osaleb rakujagunemise protsessis. Rakujagunemise ehk mitoosi käigus rakk dubleerib kogu oma sisu, sealhulgas kromosoomid ja jaguneb, moodustades sel moel kaks identset tütarrakku. Lihtsustatult öeldes tähendab rakujagunemine, et rakk loob endast identseid koopiaid. Kuna see protsess on nii kriitiline, on mitoosi etapid teatud geenide poolt vägagi hoolikalt kontrollitud. Kui mitoos ei ole õigesti reguleeritud, võivad tekkida terviseprobleemid.
• Vitamiin D aitab kaasa selliste oluliste mineraalainete nagu fosfori ja kaltsiumi normaalsele imendumisele ning ärakasutamisele ja seetõttu ka normaalsele vere kaltsiumisisaldusele. Forsfor on näiteks oluline seepärast, et aitab kaasa normaalsele energiavahetusele, rakumembraanide normaalsele talitlusele ning luude ja hammaste normaalsetena hoidmisele. Kaltsium on aga igas inimkehas oluline, et aidata kaasa normaalsele vere hüübimisele, energiavahetusele, lihaste tööle, närviülekandele ja seedeensüümide tööle. Lisaks osaleb ka kaltsium rakkude jagunemise protsessis ning on vajalik normaalsete luude ja hammaste säilitamiseks.
  
• Vitamiin D aitab ka kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.
• Vitamiin D aitab hoida normaalsetena ka hambaid (41).

D3-vitamiin on Ecoshi valikus olemas nii eraldiseisvalt, kui ühe vitamiinina paljudest ka meestele mõeldud vitamiinikompleksi “Mehe Vägi” koostises.

D-vitamiini soovituslikud päevased annused meestele mikrogrammides ja rahvusvahelistes ühikutes (IU)

• Kuni 12 kuused poisid: 10 mcg (400 IU)
• 1–13 aastased poisid: 15 mcg (600 IU)
• 14–18 aastased noorukid: 15 mcg (600 IU)
• 19–70 aastased mehed: 15 mcg (600 IU)
• 71 aastased ja vanemad mehed: 20 mcg (800 IU) (32).

D-vitamiini sisaldavad toiduained

D-vitamiini sisaldavad peamiselt rasvane kala nagu näiteks lõhe, sardiin, heeringas, makrell, punane liha, maks ja munakollased (35). Täpsemalt:

1. Tursamaksaõli, 1 spl: 34,0 mcg (1 360 IU) – 170% DV
2. Forell, 85 g: 16,2 mcg (645 IU) – 81% DV
3. Lõhe 85 g: 14,2 mcg (570 IU) – 71% DV
4. Seened, ½ tassi (UV-valgusele eksponeeritud): 9,2 mcg (366 IU) – 46% DV
5. Piim 2%, 1 tass (D-vitamiiniga rikastatud): 2,9 mcg (120 IU) – 15% DV
6. Soja-, mandli- ja kaerapiimad (D-vitamiiniga rikastatud), 1 tass: 2,5-3,6 mcg (100-144 IU) – 13-18% DV
7. Hommikusöögihelbed (D-vitamiiniga rikastatud), 1 portsjon: 2,0 mcg (80 IU) – 10% DV
8. Sardiinid (konserveeritud), 2 sardiini: 1,2 mcg (46 IU) – 6% DV
9. Munad (ainult munakollane), 1 suur: 1,1 mcg (44 IU) – 6% DV
10. Veisemaks, 85 g: 1,0 mcg (42 IU) – 5% DV
11. Tuunikala (konserveeritud), 85 g: 1,0 mcg (40 IU) – 5% DV
12. Juust (Cheddar), 28 g: 0,3 mcg (12 IU) – 2% DV
13. Seened (Portabella), ½ tassi: 0,1 mcg (4 IU) – 1% DV
14. Kanafilee, 85 g: 0,1 mcg (4 IU) – 1% DV (35, 42).

• mcg (μg) – mikrogrammid portsjoni kohta
• IU (International Unit) – rahvusvahelised ühikud portsjoni kohta
• % DV (Percent Daily Value) – päevane väärtus protsentides
• 1 mcg (μg) D-vitamiini vastab 40 IU-le

Siinkohal olgu ka öeldud, et nagu numbritest näha, siis on toiduga oma päevast D-vitamiini vajadust praktiliselt võimatu katta, sest selleks, et täiskasvanud mees oma D-vitamiini normi kätte saaks, peaks ta iga päev ära sööma ligikaudu 100 munakollast, veidi rohkem kui 100 grammi rasvast kala nagu lõhe, või, siis tarbima igapäevaselt kalamaksaõli. D-vitamiini kohta saad pikemalt lugeda siit.

Mille järgi tunda ära võimalikku D-vitamiini puudust?

D-vitamiini vajakajäämine kehas võib endast märku anda allolevate tunnuste esinemisega:

• luuvalu;
• seljavalu;
• hammaste nõrgenemine;
• võimalikud muutused luu tiheduses;
• väsimus ja kurnatus;
• külmetustele vastuvõtlikum olemine;
• lihaste funktsiooni halvenemine (nagu näiteks lihaskrambid, lihaskorseti nõrkus, lihaste jäikus ja valu ning ka südamelihase funktsiooni halvenemine);
• toitainete nagu näiteks kaltsiumi imendumise langus soolestikus 15% -ni (ilma D-vitamiini puuduseta omastavad inimesed tavaliselt kaltsiumi 60-80% ulatuses) (42).

Milliseid D-vitamiini toidulisandeid on Ecoshil meestele pakkuda

Ecoshi valikus on meestele sobivaid D-vitamiini toidulisandeid ja D-vitamiini sisaldavaid toidulisandeid mitmeid, nende hulgas:

• LIPOSOOMNE D3-VITAMIIN
• LIPOSOOMNE VEGAN D3-VITAMIIN SAMBLIKEST
• D3 VITAMIIN, 4000IU/kapsel
• D3 VITAMIIN, 4000-IU tilk, kookosõliga 10ml
• D3 VITAMIIN, 4000-IU tilk, kanepiõliga 10ml
• D3 VITAMIIN, 1200-IU tilk, kanepiõliga,10ml
• D3 VITAMIIN, 400 IU, PERELE, kanepiõliga 50ml
• D3 VITAMIIN, 400 IU, PERELE, oliiviõliga, 50ml
• MEHE VÄGI – vitamiinid meestele. D-vitamiini sisaldab ka just spetsiaalselt meestele mõeldud vitamiinikompleks “Mehe Vägi”

2. Meeste tervis ja magneesium – närvisüsteem, lihased ja üldine heaolu

Magneesium on mineraal, mis on oluline paljude keha funktsioonide jaoks (2, 12). Aga, nagu D-vitamiini, ei pruugi organism ka magneesiumi erinevatel põhjustel piisavalt kätte saada. Seda peamiselt just seetõttu, et toiduained, mis peaksid magneesiumi sisaldama on enamasti taimsed, kuid tänapäevaste põllumajandustehnikate tõttu on mullad toitainetest vaesed ja seetõttu ei sisalda enam samas koguses toitaineid ega mineraale ka sellisel pinnasel kasvatatud toit. Lisaks ei sisalda keha jaoks omasatatavs vormis magneesiumi ka paljud magneesiumi toidulisandid.

Ja mis veelgi hullem, magneesiumipuudust on pea, et võimatu kindlaks teha, kuna vereanalüüs seda ei näita.  Põhjus selleks on lihtne. Nimelt sisaldub veres vaid ligikaudu kuni 0,8% kogu kehas olevast magneesiumist. Seega ülejäänud 99,2% on mujal.

Keha aga eelistab, et magneesiumi tase oleks pidevalt normaalne just veres ja võtab seega mujalt (näiteks kudedest, rakkudest ja lihastest) reserve selleks, et säilitada enam-vähem stabiilne magneesiumi normaalsete väärtuste tase veres. Miks? Sest kui selle mineraali sisaldus veres isegi juba vaid natukene langeb, suureneb risk, et häirub südamelihase funktsioon ja see lõpetab oma töö (43).

Seega jah, keha tahab magneesiumipuuduse korral töös hoida pigem sinu eluliselt olulisi lihaseid nagu südant, mitte muskleid ja võtabki südamefunktsiooni säilitamiseks magneesiumi ära sinu skeletilihastest (43).

Magneesiumi rollid

• Aitab kaasa normaalsele valgusünteesile. Valkude normaalne sünteesimine on ülimalt tähtis, kuna valgud on olulised just seetõttu, et aitavad kaasa lihasmassi kasvule, lihasmassi säilimisele ja luude normaalsena hoidmisele (41).
• Aitab vähendada väsimust ja kurnatust.
• Aitab kaasa elektrolüütide tasakaalule.
• Aitab kaasa normaalsele energiavahetusele.
• Aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele.
• Aitab kaasa normaalsele lihaste tööle. Magneesium võib aidata pingul olevaid lihaseid lõdvestades vigastusi ära hoida. Piisava magneesiumi puudumisel ei saa lihased korralikult lõdvestuda ning see võib põhjustada krampe (13).
• Aitab kaasa normaalsetele psühholoogilistele funktsioonidele. On olemas tugevaid tõendeid magneesiumi rolli kohta erinevate psühholoogiliste funktsioonide ja meeleoluga seotud probleemide nagu ärevuse korral (20).
• Aitab normaalsena hoida ka luid ja hambaid. Mitmed uuringud nii meeste, kui naiste seas on leidnud positiivseid seoseid magneesiumi tarbimise ja luutiheduse vahel (12).

Tänu higistamisest tulenevale suuremale vedeliku kaotusele on eriti just aktiivse eluviisi või spordi harrastajatel tavalisest 10-20% võrra suurem magneesiumi vajadus. Niisamuti võib vastavalt mitmetele uuringutele magneesium tõsta sooritustaset treeningutel (14, 15, 16, 17, 18, 19).

Magneesiumi soovituslikud päevased annused meestele milligrammides

• Kuni 6 kuused poisid: 30 mg*
• 7–12 kuused poisid: 75 mg*
• 1–3 aastased poisid: 80 mg
• 4–8 aastased poisid: 130 mg
• 9–13 aastased poisid: 240 mg
• 14–18 aastased noorukid: 410 mg
• 19–30 aastased mehed: 400 mg
• 31–50 aastased mehed: 420 mg
• 51+ aastased mehed: 420 mg (12).

* AI –  (AI – toitainete piisavuse tagamiseks vajalike toitainete kogus) (12).

Magneesium toidus

Magneesiumi sisaldavad toiduained on peamiselt rohelised lehtköögiviljad (nagu salat, spinat jne); tume šokolaad; avokaado; pähklid; seemned; läätsed ja teraviljatooted (36). Täpsemalt:

• Kõrvitsaseemned, röstitud, 28 g: 156 mg
• Chia seemned, 28 g: 111 mg
• Mandlid, kuivalt röstitud, 28 g: 80 mg
• Spinat, keedetud, ½ tassi: 78 mg
• India pähklid, kuivalt röstitud, 28 g: 74 mg
• Maapähklid, õlis röstitud, ¼ tassi: 63 mg
• Sojapiim, tavaline või vanilje, 1 tass: 61 mg
• Mustad oad, keedetud, ½ tassi: 60 mg
• Edamame oad ehk noored sojaoad, kooritud, keedetud, ½ tassi: 50 mg
• Maapähklivõi, 2 supilusikatäit: 49 mg
• Kartul, küpsetatud koorega, 99 g: 43 mg
• Riis, pruun, keedetud, ½ tassi: 42 mg
• Jogurt, tavaline, madala rasvasisaldusega, 227 g: 42 mg
• Hommikusöögihelbed, mis on rikastatud 10% magneesiumisisaldusega, 1 portsjon: 42 mg
• Kiirkaerahelbed, 1 pakk: 36 mg
• Kidney oad, konserveeritud, ½ tassi: 35 mg
• Banaan, 1 keskmine: 32 mg
• Atlandi lõhe, tehistingimustes kasvatatud, keedetud, 85 g: 26 mg
• Piim, 1 tass: 24-27 mg
• Rosinad, ½ tassi: 23 mg
• Täisteraleib, 1 viil: 23 mg
• Avokaado, kuubikuteks lõigatud, ½ tassi: 22 mg
• Kana rinnafilee, röstitud, 85 g: 22 mg
• Veisehakkliha, 90% tailiha, pannil küpsetatud, 85 g: 20 mg
• Brokkoli, tükeldatud ja keedetud, ½ tassi: 12 mg
• Riis, valge, keedetud, ½ tassi: 10 mg
• Õun, 1 keskmine: 9 mg
• Porgand, toores, 1 keskmine: 7 mg (12).

Nagu ülaltoodud numbritest ilmselt isegi näed, siis selleks, et katta täiskasvanud mehe päevane magneesiumi vajadus milleks on olenevalt vanusest 400 – 420 mg, peaks iga päev ära sööma terve 150 grammise paki mandleid, 18 viilu täisteraleiba või, siis umbes 46 õuna. Kas tundub teostatav? Ilmselt seepärast magneesiumipuudus nii levinud ongi.

Mille järgi võimalikku magneesiumipuudust ära tunda?

Magneesiumipuudus võib endast märku anda tekitades peamiselt allolevaid sümptomeid:

• lihasspasmid ja krambid, ka valulikud jalakrambid, sest lihaste lõdvestumine ja kasv sõltub magneesiumist,
• väsimust ja nõrkust,
• värinaid, surinaid või torkimistunnet (sipelgaid kätes ja jalgades),
• liigset erutuvust, närvilisust ja ärevust,
• unisust ja uneprobleeme,
• ebanormaalset südamerütmi ja südamepekslemist,
• pidevat pingesolekut ja pinges keha,
• stressi,
• mäluhäireid ja mõistuse hägustumist,
• kurvameelsust,
• silmalau tõmbluseid,
• valusid nagu lihasvalusid, kroonilist seljavalu ja peavalu,
• isutust,
• kõhukinnisust,
• iiveldust ja oksendamist (12).

Milliseid magneesiumi toidulisandeid on Ecoshil meestele pakkuda

Ecoshi valikus on meestele mitmeid sobivaid ja hästi imenduvaid ainult magneesiumi, või siis magneesiumi sisaldavaid toidulisandeid nagu näiteks:

• LIPOSOOMNE MAGNEESIUM
• MAGNEESIUM GLÜTSINAAT – bioaktiivne
• AJU VÄGI – aju ja mälu vitamiinid aju töö toetuseks

Magneesiumi ning selle erinevate hästi ja halvasti imenduvate vormide kohta leiad põhjalikumat lugemist siit.

3. Meeste tervis ja testosteroon – meheliku jõu ja seksuaalsuse allikas

Testosteroon on hormoon, mida toodetakse peamiselt meeste munandites ning naiste munasarjades ja neerupealistes. See hormoon on meeste kasvu ja mehelike omaduste arenguks lausa hädavajalik. Testosterooni tootmine suureneb noorukieas ja varases täiskasvanueas umbes 30 korda. Pärast varajast täiskasvanuiga hakkab see tase igal aastal veidi langema. Näiteks alates umbes 30. eluaastast hakkab testosterooni tase mehe kehas iga aasta ühe protsendi võrra langema.

Testosteroon mängib rolli lihasmassi ja luude arengus; näo- ja kubemekarvade arengus; hääle arengus; sugutungi tekkimises; meeleolus ja elukvaliteedis ning verbaalses mälus ja mõtlemisvõimes. 

Kui sul on mure võimaliku madala testosterooni taseme pärast, siis pöördu oma perearsti poole, et saaksite koos arutada võimalike lahenduste teemadel, milledest üheks meetodiks võib olla testosterooni asendusravi.

Veelgi enam, kuigi vananedes on loomulik, et testosteroonitase on veidi madalam, võivad mõned sümptomid, nagu lihasmassi vähenemine, suurenenud keharasv või erektsioonihäired, olla märgid ka muudest tervislikest seisunditest.

Testosterooni taseme taastamine normaalsesse vahemikku, kasutades testosterooni asendusravi, võib kaasa aidata mitmete hüpogonadismi sümptomite leevendamisele nagu näiteks (22, 24): 

• meeleolu ja heaolutunne,
• energiatase,
• seksuaalfunktsioon,
• jõud ja lihasmass,
• erütropoees ja luude mineraalne tihedus (KMT),
• kardiovaskulaarsed probleemid (21, 22).

Osade allikate kohaselt võivad testosterooni taset aidata tõsta  järgmised toiduained:

• tuunikala,
• munakollased,
• austrid,
• koorikloomad,
• loomaliha,
• oad (37).

Kuidas madal testosterooni tase endast märku võib anda

Mõnedel meestel ei tekitda madal testosterooni tase mingeid sümptomeid. Teisted võivad aga tähedalda:

• madalat sugutungi,
• erektsiooniprobleeme,
• madalat spermatosoidide arvu,
• unehäireid, näiteks unetust,
• lihaste suuruse ja jõu vähenemist,
• luukadu,
• keharasva suurenemist,
• meeleoluhäireid,
• keskendumisraskuseid (44).

Ülaltoodud sümptomitest võivad osad olla täiesti normaalseks osaks ka vananemise juures (nagu näiteks madal sugutung, sest vananedes on see täielikult normaalne, et huvi seksi vastu väiksem on). Niisamuti võivad toodud sümptomid olla põhjustatud ka muudest seisunditest, näiteks kõrgest vererõhust või veresuhkruga seotud probleemidest.

Milliseid testosterooni toota aitavaid toidulisandeid on Ecoshil meestele pakkuda

TESTOBOOST – meeste võimekust toetav. See toidulisand on mõeldud aktiivsetele meestele, kes soovivad toetada oma mehelikku potentsiaali ja ka füüsilist võimekust. Toidulisandis sisalduv Tribulus terrestris (harilik kuradisarv) on taim, mis toetab mehelikku võimekust ning on abiks meeste organismis testosterooni taseme tõstmisel. Harilik kuradisarv toetab seksuaalset võimekust ja südame tervist ning mõjub rahustavalt ka närvisüsteemile.

4. Meeste tervis ja antioksüdandid – immuunsuse ja rakkude tervise toetuseks

Antioksüdandid on ained, mis pärsivad ja reguleerivad vabade radikaalide toimet. Vabad radikaalid kahjustavad rakke ja ka geneetilist materjali ehk DNA-d (25, 30).

Kui nüüd veidi täpsemalt selgitada, siis on antioksüdandid ühendid, mis pidurdavad ja takistavad oksüdatsiooni (keemiline reaktsioon, mis tekitab vabu radikaale). Kui vabad radikaalid nagu reaktiivsed hapnikuliigid (ROS) ja reaktiivsed lämmastikliigid (RNS) ületavad organismi võimet neid pärssida, võib tekkida seisund, mida nimetatakse oksüdatiivseks stressiks. Antioksüdandid aitavad aga oksüdatiivse stressiga toime tulla.

Vabade radikaalide ja antioksüdantide vahelise tasakaalu hoidmine on äärmiselt oluline kõikide füsioloogiste protsesside toimimiseks ning tasakaalu rikkumise korral, võivad vabad radikaalid muutuda ohtlikuks. 

Millised on antioksüdantsed ained? 

Antioksüdantset toimet omavad mitmed vitamiinid ja mineraalid, nagu näiteks:

• A-vitamiin
• C-vitamiin
• E-vitamiin
• Seleen
• Tsink

Antioksüdantiderikkad toiduained

Parim viis varustada keha antioksüdantidega on süüa antioksüdantiderikast toitu nagu näiteks:

• tume šokolaad,
• kibuvitsamarjad,
• pekaanipähklid,
• mustikad,
• artišokid,
• maasikad,
• vaarikad,
• punane kapsas,
• oad,
• tumedad viinamarjad,
• spinat,
• peet,
• oranžid puu- ja köögiviljad jne. (33, 34).

Millised tunnused viitavad kehas oksüdatiivsele stressile?

Siin on mõned märgid, mida tuleb jälgida:

• kortsud ja hallid juuksed,
• vähenenud silmanägemine,
• väsimus,
• mäluprobleemid,
• lihas- ja/või liigesevalu,
• peavalu ja tundlikkus müra suhtes,
• vastuvõtlikkus infektsioonidele (45).

Milliseid antioksüdante sisaldavaid toidulisandeid võib leida Ecoshi valikust?

Ecoshil on pakkuda mitmeid antioksüdante sisaldavaid toidulisandeid nagu näiteks:

• KVERTSETIIN – immuunsust toetav
• NAC + KIBUVITS – kaitsevõimet toetav
• ANTIOKSÜDANTIDE KOMPLEKS – immuunsüsteemi kaitse
• SELEEN L-selenometioniin
• TSINK + C-VITAMIIN – vedel tsink perele
• TSINK DIGLÜTSINAAT – bioaktiivne
• LIPOSOOMNE C-VITAMIIN
• C-VITAMIIN ACEROLAGA – bioaktiivne
• C-VITAMIIN 100% L- askorbiinhape
• C-VITAMIIN + kibuvits

Antioksüdantide toime ja ka muu olulise kohta leiad rohkemat lugemist siit.

5. Meeste tervis ja oomega-3 rasvhapped nagu EPA ja DHA- normaalse aju- ja südametalitluse jaoks

Oomega-3 rasvhapped nagu alfa-linoleenhape (ALA), eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA) on polüküllastumata rasvhapped, mida keha ise ei tooda, aga milledest osad on olulised nii ajule, kui ka südemetegevusele. Kehas on ka vajalik hoida oomega-3 ja oomega-6 rasvhapete vahelist tasakaalu. Siiski, väidetavalt tarbib enamik mehi lausa 15 korda rohkem just oomega-6 rasvhappeid. Seetõttu võib see tasakaal paljudel nihkes ning kehas just oomega-3 rasvhapetest puudus olla (2, 38).

Oomega-3 rasvhapete nagu EPA ja DHA rollid:

• Dokosaheksaeenhape (DHA) aitab säilitada normaalset ajutalitlust.
• Dokosaheksaeenhape (DHA) aitab hoida normaalset nägemist.
• Eikosapentaeenhape ja dokosaheksaeenhape nagu EPA ja DHA aitavad kaasa normaalsele südametalitlusele (2, 38, 40, 41).

Oomega-3 soovituslikud kogused päevas

Eksperdid ei ole veel oomega-3-rasvhapete soovitatud päevaseid koguseid kindlaks teinud, välja arvatud ühe oomega-3 rasvhappe – alfa-linoleenhape (ALA) puhul.

ALA keskmised soovitatavad kogused päevas grammides:

• Kuni 12 kuud: 0.5 g
• 1–3 aastat: 0.7 g
• 4–8 aastat: 0.9 g
• 9–13 aastat: 1.2 g
• 14–18 aastat: 1.6 g
• 18 aastat ja vanemad: 1.6 g (39).

Oomega-3 rasvhappeid sisaldavad toiduained

• Alfa-linoleenhape (ALA) – leidub peamiselt pähklites ja seemnetes ning taimeõlides, nagu näiteks linaseemne-, sojaoa- ja rapsiõlides.
• Eikosapentaeenhape (EPA) – leidub peamiselt just rasvastes kalades nagu lõhe, heeringas, sardiinid ning makrell ja ka muudes mereandides.
• Dokosaheksaeenhape (DHA) – leidub kalades ja muudes mereandides (39).

Oomega-3 rasvhapete puuduse tunnused

Võimalikust oomega-3 rasvhapete puudujäägist kehas võivad märku anda:

• probleemid naha, juuste ja küüntega;
• väsimus ja unehäired;
• puudujäägid keskendumisvõimes ja tähelepanelikkuses;
• liigesevalu ja jalakrambid;
• allergia sümptomid;
• liigne kõrvavaha;
• südame- ja veresoonkonna probleemid (46).

Milliseid oomega-3 rasvhappeid sisaldavaid toidulisandeid võib leida Ecoshi valikust?

Ecoshi valikus on pakkuda:

• OOMEX – oomega 3 kalaõli. See on üks suurima ja optimaalseima oomega-3 rasvhapete nagu EPA ja DHA sisaldusega kalaõli, mis aitab organismis hoida igapäevast normaalset asendamatute rasvhapete sisaldust. Lisaks on OOMEX rikastatud ka taimsete õlidega.

6. Meeste tervis ja tsink vere testosterooni taseme normaalsena hoidmiseks

Mis tsingi puhul meestele ehk kõige olulisem on see, et tsink aitab hoida normaalsena vere testosterooni taset ning aitab kaasa ka viljakusele ja reproduktsioonile. Lisaks osaleb tsink rakujagunemise protsessis, aitab kaasa normaalsele valgusünteesile ja aitab kaitsta rakke ka oksüdatiivse stressi eest (41).

Peale selle aitab tsink kaasa ka:

• normaalsele happe-alustasakaalule;
• normaalsele süsivesikute ainevahetusele;
• normaalsele kognitiivsele talitlusele;
• normaalsele DNA-sünteesile;
• normaalsele makrotoitainete ainevahetustele;
• normaalsele rasvhapete ainevahetusele;
• vitamiin A normaalsele ainevahetusele;
• luude normaalsena hoidmisele;
• juuste normaalsena hoidmisele;
• küünte normaalsena hoidmisele;
• naha normaalsena hoidmisele;
• nägemise normaalsena hoidmisele;
• immuunsüsteemi normaalsele talitlusele (41).

Ecoshi tsink on biokatiivne, mis tähendab, et keha omastab seda paremini, kui traditsioonilises vormis tsiki. Seda sama bioaktiivset tsinki sisaldab piisavas koguses ka Ecoshi spetsiaalselt meeste jaoks mõeldud vitamiinide ja mineraalide kompleks “Mehe Vägi“.

Kuidas võimalikku tsingipuudust ära tunda

Tsingipuuduse sümptomid on tavaliselt seotud rolliga, mida tsink sinu organismis täidab. Mõned kõige levinumad tsingipuuduse sümptomid on järgmised:

• söögiisu kadumine;
• oodatust aeglasem kasv;
• halb immuunsüsteemi toimimine;
• raske tsingipuudus võib põhjustada veelgi enam murettekitavaid sümptomeid nagu näiteks:
  • hilinenud suguküpsus;
  • kõhulahtisus;
  • silmade ja naha kahjustused;
  • letargiline tunne;
  • naljakate maitsetunnete tekkimine;
  • juuste väljalangemine;
  • halb haavade paranemine;
  • seletamatu kaalulangus;
  • meestel ja poistel võib esineda ka impotentsust ja hüpogonadismi, mis tähendab, et mehe keha ei tooda piisavalt testosterooni (47).

Tsingi soovituslikud päevased kogused meestele milligrammides

• Kuni 6 kuused poisid: 2 mg*
• 7–12 kuused poisid: 3 mg*
• 1–3 aastased poisid: 3 mg
• 4–8 aastased poisid: 5 mg
• 9–13 aastased poisid: 8 mg
• 14–18 aastased noorukid: 11 mg
• 19 + aastased mehed: 11 mg (48).

* AI –  (AI – toitainete piisavuse tagamiseks vajalike toitainete kogus) (48).

Tsink toidus

1. Austrid, kasvatatud, toored, 85 grammi: 32 mg – 291% DV
2. Austrid, Vaikse ookeani austrid, keedetud, 85 grammi: 28,2 mg – 256% DV
3. Veiseliha, röstitud, 85 grammi: 3,8 mg – 35% DV
4. Sinikrabi, keedetud, 85 grammi: 3,2 mg – 29% DV
5. Hommikusöögihelbed, rikastatud 25% tsingiga, 1 portsjon: 2,8 mg – 25% DV
6. Kiirkaerahelbed, veega keedetud, 1 tass: 2,3 mg – 21% DV
7. Kõrvitsaseemned, röstitud, 28 grammi: 2,2 mg – 20% DV
8. Sealiha, kondiga tükk, praetud, 85 grammi: 1,9 mg – 17% DV
9. Kalkuni rinnaliha, röstitud, 85 grammi: 1,5 mg – 14% DV
10. Juust, cheddar, 43 grammi: 1,5 mg – 14% DV
11. Krevetid, keedetud, 85 grammi: 1,4 mg – 13% DV
12. Läätsed, keedetud, ½ tassi: 1,3 mg – 12% DV
13. Sardiinid, konserveeritud õlis, nõrutatud ja koos luudega, 85 grammi: 1,1 mg – 10% DV
14. Kreeka jogurt, tavaline, 170 grammi: 1,0 mg – 9% DV
15. Piim, 1% rasvasisaldusega, 1 tass: 1,0 mg – 9% DV
16. Maapähklid, röstitud, 28 grammi: 0,8 mg – 7% DV
17. Riis, pruun, pikateraline, keedetud, ½ tassi: 0,7 mg – 6% DV
18. Muna, 1 suur muna: 0,6 mg – 5% DV
19. Kidney oad, konserveeritud, ½ tassi: 0,6 mg – 5% DV
20. Täisteraleib, 1 viil: 0,6 mg – 5% DV
21. Lõhe, keedetud, 85 grammi: 0,5 mg – 5% DV
22. Brokkoli, hakitud, keedetud, ½ tassi: 0,4 mg – 4% DV
23. Riis, valge, pikateraline, keedetud, ½ tassi: 0,3 mg – 3% DV
24. Sai, 1 viil: 0,2 mg – 2% DV
25. Kirsstomatid, toored, ½ tassi: 0,1 mg – 1% DV
26. Mustikad, toored, ½ tassi: 0,1 mg – 1% DV(48).

• % DV (Percent Daily Value) – päevane väärtus protsentides
• mg – milligramm

Milliseid tsinki sisaldavaid toidulisandeid võib leida Ecoshi valikust?

Ecoshil on pakkuda toidulisandeid, mis sisaldavadki ainult puhast ja hästi imenduvat tsinki ning ka meestele mõeldud toidulisandeid, kus tsink on ühendatud teiste toitainetega nagu näiteks:

• TSINK DIGLÜTSINAAT – bioaktiivne
• TSINK + C-VITAMIIN – vedel tsink perele
• MEHE VÄGI – vitamiinid meestele

7. Meeste tervis ja seleen spermatogeneesile kaasa aitamiseks

Seleeni peamine osatähtsus just meeste jaoks on kaasa aitamine normaalsele spermatogeneesile. Aga, peale selle on seleenil inimkehas mängida veel teisigi tähtsaid rolle nagu näiteks:

• kaasa aitamine immuunsüsteemi normaalsele talitlusele;
• kaasa aitamine kilpnäärme normaalsele talitlusele;
• kaasa aitamine juuste ja küünte normaalsena hoidmisele;
• ning kaasa aitamine rakkude oksüdatiivse stressi eest kaitsmisele (41).

Seleen on Ecoshi valikus olemas nii eraldiseisvalt, kui ka meeste vitamiinikompleksi “Mehe Vägi” koostises.

Seleeni soovituslikud päevased kogused meestele mikrogrammides

• Kuni 6 kuused poisid: 15 mcg*
• 7–12 kuused poisid: 20 mcg*
• 1–3 aastased poisid: 30 mcg
• 4–8 aastased poisid: 30 mcg
• 9–13 aastased poisid: 40 mcg
• 14–18 aastased noorukid: 55 mcg
• 19 + aastased mehed: 55 mcg (49).

* AI –  (AI – toitainete piisavuse tagamiseks vajalike toitainete kogus) (49).

Seleen toidus

1. Parapähklid, 28 grammi (6-8 pähklit): 544 mcg – 989% DV
2. Tuunikala, keedetud, 85 grammi: 92 mcg – 167% DV
3. Koger, keedetud, 85 grammi: 47 mcg – 85% DV
4. Sardiinid, konserveeritud õlis, nõrutatud ja koos luudega, 85 grammi: 45 mcg – 82% DV
5. Sealiha sink, 85 grammi: 42 mcg – 76% DV
6. Krevetid, konserveeritud, 85 grammi: 40 mcg – 73% DV
7. Makaronid, seleeniga rikastatud, keedetud, 1 tass: 37 mcg – 67% DV
8. Veiselihapraad, röstitud, 85 grammi: 33 mcg – 60% DV
9. Kalkuniliha, kondita, röstitud, 85 grammi: 31 mcg – 56% DV
10. Veisemaks, pannil praetud, 85 grammi: 28 mcg – 51% DV
11. Kanafilee, röstitud, 85 grammi: 22 mcg – 40% DV
12. Kodujuust, 1% rasvasisaldusega, 1 tass: 20 mcg – 36% DV
13. Riis, pruun, pikateraline, keedetud, 1 tass: 19 mcg – 35% DV
14. Veise hakkliha, 25% rasvasisaldusega, praetud, 85 grammi: 18 mcg – 33% DV
15. Muna, kõvaks keedetud, 1 suur: 15 mcg – 27% DV
16. Täisteraleib, 1 viil: 13 mcg – 24% DV
17. Küpsetatud oad, konserveeritud, 1 tass: 13 mcg – 24% DV
18. Kiirkaerahelbed, tavalised, veega keedetud, 1 tass: 13 mcg – 24% DV
19. Piim, 1% rasvasisaldusega, 1 tass: 8 mcg – 15% DV
20. Jogurt, tavaline, madala rasvasisaldusega, 1 tass: 8 mcg – 15% DV
21. Läätsed, keedetud, 1 tass: 6 mcg – 11% DV
22. Sai, 1 viil: 6 mcg – 11% DV
23. Spinat, külmutatud, keedetud, ½ tassi: 5 mcg – 9% DV
24. Spagetikaste, marinara, 1 tass: 4 mcg – 7% DV
25. Kašupähklid ehk India pähklid, röstitud, 28 grammi: 3 mcg – 5% DV
26. Maisihelbed, 1 tass: 2 mcg – 4% DV
27. Rohelised herned, külmutatud, keedetud, ½ tassi: 1 mcg – 2% DV
28. Banaanid, viilutatud, ½ tassi: 1 mcg – 2% DV
29. Küpsetatud kartul, koos koorega, 1 kartul: 1 mcg – 2% DV (49).

• mcg (μg) – mikrogrammid portsjoni kohta
• % DV (Percent Daily Value) – päevane väärtus protsentides

Milliseid seleeni sisaldavaid toidulisandeid võib leida Ecoshi valikust?

Seleeni sisaldavad Ecoshi valikust järgmised toidulisandid:

• SELEEN L- selenometioniin
• MEHE VÄGI – vitamiinid meestele

Vitamiinide, mineraalide ja taimsete ekstraktide kompleks “Mehe Vägi” – meeste vaimsele ja füüsilisele võimekusele

Vitamiinikompleks “Mehe Vägi” on mõeldud just spetsiaalselt meestele ja sisaldab mehe füüsilise ja vaimse tervise toetamiseks mitmeid igapäevaselt vajalikke toitaineid – vitamiine, mineraalaineid, aminohappeid (valke) ja taimseid ekstrakte. Täpsemalt:

Vitamiine nagu:

• C vitamiini (liposoomne C-vitamiin). Vitamiin C aitab kaasa normaalsele energiavahetusele, immuunsüsteemi normaalse talitluse säilimisele intensiivse kehalise koormuse ajal ja pärast seda, närvisüsteemi normaalsele talitlusele, normaalsetele psühholoogistele funktsioonidele ning kollageeni normaalsele moodustumisele veresoonte, igemete, hammaste, naha, luude ja kõhrkoe normaalseks talitluseks. Vitamiin C aitab ka kaasa E-vitamiini algvormi taastekkimisele ja suurendab raua imendumist.

Lisaks aitab C-vitamiin vähendada väsimust ja kurnatust ning kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest (41).

• D3 – vitamiini. D-vitamiin osaleb rakujagunemise protsessis ning aitab normaalsena hoida hoida lihaste talitlust, luid ja hambaid. Peale selle aitab see päikesevitamiin kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele, kaltsiumi ja fosfori normaalsele imendumisele/ärakasutamisele ning vere normaalsele kaltsiumisisaldusele (41).
• A – vitamiini. Vitamiin A ehk beetakaroteen on selline vitamiin, mis aitab hoida normaalsena nägemist ja osaleb ka rakkude spetsialiseerumise protsessis. Rakkude spetsialiseerumine ehk  diferentseerumine on protsess, mille käigus “üldised” või “tavalised” rakud arenevad spetsiifilisteks rakkudeks, millel on spetsiifilised funktsioonid. Vitamiin A aitab hoida normaalsetena ka limaskesti ja nahka ning aitab lisaks kaasa ka immuunsüsteemi normaalsele talitlusele ja raua normaalsele ainevahetusele (41).

B-grupi vitamiine:

• Vitamiini B3 (niatsiin). Vitamiin B3 on abiks väsimuse ja kurnatuse vähendamisel ning aitab kaasa ka normaalsetele psühholoogilistele funktsioonidele ning normaalsele närvisüsteemi talitlusele. Lisaks aitab vitamiiin B3 kaasa normaalsele energiavahetusele ja limaskestade ning naha normaalsetena hoidmisele (41).
• Vitamiini B6. See vitamiin aitab kaasa normaalsele valgu, glükogeeni ja homotsüsteiini ainevahetusele ning hormonaalse aktiivsuse regulatsioonile. Homotsüsteiini (Hcy) ainevahetus ehk metabolism on oluline metioniini kättesaadavuse, valkude homöostaasi ja DNA-metüülimise reguleerimiseks. Lihtsamini öeldes toodab sinu keha homotsüsteiinist (see on aminohape) piisava B6, B9 (folaadi)- ja B12-vitamiinide olemasolul aminohappeid tsüsteiini ja metioniini, mis on omakorda vajalikud mitmete organismis toimuvate protsesside, sealhulgas valkude sünteesi normaalseks kulgemiseks. Lisaks aitab vitamiin B6 kaasa normaalsele energiavahetusele, närvisüsteemi normaalsele talitlusele, normaalsetele psühholoogilistele funktsioonidele, vere punaliblede normaalsele moodustumisele ja  immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Peale selle aitab vitamiin B6 vähendada ka väsimust ja kurnatust (41).
• Foolhapet (vitamiin B9). Folaat osaleb rakujagamise protsessis ja aitab kaasa normaalsele aminohapete sünteesile, normaalsele vereloomele, homotsüsteiini normaalsele ainevahetusele, normaalsetele psühholoogilistele funktsioonidele, immuunsüsteemi normaalsele talitlusele ning väsimuse ja kurnatuse vähendamisele (41).

Mineraale:

• Tsinki. Tervisekasusid on tsingil vägagi mitmeid. Nagu ka enne mainitud, siis aitab see mineraal kaasa normaalsele viljakusele, reproduktsioonile, valgusünteesile, süsivesikute ainevahetusele, happe-alustasakaalule, kognitiivsele talitlusele, DNA-sünteesile, makrotoitainete ainevahetustele, immuunsüsteemi normaalsele talitlusele, rasvhapete ainevahetusele ja vitamiin A normaalsele ainevahetusele. Tsink aitab normaalsetena hoida ka juukseid, küüsi, nahka, nägemist ja vere testosterooni taset, osaleb rakujagamise protsessis ning aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest (41).
• Mangaani. Mangaan aitab kaasa normaalsele energiavahetusele ja normaalsele sidekoe moodustumisele. Lisaks aitab mangaan normaalsena hoida luid ja kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest (41).
• Seleeni. Seleen on meeste jaoks oluline kuna aitab kaasa normaalsele spermatogeneesile. Lisaks aitab seleen kaasa kilpnäärme ja immuunsüsteemi normaalsele talitlusele, rakkude oksüdatiivse stressi eest kaitsmisele ning juuste ja küünte normaalsena hoidmisele (41).

Aminohappeid ja taimseid ekstrakte:

• Aminihappeid nagu L-arginiini, L-Tauriini, L-Trüptofaani ja L-glutamiini.
• Lõvilakk-korallnarmiku ehk Lion’s Mane ekstrakti.
• Siberi ženšenni ekstrakti. Siberi ženšenn toetab keha kaitsevõimet, on tuntud vereringe soodustajana ja aitab kaasa normaalse vererõhu säilimisele. 
• Korditsepsi ekstrakti.
• Roosilõhnalise kuldjuure ekstrakti. Roosilõhnaline kuldjuur on adaptogeen, mis aitab organismil kohaneda emotsionaalse stressi ja füüsilise pingutuse korral ning toetab potentsi ja vastupidavust sportlikel sooritustel. 

Meeste tervis – 10 näpunäidet stabiilse ja hea tervise säilitamiseks

Meeste tervis vajab tähelepanu ja mida varem mees oma tervise eest hoolt kandma hakkab seda parem. Siin on selleks mõned näpunäited nii meilt endilt, kui Preston Robert Tisch Center for Men’s Health meditsiiniliselt direktorilt doktor Steven Lamm`ilt.

1. Leia endale arst. Vali endale selline perearst, kellega sul on mugav ja kellega saaksid avalikult arutada kõiki oma tervise aspekte, alates vaimsest seisundist kuni seksuaalse funktsiooni ja üldise heaoluni.
2. Kohtu oma arstiga. See, et end hetkel hästi tunned ei pruugi alati tähenda, et kõik on korras. Vahel on inimestel kalduvus asju eitada, aga kindlasti ei maksaks ignoreerida selliseid sümptomeid nagu must väljaheide, nägemiskadu või valu rinnus. Kahjuks aga, on meestel kalduvus just seda teha.
3. Ole informeeritud. Kindlasti on vajalik olla terviseteemadel teadlik ja oma sümptomeid ja nende põhjuseid mõista, et võimalike probleemide süvenemisele varakult jaole saada. Küll aga, ei tohiks ennast ise diagnoosida.
4. Varieeri oma treeninguid. Keha muutub väga mugavaks, kui alati samasugust ja ühekülgset trenni teha. Seega varieeri oma treeninguid. Need võiksid ideaalsel juhul olla segu aeroobsest treeningust, lihastreeningust ja venitusest. Koormus vali kindlasti jõu- ja eakohane, sest rohkem ei ole alati parem ja mingist vanusest alates tekivad vigastused ja liigesvalud valesti valitud harjutuste tõttu vägagi kergesti. Kui oled endale trenniga liiga teinud ja kannatad, õla, küünarliigese, selja- või mõne muu valu käes, saab sind kõige paremini aidata füsioterapeut.
5. Söö. Piisav toitumine on ülioluline. See on tähtsam kui miski muu, välja arvatud ehk uni. Keskendu pigem toitainetele, kui kaloritele ja söö erinevaid tervislikke toiduaineid. Piiratud valikuga ei saa saavutada optimaalset toitumist.
6. Sea prioriteediks hea ööuni. Maga iga päev vähemalt 7 tundi ja selles suhtes ei tohi sa kindlasti teha kompromisse. Mehed arvavad, et nad saavad unepuudusest üle juues kohvi, tehes trenni, või mida iganes muud, kuid see on väga halb mõte. Kui sul on uneprobleemid, siis nende leevendamiseks loe näpunäiteid siit. Toidulisandeid unehäirete leevendamiseks leiad siit.
7. Kontrolli oma vaimset tervist. Vaimne tervis on tõesti väga, väga oluline ja oluline ka just nimelt siinse loo kontekstis. Miks? Aga seepärast, et mehed kipuvad vaimse tervise probleemidele viitavaid märke rohkem eirama ja eitama kui naised. Nad arvavad, et miski ei murra neid, et nad on tugevad, oma muredest üle ja, et väike stress ei ole probleem. Kuniks see stress märkamatult muudkui eskaleerub ja lõpuks ei pane inimene enam isegi tähele, kui suurde auku ta enesel tegelikult kukkuda on lasknud. Mõtle mitme asja peale. Kas tarbid ehk liiga palju alkoholi? Kas ikka pöörad tähelepanu ärevushäirete, depressiooni või bipolaarse häire tunnustele, mis sageli tähelepanuta jäävad? Kui sul on perekonnas esinenud vaimuhaigusi, enesetappe ja/või uimastite ja alkoholi kuritarvitamist, siis on sul tõesti vaja kedagi, kes aitaks sul märke ja sümptomeid märgata, hinnata ja abi pakkuda.

Sest abi on alati olemas ja mida kiiremi jaole saad, seda kergem on olukorrast väljuda.

1. Valmisolek seksiks. Kui mees on stressis, ei maga piisavalt või tarvitab liialt alkoholi, ei pruugi ta nõudmisel erektsiooni saada ja mehe erektsioon on tegelikult ka üks tema üldise tervise baromeetritest. Trenni tegemine, hea toitumine ja hea uni on parimad viisid, kuidas olla kindel, et magamistoas täkk oled.
2. Hoolitse oma eesnäärme eest. Eesnääre kasvab vanuse kasvades. Ja mingil hetkel tekivad sul eesnäärme kasvamisega seotuna peaaegu kindlasti ka sümptomid, nagu näiteks probleemid urineerimisega. Tõeliselt tervislik ja väherasvane toitumine vähendab aga eesnäärme kasvu tõenäosust ja võib vähendada ka teiste eesnäärmega seotud probleemide riski.
3. Naudi. Tee iga päev midagi enda jaoks, olgu see siis jooksmine, audioraamatu kuulamine, meditatsioon või hoopis jooga. Ära hoia kogu oma lõbu puhkuseks (50)!

Meeste tervis – millised on peamised erinevas eas mehi kimbutavad tervisemured ja kuidas nendega toime tulla

Olenevalt vanusest, ohustavad meeste vaimset ja füüsilist tervist erinevad faktorid ja allolevalt need sinuni ka toome.

1. Lapsepõlve trauma – aita poistel aktiivselt traumaga toime tulla

Lapsepõlve traumal võib tervisele olla elukestev mõju. See mõju võib olla füüsiline, vaimne või, siis mõlemad kokku. Sündmused, mis võivad olla laste jaoks traumeerivad, on järgmised:

• õnnetused;
• perekondlik düsfunktsioon;
• lahusolek vanematest või hooldajatest;
• kiusamine;
• väärkohtlemine;
• hooletussejätmine;
• vägivald (kogetud ja/või pealtnägemine);
• sõda;
• vaesusest põhjustatud stress (51).

Vanematel ja hooldajatel on oluline roll poiste abistamisel trauma ajal ja kindlasti ka pärast seda. Regulaarsest rutiinist kinnipidamine, mõistev suhtumine, lisatähelepanu osutamine ning hoolitsemine selle eest, et poiss saaks piisavalt puhata ja magada, on kõik viisid, kuidas trauma mõju minimeerida. Vanemad ja hooldajad saavad abi ja nõu ka perearstilt, nõustajalt või psühholoogilt (51).

Vanemate, hooldajate ja vaimse tervise spetsialistide aktiivsel toetusel on traumat kogenud poistel suurem võimalus kogu ülejäänud elu jooksul kogeda vähem negatiivseid tervisemõjusid (51).

2. Ärevus ja astma – kaks peamist halva tervise põhjust 5-24 aastastel 

Kuigi me elame “õnnelikus riigis”, ohustavad noori siiski paljud tõsised terviseprobleemid. 5-24 aastaste puhul on astma ja ärevus esikohal.

Eestis tehtud uuringute andmetel esineb kooliealistel lastel astmat 5–10% ja esimesel viiel eluaastal 3–7% (52). Niisamuti viitavad uuringute andmed depressiooni ja ärevushäirete suurele levikule. Nimelt, enesekohaste hinnangute põhjal oli depressioonirisk neljandikul (27,6%) ja üldistunud ärevushäire risk igal viiendal (20%) täiskasvanul. Mõlema näitaja puhul eristusid riskirühmana just noored täiskasvanud (18–24-aastased), kellest ärevushäirete riskis oli 37,2% ja depressiooniriskis 56,2%. 

Pooltel vastanutest esines somaatilisi kaebusi ja traumaatilisi elusündmusi. Tuleb märkida, et vaimse tervise probleemide sage esinemine enesehinnanguliste näitajate põhjal ei ole Eesti eripära, vaid on võrdlemisi tüüpiline tulemus sellelaadsetes uuringutes ka mujal, sh eriti pandeemia ajal (53). 

Kuidas lapsel võimalikku astmat ära tunda

Astma sümptomid ja vallandajad on erinevad, seega on oluline otsida meditsiinilist diagnoosi ja raviarsti nõu. Kui sinu hooldataval lapsel esineb mõni allolevatest kaebustest, siis pöördu oma perearsti poole. Kui seda hästi hallata, võivad astmaga poisid elada õnnelikku ja täisväärtuslikku elu.

• hingamisraskused,
• õhupuudus, 
• köha, 
• vilisev hingamine,
• pigistustunne rinnus.

Ka ärevushäired on väikeste laste puhul tavaline vaimse tervise probleem ja umbes pooled kõikidest tõsistest vaimse tervise probleemidest täiskasvanueas saavad alguse enne 14. eluaastat.

Selleks, et märgata poiste mõtlemise, emotsioonide või käitumisega seotud probleeme, on parimas positsioonis just vanemad ja lähedased. Oluline on meeles pidada, et kõik ärevushäired ei ole häired. On tavaline, et poisid – sealhulgas imikud, väikelapsed ja poisid vanuses viis kuni 14 aastat – kardavad olukordi või esemeid, mida täiskasvanud ähvardavaks ei pea. Sellises olukorras saavad vanemad aidata poistel edukalt oma hirmudega toime tulla. 

Ärevushäire märgid, mida oma lapsel jälgida, on aga järgmised:

• raske keskenduda;
• ei saa magada või ärkab öösel halbade unenägude tõttu;
• ei söö korralikult;
• kiire vihastumine või ärrituvus ja kontrollimatus puhangute ajal;
• pidev muretsemine või negatiivsed mõtted;
• tunneb end pinges ja närviliselt või käib sageli tualetis;
• pidev nutmine;
• on klammerdunud;
• kaebab kõhuvalu ja tunneb end halvasti;

Lahusoleku ärevus on tavaline noorematel lastel, samas kui vanemad lapsed ja teismelised kipuvad rohkem muretsema kooli pärast ning kannatavad pigem sotsiaalse ärevuse all  (54).

Kui oled mures, et sinu lapsel võib olla ärevushäire, või, et ta on koormatud hirmude või foobiatega, pöördu vaimse tervise spetsialisti poole. Sinu perearst, koolipsühholoog või nõustaja on kõik head lähtepunktid (51).

3. Meeste tervis ja liigne riskeerimine – julgusta noori vähem riskeerima

Noorukiiga on poiste jaoks tavaliselt eksperimenteerimise periood. See on ka aeg, mil poisid on kõige haavatavamad, kuna nende riskitaju on madal, aga riskide võtmise tahe ja selle tahte realiseerimise võimalus suur. Eakaaslased mängivad noorukite elus olulist rolli – sotsiaalsed sidemed ja sõprussuhted on poistele ja meestele eluliselt tähtsad kogu nende elu jooksul.

Ometi võib eakaaslaste surve viia kehvade valikute ja riskikäitumiseni, mis võib aga kahjustada füüsilist ja vaimset tervist.

Alkohol on vastutav enamiku uimastitega seotud surmajuhtumite eest teismeliste hulgas. Paljud noorukid katsetavad alkoholiga, kuid liigne joomine võib mõjutada poiste füüsilist ja vaimset tervist ning nende võimet õigeid otsuseid teha (51).

Siin saavad vanemad ja hooldajad aidata võidelda eakaaslaste survega, modelleerides mõistlikku käitumist juba pikalt enne teismeiga, näiteks:

• joomine mõõdukalt või üldse mitte;
• seltskonnas igal korral mitte joomine;
• stressiga toimetulek tervislikul viisil, mis ei hõlma alkoholi;
• samuti on oluline, et vanemad ja hooldajad räägiksid poistele seostest joomise ja ohtliku käitumise vahel, nagu ohtlik seks, joobes juhtimine, joobes ujumine ja saunaskäik, või kaklemine.

Uuringud näitavad, et enesekindlad noorukid, kes tunnevad end oma perekonna ja sõprade poolt toetatuna, on vähem vastuvõtlikud eakaaslaste survele, teevad paremaid otsuseid ja suudavad noorukiea väljakutsetega turvalisemalt toime tulla.

Hea vaimne tervis on noorte jaoks väga oluline. Tihedad, hoolivad ja stabiilsed suhted kodus, koolis ja kogukonnas võivad aidata kaitsta noorukite vaimset tervist, heaolu ja ennetada ka liigset riskeerimist.

4. Harrasta turvalist seksi 

Seks on lõbus ja tervislik osa elust, kuid ebaturvaline seks võib noorte meeste jaoks kaasa tuua potentsiaalselt eluaegseid negatiivseid tagajärgi, sealhulgas sugulisel teel levivaid nakkuseid ja planeerimata rasedust.

Juurdepääs põhjalikule ja faktilisele teabele seksuaalsuse kohta aitab noorukitel pidada vestlusi seksuaalsuhete üle ohutult ja vastutustundlikult. Seksuaalsuse teemalised arutelud peaksid hõlmama laia teemaderingi, sealhulgas paljunemise bioloogiat, tervislikke suhteid, otsuste tegemist, seksuaalset ja soolist mitmekesisust, rasestumisvastaseid vahendeid ja suguhaigusi. Uuringud näitavad, et poistele ja noortele meestele seksist rääkimine ei julgusta neid seksuaalselt eksperimenteerima.

Sugulisel teel levivad nakkused võivad edasi kanduda ebaturvalise vaginaalse, suulise või anaalseksi käigus – iga seksuaalselt aktiivne noormees võib nakatuda sugulisel teel levivasse nakkushaigusesse. Enamikku suguhaigusi saab ennetada, kui harrastada turvalist seksi ja kasutada õigesti selleks ettenähtud vahendeid nagu näiteks kondoome (51).

On oluline, et noortel meestel oleks juurdepääs teabele turvaseksi ja suguhaiguste ennetamise kohta. Kuigi mõnda suguhaigust saab ravida, ei ole mõnda (sealhulgas suguelundite herpes, HIV, B-hepatiit ja inimese papilloomiviirus (HPV)) võimalik ravida, mistõttu võivad need meest mõjutada kogu tema ülejäänud elu.

5. Hoolitse oma vaimse tervise eest – 15-24 eluaastad võivad noorte meeste jaoks olla keeruline aeg.

Keskmisest rohkem vaimse tervise häireid kogevad just noored täiskasvanud mehed ja 15-24-aastaste meeste seas on enesetapud ja enesevigastused ning alkoholi tarvitamise häired kaks peamist meeste tervisekahjustuste põhjust. Samuti surevad mehed suurema tõenäosusega ennetatavatel põhjustel, nagu enesevigastused ja enesetapud. Enesetapud on meestel üle kolme korra sagedasemad kui naistel (51).

Noorte meeste vaimse tervise probleemidel on mitmeid põhjusi, sealhulgas:

• Stressirohked kogemused, nagu suhte purunemine või traumaatiline elusündmus, lein pärast lähedase inimese surma, töö kaotamine või ebaõnnestumine suurel eksamil.
• Üksindus ja sotsiaalne isolatsioon – tunne, et oled täiesti üksi ja ilma sõprade või perekonnaliikmeteta võib suurendada noorte meeste halva tervise riski ja vähendada nende eluiga.
• Alkoholi kuritarvitamine võib negatiivselt mõjutada noorte meeste vaimset tervist. Alkoholi tarvitamine on seotud enam kui 200 kroonilise haiguse, samuti vägivalla, rünnakute ja liiklusõnnetuste suurenenud riskiga.

Noorte meeste seas on abi otsimise määr madal, kuid abi otsimine on oluline samm meeste vaimse tervise hindamisel ja parandamisel. Sotsiaalne ja kogukonnas osalemine on 15-24-aastaste meeste jaoks samuti oluline ennetav tegur. Perekond ja sõbrad pakuvad noormeestele hindamatut tuge elu paratamatutel rasketel aegadel. Noorte vaimse tervise probleemide kohta leiad rohkemat lugemist siit.

Kuhu vaimse tervise probleemide korral pöörduda?

Tasuta nõuandeliinid

• Tasuta perearsti nõuandeliin 1220 või 634 663: kui perearst sind kohe vastu võtta ei saa, kuid arvad, et olukord ei ole nii hull, et esmaabisse peaksid pöörduma, siis võid helistada ka tasuta perearsti nõuandeliinile.
• Tasuta koolipsühholoogide ühingu nõuandeliin 1226 (eesti keeles, E-R kell 16.00-20.00) ja 1227 (vene keeles T, kell 16.00-20.00): siin nõustavad sind kogenud psühholoogid.
• Lasteabi number 116 111: see number on avatud 24h.
• Ohvriabi number 116 006 või 6147 393: ka see number on avatud 24h.
• Psühholoogilise esmaabi kriisitelefon 1247: siiagi võib loomulikult helistada ööpäevaringselt.
• Hingehoiu number 116 123: hingehoiu ja emotsionaalse toe telefonil vastab hingehoidja iga päev vahemikus kl 14.00-00.00.
• Eluliin 655 8088 (eesti keeles) ja 655 5688 (vene keeles): siia võid helistada iga päev vahemikus 19.00 – 07.00.
• Kiirabi 112: kui sul teisi numbreid kohe meelde ei tule, siis alati võid helistada ka kiirabisse. Ära alahinda oma muret ja tea ka seda, et kiirabisse helistamine ei tähenda alati, et kiirabiauto sulle kohe vilkurite saatel järgi saadetakse. Esialgu võetakse su kõne lihtsalt vastu ja hinnatakse probleemi tõsidust. Kui sinu mure ei vaja kiiret reageerimist, osatakse sind vajadusel ka edasi suunata.

Tasuta veebinõustamine ja nõuandeliinid

Tasuta nõustamist veebis, telefoniteel ja ka teisi võimalusi oma vaimse tervise mure lahendamiseks leiad lehekülgedelt peaasi.ee, lasteabi.ee, palunabi.ee ja lahendus.net.

• Peaasi.ee: kliki üleval nupule “vajan abi” ning sealt avaneb sulle mitmeid võimalusi. 16-26 aastastele noortele pakutakse võimalust registreeruda tasuta nõustamisele (mida saab korraldada ka videosilla abil). Niisamuti võid oma murest ka nõustajale kirjutada. Sulle vastatakse 3-6 päeva jooksul. Kui tegemist on kiire murega, siis kasuta pigem ülaltoodud tasuta telefoniliine.
• Palunabi.ee: siin ohvriabi.ee lehel saad oma murest kirjutada ka otse vestluse aknasse. Kui on kiire, siis helista 116 006 (24h).
• Lasteabi.ee: ka siin saad oma murest või abi vajavast lapsest kirjutada otse vestluse aknasse. Kiire mure korral helista 116 111 (24h).
• Lahendus.net: siingi pakutakse tasuta nõustamist. Pead vaid ennem lehe kasutajaks registreeruma ja siis saadki oma mure sealsetele nõustajatele kirja panna. Kiire mure korral helista mõnele ülaltoodud tasuta nõuandeliinile, mis tundub sulle antud hetkel sobivaim.

Arstiabi

• Perearst: oma perearsti poole võid pöörduda julgelt ka vaimse tervise probleemidega.
• Psühhiaatriakliiniku erakorraline vastuvõtt:
  • Tallinnas võid numbrile 617 2650 helistada igal ajal, aga võid ka lihtsalt aadressile Paldiski mnt 52 kohale minna.
  • Pärnus on psühhiaatriakliiniku valvearsti telefon 516 0379, aga oleks parem, kui sa siia keset ööd siiski ei helistaks ja helistaksid enne kella nelja. Väga suures hädaolukorras võid minna psühhiaatriakliiniku registratuuri aadressil Ristiku 1. Kui kiiret ei ole, registreeri endale aeg numbril 4473296.
  • Tartus on Psühhiaatriakliiniku erakorraline vastuvõtt Raja 31, kabinet B 1002, mis asub I korrusel ning valvearsti/valveõe telefon 731 8764.

6. Meeste tervis ja stress – täiskasvanueas tõuseb meestel stressitase, hoia see kontrolli all

Täiskasvanud meestel võib kõrgendatud stressitase tervist ja heaolu oluliselt mõjutama, ning ka tõsisemaid vaimse tervise probleeme nagu ärevust ja depressiooni põhjustama hakata. Igapäevase stressi teatud taset võib eeldada peaaegu igas eluvaldkonnas, kuid täiskasvanud meeste puhul võib stress teatud valdkondades või teatud aegadel tugevam olla. Näiteks:

• Tööga seotud stress – eelkõige just töötus on see, mis nii füüsilist, kui ka vaimset tervist mõjutada võib.
• Isaks saamine – isadel on sünnitusejärgsel perioodil suurem risk vaimse tervise halvenemiseks. Kuni iga kümnes isa kannatab pärast lapse sündi depressiooni all.
• Rahaline stress – sissetuleku kaotamine ja muud rahalised kaotused võivad põhjustada nii emotsionaalseid, kui ka rahalisi raskusi, mis mõjutavad täiskasvanud meeste suhteid ja vaimset heaolu (51).

Oluline on, et mehed otsiksid suurenenud stressi ajal tuge. Pöördumine võib nõuda julgust, kuid võib aidata meestel stressirohkete eluetappide mõjudega toime tulla ja neist taastuda. Heaks alguspunktiks võib olla usaldusväärse sõbraga rääkimine. Samuti võib otsida tuge ülaltoodud teenusepakkujate juurest (51).

7. Täiskasvanud meeste jaoks on oluline hakata hoolitsema oma füüsilise keha eest ja vähendada meeste seas levinud terviseprobleemide nagu kõrge veresuhkru ja südameprobleemide riski

25-60-aastastel meestel on oluline käia regulaarselt arstlikul kontrollil ja teha elustiili valikuid, mis toetavad südame, kopsude, aju, lihaste ja reproduktiivse süsteemi head tervist.

• Reproduktiivne tervis peaks olema ka täiskasvanud meeste jaoks prioriteet, sest see aitab oluliselt kaasa terve lapse saamise võimalusele. Suitsetamine kahjustab sperma DNA-d, samas kui liigne joomine võib mõjutada erektsioonifunktsiooni ja mõjutada sperma kvaliteeti. Viljatus mõjutab viis kuni seitse protsenti kõigist meestest ja see on üldise tervise biomarker. Üldine tervisekontroll, suitsetamisest loobumine, alkoholitarbimise vähendamine, hea toitumine ja aktiivne liikumine on kõik meetmed, mida mehed saavad enne pere loomist ette võtta (51).
• Teise tüübi diabeet on meestel sagedamini esinev kui naistel ja selle tekkimise risk suureneb vanusega. Konsulteeri oma perearstiga võimaliku diabeedi riski suhtes ja mida selle ennetamiseks teha saad. Peamised teise tüübi diabeedi riskitegurid on ülekaal ja vähene liikuvus.
• Ka südame isheemiatõbi, kopsuvähk, eesnäärmeprobleemid ja luu- ja lihaskonna vaevused on keskealiste meeste kehva tervise juhtivate põhjuste hulgas. Näiteks surevad mehed südame isheemiatõvesse ja kopsuvähki kaks korda sagedamini kui naised. Niisamuti on keskealiste meeste jaoks suurem risk soolevähk ja eesnäärmevähk.

Mõned ülaltoodud meeste seas levinud terviseprobleemide riskitegurid – näiteks perekonna anamnees ja vanus – ei ole inimese enda kontrolli all. Mehed saavad aga ise oma tervisega seotud riskide vähendamiseks teha muu hulgas järgmist:

• kaalu kaotamine;
• alkoholi tarbimise vähendamine;
• suitsetamisest loobumine;
• füüsiliselt aktiivne olemine;
• kõrge vererõhu kontrollimine;
• kolesterooli vähendamine ja tervislik toitumine (51).

Uuringud näitavad, et ka depressioon ja sotsiaalne isolatsioon on südamehaiguste riskitegurid, seega on sotsiaalsete sidemete ja hea vaimse tervise säilitamine olulised terviseprobleemide ennetamise strateegiad ka siinkohal (51).

8. Meeste tervis ja eesnääre – eesnäärme probleemid on vanemate meeste seas tavalised, seega kontrolli oma eesnääret

Eesnäärme probleemid on vanemate meeste jaoks märkimisväärne terviserisk. Umbes 25 protsendil 55-aastastest ja vanematest meestest on eesnäärmehaigus. See näitaja suureneb 70-aastaseks saades 50 protsendini (51).

Eesnäärme healoomuline suurenemine ehk eesnäärme adenoom on kõige levinum eesnäärme probleemide tüüp. Mõned mehed ei märka mingeid sümptomeid, teistel on tavaliseks märgiks urineerimisprobleemid. Ka siin võivad sümptomite süvenemist aeglustada või peatada aidata muutused elustiilis, nagu näiteks:

• Kofeiini ja alkoholi tarbimise vähendamine või ärajätmine (need ärritavad põit).
• Kõhukinnisust tekitavate toitude vältimine.
• Kaalu vähendamine.
• Diabeedi ja vererõhu kontrollimine.
• Suitsetamisest loobumine.
• Kehalise koormuse suurendamine (51).

Eesnäärmevähk on meeste seas teine kõige sagedamini diagnoositav vähk. See on kõige levinum üle 65-aastaste vanuserühmas (51). Kui sul on perekonnas varem esinenud eesnäärmehaigusi, käi regulaarselt kontrollis ja räägi oma perearstile kõigest ebatavalisest. Mehed saavad oma eesnäärmevähi riski vähendada tervisliku kehakaalu säilitamise ja tervisliku toitumise abil.

9. Keskendu hea füüsilise ja vaimse tervise säilitamisele ka vanemas eas

Tervislike eluviiside harrastamine, füüsilise aktiivsuse säilitamine ja sotsiaalsete sidemete hoidmine on lihtsad viisid, kuidas üle 70-aastased mehed saavad anda endale parima võimaluse jääda terveks ja elada kauem.

Vanematel meestel on suurem tõenäosus haigestuda sellistesse tervisehäiretesse nagu südame isheemiatõbi ja dementsus ning kannatada kukkumisest tingitud negatiivsete tervisemõjude all (51).

Südame isheemiatõbi on meeste 10 suurima surmapõhjuse hulgas, seega hoia oma süda tervena ja enneta südame isheemiatõve riski tehes järgmist juba varakult:

• loobu suitsetamisest,
• ole füüsiliselt aktiivne,
• toitu tervislikult ja tasakaalustatult,
• vähenda vererõhku ja kolesterooli taset,
• hoolitse oma vaimse tervise ja heaolu eest – depressioon on teadaolevalt südamehaiguste riskitegur (51).

Koos oodatava eluea pikenemisega on kasvanud ka dementsuse diagnoosiga meeste arv. Prognoositakse, et dementsuse levimus suureneb järgmise 20 aasta jooksul veel lausa 90% võrra. Kuigi praegu ei ole dementsuse vastu ravi, võib meelte aktiivsena hoidmine aidata seda riski vähendada. Sotsiaalselt aktiivne olemine ning perekonna ja sõpradega suhtlemine võib samuti dementsuse riski vähendada (51).

Ka kukkumine on eakate meeste peamine vigastuste põhjus. Näpunäited kukkumiste vältimiseks on järgmised:

• Tee regulaarseid silmakontrolle.
• Paranda turvalisust oma kodus ja selle ümbruses.
• Uuri oma perearstilt ravimite kõrvalmõjude kohta  – mitme ravimi võtmine võib kukkumise riski suurendada.
• Hoolitse oma tervise eest. Käi regulaarselt tervisekontrollis, toitu tervislikult ja tee tasakaalu, jõu ja painduvuse parandamiseks trenni.
• Kanna mugavaid, hästiistuvaid jalanõusid (51).

NB! Siin esitatud teave on ainult informatiivsel eesmärgil, seega ärge kasutage seda oma terviseprobleemide diagnoosimiseks ega raviks. Ärge pidage siinset infot kui tagatist soovitud tulemuste saavutamiseks, sest see pole mõeldud teie arsti või muu tervishoiutöötaja nõuannete asendamiseks. Enne toidulisandite tarbimist konsulteerige kindlasti arstiga, et vältida võimalikke vastunäidustusi ja soovimatuid kõrvalmõjusid.

Vaata ka: Ecosh’i toidulisandid ja vitamiinid meestele

Autor: Maria-Helena Loik

Pildid: Shutterstock.com

Allikad:

1. https://www.sciencedaily.com/releases/2012/01/120110102058.htm#:~:text=Vitamin%20D%20deficiency%20is%20a,who%20live%20in%20sunny%20places.%22
2. https://takecareof.com/articles/best-vitamins-supplements-for-men
3. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21154195
4. https://www.mensjournal.com/food-drink/supplements-every-guy-needs/
5. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1470481/
6. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3221132/
7. https://en.wikipedia.org/wiki/Vitamin_D
8. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2621390/
9. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31454046/
10. https://www.uptodate.com/contents/treatment-of-osteoporosis-in-men?topicRef=2023&source=see_link
11. https://tervis.elu24.ee/4350759/tasub-teada-millised-haigused-tekivad-d-vitamiini-puudusest
12. https://ods.od.nih.gov/factsheets/Magnesium-HealthProfessional/
13. https://www.washingtonpost.com/lifestyle/wellness/magnesium-does-a-body-good/2016/11/17/f90cedfa-ab4b-11e6-a31b-4b6397e625d0_story.html
14. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17172008/
15. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22760901/
16. https://www.healthline.com/nutrition/10-proven-magnesium-benefits#TOC_TITLE_HDR_3
17. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24015935/
18. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16825271/
19. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25008857/
20. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6024559/#:~:text=From%20a%20neurological%20standpoint%2C%20magnesium,implicated%20in%20multiple%20neurological%20disorders.
21. https://www.research.va.gov/currents/0815-5.cfm
22. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2701485/
23. https://www.healthline.com/health/benefits-testosterone
24. http://www.meestearst.ee/hupogonadism.html
25. https://en.wikipedia.org/wiki/Antioxidant#:~:text=Antioxidants%20are%20compounds%20that%20inhibit,C)%20terminate%20these%20chain%20reactions.
26. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10343344/#:~:text=Numerous%20epidemiological%20studies%20have%20found,in%20part%2C%20account%20for%20this.
27. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8227682/
28. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6211048/
29. https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/high-blood-cholesterol/expert-answers/pomegranate-juice/faq-20058560#:~:text=Antioxidants%20are%20thought%20to%20provide,or%20%22bad%22)%20cholesterol.
30. https://www.hsph.harvard.edu/nutritionsource/antioxidants/#:~:text=Epidemiological%20prospective%20studies%20show%20that,and%20deaths%20from%20all%20causes.
31. https://minu.synlab.ee/milline-on-eesti-mehe-tervis
32. https://ods.od.nih.gov/factsheets/VitaminD-Consumer/
33. https://www.healthline.com/nutrition/foods-high-in-antioxidants#TOC_TITLE_HDR_2
34. https://www.medicalnewstoday.com/articles/325873#artichokes
35. https://www.nhs.uk/conditions/vitamins-and-minerals/vitamin-d/
36. https://www.healthline.com/nutrition/10-foods-high-in-magnesium
37. https://www.healthline.com/health/low-testosterone/boosting-food
38. https://www.healthline.com/nutrition/optimize-omega-6-omega-3-ratio#TOC_TITLE_HDR_2
39. https://ods.od.nih.gov/factsheets/Omega3FattyAcids-Consumer/
40. https://www.health.harvard.edu/staying-healthy/do-omega-3s-protect-your-thinking-skills#:~:text=Omega%2D3%20fats%20perform%20a,the%20brain%2C%22%20says%20Dr.
41. EUR-Lex – 32012R0432 – EN – EUR-Lex (europa.eu)
42. Vitamin D – Health Professional Fact Sheet (nih.gov)
43. Challenges in the Diagnosis of Magnesium Status – PMC (nih.gov)
44. Could you have low testosterone?: MedlinePlus Medical Encyclopedia
45. OXIDATIVE STRESS – Causes, Symptoms and Natural Home Remedies – Ecosh
46. Omega-3 Deficiency Symptoms & How to Get Enough | Camas Swale (camasmedical.com)
47. Zinc deficiency: Symptoms, diagnosis, and treatment (medicalnewstoday.com)
48. Zinc – Health Professional Fact Sheet (nih.gov)
49. Selenium – Health Professional Fact Sheet (nih.gov)
50. Top 10 Health Tips for Men (webmd.com)
51. 9 health risks for boys and men and what to do about them – Better Health Channel
52. EA1003.indd (eias.ee)
53. Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring: https://www.sm.ee/media/2315/download
54. Anxiety disorders in children – NHS (www.nhs.uk)